1-18-5277/47 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

11. september 2019. a Tallinn Kriminaalasja number 1-18-5277 Kohtukoosseis Orvi Koik, Meelika Aava ja

Ivi Kesküla Kriminaalasi

Vjatšeslav Zimin süüdistuses KarS § 121 lg 1, § 200 lg 2 i

p 5, 7, 9, H.D § 323 lg 1 järgi ning süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 5, 7, 9 , § 323 lg 1 järgi

Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 19. juuni 2019 menetluses .a otsus üld Apellatsiooni esitajad de

Süüdistatav Vjatšeslav Zimin a i kaitsja Leelo Viil ja süüdistatava H.D kaitsja Viktoria Ivanova

Prokurör

Natalia Miilvee

Süüdistatavad

Vjatšeslav Zimin isikukood: 36907080263, X , XX

emakeel: vene keel, haridus: X , oht: X XX töök XX,

elukoht: X , 1 kehtiv kriminaalkaristus, 43 kehtivat XX

väärteokaristust, tõkendina kohaldatud alates 16.11.2017.a elukohast lahkumise keeldu

H.D

isikukood: XXX, EV kodakondsusega, emakeel: vene keel, valdab eesti keelt, haridus: XXX XX XX , töökoht: X , elukoht: X , 3 kehtivat

kriminaalkaristust, 10 kehtivat väärteokaristust,

tõkendina kohaldatud alates 17.11.2017.a elukohast lahkumise keeldu

Kaitsjad Leelo Viil ja Viktoria Ivanova Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 19. juuni 2019.a otsus kriminaalasjas nr 1-18-5277 muutmata.

2

Kaitsjate Leelo Viili ja Viktoria Ivanova apellatsioon

id jätta rahuldamata.

Määrata Liskmann & Partnerid Advokaadibüroole makstava riigi õigusabi tasu

suuruseks H.D-le apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 120 (ükssada kakskümmend) eurot, sh käibemaks 20 eurot.

Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks H.D-lt Eesti Vabariigi kasuks välja 120 (ükssada kakskümmend) eurot.

Määrata Vanalinna Advokaadibüroole makstava riigi õigusabi tasu suuruseks

Vjatšeslav Zimin apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest ile 210 (kakssada kümme) eurot, sh käibemaks 35 eurot.

Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Vjatšeslav Ziminilt Eesti Vabariigi kasuks välja 210 (kakssada kümme) eurot.

Makseinfo koos arveldusarve ja viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse eraldi dokumendina.

Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule otsuse avalikult kirjalikult 30 päeva jooksul alates teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

SÜÜDISTUS:

1.

Vjatšeslav Ziminiti süüdistatakse selles, et tema 01.08.2017 kl 22 paiku Tallinnas X

XX ühiskorteri koridoris tungis le kallale, lüües teda selja tagant vastu pead raske es XX- emega, millega

põhjustas kannatanule füüsilist valu ja pealae lahtise haava.

Oma tahtliku tegevusega pani Vjatšeslav Zimin toime KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese ja tervise kahjustamise ja valu tekitamise.

Samuti tema teo kaasvalitsejana kasutas vägivalda õigusemõistmises osaleja vastu koos H.D ja veel kahe isikuga: 22.09.2017 kl 21 paiku läks H.D koos

kahe isikuga Tallinnas

tuppa, toimetas

XXX asuvas ühiskorteris XX XX neid ühisköögis

oo kus

danud Vjatšeslav Zimini juurde, XX peksti grupi poolt käte ja jalgadega kehasse ja

kõhtu kättemaksuks selle eest, et esitas seoses 01.08.2017 toimunud ründega XX

kuriteokaebuse ja andis kannatanuna V.Ziminit süüstavaid ütlusi kriminaalmenetluses nr 17231601632. P - eksmise käigus tekitati XX le füüsilist valu ja tervisekahjustusi, põhjustades kõhtu suunatud löökidega kõhu põrutuse ja sapipõie rebendi, mis on eluohtlik tervisekahjus, kõhuõõne kinnise vigastusega kaasnes sapipõie raske kahjustus, mille tõttu osutus vajalikuks sapipõie kirurgiline eemaldamine.

Oma tahtliku tegevusega pani Vjatšeslav Zimin toime KarS § 323 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo, s.o vägivalla kasutamise kannatanu vastu eesmärgiga maksta talle kätte tema õiguspärase tegevuse eest kriminaalmenetluses.

3 Samuti tema, teo kaasvalitsejana, koos H.D ja veel kahe isikuga pani toime

XX

suhtes röövimise koos raske tervisekahjustuse tekitamisega: 22.09.2017 kl 21 paiku läks

H.D koos kahe isikuga Tallinnas

elukohaks XXX asuvas ühiskorteris XX olevasse tuppa, toimetas

XX ühisköögis neid oodanud Vjatšeslav Zimini juurde, samal ajal võttis H.D toast laua pealt ära kannatanule kuuluva mobiiltelefoni Samsung

XX Galaxy S7 Adge Black 798 euro väärtuses koos lisaaku kaitsevutlariga 89,99 euro väärtuses. - Ühisköögis peksti grupi poolt käte ja jalgadega kehasse ja kõhtu, kättemaksuks selle eest, XX

et

XX esitas seoses 01.08.2017 toimunud ründega kuriteokaebuse ja andis kannatanuna

V.Ziminit süüstavaid ütlusi kriminaalmenetluses nr eksmise käigus tekitati 17231601632. P XX-le füüsilist valu ja tervisekahjustusi, põhjustades kõhtu suunatud löökidega kõhu põrutuse ja sapipõie rebendi, mis on eluohtlik tervisekahjus , kõhuõõne kinnise vigastusega kaasnes tus

sapipõie raske kahjustus, mille tõttu osutus vajalikuks sapipõie kirurgiline eemaldamine.

Mobiiltelefoni äravõtmise järel, 2017 septembrikuu lõpus, korraldas V.Zimin telefoni teel läbirääkimised H.D ja kannatanu vahel, kui H.D nõudis XX XX-lt

400 eurot telefoni tagastamise eest, millega

XX ei nõustunud, vaid seejärel pöördus politseisse. Uues kuriteos kahtlustatavatena ülekuulamise järel otsustasid Vjatšeslav Zimin ja

H.D võltsida kriminaalmenetluses tõendeid ja lavastada kannatanu süüdi valeütluse andmises, milleks H.D toimetas kannatanule kuuluva telefoni tagasi

V.Zimini kätte ning viimane vastavalt kokkulepitud teoplaanile peitis ajavahemikus

17.11.2017 kuni 21.11.2017 kasutamiskõlbmatuks muudetud (purustatud) mobiiltelefoni

Tallinn,

21.11.2017 kl 16.12 teatas V.Zimin XXX ühiskoridori kappi, misjärel politseiuurijale nagu ta oleks just näinud XX telefoni sinna peitmas.

Oma tahtliku tegevusega pani Vjatšeslav Zimin teo kaasvalitsejana toime KarS § 200 lg

2 p 5, 7,

9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle

ebaseadusliku omastamise eesmärgil, grupi poolt, sissetungimisega, raske tervisekahjustuse tekitamisega.

1.1 H.D

süüdistatakse selles, et tema teo kaasvalitsejana kasutas vägivalda õigusemõistmises osaleja vastu koos Vjatšeslav Zimini ja veel kahe isikuga: 22.09.2017 kl 21

paiku läks H.D koos kahe isikuga Tallinnas asuvas ühiskorteris XXX XX tuppa, toimetas

kus peksti grupi poolt XX neid ühisköögis oodanud Vjatšeslav Zimini juurde, XX käte ja jalgadega kehasse ja kõhtu kättemaksuks selle eest, et XX esitas seoses 01.08.2017

toimunud ründega kuriteokaebuse ja andis kannatanuna V.Ziminit süüstavaid ütlusi

kriminaalmenetluses nr 17231601632. Peks - mise käigus tekitati XX le füüsilist valu ja

tervisekahjustusi, põhjustades kõhtu suunatud löökidega kõhu põrutuse ja sapipõie rebendi,

mis on eluohtlik tervisekahjus, kõhuõõne kinnise vigastusega kaasnes sapipõie raske kahjustus, mille tõttu osutus vajalikuks sapipõie kirurgiline eemaldamine.

Oma tahtliku tegevusega pani H.D toime KarS § 323 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo, s.o vägivalla kasutamise kannatanu vastu eesmärgiga maksta talle kätte tema õiguspärase tegevuse eest kriminaalmenetluses.

Samuti tema, toime

teo kaasvalitsejana, koos Vjatšeslav Zimini ja veel kahe isikuga pani XX

suhtes röövimise koos raske 22.09.2017 kl 21 paiku läks tervisekahjustuse tekitamisega:

H.D koos kahe isikuga Tallinnas

elukohaks XXX asuvas ühiskorteris XX olevasse tuppa, toimetas

XX ühisköögis neid oodanud Vjatšeslav Zimini juurde, samal ajal võttis H.D toast laua pealt ära kannatanule ku XX uluva mobiiltelefoni Samsung Galaxy S7 Adge Black 798 euro väärtuses koos lisaaku kaitsevutlariga 89,99 euro väärtuses. - Ühisköögis peksti grupi poolt käte ja jalgadega kehasse ja kõhtu, kättemaksuks selle eest, XX

et esitas seoses 01.08 XX .2017 toimunud ründega kuriteokaebuse ja andis kannatanuna

4

V.Ziminit süüstavaid ütlusi kriminaalmenetluses nr eksmise käigus tekitati 17231601632. P XX-le füüsilist valu ja tervisekahjustusi, põhjustades kõhtu suunatud löökidega kõhu põrutuse ja sapipõie rebendi, mis on eluohtlik tervisekahjus , kõhuõõne kinnise vigastusega kaasnes tus

sapipõie raske kahjustus, mille tõttu osutus vajalikuks sapipõie kirurgiline eemaldamine.

Mobiiltelefoni äravõtmise järel, 2017 septembrikuu lõpus, korraldas V.Zimin telefoni teel läbirääkimised H.D ja kannatanu vahel, kui H.D nõudis XX XX-lt

400 eurot telefoni tagastamise eest, millega

XX ei nõustunud, vaid seejärel pöördus politseisse. Uues kuriteos kahtlustatavatena ülekuulamise järel otsustasid Vjatšeslav Zimin ja

H.D võltsida kriminaalmenetluses tõendeid ja lavastada kannatanu süüdi valeütluse andmises, milleks H.D toimetas kannatanule kuuluva telefoni tagasi

V.Zimini kätte ning viimane vastavalt kokkulepitud teoplaanile peitis ajavahemikus

17.11.2017 kuni 21.11.2017 kasutamiskõlbmatuks muudetud (purustatud) mobiiltelefoni

Tallinn,

XXX ühiskoridori kappi, misjärel 21.11.2017 kl 16.12 teatas V.Zimin politseiuurijale nagu ta ol telefoni sinna peitmas. eks just näinud XX

Oma tahtliku tegevusega pani H.D teo kaasvalitsejana toime KarS § 200 lg

2 p 5, 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle

ebaseadusliku omastamise eesmärgil, grupi poolt, sissetungimisega, raske tervisekahjustuse tekitamisega.

MAAKOHTU OTSUS:

2. Harju Maakohtu 19. juuni 2019 otsusega menetluses tunnistati üld Vjatšeslav Zimin süüdi KarS § järgi ja talle mõisteti karistuseks 121 lg 1

vangistus 6 kuud.

