4-19-3940/7 · 4-19-3940/7 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

Menetlusalune isik: D.L isikukood: XXX ; Eesti Vabariigi kodanik; elukoht: xxxxxxxx pst xxxxxxxxx, xxxxxxx; e-post: xxxxxxxxxxxxxxxx. Kohtuväline menetleja: Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskond.

RESOLUTSIOON

Juhindudes VTMS § 132 p 1 kohus otsustas:

1. Jätta Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Rapla Politseijaoskonna menetlusgrupi 01.07.2019.a otsus väärteoasjas nr 270019001102 muutmata.

2. Jätta D.L-i 15.07.2019.a kaebus Politseija Piirivalveameti Lääne

prefektuuri Rapla Politseijaoskonna 01.07.2019.a otsusele väärteoasjas nr 270019001102 rahuldamata.

Rahatrahv tuleb tasuda 01.07.2019.a väärteoasjas tehtud

otsuses toodud arveldusarvele, märkides vastav viitenumber.

Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud.

Kohtuotsuse ärakiri saata D.L-ile ja kohtuvälisele menetlejale.

4-19-3940

2 (9) EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb

Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse

lõpposa kättesaamisest. Kui kassatsiooni esitamise soovist on kohtule tähtaegselt teatatud, on

kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav 11. septembril 2019.a. Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kättesaadav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kohtuväline menetlus 1. 31.05.2019.a koostati Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskonna

patrulltalituse liikluspolitseiniku Olimar Merilaini poolt väärteoprotokoll D.L-i

suhtes väärteoasjas nr 20190531353001, millest nähtuvalt tuvastati väärteomenetluses, et

31.05.2019.a kell 22.10 Rapla maakonnas, Tallinn-Pärnu-Ikla tee 75-l kilomeetril, Tallinna

suunas, juhtis D.L mootorsõidukit Toyota Avensis registreerimismärk xxxxxx kiirusega 118 ± 4 km/h. Lubatud suurim sõidukiirus sellel teelõigul 90 km/h. Ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h. Sellise tegevusega rikkus D.L LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid ning pani toime LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

2. Kohtuvälise menetleja 01.07.2019.a otsusega tunnistati D.L süüdi LS § 227 lg 2 järgi ja temale määrati karistuseks rahatrahv 30 trahviühikut, s.o 120 eurot. Otsusega tehti kindlaks, et 31.05.2019.a kella 22.10 ajal juhtis D.L Rapla maakonnas, Tallinn-

Pärnu-Ikla tee 75-l kilomeetril mootorsõidukit kiirusega 118 ± 4 km/h. Lubatud suurim sõidukiirus sellel teelõigul 90 km/h, ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h.

2.1. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et menetlusalune isik on toime pannud temale

inkrimineeritud väärteo ja protokoll on koostatud õigesti. Kiirusmõõteseade oli tehniliselt

korras, omas kehtivat taatlust ja kiirust mõõtis vastava koolituse läbinud pädev

politseiametnik. Menetlusaluse isiku süü rikkumise toimepanemises on tõendatud

kiirusmõõturi kasutamise protokolli, tunnistaja SH ütluste ja menetlusaluse isiku D.L-i ütlustega.

2.2. LS § 15 lg 1 p 1 sätestatu kohaselt on asulavälisel teel lubatud suurim sõidukiirus 90

km/h. Kiiruspiirangud on kehtestatud liiklusohutuse tagamiseks, lähtudes normaaloludes

ohutust sõidukiirusest. Teedel suurima lubatud sõidukiiruse kehtestamisel on silmas peetud tee seisukorda, sõiduki peatamise keskmist peatumisteekonda jms tegureid.

LS § 227 lg 2 sätestatud rikkumise, mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurema sõidukiiruse

ületamise eest üle 21-40 kilomeetrit tunnis, on ette nähtud karistuseks rahatrahv kuni 100

trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kuue kuuni. LS § 227 lg 5 p 1 kohaselt võib lisakaristusena ära võtta juhtimisõiguse ühest kuust kuni kolme kuuni.