Vjatše mõisteti KarS § 200 lg 2 p 5, 7, 9 järgi esitatud süüdistuses õigeks. slav Zimin Vjatšeslav Zimin süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 7, 8 järgi ja talle mõisteti karistuseks tunnistati vangistus 1 aasta. tunnistati

rgi Vjatšeslav Zimin süüdi KarS § 118 lg 1 p 1 jä ja talle mõisteti karistuseks vangistus 6 aastat. Vjatšeslav Zimin mõisteti KarS § 323 lg 1 järgi esitatud süüdistuses õigeks.

KarS § 64 lg 1 alusel suurendati mõistetud üksikkaristusest raskeimat

ning liitkaristuseks mõisteti vangistus 7 aastat. Karistusaja alguseks loeti reaalselt karistuse kandmisele asumise kuupäev. Tõkend –

– tühistada karistuse kandmisele asumisel.

elukohast lahkumise keeld

2.1 H.D mõisteti KarS § 200 lg 2 p 5, 7, 9 järgi esitatud süüdistuses õigeks. H.D tunnistati 5, 7, 8 süüdi KarS § 199 lg 2 p järgi ja talle mõisteti karistuseks vangistus 1 aasta. H.D tunnistati

süüdi KarS § 118 lg 1 p 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks vangistus 7 aastat. H.D

mõisteti KarS § 323 lg 1 järgi esitatud süüdistuses õigeks.

KarS § 64 lg 1 alusel suurendati mõistetud üksikkaristusest raskeimat

ning liitkaristuseks

mõisteti vangistus 7 KarS § 68 lg 1 alusel arvati aastat 6 kuud. karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 15.11.2017.a kuni 17.11.2017.a, s.o 3 päeva. Kandmisele jääb

7 aastat 5 kuud 27

päeva vangistust.

Karistusaja alguseks loeti

reaalselt karistuse kandmisele asumise kuupäev. Tõkend – elukohast lahkumise keeld

– tühistada karistuse kandmisele asumisel.

2.2

Maakohus rahuldas osaliselt

XX poolt esitatud tsiviilhagi Vjatšeslav Zimini ja H.D vastu kuriteoga tekitatud varalise k

ahju hüvitamise nõudes ja mõistis VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel Vjatšeslav Ziminilt ja H.D-lt solidaarsel kasuks välja t XX 380 eurot.

5

2.3 Sama otsusega lahendati ka menetluskulude ja asitõenditega seonduv.

APELLATSIOON : ID

3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonid s i kaitsja Leelo id üüdistatava Vjatšeslav Zimin Viil H.D kaitsja Viktoria Ivanova. ja süüdistatava

3.1 Süüdistatava Vjatšeslav Zimin ühistada Harju Maakohtu 19. i kaitsja Leelo Viil taotleb t

juuni 2019. a otsus kriminaalasjas nr 1-18-5277 Vjatšeslav Zimini süüditunnistamise osas KarS § 118 lg 1 p 1; § 121 lg 1 ja § 199 lg 2 p 5, 7, 8 järgi. Teha uus otsus, millega mõista

Vjatšeslav Zimin KarS § 118 lg 1 p 1; § 121 lg 1 ja § 199 lg 2 p 5, 7, 8 järgi õigeks. ätta J tsiviilhagi läbi vaatamata ning menetluskulud riigi kanda.

3.2 H.D kaitsja Viktoria Ivanova taotleb t Süüdistatava ühistada Harju Maakohtu otsus kriminaalasjas nr 1-18-5277, millega tunnistati H.D 118 lg 1 süüdi KarS § p 1 - , § 199 lg 2 p de 5, 7, 8 järgi. Teha antud kriminaalasjas uus otsus, millega mõista H.D

kriminaalasjas nr 1-18-5277 199 lg 2 p- KarS § 118 lg 1 p 1, § de 5, 7, 8 järgi õigeks atiivselt tühistada kohtuotsus määrata sanktsiooni miinimumi . Altern karistuse osas ja

lähedane karistus.

3.3

Süüdistatavate õige smõistmise os KarS § 323 lg 1, § 200 lg 2 p 5, 7, 9 järgi k as

apellatsioonimenetlust ei toimu.

4. Apellant Leelo Viil asub seisukohale, et

käesoleval juhul on tõendamata Vjatšeslav

Ziminile inkrimineeritava ja KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo peamine

koosseisuline asjaolu - 22.09.2017 kl 21 paiku -le raske tervisekahjustuse tekitamine,

XX millega on tekitatud oht elule.

Meditsiinidokumentidest ning isiku ekspertiisiaktist nr 17E-PõI0178 nähtuvalt käisid kiirabibrigaadid juures 22.09.2017.a kell 23.25 - 23.47 ja 22.09.2017.a kell 02.18 02.50. XX – Mõlemal juhul kontrollisid meditsiinitöötajad terviseseisundit ning märkisid, et tal välised XX

trauma tunnused puuduvad. Oluline on ka silmas pidada, et kannatanu ja tema elukaaslase käitumine viitavad samuti sellele, et vägivald ei olnud kuigi intensiivne ega tundunud olevat ohtlik, kuna

vaatamas ning ei pidanud vajalikuks abi kutsuda, samuti ei CC käis köögis XX

palunud seda kannatanu ise. Kui

CC läks esimest korda kööki, siis asetleidev konflikt ei

pannud teda sedavõrd muretsema, et ta oleks pidanud vajalikuks sekkuda, helistada politseisse.

4.1 T AS Ida-Tallinna Keskhaigla 23.09.2017. a ambulatoorses ähelepanuta ei saa jätta epikriisis märgitut, et pöördumise ist nähtuvalt l oli päeval tekkinud kõhuvalu ja anamnees XX-

lisaks hiljem oli ta sattunud kaklusesse, saanud peksa. Osundatud meditsiinidokumentide

kohaselt oli - Seega esinesid - XX l kõhu piirkonnas haavaarm (noahaav). XX l tõsiseid terviseprobleemid juba pikema aja vältel, samuti oli talle põhjustatud noahaav kõhupiirkonda.

Ka enne väidetavat peksmist samal päeval valutas kannatanul kõht. Seega leiab kaitsja, et arvestades ajavahemikku väidetavast peksmisest 22.09.2017.a kuni sapipõie perforatsioonini

10.10.2017.a on väga tõenäoline võimalus, et nimetatud tegevuse ja 18 päeva hiljem

tuvastatud vigastuse vahel puudub põhjuslik seos. Eksperdile ei ole esitatud küsimust, kas

kannatanul esines mõnda haigust/vigastust, mis võis soodustada tervisekahjustuse tekkimist.

Kaitsja leiab - aga, et sellele vaatamata võib isiku ekspertiisiaktis nr 17E PõI0178 märgitu põhjal järeldada, et sellised haigused ja vigastused esinesid. Ilmselgelt ei saanud isikud, kes väidetavalt XX peksid, nimetatud asjaoludest teadlikud olla.

6

4.2 XX ilmselt hästi tundev perearst on samuti osundanud kannatanu alkoholiprobleemile

ning sellisest tingitud haigustele. Alkoholi kuritarvitamine võib kahjustada ka sapipõit. Samu on korduvalt olnud Wismari haiglas ti nähtub eelpool nimetatud dokumentidest, et XX

ravil. Samuti nähtub ekspertiisiaktist ja ka enda selgitustest, et kannatanu tarvitas XX

rahusteid, kuna ta närvid ei olnud korras. Õmmeldud noahaav kõhu piirkonnas annab aluse

järelduseks, et on vähemalt ühel korral ka varasemalt olnud kannatanuks. Arvestades XX

kõiki eeltoodud asjaolusid, võib pidada küllaltki tõenäoliseks, et lisaks 22.09.2017.a väidetavalt asetleidnud peksmisele võis kannatanu sattuda konfliktidesse ka enne või pärast seda ja saada ka muul viisil traumasid.

4.3 Kaitsja leiab, et sapipõie perforatsiooni põhjustanud trauma aeg on käesolevas

kriminaalasjas usaldusväärselt ja ümberlükkamatult kindlaks tegemata. Ekspert on küll andnud hinnangu, et on võimalik, et trauma saadi 22.09.2017.a, kuid ta ei ole välistanud ka

muid võimalusi. See kogumis annab kaitsjale alust väita, et esiteks on XX vigastuse

tekkepõhjused täielikult välja selgitamata, teiseks on tõendamata kausaalahel, mis objektiivselt viis vägivallast 22.09.2017.a kuni sapipõie eemaldamiseni 10.10.2017.a, samuti

sellise kausaalahela kulgemise subjektiivne ettenähtavus väidetavale süüdlasele. Kui isegi

teatav põhjuslik seos oli olemas, tuleb möönda ka võimalikku raviviga, kuivõrd ei

kiirabibrigaadid ega perearst sellist ahelat ette ei näinud ja kohast ravi ei osutanud. Ajavahemik 22.09.2017.a kuni 10.10.2017.a oli küllalt pikk, kannatanu organismi üldseisund halb ja eluviis tervistkahjusta tervis v. Samas väidetav süüdlane ei pidanud teadma seda, et XX on kehv, kuna kannatanu on füüsiliselt jõult tugev (väidetavalt jäi konfliktis süüdistatavaga peale). Riigikohtu seisukohtade kohaselt peab tahtlus katma selliseid eriosa süüteokooseisus

kirjeldamata tunnuseid, mis võimaldavad põhjustatud tagajärje omistamist ja selleks on

eelkõige põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel ning asjaolud, mis põhistavad tagajärje

objektiivset omistamist. Kui toimepanija ei suuda kausaalahela kulgu isegi põhijoontes ette näha, ei saa saabunud tagajärge talle ka subjektiivselt omistada (RKKKo nr 3-1-1-28-01; 3-1- 1-80-02; 3-1-1-56-13 jt).

4.4 Apellant on seisukohal, et kohtuistungil uuritud tõendite kogum ei kinnita Vjatšeslav Zimin e inkrimineeritava kuriteo toimepanemises. i süüd ühegi temal

Süüdistuse formuleeringu kohaselt Vjatšeslav Zimin valitses tegu ja maakohus asus otsuses samale seisukohale. Süüdistuses ei ole konkretiseeritud, kuidas süüdistatav tegu valitses ning

ka maakohus ei sisustanud ega saanudki sisustada süüdistust selles oas põhjalikumalt.

Maakohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist kaastäideviimisega, mitte kihutamise ega

kaasaaitamisega, sellekohased veenvad põhjendused aga puuduvad. Praegusel juhul on

täielikult välja selgitamata rohkesti väga olulisi asjaolusid. Kõigepealt on tuvastamata, kes

selle väidetava kuriteo vahetult, n ö oma kätega toime pani. Sellest tulenevalt ei ole olnud -

võimalik ka kelleltki saada ütlusi selle kohta, kuidas ja kelle juhiste kohaselt väidetav

vägi Praegusel juhul ei saa rääkida isegi kaalult väheolulisest vallategu toime pandi, teopanusest, see Vjatšeslav i puhul puudub täielikult, s.t kuriteo ühine toimepanemine Zimin praegusel juhul ei ole mingil juhul tuvastatav, isegi kui lähtuda üksnes süüdistusversioonist.

4.5 Leian, et ka muud süüdistuse asjaolud ei ole tõendatud. Vjatšeslav Zimin eitab oma seotust kuriteoga täielikult, väidetavalt nägi väidetava peksmise ajal Vjatšeslav Zimin'it XX kaks korda - esimesel korral siis, kui kolm meest ta välja viisid, oli Zimin enda toa ukse juures

ja teisel korral, kui konflikt oli praktiliselt lõppenud, olevat Vjatšeslav Zimin istunud

heakskiitva naeratava näoga tugitoolis. Sellises kohas viibimine ei tee Vjatšeslav Ziminit

kuriteo kaastäideviijaks ega ka sellele kaasaaitajaks või kihutajaks (ka kaasaitamise puhul

7 tuleb näidata, milles konkreetselt kaasabi seisneb). Praegusel juhul ei ole ühtegi tõendit selle kohta, et Vjatšeslav Zimin oleks omapoolselt kuidagi väidetavaid vägivallatsejaid abistanud,

nende tegu toetanud oma teo ja käitumisega. Samuti ei ole tõendatud ka see, et Vjatšeslav

Zimin oleks kedagi kihutanud kuritegu toime panema. Käesoleval juhul on inimlikult mõistetavad oletused, kuivõrd hiljuti oli kannatanu sõnade kohaselt olnud konflikt XX ja

CC Vjatšeslav iga ja ta ei saa oma naabriga hästi läbi. Samas tuleks ka arvestada, et kuivõrd Zimin Vjatšeslav Zimin ei suhtunud kannatanusse hästi, võis ta tõesti ukse juures ja tugitoolis istudes naeratada ning - XX le mitte kaasa tunda, kuid see ei tee teda kuriteo kaastäideviijaks.

Samuti ei ole teovalitsemise seisukohalt mingit tähtsust asjaolul, et Vjatšeslav Zimin võis

teada kannatanu telefoni asukohta ning korraldada selle tagastamist. Olen seisukohal, et

nimetatud ajaolud, isegi kui need lugeda tõendatuks, ei anna alust Vjatšeslav Zimini suhtes KarS § 118 lg 1 p 1 ja § 199 lg 2 p 5, 7, 8 järgi süüdimõistva kohtuotsuse tegemiseks.

4.6 Kuriteos KarS § 121 lg 1 järgi on tegemist klassikalise sõna sõna v - astu olukorraga, kus

tõenditeks on sisuliselt ainult ühe isiku ütlused teise isiku ütluste vastu. Prokurör istungil

küsitles väga põhjalikult selles kriminaalasjas tunnistusi andnud kannatanu XX elukaaslast

seonduvalt sellega, mida isik konkreetselt ja vahetult ise pealt nägi. Tunnistaja nägi pealt,

kuidas kaks inimest kaklesid, kuidas aga kaklus alguse sai, kes keda ründas, kelle poolt

kasutatav vägivald oli intensiivsem, tunnistaja kirjeldada ei osanud. Seega on võimalik

järeldusi teha omavahel diametraalselt vastuolus olevatest kannatanu ja süüdistatava positsioonist. Iseeneselt mõistetavalt sellises olukorras on mõlemal isikul konkreetne ja otsene

huvi anda just endale kasulikke ütlusi, kuivõrd kannatanu möönis, et ka tema ise kasutas

Vja

tšeslav Zimini suhtes vägivalda ja tuvastatud asjaoludest ning ka XX ütlustest nähtuvalt

võib järeldada, et kannatanupoolne vägivald võis olla isegi teataval määral intensiivsem,

kuivõrd ta jäi kakluses peale. Siit tu l alus karta, et ka tema ise võib saada lenevalt oli - XX karistuse. Leian, et ainult kannatanu ütluste põhjal Vjatšeslav i süüdi tunnistamine ei Zimin ole põhjendatud, arvestades muuhulgas asjaolu, et kannatanul on tuvastatav üksnes suhteliselt väike vigastus ja selle vigastuse tekkemehhanism on tuvastamata.

4.7 Olen seisukohal, et maakohus ei ole ka veenvalt põhjendanud Vjatšeslav Zimini karmi karistust.

4.8 Apellant leiab, et süüdistusversiooni kõrval on võimalikud veel muud versioonid.

Tõenditest nähtub, et ükski tõend ei kummuta teisi versioone. Olukorras, kus tegelikult toimunu kohta ei ole piisavalt tõendeid, eluliselt usutavaks saab pidada erinevaid versioone ja

eksisteerib võimalus, et süüdistusversiooni kõrval võiks toimunut selgitada ka mõni muu

versi -ga 3. Kui oonidest, on süüdistusversiooni tõendatuks lugemine vastuolus KrMS § 7 lg tõendite kogumi tervikhinnangu tulemina ei ole õnnestunud kõrvaldada kahtlusi süüdistatava süüs, tuleb pöörduda in dubio pro reo põhimõtte poole (vt nt 7. mai 2007. a RKKKo asjas nr 3-1-1-12-07, p 8). Ükski uuritud tõend eraldivõetuna ega tõendid kogumis ei lükka käesoleval

juhul ümber versiooni, et Vjatšeslav Zimin ei ole temale inkrimineeritavaid vargusi toime

pannud. Nimetatud asjaolu kinnitab in dubio pro reo põhimõtte rakendumist käesolevas

kriminaalasjas. Kuivõrd ei ole tuvastatav selline tõenditest järelduv asjaolude kogum, mis

võiks olla aluseks Vjatšeslav Zimini süüditunnistamisel, palun süüdistatav nimetatud süüdistuses õigeks mõista.

5. Apellant Viktoria Ivanova asub seisukohale, et kohus on põhjendamatult jätnud kõrvale

H.D suurema kohtueelses osa kohtuistungil prokuröri poolt avaldatud menetluses antud ütlused, tuginedes seejuures otsuse rajamisel ainult ühe menetluspoole poolt

esitatud toimunud oluk

selgitamata milliste orra nägemusele. Maakohus on jätnud

8

konkreetsete tõenditega on H.D poolt antud ütlused vastuolus või millised vastuolud on sees. ütluste

5.1 Kannatanu

kohtumajas on ta tundnud isiku Kaitsja on seisukohal, et XX ütles, et olles ära. sellele asjaolule ei saa tugineda kriminaalmenetl Kaitsja poolt uses isiku süü üle otsustamisel. kohtuistungil avaldatud 2. novembril 2017.a kohtueelses menetluses toimunud ülekuulamisel

on kannatanud öelnud, et “Meesterahvaid, kes ei jätnud ja neid mind peksid, mina meelde kirjeldada ei oska. Samuti ei jäänud nende näod minule meelde ja vaevalt et suudan neid ära

tunda” ja “Nende vanust mina öelda ei oska”. Äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt, mis oli koostatud 14. november ka fotol nr 2 temale esitatud isikut. 2017.a, ei välistanud XX Kannatanu ka seletas, et “ta ei ole kindel, sest tema oli purjus ja mehed jäid temale meelde halvasti”. Istungil on aga on väitnud, et “Nüüd ta ikka mäletab, XX et on olnud see isik, kes

istub Zimini juures”. le näidati nii eeluurimisel politseitöötajate poolt Olukorras kus - XX

H.D fotot eelnevalt, et tegemist on ja siis nägi ta viimast kohtumajas, teades

prokuröri versiooni kohaselt tema peksmises süüdistatava isikuga. Just

sellel alusel on kannatanul tekkinud sisemine veendumus, et ta on nagu näinud nimelt H.D 22.

septembril 2017.a XXX ehk peaaegu köögis. Kuigi ülekuulamisel vahetult peale sündmust kaks aastat taga kirjeldama. si, ei olnud kannatanu võimeline sündmuses osavõtjaid kuidagi

5.2 Tulenevalt Riigikohtu praktikast ja tekkinud olukorrast, kaitsja leiab, et ei saa pidada usaldusväärseteks ütluseid XX kohtus antud H.D meeldetuletuse koht Kaitsja soovib a. pöörata tähelepanu ka toimikus olemasoleva ja kohtu avaldatud äratundmiseks

esitamise protokollile eraldi ja nimelt fototabeli peale. Kaitsja leiab, et tegemist on

ebakorrektselt koostatud fototabeliga, sest menetleja ei järgi siin tabeli koostamise olulise printsiipi. Nimelt peavad fotodel esitatud isikute näod olema ühe suurusega ja fotod peavad

olema umbes sama kvaliteediga. Siin aga kolmas foto, mille peal on H.D

märkimisväärselt suurem ja õhutab ja tõstab esile detailsem kui kaks esimest, mis r

kannatanule just H.D välimust. Vaatavamata sellele, ei olnud kannatanu

äratundmisel lõpuni kindel, et see oli just tema, kuna ta oli purjus ja nad jäid talle halvasti

meelde.

5.3 Kriminaalasjas on teostatud kolm ekspertiisi. 2. veebruaril 2018.a sai valmis DNA ekspertiisiakt, kus eksperdile oli esitatud 21. novembril 2017.a korteris aadressil leitud XXX

mobiiltelefon ja esitatud oli ka sealhulgas H.D DNA profiil. Kokku telefoni pinnalt oli

- võetud 10 proovi. Ja mitte ühtki neist ei ole seostatavad H.D DNA ga. 24. jaanuaril 2018.a teostatud DNA ekspertiisi kohaselt samuti ei leitud minu kaitsealuse DNA jäljed sündmuskohal. Ekspertiiside kokku maksumus on tohutult suur ehk 2571 eurot.

Kaitsja leiab, et H.D-lt ei saa ekspertiiside eest makstud

summad välja mõista.

5.4 Kaitsja on jätkuvalt seisukohal, et kogutud ja kohtus uuritud tõendite alusel pole võimalik

tuvastada, kes tegelikult on viibinud 22. septembril 2017.a toas ja temaga koos XX ühisköögis. Tuvastamata on jäänud ka see, kas kõik kolm juures löönud või viibinud on

XX mitte ega kuhu kellegi löögid on kannatanut tabanud. Järelikult ei saa kannatanule eluohtliku tagajärje tekitamine omistatav just H.D-le. See, et Zimini ja H.D vaheline suhtlus on toimunud sündmustega seotud päevadel, ei ütle midagi nende süü kasuks. Kaitsja

pöörab tähelepanu sellele, et kohtus uuritud sideettevõtjalt andmete nõudmise loa kohaselt,

mis oli p

rokuratuuri poolt väljastatud 10. novembril 2017.a sooviti sideettevõtjalt teavet H.D poolt telefoni kasutamise kohta perioodil 22. kuni 24. septembrini 2017.a. Järelikult puudub võimalus teha järeldused selle kohta, kuivõrd palju tegelikult tavaliselt need kaks meest suhtlesid, sest meile esita ajavahemiku kohta. tud andmed räägivad väga väikese

9

Isikud on selgitanud, et suhtlevad sageli. Kõnede sisu on meile kättesaamatu ja selle kohta

usaldusväärsed teadmised puuduvad. Otsuses on viidatud telefonikõnele, mis toimus 23. septembril 2017.a kl 9.51 Vjatšeslav Zimini ja H.D vahel. Isegi kui eeldada, et

H.D oleks teadlik, kus

XX telefon asus, see ei tõenda, et ta osales sündmustes, mis toimusid 22. septembril 2017.a aadressil. XXX

5.5 Kohus on viidanud ka sellele, et H.D on viibinud samal ajal sündmuskohal. Kuid ei u võtn d arvesse, et isik töötab taksojuhina ja tegemist on sadama lähedase piirkonnaga.