2.3. Karistuse määramisel arvestab kohtuväline menetleja KarS § 56 sätestatud karistamise alustega sh ka asjaoludega, et määratud karistus peab olema mõõdukas ja proportsionaalne, vastama toimepandud õigusrikkumise raskusele ning mõjutama isikut edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemistest.

4-19-3940

3 (9)

2.4. Lähtudes eelpool toodust on kohtuväline menetleja seisukohal, et käesoleval juhul on

põhikaristusena 30 trahviühiku suuruse rahatrahvi kohaldamine põhjendatud nii erikui ka üldpreventiivsetel kaalutlustel. Menetlusalune isik avaldab 31.05.2019 antud ütlustes: "Ei

tekitanud liiklusohtlikku olukorda, vaid möödasõit teostati auto osas, mis sõitis ees alla 90

km/h. Leian, et tegemist kergendava asjaoluga, ei ületanud teadlikult kiirust". Ees seisva

sõiduki kiiruseks mõõdeti 84 km/h. Kui isik teeb möödasõitu sõidukist, mille kiirus on 84 km/h ja see möödasõit ei kesta 3 kilomeetrit, siis ta saab aru, et möödasõitu tehes ta ületab

kiirust. Tegemist on teadliku tegevusega juba möödasõitu alustades. Kohtuväline menetleja

seda karistust kergendavaks asjaoluks ei arvesta, isik on teo toime pannud tahtlikult.

Menetlusaluse isiku ületatud piirkiiruse suuruse järk iseloomustab alati isiku süü suurust.

Käesolevas menetluses on aga politsei hinnangul leidnud tõendamist möödasõidu fakt ning paljude teiste liiklejate viibimine rikkumise toimepanemise koha vahetus läheduses, mistõttu on hoolimata ületatud kiirusest, milline jääb mõõtevahemiku alumisse määra, menetlusaluse

isiku süü ikkagi keskmine. Arvestades toimepandud süütegu, isiku süü suurust ja tema varasemat liikluskäitumist (kehtivad karistused puuduvad) leiab kohtuväline menetleja, et on

igakülgselt mõistlik karistada isikut madalama lõike maksimaalse rahatrahviga, milleks on 120 eurot, mis aga omakorda jääb tugevalt alla toimepandud süüteo eest ettenähtud karistuse keskmisele määrale.

Menetlusaluse isiku kaebus 3. 15.07.2019.a esitas D.L kaebuse Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskonna menetlusgrupi uurija Pille Rosina 01.07.2019.a otsusele väärteoasjas

nr 270019001102 kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ja menetluse lõpetamiseks

VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel.

Alternatiivselt taotleb kaebaja uue otsuse tegemist määrates karistuseks väiksema rahatrahvi, mis vastaks süü suurusele.

3.1. Kaebuse kohaselt VTMS § 30 lg 1 p 1 järgi võib menetleja väärteomenetluse lõpetada,

kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik

menetlushuvi. Kaebaja selgitab, et mõlema eelmärgitud kriteeriumi, ehk „süü on väike“ ja

„avalik menetlushuvi“, puhul on tegemist määratlemata õigusmõistetega, mille sisustamine

jääb kohtu kaalutlusõiguse piiresse (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27. septembri 2006. a otsus nr 3-1-1-81-06, p 6; 9. detsembri 2003. a otsus nr 3-1-1-146-03, p 8). Väärteomenetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlustel lähtub seega menetlusökonoomilistest kaalutlustest, kuid võimaldab lisaks ka proportsionaalsuse põhimõttest tulenevalt välistada karistuse kohaldamise

juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mittemõõdukas (Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 18. oktoobri 2004. a otsust asjas nr 3-1-1-85-04, punktid 15 ja 16).