H.D viibib antud piirkonnas ja nimetatud tänavatel mitu korda ühe päeva

jooksul igapäevaselt, kuna tegeleb sh taksoteenuse osutamisega sadamasse laevadega

saabuvatele turistidele. Isegi kui eeldada, et H.D viibis 22. septembril 2017.a

õhtul oli üks nendest isikutest, kes võtsid osa süüdistuses XXX aadressil ning kirjeldatud toimingutest, siis ilma tõenditeta ei saa teha järeldust, et just H.D on kannatanule

kuuluva telefoni laua pealt kaasa võtnud, ega et ta osales kannatanu peksmises. Kannatanu

ega tunnistaja ei nimetanud CC isikut, kes võttis telefoni. Ta ei suutnud teda kirjeldada.

Kannatanu ei jõudnud vastata küsimusele, kas peksmises osalesid kõik kolm isikut, kes

viibisid peale Ziminit köögis või mõni neist hoidis öelnud, et peksmisest eemale. ei ole XX just H.D, keda ta fototabeli abil nagu meenutas, teda peksis. Ta oli joobes ja kui hakati peksma, siis ei saanud aru, kes lööb ja kuidas lüüakse. Eeltoodust tulenevalt on kohtu järeldus, et eluohtliku vigastuse põhjustanud konkreetne löök oli sooritatud H.D

poolt, on alusetu. Kaitsja leiab, et - XX lt telefoni äravõtmise ega temale tekitatud tervisekahjustusega H.D seotud ei ole.

5.6 Riigikohus on 5. juunil 2018.a otsuses nr 1- -105/35 p-des 10-11 leidnud, et Oluline on 17

sealjuures, et toimepanija tahtlus hõlmaks just selle tervisekahjustuse tekitamist, mis lõppastmes viis KarS § s 1 sätestatud enamohtliku tagajärje saabumiseni. Antud juhul

118 lg-

ei olnud tuvastatud, et H.D 118 lgtahtis just KarS § s 1 sätestatud tagajärje

saabumist

XX suhtes. Selles kriminaalasjas puudub alus niisugusele järeldusele loogiliselt

jõuda. Kohtu poolt pole tuvastatud, mis asjaolud viitavad H.D tahtlusele nii raske tagajärje saabumise suhtes. Kaitsja leiab, et antud juhul leidis aset olukord, kus puudub

igasugune veendumus selles, et H.D oleks mingi tahtlus tekitada -le XX

eluohtlik tervisekahtlustus. Veendumus ning tõenditega kinnitatud teave puudub ka sellest asjaolust, kas H.D , Tallinn üldse viibis 22. septembril 2019.a kl 21 paiku XXX aadressil kannatanu peksmise juures.

5.7 Mis puudutab karistust, kaitsja on seisukohal, et juhul, ustub kui teise astme kohus nõ maakohtu positsiooniga ning leiab, et H.D tegevust on võimalik subsumeerida

mõni Karistusseadustiku sätte alla ja tuvastab H.D süüd selles, siis kaitsja pöörab

tähelepanu, et isikule KarS § 118 lg 1 p 1 järgi mõistetud karistus on väga karm. Kohus ei

võtnud arvesse isiku vahepealset õiguskuulekat käitumist peale viimase karistuse kandmist,

andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest,

mis on osaliselt jäetud üldse H.D on peksmises osalenud tuvastamata, nt tegu ise ehk kas või võtnud, kas just tema on see isik kolmeisikulisest grupist, kelle löök on tabanud telefoni

X

it kõhu piirkonda, milline oli isiku käitumise motiiv ja eesmärk. Järelikult leiab, kaitsja, et määratud karistus on ülemäära suur ja raske ning palub karistust eelnevalt kaebuses loetletud

asjaoludest lähtudes üle vaadata ja vähendada.

KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

10

6. Kohtukolleegium tutvunud toimiku materjalidega, maakohtu otsuse, apellatsioonide motiividega, leiab

, et maakohtu otsus on seaduslik ja tühistamisele ei kuulu.

6.1 Esitatud apellatsioonides taotlevad kaitsjad maako tehtud htu poolt käsitletud tõenditest

järelduste ümberhindamist süüdistatavate ja H.D ja neile Vjatšeslav Zimini inkrimineeritud kuritegudes

õigeksmõistmist.

Kohtukolle

ega, et maakohus on hinnanud egium ei nõustu apellatsioonides toodud järeldus tõendeid valesti ja rikkunud KrMS § 61 lg 2 sätestatut. Maakohus on hinnanud kõiki tõendeid

nende kogumis oma siseveendumus d e järgi. Asjaolu, et kaitsja ei ole nõus maakohtu poolt tõendite hindamisel tehtud järeldusega ei anna alust tuvastada, et maakohus poleks tõendeid hinnanud. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et KrMS § 61 lg 1 ei välista igasugust tõendite

omavahelist astmestamist, vaid keelab ühtede tõendite eelistamise teistele aprioorselt, neid kogumis hindamata. Kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel KrMS §

61 lg 2 järgi eeldab aga tõendite kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu

korral otsustamist, millisele tõendile tugineda. See, kas kohus on pidanud mingit tõendit teisega võrreldes eelistatuks aprioorselt või on jõudnud sellele järeldusele tõendeid kogumis hinnates, on tuvastatav kohtuotsuse põhjenduste alusel (Vt RKKKo nr 3-1-1-88-06, 3-1-1-4-

07). Maakohus on põhjendanud miks ta hindab omavahel tõendamisesemesse kuuluvate

asjaolude kohta riimuvate kannatanu , tunnistajate , , ja

XX CC MM SS GG ütlused usaldusväär Kohtukolleegium ei pea vajalikuks uuesti tõendite analüüsi korrata ja leiab, seks. et maakohus ei ole rikkunud tõendite kogumis hindamise põhimõtet.

6.2 M

aakohtu otsusest nähtub üheselt, et kohtule esitatud tõendeid on kohus hinnanud

kogumis, hinnanud e ning otsuses toodud sellekohased sitatud tõendite usaldusväärsust

põhjendused on piisavad. Kohtukolleegium juhib tähelepanu ka Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 5. mai 2003.a otsuses nr 3-1-1-17-03 väljendanud seisukohale, mille

kohaselt kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul. Riigikohtu praktikas on ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas

asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Lisaks sellele on Riigikohtu kriminaalkolleegium otsuses nr 3-1-1-77-05 märkinud, et kui erinevad

kohtud hindavad tõendeid ning nendest tehtavaid järeldusi olulisel määral erinevalt, peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu

poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või

puudulikkust ja mis viivad enda koostoimes või ka eraldivõetult maakohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega.

6.3 Kohtukolleegium leiab, et nii esitatud apellatsiooni väidete kui maakohtu otsuses sisalduva (kd 2 tl -114) põhjalike tõendite analüüsi pinnalt 106 pöördel ei ole võimalik leida

veenvaid argumente maakohtu ots H.D ja use tühistamiseks ja süüdistatavate Vjatšeslav Zimini õigek mõistmiseks s neile inkrimineeritud kuritegudes.

Esitatud apellatsioonides korratakse peamiselt samu väiteid, mida esitati esimese astme kohtuistungil ning millele maakohus on juba oma hinnangu andnud, mistõttu ringkonnakohtu

ees ei tõstatata mingeid uusi õiguslikke ega tõenduslikke argumente. Kohtukolleegium

nõustudes maakohtu otsuse põhjenduste ja järeldustega, ei pea neid KrMS § 342 lg 3 p 1 sätestatud õigust kasutades täies mahus vajalikuks korrata, vaid piirdub hinnangu andmisega apellatsioonides esitatud peamistele väidetele.

6.4 Kolleegiumil tuleb märkida, et kaitsja Leelo Viili seisukohta ei ole võimalik sisuliselt hinnata osas, mis puudutab kaitsja taotlust süüdistatava Vjatšeslav Zimini õigeksmõistmiseks

11 KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 8 järgi, kuna mingeid argumente ja põhjendusi apellatsioonis selles osas esitatud ei ole ning seda ei ole püütud ka tõenditega siduda või põhjendada. Seejuures ei taotle kaitsja süüdistatava õigeksmõistmist sama paragrahvi punkti 4 osas, kuivõrd Vjatšeslav Zimin on süüdi mõistetud maakohtus KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 7, 8 järgi. Ringkonnakohus leiab, et selline kaitsja seisukoht on täielikult vastuoluline ning põhjendamatu.

7. Kolleegium märgib, et KrMS § 63 lg 1 kohaselt on tõendiks nii kannatanu kui ka tunnistaja

ütlus. Tuleb märkida, et senises kohtupraktikas on vaid ühele tõendile tuginevate

süüdimõistmiste puhul aktsepteeritavaks peetud seda, et tuginetakse ainult otsestele tõenditele, täpsemalt öeldes ütlustel otseste tõendite puudumine iseenesest

e ning paljude teiste ja vahetult ei tähenda veel kahtluste olemasolu, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks.

Maa

H.D

ja kohus on tuginenud süüdistatavate Vjatšeslav Zimini süüdimõistmisel otsesele tõendile, s.o kannatanu ütlustele ja ka kaudsetele tõenditele, mis XX toetavad

Maakohus on ndatuks lugemisel tuginenud XX antud ütlusi. teo toimepanemise tõe lisaks kannatanu ja tunnistaja muudele . te ütlustele ka kogutud tõenditele

7.1 Vastuseks apellantide apellatsioonide etteheitele, et maakohus ei ole arvestanud süüdistatavate Vjatšeslav Zimini ütlustega, märgib kohtukolleegium, et H.D ja

see on küsimus süüdistatavate ütluste usaldusväärsusest. Kohtukolleegium viitab siinjuures Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. aprilli 2005. a otsuses nr 3-1-1-19-05 ja 26. septembri

2005. a otsuses 3-1-1-77-05 väljendatud seisukohale, et tõendi usaldusväärsus on küsimus sellest, millise kaalu omistab talle tõendi hindaja, kõrvutades ja analüüsides seda koostoimes

teiste asjas kogutud tõenditega. Maakohus on veenvalt põhjendanud miks ta ei pea

süüdistatavate Vjatšeslav Zimini ütlusi usaldusväärseks ning H.D ja on

põhjendanud miks ta hindab omavahel tõendamisesemesse kuuluvate asjaolude kohta

riimuvate kannatanu ja tunnistajate kogumis te ütlused usaldusväärsemateks süüdistatava H.D ja Maakohus on otsuse Vjatšeslav Zimini poolt antud erinevatest ütlustest. järeldustes toetunud maakohtu istungil vahetult uuritud tõendite kogumile. Antud põhimõtete

kohaselt ei ole asjakohased apellantide etteheited kohtule, et otsuse tegemisel ei võetud

arvesse just H.D ja

Vjatšeslav Zimini ütlusi ja esitatud versiooni. Kolleegium

nõustub täielikult maakohtuga, et kohtuasjas puuduvad tõendid, mis kinnitaksid just

süüdistatavate Vjatšeslav Zimini versiooni. Süüdistatavate ütlusi on H.D ja maakohus hinnanud KrMS § 61 lg 2 kohaselt kogumis teiste tõenditega oma siseveendumuse

kohaselt ning järginud Riigikohtu seisukohti ütluste hindamisel. Maakohus on oma otsuses analüüsinud süüdistatavate Vjatšeslav Zimini ütlusi ja kaitsjate esitatud H.D ja

versiooni tervikuna ning ringkonnakohus ei näe siin õiguslikke minetusi. Selles osas, et maakohus oleks põhjendamatult lugenud süüdistatavate ütlused ebausaldusväärseks, mingeid argumente apellatsioonides esitatud ei ole.

8. Apellant Viktoria Ivanova märgib, et maakohus on tuginenud otsust tehes sellele, et kannatanu on kohtumajas tundn H.D, kes oli Zimini juures, kuid ud ära isiku, s.o sellele asjaolule ei saa tugineda isiku süüdimõistmisel.

Ebaõige on kaitsja seisukoht, et maakohus on tuginenud just sellele, et kannatanu on süüdistatava H.D tundnud ära kohtumajas. Maakohus on refereerinud kannatanu

XX

ütlusi, et H.D ei ole tema tuttav, kuid tundis ta ära alguses fotoroboti järgi ning pärast kohtus nähes sai aru, et see on inimene, kes on seotud tema peksmisega. Maakohus on viidanud äratundmiseks esitamise protokollile, mis tõendab, et kannatanu on kinnitanud fotolt nr 3 H.D sarnasust isikuga, kes osales tema peksmises ning esimesena sisenes tuppa ndel . Seejuures on maakohus viidanud ka sellele, et kannatanu on märkinud, et lõpuni ki ei ole, et see oli just tema, kuna oli purjus ja nad jäid talle halvasti meelde. Kolleegium ei saa

12 nõustuda kaitsjaga, et kannatanu on mitmel korral andnud erinevaid ütlusi selle kohta, mida ta

mäletab, kuna ristküsitlusel ei ole kannatanu ütlusi avaldatud korduvalt ning need ei erine

diametraalselt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest. Nii on kannatanu selgitanud

ristküsitlusel, et ta ei mõista eriti vanuseid ja ütl s seda ka täna. Teiseks ei oska kirjeldada e

inimesi, kuid kui näidati fotorobotit (äratundmiseks esitamise protokolli fototabelit), siis

tundis ära isiku. Meenutada ei ole tal keegi aidanud ning kui nägi teda esimesel päeval koridoris, siis tundis ta ära. Ka ei ole kannatanu kohtueelsel uurimisel kinnitanud, et ei tunne

ära isikuid, vaid kannatanu on märkinud, et vaevalt suudab ta neid ära tunda. Seega on kannatanu kahelnud, kas ta tunneks ära isikud, mitte andnud ütlusi, et ei tunne ära isikut.

Kolleegium leiab, et apellatsioonis tluste välja toodud asjaolud ei osuta kannatanu XX ü vastuolulisusele ega kujuta endast alust nende kõrvalejätmiseks tõendikogumist.

8.1 Apellant asub seisukohale, et äratundmiseks esitamise protokolli juurde lisatud fototabel on ebakorrektselt koostatud.

KrMS § 81 lg 2 sätestab üheselt, et isik (või lõike 4 kohaselt vajadusel tema foto) tuleb

esitada äratundmiseks koos vähemalt kahe sellega sarnase isikuga (või nende fotodega). Seadus ei näe ette, et fotod peaksid olema täpselt ühe suurusega ja sama kvaliteediga. Oluline on, et objektikogum ei oleks oma tunnustelt teistest oluliselt erinev, vaid oleksid omavahel sarnased. Antud juhul ei ole tuvastatav, et äratundmiseks esitatud objektikogum ehk kolm fotot oleks oma tunnustelt oluliselt erinevad ning süüdistatava H.D foto ei sarnaneks teiste

isikutega. Kannatanule oli esitatu l d äratundmiseks kolm fotot, mille süüdistatav koos kahe

sarnase is

. ikuga, mistõttu saab asuda seisukohale, et tõendi kogumise korda ei ole rikutud Seejuures on märkimisväärne, et fotodel nr 2 ja nr 3 olevad isikud on nii sarnased, et ka fotol nr 2 isikut kannatanu otseselt ei välista. Lõplikult on kannatanu valinud foto nr 3, kuna talle

jäi silma just rohmakas nägu. Seega on kannatanu kinnitanud H.D sarnasust uuritava objektiga, on nimetanud tunnused, mille alusel on oma järelduse teinud ja selgitanud objekti seost uuritava sündmusega.

8.2 Kaitsja Viktoria Ivanova tunnistaja

tõlgendab CC poolt kuuldud süüdistatava Vjatšeslav

Zimini vestlust telefoni teel erinevalt maakohtust, vastavalt oma versioonile toimunust. Seejuures põhinevad kaitsja väited tema enda arvamusel ja järeldusel, kuid konkreetseid

tõendeid selle kinnitamiseks esitatud ei ole, siis ei saa pelgalt vestluse sisu tõlgendusega (arvamusega) apellant märkida, et vestlus kinnitab just tema versiooni toimunust. Arvestades

käesolevas kriminaalasjas kogutud tõendeid kogumis, ei piisa üldisest hinnangust, et just

kohtu tõlgendus pole usutav. Maakohtu järeldust ja tunnistaja poolt kuuldud telefoni vestluse sisu tõlgendusi ei ole apellant muude usaldusväärsete tõenditega kummutanud.

8.3

Apellant märgib, et sideettevõtjalt saadud andmete protokoll ei kinnita süüdistatava id H.D süüd ning tõend ei tõenda, et H.D osales süüdistuses märgitud sündmustes.

Kolleegium asub seisukohale, et nimetatud tõendiga on võimalik saada andmeid Vjatšeslav

Zimini, H.D ja kannatanu -le kuuluva mobiiltelefoni kaudu tehtud ja XX vastuvõetud kõnede ja muude mobiiltelefoni võrgus kasutatud teenuste fakti, viisi, kestvuse,

aja, helistaja, vastuvõtja andmete, abonentnumbrite ja asukohtade kohta ajavahemikus

19.09.2017 kuni 10.11.2017 (Zimin), 22.09.2017 kuni 24.09.2017 (H.D), 19.09.2017

kuni 10.11.2017 (kannatanu X) ja H.D ja omavahelise Vjatšeslav Zimini

suhtluse kohta ajavahemikul 17.11.2017 kuni 21.11.2017.a. Apellant jätab tähelepanuta asjaolu, et nimetatud tõend ei saa eraldivõetult olla süüdistatava H.D suhtes ei

13

süüstavaks ega ka õigustavaks tõendiks, vaid seda hinnatakse koos teiste kriminaalasjas tuvastatud asjaoludega . ning need põhjendused on maakohtu otsuses piisavad

9. Kaitsja Viil asub seisukohale, et nähtuvalt meditsiinidokumentidest esinesid kannatanul tõsised terviseprobleemid juba ammu ning varasemalt oli kannatanule põhjustatud ka noahaav

kõhupiirkonda. Ka alkoholi kuritarvitamine võib kahjustada sapipõit. Seega arvestades ajavahemikku väidetavast peksmisest 22.09.2017.a. kuni sapipõie perforatsioonini 10.10.2017

on väga tõenäoline võimalus, et puudub peksmise ja hiljem tuvastatud vigastuse vahel põhjuslik seos ning vigastuse tekkepõhjus on jäänud täielikult välja selgitamata. Kolleegium ei nõustu kaitsja seisukohaga, et kannatanu enda terviseprobleemid ning varasem noahaav või alkoholi kuritarvitamine võis viia sapipõie perforatsioonini. Kolleegium märgib,

et taotledes sellisel põhjendusel enda kaitsealuse õigeksmõistmist, tugineb apellant mitte maakohtu poolt kindlakstehtule, vaid oma versioonile asetleidnust.

9.1

63 lg KrMS §

1 kohaselt on tõendiks eksperdiarvamus ja eksperdi ütlused ekspertiisiakti

selgitamisel. Riigikohtu kriminaalkolleegium on varasemas praktikas märkinud, et

kriminaalmenetluse seadustik ei näe ette asjaolusid, mille tõendamine oleks aprioorselt

võimalik üksnes eksperdi arvamuse alusel, kuid ekspertiisi määramine on nõutav juhul, kui

tõendamiseseme asjaolu tuvastamiseks on vaja vastata küsimusele, mille lahendamine on usaldusväärselt võimalik üksnes mitteõiguslike eriteadmiste alusel. Seega on ekspertiis nõutav olukorras, kus teatud liiki mitteõiguslike eriteadmiste rakendamine võib anda tõendusteavet,

mille tajumine või tähenduse mõistmine jääb väljapoole menetleja üldteadmiste piire. (vt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23. -1-1-35-06, mai 2006. a kohtuotsus väärteoasjas nr 3 p.7.5). Apellandi tekkida kannatanule vigastused ei ole Viili versioon (arvamus) kuidas võisid

kriminaalmenetluses tõendiks, kuna mitteõiguslike (sh meditsiinialaste) eriteadmiste rakendamiseks kriminaalmenetluses tuleb määrata ekspertiis ning käesoleval juhul on nii toimitud.

9.2 Isiku ekspertiisiaktis (eksperdiarvamuse pvigastused s 1) on ära näidatud millised kannatanul sedastati ning sellele on maakohus otsuses ka viidanud. Isiku ekspertiisiaktis on

kirjeldatud ka seda, kuidas kannatanu vigastused sai. Eksperdiarvamuse punktis 1 on

märgitud: „ vigastused võisid olla tekitatud löögist kõva tömbi esemega (nt jalaga, XX rusikaga) kõhu piirkonda.“ E kirjeldanud seda, et kannatanut on kõhupiirkonda kspert on

pekstud jalgade, rusika ning selle tulemusel sedastati kõhu põrutus ja sapipõie rebend.

Seejuures on eksperdi kasutuses olnud ekspertiisi läbiviimiseks ka Tallinna Kiirabi kiirabikaardid 7546, 70583, SA Põhja- Eesti Regionaalhaigla erakorralise meditsiini osakonna kaart nr 20170600065, väljavõte SA Põhja- Eesti Regionaalhaigla haigusloost nr 1756555 ja

täiendavad meditsiinidokumendid digiloost Seega lükkab , millele viitab kaitsja.

eksperdiarvamus ümber kaitsja oletuse, et kannatanu enda terviseprobleemid ning varasem

noahaav või alkoholi kuritarvitamine võis viia sapipõie perforatsioonini või kannatanu võis

muul moel vigastusi saada.

9.3 Kolleegiumil tuleb -s 14, mille märkida, et võistlevuse põhimõte on sätestatud KrMS § kohaselt täidavad süüdistusja kaitsefunktsioone ning kriminaalasja lahendamise funktsioone eri menetlussubjektid. Erinevalt uurimispõhimõttele rajanevast kriminaalmenetlusest vastutab võistlevas menetluses süüdistuse ja seda toetavate tõendite esitamise eest prokurör. Kohus on erapooletu õigusemõistja, kelle roll seisneb eelkõige tõendamise reeglite järgimise tagamises

kohtuistungil, seejärel kogutud tõendite hindamises ja nende pinnalt otsuse tegemises.

Kolleegium peab vajalikus rõhutada, et isikut süüstavate või õigustavate tõendite esitamise

kohustus lasub kohtumenetluse pooltel, mitte kohtul. Selline seisukoht on kooskõlas

14

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsusega nr 3-1-1-67-06. Maakohus on otsuse järeldustes toetunud maakohtu istungil vahetult uuritud tõendite kogumile.