Hilisemas praktikas on riigi kõrgeim kohus sedastanud, et otstarbekuse kaalutlusel võib menetluse lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. aprilli 2011. a otsus nr 3-1-1- 29-11, p 14).

3.2. Esmalt käsitleb kaebaja VTMS § 30 lg 1 p 1 järgi väärteomenetluse lõpetamise esimest eeldust, s.o süü suurust. Kaebaja leiab kiiruse piirangute eesmärgiks on peamiselt ja eelkõige liiklejate turvalisuse ja liiklusohutuse tagamine. Mida suurem on sõiduki liikumiskiirus, seda

enam kasvab oht, et liiklejate turvalisuse ja liiklusohutuse tagamine saavad pärsitud.

Seadusandja, konstrueerides ja diferentseerides suurima lubatud sõidukiiruse rikkumistega

seotud väärteokoosseise ja -vastutust, on lähtunud sellest, et mida enam ületatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurimat sõidukiirust, seda rangem on karistus. Kuid kaebaja leiab, et alati tuleb rikkumist hinnata konkreetse juhtumi asjaoludest ja eripärast lähtuvalt ning

teatud tingimustel võib mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine

4-19-3940

4 (9) väiksemas määras olla tõsisem ja raskem rikkumine, kui seda lubatud suurima sõidukiiruse suuremal määras ületamise korral. Näiteks kooli või lasteaia lähistel võib mootorsõidukijuhi

poolt suurima lubatud sõidukiiruse ületamine väiksemas määras, eelkõige hommikusel või

pärastlõunasel ajal, ning halbade teeja ilmastikuolude koosmõjus kätkeda endas tunduvalt

suuremat ohtu, kui seda suurima lubatud sõidukiiruse ületamine asulavälisel teel suuremas määras oludes, kus teeja ilmastikuolu on väga head ning jalakäijate sattumine sõiduteele on ülimalt vähetõenäoline.

3.2.1. Kaebaja rõhutab, et tema poolt väidetav kiiruse ületamine toimus asulavälisel teelõigul, ilmastikuolud olid ideaalsed, vastassuunavööndist ei olnud sõidukeid lähenemas ning kiiruse

ületamine oli tingitud ohutust ning efektiivsest möödasõidu vajadusest sõidukist, mis sõitis teelõigul lubatust aeglasemalt. Selles valguses oleks möödasõit eesolevast sõidukist kiirusega

90 km tunnis olnud ilmselgelt ohtlikum. Tegemist oli teelõiguga, kus jalakäijate sattumine sõiduteele oli ülimalt vähetõenäoline. Samuti olid teeolud väidetava rikkumise ajal ja kohas

väga head, tee oli korralikult asfalteeritud, ühtlane, tasane ja sirge, ka ilmastikuolud olid väidetava rikkumise ajal väga head.

3.2.2. Kaebuse kohaselt kahandavad need asjaolud koostoimes kiiruse piirangutesse kätketud

peamiste eesmärkide, liiklejate turvalisuse ja liiklusohutuse tagamise, kahjustamist oluliselt,

mis omakorda kahandab menetlusaluse isiku süüd, s.t teeb tema süü väikeseks. Süüd

vähendab ka asjaolu, et menetlusalune isik on tegu kahetsenud ning tegemist on nn juhusesüüteoga, s.t lubatud piirkiiruse ületamine ei ole menetlusalusele isikule harjumuseks või tavapäraseks käitumisviisiks.

3.2.3. Kaebaja leiab, et süü suuruse hindamisel VTMS § 30 lg 1 p 1 tähenduses saab ja tuleb

eelmainitud asjaolusid nende kogumis arvestada, sest need asjaolud nende kogumis

kahandavad menetlusaluse isiku süü väidetava rikkumise suhtes väikeseks. Seega ei ole menetlusaluse isiku süü VTMS § 30 lg 1 p 1 mõttes, käesoleva juhtumi asjaolusid ja eripära arvestades, suur ning on täidetud esimene eeldus VTMS § 30 lg 1 p 1 järgi väärteomenetluse lõpetamiseks.