9.4 Riigikohtu kriminaalkolleegium on üheselt märkinud, et piisavate põhjenduste esitamata jätmisel on üheks ekspertiisiakti puuduste kõrvaldamise võimaluseks eksperdi ülekuulamine.

KrMS § 292 lg 2 alusel võib kohus kohtumenetluse poole taotlusel määrata eksperdi

ülekuulamise ekspertiisiakti sisu selgitamiseks või täiend § amiseks ning KrMS 63 lg 1 kohaselt on ekspertiisiakti selgitamisel antud eksperdi ütlusel tõendi väärtus. Siinkohal tuleb

aga silmas pidada, et KrMS § 292 lg 2 alusel on eksperdi ülekuulamine võimalik üksnes kohtumenetluse poole taotlusel (vt nt 3-1-1-105-16, p 42). Süüdistataval Vjatšeslav Ziminil ja tema kaitsjal oli võimalik kutsuda kohtuistungile ekspert, kes saaks anda ütlusi ekspertiisiaktis märgitu kohta ning selgitada välja, kas kannatanul esines mõnda haigust/vigastust, mis võis soodustada tervisekahjustuse tekkimist.

Süüdistatav ega kaitsja pole nimetatud taotlust ei kaitseaktis ega hiljem peale tõendite

uurimise lõpetamist täiendavate tõendite kogumiseks esitanud, mistõttu asub kolleegium seisukohale, et ei süüdistatav ega kaitsja ise ei ole soovinud vastuseid saada, kuivõrd eksperdi ülekuulamisega oli nii süüdistataval kui ka tema kaitsjal võimalus saada igasuguseid andmeid ekspertiisiakti sisu selgitamiseks või täiendamiseks, kuid ilmselgelt oli see vastuolus valitud kaitsetaktikaga.

Kolleegiumil tuleb märkida, et eelnevalt, et enda õiguste kasutamata jätmine ei saa olla

aluseks hilisemale apellatsiooni esitamisele ning selliseid kaitsja Viili esitatud argumente

peab kolleegium otsituks. Kolleegium asub seisukohale, et antud juhul ei olnud võimatu

eksperdi ütluste põhjal välja selgitada kaitseversiooni paikapidavust ning hinnata esitatud

süüdistusversiooni. Apellatsioonis toodud sellekohased kolleegiumile põhjendused ei anna

alust maakohtu otsuse tühistamiseks ja õigeksmõistva ks, kuivõrd otsuse tegemise kriminaalasjas ei ole kogutud , mis kinnitaksid just kaitsja versiooni. tõsikindlaid tõendeid

9.5 H.D ja Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et süüdistatavate

Vjatšeslav Zimini selline käitumine oli saabunud tagajärjega, s.o vigastustega, millega XX

tekitati oht elule

naturalistliku kausaalsuse (põhjuslikkuse) kaudu seotud. Süüdistatavate

tegevus ehk peksmine põhjustas XX- vigastusi, mis viisid omakorda eluohtliku l

tervisekahjustuse tekkimiseni. Ekspertiisiaktist ei nähtu, et kannatanul peksmisest tingitud

vigastuste tulemusena tekkinud tervisekahjustus oleks omistatav kannatanu erandlikele füüsilistele omadustele või eripäradele.

Ühtlasi peab kolleegium vajalikuks käsitleda küsimust, kas teadlikuks enesekahjustamiseks,

mis välistab süüdistatavatele kannatanu ohu elule normatiivset omistamist, saab pidada

alkoholi tarvitamist. Ka sellele küsimusele tuleb ringkonnakohtu hinnangul vastata eitavalt,

kuna mingeid tõendeid, mis sellist versiooni kinnitaksid kogutud ei ole. Olukorras, kus

alkoholi tarvitamine ei modifitseerinud tagajärge, on tagajärg jätkuvalt normatiivselt omistatav esialgsele kausaalahela käivitajale ehk süüdistatavatele.

9.6 Kolleegium dud apellandi Viili peab vajalikuks veel märkida, et kõik ülaltoo väited on

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukohast tulenevalt oma olemuselt võrdsed ükskõik

millise teise kaitseteesiga – nt et isik viibis süüteo toimepanemise ajal mujal, ta oli süüteo toimepanekuks sunnitud, ta viibis hädakaitseseisundis, kuriteo on sooritanud hoopis kolmas, senises menetluses tuvastamata isik, tema suhtes on esitatud fabritseeritud valetõendeid jne. Ka apellandi Viktoria Ivanova väide, et H.D viibis sündmuskohal, kuna töötab

taksojuhina ja tegemist on , samuti sadama lähedase piirkonnaga on võrdne ükskõik millise

teise kaitseteesiga, kuid mõlemad apellandid jätavad tähelepanuta Riigikohtu kriminaalkolleegium poolt märgitu, et oluline on aga silmas pidada, et selle nn põhjendatud

15 kahtluse tekkeks (sh ka

7 lg KrMS §

3 tähenduses) peab kriminaalasjas esinema tõsiseltvõetav tõenduslik alus. Põhjendatud või siis ka kõrvaldamata kahtluse nõue ei tähenda seega kindlasti

seda, et kohtul tuleks isiku süüküsimuse käsitlemise aluseks võtta süüdistatava jaoks

soodsaim versioon olukorras, kus puuduvad igasugusedki kaitseversiooni kinnitavad toetuspunktid. Tõenduslikult tähendab see, et esitatud kaitsetees peab olemuslikult haakuma kriminaalasjas kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga (vt RKKKo 3-1-1-77-15). Kolleegium asub seisukohale, et käesolevas asjas ei haaku esitatud kaitseteesid, et kannatanu

võis saada ekspertiisiaktis loetletud vigastused muul viisil ning tema vigastused võisid

tuleneda ka tema enda terviseprobleemidest kriminaalasjas kinnitust leidnud ülejäänud

tõendikogumiga, mistõttu on ainetu rääkida isiku süüküsimust puudutavast põhjendatud

kahtlusest. Ka kaitsetees, et Lozovki ei viibinud kannatanu süüdistuses märgitud kuupäeval elukohas, vaid tegi tööd sadama piirkonnas ei ole leidnud kinnitust tõendikogumiga, kuivõrd ,

apellant ei ole selle kohta mingeid usaldusväärseid tõendeid esitanud ning pelgalt kaitsja üldisest väitest ei piisa maakohtu järelduse kummutamiseks.

10. Kolleegiumi hinnangul on vaieldamatult kindlaks tehtud, et süüdistatav põhju ad stasid kannatanule tahtlikult tervisekahjustusi. Samas tuleb tuvastada, kas H.D ja

Vjatšeslav Zimini oli tahtlus ka KarS § 118 lg 1 p s 1 kirjeldatud tagajärje suhtes ehk et l - süüdistatavate tegevuse tulemusena tekib oht kannatanu elule. Kolleegium on seisukohal, et praegusel juhul on

tegemist sedavõrd intensiivse vägivallaga, mida tuleks vältimatult käsitada elu ohustava teona.

Kolleegium nõustub maakohtu käsitlusega, et süüdistatav vähemalt kaudse ad tegutses

id tahtlusega ehk pidas kuks kannatanule eluohtlike vigastuste tekitamist. id võimali ja möönsid

Tuleb märkida, et teatud juhtudel saab subjektiivse koosseisu tuvastada välise teopildi ka alusel. Näiteks, kui tegu on sedavõrd intensiivne, et objektiivsele kõrvaltvaatajale on üheselt

arusaadav, et antud teoga võib kaasneda oht elule. Kohtupraktika seisukohast on need

juhtumid juhul, kui nt kannatanu peksmine on valimatu ja korduv, kui tegu on suunatud elutähtsasse piirkonda (kõhuõõs, pea, kõri, vms) või kui vahend millega rünnatakse on väga ,

ohtlik (pikateraline terariist). Üheselt on tuvastatud, et H.D koos teiste isikutega

lõi kõhupiirkonda, mistõttu saab asuda seisukohale, et kannatanut korduvalt jalaga H.D möönis eluohtliku tervisekahjustuse tekitamist kannatanule. Süüdistatava käitumise

puhul saab juba ainuüksi välise teopildi alusel öelda, et jalaga korduvalt ja tugevalt kõhuõõnde lööjal oli eluohtliku tervisekahjustuse osas vähemalt kaudne tahtlus. Kõhuõõnde

tugevalt jalaga löömise järelmid hõlmavad inimeste ettekujutuses üldjuhul ohtu elule ning

üldteada on, et kõhu piirkonda peetakse elutähtsaks piirkonnaks. Pole tuvastatud ühtegi mõistlikku eeldust, millele tuginedes oleks H.D saanud loota, et korduvalt jalaga kõhu piirkonda löömise tagajärjel ei teki kannatanul ohtu elule.

10.1 Teo objektiivse pildi alusel ja tulenevalt kannatanu ütlustest, puudub alus rääkida

kannatanut kõhu löögi juhuslikkusest või olukorrast, kus süüdistatav piirkonda tabanud jala

kannatanule ettevaatamatusest jalaga kõhtu lõi, mistõttu on maakohtu seisukoht teotahtluse osas õige. Kusjuures puuduva tõendid, mis kinnitaksid, et löök kõhtu oleks toimunud jalaga kogemata

ja ühel korral mingi täiesti juhusliku või kõrvalise tegevuse käigus. Apellandid on jätnud täielikult tähelepanuta asjaolu, et käesolevas asjas ei olnud tegu ühe või mõne üksiku löögiga kannatanu kõhuõõnde ja kehapiirkonda, millest saaks teha järelduse, et tagajärg ei olnud süüdlas ettenähtav, vaid tegemist oli peksmisega, mi te le s oma olemuselt oli

kannatanu e kohas , toimus umbes viis minutit ning maas lamavat sõnad elt väga intensiivne kannatanut peksti jalgadega valimatult erinevatesse kehapiirkondadesse (igalt poolt peksti). Et süüdistatavad põhjustasid kannatanule raske tervisekahjustuse, osutab ilmselgelt asjaolule, et

16 tegemist oli intensiivse peksmisega. Taolise vägivalla intensiivsus ja jõhkrus, viitab sellele, et tagajärg oli süüdlase jaoks ettenähtav.

10.2 Ebaõige on apellandi Leelo Viili seisukoht, et vägivald ei olnud kuigi intensiivne ega ohtlik, kuna tunnistaja ei pidanud vajalikuks abi kutsuda ning seda ei pidanud vajalikuks CC ka kannatanu ise.

Asjaolu, et tunnistaja

CC ja kannatanu ei helistanud kohe politseisse, ei tõenda seda, et vägivald ei olnud ohtlik ja intensiivne. Kaitsja jätab tähelepanuta tunnistaja ütlused, et oli CC

ehmunud. Ka kannatanu on andnud ütlusi, et kartis tagajärgi ja ütles temale, et elu on CC

kallim, mistõttu ei tahtnud politseisse pöörduda. See, et kannatanu ei pöördunud koheselt

peale peksmist Häirekeskuse poole, vaid tegi seda natuke hiljem, ei ole kannatanule etteheidetav. Siinkohal tuleb arvestada, et inimesed reageerivadki sündmustele erinevalt ning ka probleemilahendusoskused ei on inimestel erinevad ning selline käitumine kannatanu poolt ole taunitav ega anna alust jaatada, et tarvitatud vägivald ei oleks olnud ohtlik ega intensiivne.