3.3. Kaebuse kohaselt on avalikuks menetlushuviks on kahtlemata see, et kõik liikluses

osalejad (sh mootorsõidukijuhid) järgivad liikluseeskirju, mis aitab kaasa muuta liiklemist

teedel ja tänavatel turvalisemaks. Avalikuks menetlushuviks ei saa aga pidada seda, et igasugusele rikkumisele järgneb vältimatult ja eranditult isiku karistamine. Kaebaja hinnangul

ei tingi avalik menetlushuvi eeskätt käesoleva kaebuse punktides 8.2.3-8.2.6 toodud asjaoludel vältimatult isiku karistamise vajadust. Rikkumise näol ei ole tegemist teoga, mille

puhul üldvõi eripreventiivsed kaalutlused eeldaksid kindlasti ja vääramatult karistusõiguslikku sekkumist.

3.3.1. Kaebaja leiab, et käesoleva juhtumi asjaolusid ja eripära arvestades puudub VTMS § 30

lg 1 p 1 mõttes väärteomenetluse jätkamiseks ka avalik menetlushuvi ning ka teine väärteomenetluse VTMS § 30 lg 1 p 1 järgi lõpetamise eeldus täidetud ning menetlusaluse

isiku karistamine on põhiseaduse § 11 tähenduses ebaproportsionaalne ning kaebaja palub kohtul väärteomenetluse VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel lõpetada.

Kaebuses rõhutatakse, et otsuse kehtima jäämine mõjuks menetlusalusele isikule rängalt,

sest sellisel juhul minetab ta LS §-st 106 tuleneva õiguse mootorratta juhtimisõiguse

saamiseks ning esmase juhiloa väljastamiseks. Vaidlustatava otsuse kehtima jäämisel ja

4-19-3940

5 (9) Maanteeameti poolt LS § 106 lg 1 p 3 kohaldamise kontekstis tõstataks menetlusalune isik LS § 106 lg 1 p 3 põhiseaduspärasuse küsimuse muuhulgas kaalutlusõiguse puudumise aspektist.

Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht

4. Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht saabus Pärnu Maakohtusse 26.07.2019.a.

Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline

menetleja leiab, et alused otsuse tühistamiseks ja karistuse kergendamiseks või

väärteomenetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel puuduvad ning palub jäta kaebus rahuldamata ja otsus muutmata.

4.1. Karistuse mõistmisel lähtus kohtuväline menetleja KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt

on karistuse mõistmise aluseks isiku süü. Samuti arvestatakse KarS § 57 ja § 58 sätete kohaselt karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada

isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks

võetud menetluspraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud

sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone mõistetakse karistus.

4.2. D.L-ile määratud karistus on kooskõlas toimepanduga ning vastab tema süüle. D.L pani oma teo toime Tallinn-Pärnu-Ikla mnt 75-l kilomeetril. See on tiheda

liiklusega maantee, kus ööpäevas liikleb 6000 kuni 9999 sõidukit. Möödasõit ei ole kohustuslik, küll aga on see liikluses üks ohtlikemaid manöövreid. Menetlusaluse isiku tegu oli ohtlik eeskätt valitud sõidukiiruse tõttu. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et lubatud

sõidukiiruse ületamine mõjutab õnnetusse sattumise ohtu. Suuremate kiiruste puhul on

raskem õigel ajal reageerida ning õnnetust ära hoida. Suurem sõidukiirus mõjutab õnnetuse tagajärjel saadud vigastusi, suurendades vigastuste raskusastet. Juht, kes valib sellise kiiruse (114 km/h), on oma käitumiselt liikluses ohtlik. Mootorsõiduki juht on kohustatud jälgima ja

järgima ümbritsevat liikluskeskkonda, sinna alla käib ka liikluskorraldusvahenditest ja

liiklusreeglitest kinnipidamine. Kiirus mõjutab õnnetusse sattumise võimalust. Suuremate kiiruste juures on raskem õigeaegselt reageerida ja õnnetust ära hoida.