11. Riigikohus on oma lahendites 3-1-1-43-06, 3-1-1-5-08 asunud seisukohale, et kui

vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, vastutab igaüks neist

täideviijana (KarS §

2 ls 1). Kuigi KarS §

2 lause 1 näol on tegemist

21 lg

21 lg omistamisnormiga, mille alusel üks isik vastutab ka teise poolt faktiliselt tehtu eest nii, nagu oleks ta seda ise teinud, ei tähenda see, et kõigi teos osalejate käsitlemine täideviijana võtaks

kohtult kohustuse teha selgeks nende individuaalne teopanus tagajärje saavutamisse. Seejuures ei seisne teopanuse olulisus automaatselt mingi objektiivsesse koosseisu kuuluva

tunnuse realiseerimises. Individuaalse teopanuse kaalukus võib tuleneda ka süüteo

ettevalmistavas staadiumis osutatud teopanustest. Teovalitsemise teooriast lähtuvalt tuleb isiku käitumise kvalifitseerimisel kas täideviimise või osavõtuna esmajoones tuvastada tema roll toimuvas (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-1-23-01- RT III 2001, 8, 91),

mis annab omakorda aluse karistuste individualiseerimiseks täideviijate grupi raames.

Võimaluse korral tuleb aga kindlaks teha, mil viisil ja millise intensiivsusega keegi kaastäideviijatest rõhutanud, et teos osales. Samuti on Riigikohus oma lahendis 3-1-1- -07 60 teovalitsemise teooriast tulenevalt ei ole nõutav, et kaastäideviijana käsitatav isik realiseeriks ise kas tervikuna või osaliselt süüteo objektiivse koosseisu. Objektiivsest küljest on oluline, et

iga kaastäideviija lisaks tagajärje saabumisse teoühtsust silmas pidades olulise teopanuse.

Subjektiivses mõttes eeldab kaastäideviimine kõnealusest teooriast lähtuvalt ühist teootsust. Kuna teovalitsemise teooria tähenduses ei ole nõutav, et kaastäideviijana käsitatav isik paneks

toime süüteo objektiivsesse koosseisu kuuluva teo, vaid hoiaks ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastava sündmuste kulgemise enda kontrolli all, siis võib süüteo

kaastäideviija olla ka teoplaani väljatöötaja, samuti ühise teop aani ja tööjaotuse alusel l

toimuva kaasvalitseja. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. jaanuari 2005. a otsus asjas nr 3-1-1-97-04 - RT III 2005, 4, 36, p 21 ja 9. aprilli 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-108-06 - RT III 2007, 16, 127, p 8).

Teo toimepanemine kokkuleppe aluselkus rollijaotus, iga grupis on võimalik nii eelneva

täideviija poolt kuriteo objektiivse tunnuse täitmiseks vajalik tegevus lepitakse kokku eelnevalt enne kuriteo toimepanemist, kui ka mitteeelneva, vahetu kokkuleppe aluselkus

täideviijad eelnevalt kokku leppimata asuvad vaikivalt tegutsema vahetult sündmuskohal,

sünkroniseerides oma tegevusi selliselt, et need kogumis täidaksid kuriteo objektiivse

tunnuse. Siinjuures kooskõlastamine võib olla nii suuline, kirjalik kui ka vaikiv või

saavutatav konkludentsete tegudega. Kuriteo toimepanemine isikute grupis eeldab, et isikud on kokku leppinud (ka vaikivalt) kuriteo toimepanemises ning tegutsevad vastavalt sellele.

17

11.1 Maakohus on kohtuotsuses kirjeldanud asjaolusid, mis annavad alust kvalifitseerida kuritegu grupi poolt toimepanduks (kd 2, tl 113-113 pöördel) ning ringkonnakohus nõustub maakohtu motiividega. Maakohus on kohtuotsuses kirjeldanud asjaolusid, mis annavad alust jaatada, et süüdistatavad tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult. Nii on maakohus tuvastanud, et

kannatanu peksmine oli pandud toime teoplaani alusel ning kes avas ka Vjatšeslav Zimini

ukse, et H.D koos menetluses kahe tuvastamata isikuga saaks siseneda

ühiskorterisse. Kolleegium nõustub, et antud juhul on süütegu süüdistatavate H.D

ning menetluses kahe tuvastamata isiku poolt pandud toime ja Vjatšeslav Zimini

läbi teadliku ja soovitud koostegutsemise. egemist on kaassüüdistatavate vahel T eelneva kokkuleppeg ei peksnud ise isiklikult kannatanut a. Asjaolu, et süüdistatav Vjatšeslav Zimin köögis vaid seisis vahetus läheduses, ei tähenda seda, et Vjatšeslav Zimini käitumist ei saaks ,

hinnata kaastäideviimisena. Apellant Viktoria Ivanov jätab tähelepanuta asjaolu, et see, kas isik ehk süüdistatav H.D lõi grupiviisilises peksmises osaledes kannatanut ühel

või näiteks kümnel korral kõhupiirkonda, ei oma kaastäideviimise aspektist tähendust, sest

kaastäideviijatena vastutavad kõik peksjad. Iga peksja teopanuse olulisusel ehk kaalukusel on tähtsus karistuse mõistmisel. Selline seisukoht on kooskõla Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

lahendis nr 3-1-1-43-06, p 9 tooduga. Ka asjaolu, et kaks grupi liikme isikut on jäänud

kohtueelsel uurimisel tuvastamata, ei vä süüdistatavate lista iseenesest isiku ehk te

süüditunnistamist grupilises kuriteos (vt 3 olleegium nõustub maakohtu -1-1-10-15, p 13). K

põhistustega ning nendib, et käesolevas kriminaalasjas toimus teovalitsemine kõigi

sündmuskohal viibinud süüdistatavate üh kooskõlastatud käitumisega ning ise ja vaikides konkludentsete tegudega.

11.2 Kolleegium oli saab kogutud tõendite pinnalt väita, et süüdistatav Vjatšeslav Zimin

süüks arvatud tegude telefoni äravõtmise ning peksmise süüdistatava , s.o kannatanu ajal

H.D ja kahe tuvastamata isikuga niisuguses kontaktis, mis ei saanud olla

juhuslik, nagu . Siinkohal

väidab apellant Leelo Viil ei ole nõutav, et isikute panus või roll

oleks võrdne. süüdistatava Vjatšeslav Zimini Kohus asub seisukohale, et

kontakt kaassüüdistatava H.D-ga ja kahe tuvastamata isikuga oli selline, mis viitab nende poolsele kooskõlastatud tegevusele. Puuduvad tõendid, et kannatanu peksmine süüdistatavate poolt oleks ajendatud nad oleksid tegutsenud

erinevatest põhjustest ja üksteisest sõltumatult

ehk eraldi. seotus teo toimepanemisega ei olnud abstraktne. Süüdistatava Vjatšeslav Zimini Seejuures puuduvad igasugused tõendid, et süüdistatav Vjatšeslav Zimin nähes maas lamava kannatanu valimatut jalgadega peksmist erinevatesse kehapiirkondadesse, oleks püüdnud või

proovinud tagajärje saabumist suuremal või vähemal määral ära hoida, teisi manitseda, sekkuda jne.

Seega kiitis Vjatšeslav Zimin sellise peksmise vaikides heaks. Tähelepanuväärne on ka see, et kannatanu sõnade kohaselt lõpetati peksmine süüdistatava H.D ja kahe tuvastamata isiku poolt,

siis kui süüdistatav Vjatšeslav Zimin ütles, et aitab küll temast ning kuulis juttu, et naabritega peab sõbralikult elama. Ka selline asjaolu kinnitab seda, et teo toimepanemise initsiatiiv tulenes Vjatšeslav Ziminilt ning tema teoplaani alusel, mistõttu on tema teopanus tõendatud.

12. Kolleegium märgib, et KrMS § 63 lg 1 kohaselt on tõendiks nii kannatanu kui ka

tunnistaja ütlus. Tuleb märkida, et senises kohtupraktikas on vaid ühele tõendile tuginevate

süüdimõistmiste puhul aktsepteeritavaks peetud seda, et tuginetakse ainult otsestele tõenditele, täpsemalt öeldes ütlustele ning paljude teiste otseste tõendite puudumine iseenesest

ja vahetult ei tähenda veel kahtluste olemasolu, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks. Maak

ohus on tuginenud süüdistatava Vjatšeslav Zimin süüdimõistmisel KarS § 121 lg 1 järgi

otsesele tõendile, s.o kannatanute ütlustele ja ka kaudsetele tõenditele, mis toetavad XX kannatanu antud ütlusi. Maakohus on tegude toimepanemise tõendatuks lugemisel tuginenud

18

lisaks kannatanu ja tunnistaja CC,

te MM ütlustele ka asitõendi vaatlusprotokollile, patrullilehele, kiirabikaardile ja isiku läbivaatuse protokollile koos fototabelitega.

12.1 Maakohtu järeldused tõendi, s.o kannatanu ütluste usaldusväärsuse hindamise osas XX

on loogilised ja jälgitavad ning ei ole vastuolus Riigikohtu praktikas väljendatud

seisukohtadega isikulise tõendiallika usaldusväärsuse hindamisel. Maakohtu otsuses on

veenvalt põhistatud ütluste usaldusväärsust kd 2, tl 107 pöördel XX ( ) ning maakohus on

analüüsinud ja hinnanud ristküsitluse tulemina saadud ütlusi XX ning leidnud, et nimetatud ütlused on usaldusväärsed ning neid ütlusi ka arvestanud tõendina Ringkonnakohus nõustub .

ühtlasi kannatanu ütlustest tehtud maakohtu järeldustega süüdistatavale Vjatšeslav XX Ziminile inkrimineeritud kuriteo KarS § 121 lg 1 järgi ning rõhutab, et kannatanu ütluste sisu on kooskõlas teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega.

12.2 Seejuures saab tunnistaja

MM ütlusi kasutada kannatanu XX ütluste usaldusväärsuse

kontrollimiseks ja hindamiseks. Selline seisukoht on kooskõlas Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi seisukohaga (vt 3-1-1-73-15 p 11). Lisaks on tunnistaja

MM üksikasjalikult andnud ütlusi mida ta on tajunud, st näinud või kuulnud ise antud sündmuste kohta kui viibis sündmuskohal. Seega on tunnistaja ütlused tõendid nii teatud asjaolude MM

suhtes, mida

ta on ise tajunud, st näinud või kuulnud, kui ka kannatanu XX ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks ja hindamiseks.

Võttes arvesse kõike ülaltoodut, leiab kohtukolleeg Vjatšeslav Zimini käitumine on ium, et õigesti kvalifitseeritud KarS § järgi ja õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. 121 lg 1

Maakohus

on analüüsinud põhjalikult süüdistatava kaitsja väiteid, versiooni ja tõstatatud kahtlusi, analüüsinud objektiivs jektiivset külge (kd 2, tl 106 pöörde et koosseisu kui ka sub - 107 pöördel õhjendused on maakohtu otsuses piisavad ja kolleegium täielikult ) ning need p

nõustub nendega.

13. sisuliselt Kolleegiumil tuleb märkida, et ei ole võimalik kaitsja Leelo Viili seisukohta

hinnata ning osas, mis puudutab süüdistatavale Vjatšeslav Ziminile mõistetud karistusi

argumendist, et maakohus ei ole põhjendanud karmi karistust. Mingeid asjakohaseid argumente ja põhjendusi apellatsioonis selles osas esitatud ei ole ning seda ei ole püütud ka

põhjendada. Seega ei selgu, kas kaitsja mõtleb põhjenduste puudumise all karmi karistuse

karistuse määra või liiki või hoopis mõistetud liitkaristust. R

ingkonnakohus leiab, et selline kaitsja napp seisukoht on ainetu ning sellele ik vastata. ei ole võimal

13.1

Apellant Viktoria Ivanova asub seisukohale, et süüdistatavale H.D-le mõistetud karistus KarS § 118 lg 1 p 1 järgi on karm, mistõttu tuleks süüdistatavale mõista karistus sanktsiooni miinimummääras.

Esmalt peab kohtukolleegium vajalikuks osundada, et süüdistatavale mõistetud karistuse

muutmine ringkonnakohtus on lubatav, kui tuvastatakse, et esimese astme kohtu poolt mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele või süüdimõistetu isikule või kui tema suhtes on mõnel muul viisil kohaldatud ebaõigesti kriminaalseadust. Ringkonnakohus asub seisukohale,

et puuduvad igasugused alused maakohtu poolt H.D-le mõistetud karistuse muutmiseks.

13.2 Maakohus on põhjendanud süüdlasele mõistetavat vangistust kooskõlas KarS § 56

sätestatuga ning ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt materiaalõiguse ebaõiget

kohaldamist, mis annaks aluse otsuse tühistamiseks ning süüdlasele uue karistuse mõistmiseks. KarS § 118 näeb ette karistusena nelja

- kuni kaheteistaastase vangistuse, seega

19 sanktsiooni keskmine määr on 8 aastat vangistust. Maakohus on mõistnud H.D-le KarS § 118 lg 1 p 1 järgi vangistuse 7 aastat, seega alla sanktsiooni keskmist määra.

Antud asjas ei ole maakohus karistusmäära valikul materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud

ning maakohus on jälgitavalt põhjendatud karistusmäära valiku aluseks olevaid asjaolusid.

Kohtukolleegium nõustub maakohtu põhistatud järeldustega ning apellatsiooni väidete osas peab vajalikuks märkida vaid järgnevat.

13.3 Maakohtu poolt tähelepanuta jäetud KarS § 57 loetellu kuuluvaid karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud. Maakohus on põhjalikult analüüsinud süüdistatava H.D süü suurust ehk isiku teopanust grupiviisilise teo puhul ning tagajärje

raskust. arvestada ka Kolleegium asub seisukohale, et süü suuruse arvestamisel tuleb

objektiivseid asjaolusid, s.o subjektiivseid asjaolusid, s.o motiivi ja tegu ja tagajärge ning eesmärki. Kaitsja ei ole apellatsioonis viidanud mingitele muudele asjaoludele, mis oleks seotud isikuga

või süüteo toimepanemisega ja mida kolleegium saaks lugeda süüd oluliselt vähendavaks

asjaoluks. Kolleegium leiab üksmeelselt, et kriminaalasjas ei esine asjaolusid, mis annaksid

aluse mõista süüdistatavale KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest karistus

sanktsioonis sätestatud alammääras. M mõistetud karistus täielikult aakohtu poolt vastab H.D

igasugune seaduslik alus. süü suurusele ning selle vähendamiseks puudub

13.4 Kaitsja mingeid argumente liitkaristuse osas ei esita, kuid ka liitkaristuse mõistmisel

kolleegium mingeid rikkumisi ei tuvastanud. Riigikohtu kriminaalkolleegium on üheselt

asunud seisukohale, et liitkaristuse mõistmisel mõne kuriteo ebaõiguse sootuks arvestamata

jäämise vältimiseks tuleks pigem hoiduda absorbtsioonipõhimõtte rakendamisest juhul, kui

liidetavatest raskeima kuriteo eest mõistetud üksikkaristus ei vasta selle kuriteo eest ette nähtud sanktsiooni ülemmäärale (vt 3-1-1-20-16). Maakohus on

tustest raskeima suurendamist ehk karistuste õigustatult kohaldanud üksikkaris

osalise el, kuna toimepandud kuriteod on kindlas liitmise põhimõtet KarS § 64 lg 1 alus ti

nendeks teguriteks, mis mõjutavad süüdistatava süü suurust ja põhjendavad

liitkaristuse moodustamisel asperatsiooni te rakendamist. Maakohus on liitkaristust suurendanud, põhimõt kuni see vastas süü suurusele ja karistuse eesmärkidele ning kolleegium nõustub maakohtuga.

14. Apellant Leelo Viil on asunud seisukohale, et tsivi . ilhagi tuleks jätta läbi vaatamata Mingeid muid argumente kaitsja kannatanu esitatud tsiviilhagi osas ei ole esitanud.

Kolleegium asub seisukohale, et kuna temale Vjatšeslav Zimini süü on leidnud tõendamist

inkrimineeritud kuritegudes, siis on põhjendatud ka kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi. Maakohus on kannatanu tsiviilhagi ja põhjendatult kasuks välja mõistnud tema poolt esitatud

viidanud ka tsiviilhagi rahuldamise materiaalõiguslikule alusele kd 2, tl 114 pöördel ( -115

pöördel Lisaks märgib kolleegium Vjatšeslav Ziminil ). , et oli aegsasti tagatud piisav teave kannatanu nõude alusest ja sisust, samuti võimalus esitada sellele nõudele vastuväiteid ning neid kinnitavaid tõendeid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-1-79-09).

15.

Apellant Viktoria Ivanova asub seisukohale, et kuna DNA ekspertiisiakti kohaselt ei leitud

süüdistatava H.D DNA-d, siis ei saa ekspertiisiaktide eest makstud summasid H.D-lt välja mõista.

Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus DNA ekspertiisi maksumust mõistnud ebaõigesti

välja. Ekspertiisimääruses eksperdile esitatud küsimuste kohaselt lasti ekspertiisiobjektilt otsida mitte üksnes Vjatšeslav Zimini

, aga ka H.D DNA profiile (kd 1, tl 143).

Ekspertiisiobjektiks olnud telefonilt avastati vaid , aga mitte H.D Vjatšeslav Zimini

DNA-d

. See ei tähenda siiski seda, et ekspertiisi maksumuse peaks hüvitama just

20

Vjatšeslav Zimin. KrMS § 180 lg 2 sätestab, et kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja

varalist seisundit. Seega võis maakohus ekspertiisikulude kindlaksmääramisel mitut süüdi

mõistetavat isikut kohelda erinevalt mitte lähtuvalt sellest, kas ja kui suures ulatuses leiti

ekspertiisi käigus konkreetsete isikute süüle viitavaid asjaolusid, vaid üksnes tulenevalt sellest, kui suur on isikute süü KarS § 56 tähenduses ja milline on süüdi mõistetavate varaline seis. Praegusel juhul karistas maakohus H.D 118 lg 1 p 1 7- aastase KarS § järgi

vangistusega

- aastase vangistusega ning ja KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 8 järgi 1 Vjatšeslav Zimininit 118 lg 1 p 1 6- aastase vangistusega KarS § järgi ja KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 7, 8 järgi

1- aastase vangistusega u hinnangul praktiliselt . Seega on süüdistatavate süü suurus koht

võrdne ekspertiisi kulude jaotamisel, lähtudes KrMS § 180 lg 2 alusel ning DNA süüdistatavate süüst ja varalisest seisust, eelistada ühte süüdistatavat teisele. Seetõttu oli ei saa

maakohtu poolt DNA ekspertiisi maksumus jagada s.o õige süüdistatavate vahel võrdselt, mõlemale Selline kolleegiumi seisukoht on kooskõlas Riigikohtu lahendis nr 270 eurot. 3-1-1- 120-12, p 8 tooduga.

15.1 Kolleegiumile jääb arusaamatuks kaitsja Viktoria Ivanova apellatsioon osas, mis puudutab ekspertiiside maksumust kogusummas 2 571 eurot (DNA- ekspertiis 540 eurot, s.o

mõlemalt süüdistatavalt 270 eurot, DNA- ekspertiiside tasu summas 1368 eurot ja sõrmejäljeekspertiisi kulu 663 eurot), kuivõrd maakohus on DNA- ekspertiiside tasu summas 1368 eurot ja sõrmejäljeekspertiisi kulu 663 eurot jätnud KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Seega selles osas on kaitsja apellatsioon ainetu.

16. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale määratud tasu menetluskulu.

Apellatsioonimenetluse kulu on H.D-le apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi kulu. H.D kaitsja Viktoria Ivanova esitas taotluse, mille kohaselt kulus

tal apellatsiooni koostamiseks 3,5 tundi. Seega on apellatsioonimenetluse kulud 175 eurot, millele lisandub käibemaks 35 eurot, kokku summas 210 eurot.

16.1 KrMS § üksnes määratud kaitsjale määratud 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks

tasu ja kulud nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses põhjendatuse ja vajalikkuse . Tasu

hindamisel tuleb muu hulgas arvesse võtta kaitsja töö mahtu ja kvaliteeti. Arvestades apellatsiooni sisu, mahtu, koostamise keerukust ja aeganõudvust ja selles esitatud õiguslikku argumentatsiooni, peab ringkonnakohus mõistliku suurusega tasuks apellatsiooni koostamise

eest 2 tundi, s.o 100 eurot, eurot. Seega tuleb Liskmann & millele lisandub käibemaks 20

Partnerid Advokaadibüroo kasuks välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt 120 eurot. KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lõike

1 punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides on apellatsioon esitatud. Kuna kohtukolleegium jätab apelleeritud kohtuotsuse H.D

suhtes muutmata ning kaitsja apellatsioon oli esitatud süüdistatava huvides, siis jäävad menetluskulud süüdistatava kanda.

16.2 Apellatsioonimenetluse kulu on apellatsioonimenetluses osutatud Vjatšeslav Ziminile riigi õigusabi kulu. Vjatšeslav Zimini kaitsja Leelo Viil esitas taotluse, mille kohaselt kulus tal

kohtuotsuse analüüsiks, nõustamiseks 1,0 tund ja apellatsiooni koostamiseks 3,5 tundi ehk

kokku 4,5 tundi. Seega on apellatsioonimenetluse kulud 225 eurot, millele lisandub käibemaks 45 eurot. Arvestades apellatsiooni sisu, mahtu, kvaliteeti, koostamise keerukust ja aeganõudvust ja selles esitatud õiguslikku argumentatsiooni, peab ringkonnakohus mõistliku suurusega tasuks kokku 3,5 tunnile ( apellatsiooni kohtuotsuse analüüs, nõustamine 1,0 tund ja koostamine 2,5 tundi) vastavat summat, s.o 175 eurot, eurot. millele lisandub käibemaks 35

21 Seega tuleb o st eraldatud vahendite Vanalinna Advokaadibüro kasuks välja mõista riigieelarve arvelt 210 eurot. KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides

on apellatsioon esitatud. Kuna kohtukolleegium jätab apelleeritud kohtuotsuse Vjatšeslav Zimini suhtes muutmata ning kaitsja apellatsioon oli esitatud süüdistatava huvides, siis jäävad menetluskulud süüdistatava kanda.

17. Eeltoodu alusel ja p 1

juhindudes KrMS § 337 lg 1 ; § 342 lg 3 p 1 jätab kohtukolleegium

Harju Maakohtu 19. juuni 2019.a otsuse muutmata ja esitatud kaitsjate apellatsioonid rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/