4.3. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebuses tooduga, et väärteomenetlus tuleb lõpetada

otstarbekuse kaalutlusel. Olles tuvastanud vastavuses KarS § 2 lg 2 sätestatud teo

koosseisupärasuse, õigusvastasuse ja süü, on kohtuväline menetleja seisukohal, et asjas

tuvastatud asjaolud ei anna alust väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 lg 1 p 1 järgi

otstarbekuse kaalutlusel. Väärteoasja otstarbekuse kaalutlusel lõpetades tuleb lähtuda kriminaalmenetlusõigusest, pidades eeskätt silmas KrMS §-s 202 sätestatut, mis on VTMS § 2

kohaselt kohaldatav ka väärteomenetluses. Tulenevalt eeltoodust on väärteoasjas vajalik vastata küsimusele, kas menetlusaluse isiku süü on suur ja kas avalik menetlushuvi nõuab asja

menetlemist (RKKKo nr 3-1-1-120-13 p 18). Menetluse võib lõpetada juhul, kui

menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist. Mõlema kriteeriumi puhul on tegemist määratlemata õigusmõistetega, mille sisustamine jääb kohtuvälise menetleja kaalutlusõiguse piiresse (RKKKo, nr 3-1-1-9-07 p 9.1.).

4.4. Kohtuväline menetleja peab oluliseks märkida, et lubatud sõidukiiruse ületamine on

igapäevane nähtus ja seetõttu ei saa selle eest karistamisse suhtuda kergekäeliselt.

Kohtuväline menetleja võttis lahendi tegemisel kergendava asjaoluna arvesse, et D.L

puuduvad kehtivad karistused ning ta tunnistas oma süüd. Kuna D.L-i

on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma samasugustest tegudest, määras

kohtuväline menetleja LS § 227 lg 2 järgi kergema põhikaristuse, s.o rahatrahvi alla

4-19-3940

6 (9)

sanktsiooni keskmise määra ning ei kohaldatud tema suhtes lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist.

Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata ja otsus muutmata.

KOHTU SEISUKOHT 5.1. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest. See tähendab muu hulgas maakohtu kohustust vastata VTMS §-s 133

loetletud küsimustele ja kajastada VTMS § 110 alusel kohtuotsuse põhiosas nii tõendite analüüsi kui ka seda, millised asjaolud on loetud tõendatuks ning millele on otsuse tegemisel tuginetud.

5.2. Kohus, vaadanud läbi toimiku materjalid, asus seisukohale, et menetlusalusele isikule

inkrimineeritud väärteo toimepanemine on täies mahus tõendamist leidnud ja tema poolt

toimepandud süütegu on õigesti kvalifitseeritud. Asjas puudub vaidlus selle üle, et

31.05.2019.a kella 22.10 ajal juhtis D.L Tallinn-Pärnu-Ikla tee 75-l kilomeetril

mootorsõidukit ületades lubatud sõidukiirust vähemalt 24 kilomeetrit tunnis. Ka kaebaja ei vaidlusta seda, et on toime pannud LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

5.3. 31.05.2019.a on koostatud Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskonna liikluspolitseiniku Olimar Merilaini poolt väärteoprotokoll D.L-i

suhtes väärteoasjas nr 20190531353001. Väärteoprotokolliga on D.L

31.05.2019.a tutvunud, teise eksemplari saanud kätte ja selle kohta andnud allkirja, Olimar Merilain on väärteoprotokolli allkirjastanud.

5.4. Väärteoprotokolli kohaselt pannakse D.L-ile süüks LS § 15 lg 1 p 1 nõuete rikkumist, mille kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis, ning sellega LS § 227 lg 2 järgi ettenähtud väärteo toime panemist, s.o lubatud sõidukiiruse

ületamist vähemalt 24 kilomeetrit tunnis 31.05.2019.a kella 22.10 ajal Rapla maakonnas, Tallinn-Pärnu-Ikla tee 75-l kilomeetril mootorsõidukit juhtides.

5.5. Menetlusaluse isiku enda ütluste kohaselt teostas ta ohutut möödasõitu eesolevast autost,

mis sõitis aeglasemalt kui 90km/h. Ei ületanud kiirust teadlikult, eesmärgiks oli kiiresti ja ohutult sooritada möödasõit.

5.6. Tunnistaja SH ütlustest nähtub, et ta oli 31.05.2019.a graafikujärgselt tööl koos politseinik Olimar Merilainiga ja nad teostasid liiklusjärelevalvet Rapla Maakonnas, Tallinn-

Pärnu-Ikla maantee 75-l kilomeetril, kus lubatud suurim sõidukiirus on 90 km/h. Olimar Merilain mõõtis kiirusmõõturiga Stalker eesliikunud sõiduki kiiruseks 84 km/h ja möödasõitu

teinud sõiduki kiiruseks 118 km/h ± 4 km/h. Peale sõidukiiruse fikseerimist andis Olimar Merilain möödasõitu teinud juhile käega peatumismärguande ja juht peatas sõiduki kõrvalteel politseisõiduki kõrvale. Sõidukiks oli Toyota Avensis xxxxxx ja juht esitas D.L-i

nimele välja antud juhiloa. Küsitlemisel vastas juht, et kiirustab Tallinna. Tunnistas kiiruse ületamist möödasõidul, aga ei olnud nõus kiirmenetlusega kuna määratav rahatrahv 120 eurot tundus antud rikkumise eest liiga suur.

5.7. Kiirusmõõturi kasutamise protokolli kohaselt kasutati menetlusaluse isiku juhitud sõiduki

Toyota Avensis registreerimismärgiga xxxxxx sõidukiiruse mõõtmiseks 31.05.2019.a kell

22:10 kiirusmõõturit Stalker II MDR AS006510. Mõõteseadme näidu kohaselt oli menetlusaluse isiku juhitud sõiduki sõidukiiruseks 114 km/h asulavälisel teel, kus suurimaks

4-19-3940

7 (9)

lubatud sõidukiiruseks oli 90 km/h. Vastavalt mõõtemetoodikale arvestati mõõtmisel

laiendmääramatust +/- 4 km/h menetlusaluse isiku kasuks, mistõttu oli lõplikuks mõõtetulemuseks 114 km/h ja lubatud sõidukiiruse ületamise määraks oli seega mitte vähem

kui 24 km/h. Seadet testiti 31.04.2019.a kell 19.15 ja seade oli töökorras ning temperatuur vastas nõuetele. Mõõtmine toimus seistes käes hoitud seadmega, hea nähtavusega, valgel ajal, kuiva kattega, kahe sõidurajaga asulavälisel teel. Mõõdetav mootorsõiduk liikus vastassuuna suunavööndis ja sooritas möödasõidu ees liikunud mootorsõidukist, mille kiirus oli 84 km/h.

Seadme helisignaal (Doppleri efekt) oli ühtlaselt tõusev/kõrgenev. Juhile näidati lukustatud

näitu. Mõõtmise ajal ei kasutatud video või helitehnikat. Protokolli on koostanud ja allkirjastanud mõõtja, Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskonna

patrulltalituse liikluspolitseinik Olimar Merilain. Protokolli on allkirjastanud menetlusalune isik D.L ja tunnistajana SH.

5.8. Mõõtevahend Stalker II MDR AS006510 on taatlustunnistuse kohaselt taadeldud 25.02.2019.a.

5.9. Mõõteseaduse (MõõteS) § 5 lg 1 p 1 sätete kohaselt on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui mõõtmisel kasutatakse taadeldud mõõtevahendit ja mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kes on akrediteeritud või erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud, järgides asjakohast

mõõtemetoodikat. Käesoleval juhul on toimikus kasutatud kiirusmõõturi taatlustunnistus TTRS-19/00040 (25.02.2019) ning mõõtmine on toimunud mõõturi taatluskehtivusaja, s.o 1

aasta piires. Liiklusjärelevalves kasutatavad kiirusmõõturid on kantud MõõteS § 6 lõike 4

alusel kehtestatud metroloogilise kontrolli nimistusse ning politseiametnikud on pädevad mõõtjad ning läbinud vastava koolituse.

5.10. Eeltoodust teeb kohus järelduse, et mõõtetulemus oli MõõteS § 5 lg 1 mõttes jälgitav.

Mõõtmisel kasutati taadeldud mõõtevahendit. Kiirusmõõturi kasutamise protokollimisest

nähtub, et sõidukiiruse mõõtmise mõõtemetoodika oli korrektne ja mõõtetulemuse

fikseerimisel on kohaldatud laiendmääramatust. Radar tüüpi kiirusmõõturite kasutamisel on

mõõtemeetodi aluseks Doppleri efekt, mille sisuks on väljasaadetud ja tagasitulnud kõrgsageduslaine sageduse erinevuse mõõtmine sõltuvalt objekti kiirusest. Vastav helisignaal oli ühtlaselt tõusev/kõrgenev. Seega on järgitud asjakohast mõõtemetoodikat.

5.11. Tunnistaja ütlustest ja kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtub, et menetlusalune isik ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 24km/h, samuti tunnistas menetlusalune isik

kiiruse ületamist. Kohus leiab, et eeltooduga on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning mõõtetulemusest sõltuvalt on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg-s 2 ettenähtud väärteona. D.L on 31.05.2019.a

kella 22.10 ajal Rapla maakonnas, Tallinn-Pärnu-Ikla tee 75-l kilomeetril mootorsõidukit

juhtides lubatud sõidukiirust ületades täitnud LS § 227 lg-s 2 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu.

5.12. Menetlusaluse isiku ja tunnistaja SH ütlustest ning kiiruse ületamise määrast, s.o 28

km/h ± 4 km/h nähtub, D.L ületas kiirust teadlikult. Seega nõustub kohus

kohtuvälise menetlejaga ka selles, et menetlusalune isik pani teo toime tahtlikult. Kohus ei tuvastanud ühtegi D.L-i teo õigusvastasust või tema süüd välistavaid asjaolusid.

5.13. Eeltooduga on kinnitust leidnud, et menetlusalune isik ületas asulavälisel teel

mootorsõiduki juhile lubatud suurimat sõidukiirust vähemalt 24 kilomeetrit tunnis, millega rikkus LS § 15 lg 1 p 1 nõuet ja pani toime LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo.

4-19-3940

8 (9)

5.14. Seega on D.L süüdi talle süüks arvatava väärteo toimepanemises ning kohtu

hinnangul on temale pädeva kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus kooskõlas

karistusseadustiku §-s 56 sätestatuga, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning

karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ja arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid.

5.15. LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100

trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuue kuuni. Lisakaristusena on

võimalik sellise teo eest kohaldada mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni.

5.16. Kohtuväline menetleja on karistuse määramisel arvestanud karistust kergendavate

asjaoludena varasema karistatuse puudumist ja süü tunnistamist ning karistust raskendavate

asjaolude puudumist ja teo ohtlikkust tiheda liiklusega maanteel ning on määranud isikule

sanktsiooni miinimum määra lähedase karistuse, mis vastab kohtu hinnangul isiku süü

suurusele ja karistuse mõistmise põhimõtetele ning eeldatavasti mõjutab isikut edaspidi hoiduma kiiruse ületamistest, tagades seeläbi ka õiguskorra kaitsmise huvid.

5.17. Kiiruse ületamine ei ole kehtiva seaduse kohaselt lubatud ka möödasõidul ja asjaolu, et

kiiruse ületamine toimus aeglasemalt sõitvast sõidukist, väidetavalt eesmärgiga möödasõit

lõpuni ohutult sooritada, ideaalsetes ilmastikutingimustes ja kohas, kus teeolud olid väga head, ei ole süüd vähendav asjaolu. Ohuolukorrad võivad maanteedel suurtel kiirustel sõites silmapilkselt tekkida. Teele võivad joosta loomad või inimesed, ette võivad sõita või keerata

teised mootorsõidukid, teekate võib muutuda libedaks (erinevatel põhjustel ka kohati ja

ajutisel) jne. Piirkiirused on määratud liiklusohutust tagama ning asulavälisel maanteel lubatud sõidukiirust ületades möödasõidu sooritamine on, sõltumata ilmastikuja teeoludest, ohtlik ning lisaks juhile endale on ohustatud ka teiste inimeste (antud juhul möödasõidetavas sõidukis viibivad isikud) vara, elu ja tervis.

5.18. Kohus leiab, et käesolevas asjas on avalik menetlushuvi menetlusaluse isiku karistamiseks, kuna väärtegu on toime pandud elusfääris, milles tuleb kehtestatud reeglitest rangelt kinni pidada, et tagada enda ja kaaskodanike turvalisus. Menetlusalune isik, alustades möödasõitu ees sõitvast sõidukist, oli teadlik, et möödasõidu sooritamiseks tuleb tal ületada lubatud sõidukiirust, seega eiras ta liiklusreegleid tahtlikult. Kohtu hinnangul on avalik

menetlushuvi karistada juhte, kes eiravad liikluseeskirju tahtlikult ning seavad seeläbi ohtu

enda ja teiste inimeste vara, tervise ning elu.

Asulavälisel teel toimuvad mootorsõidukite

kokkupõrked suurtel kiirustel on vältimatult raskete tagajärgedega, seetõttu tuleb kasutada kõiki võimalusi liikluskultuuri parandamiseks.

5.19. Otstarbekuse alusel menetluse lõpetamine on menetleja kaalutlusotsus, mille eesmärk

hõlmab lisaks menetlusökonoomiale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse

välistada karistuse kohaldamine juhtudel, mil see ei oleks teo asjaolusid silmas pidades

ilmselgelt mõõdukas. Käesoleval juhul, kus juht on möödasõidu sooritamiseks teadlikult

ületanud lubatud sõidukiirust vähemalt 24 km/h, seega sooritanud ohtliku manöövri, tuleb karistamise vajadust jaatada. Lubatud sõidukiiruse suure ületamise eest karistuse määramine

on antud juhul põhjendatud ja proportsionaalne nii erikui ka üldpreventatiivsetel eesmärkidel.

4-19-3940

9 (9)

5.20. Asjaolu, et kaebuse kohaselt mõjuks otsuse kehtima jäämine menetlusalusele isikule rängalt, sest sellisel juhul minetab ta LS §-st 106 tuleneva õiguse mootorratta juhtimisõiguse saamiseks, ei ole kohtu hinnangul argumendiks, mis põhjendaks väärteomenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutusel.

5.21. Kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlusvõi materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist

ning ka kaebuses ei osutatud sellistele minetustele, millega võiks kaasneda kohtuvälise

menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Kohtul puudub alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja põhjendatud otsus, millega D.L tunnistati süüdi LS § 227 lg 2 järgi ettenähtud väärteos ja määrati karistuseks rahatrahv 120 eurot, seetõttu jätab kohus kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt) kohtunik

4-19-3940/7 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

Legislator summary

Legislator headnote

Keywords

Related Decisions

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Full text