1-19-1442/23 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. september

2019, Võru Kriminaalasja number 1-19-1442 Kriminaalasja nimetus Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorraline

ettekanne R.H vangistuse kandmisele saatmiseks Kohtunik Erkki Hirsnik Istungisekretär Kristel Toots Süüdimõistetu

R.H . Isikukood XXX; kohtu

määratud elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xx Kriminaalhooldusametnik

Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse kriminaalhooldusametnikud Lauri Kasak ja Ellen Kiilo

RESOLUTSIOON

1. Saata R.H vanglasse kandma talle

Tartu Maakohtu 14. märtsi 2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19- vangistuse . 1442 mõistetud ärakandata osa, st 402 päeva

2. Kohustada R.H ilmuma karistuse kandmiseks vanglasse kohtust saadetavas

teatises märgitud ajal. Arvestada R.H karistuse kandmise aja algust alates tema ilmumisest vanglasse karistust kandma.

Edasikaebamise kord Määruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega

on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu kirjalik

Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

PÕHIOSA

Kohtuotsus

1. Tartu Maakohtu 14. märtsi 2019 otsusega mõisteti R.H süüdi KarS § 216 lg 1 järgi ja teda karistati vangistusega 8 kuud. KarS § 73 lg 4 esimese lause ja KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 19. aprilli 2017 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja mõisteti R.H liitkaristuseks 1 aasta ja 2 kuud , 6 kuu vangistuse

2

vangistust. KarS § 73 lg 4 neljanda lause ja § 69 lg 1 alusel asendati mõistetud vangistus 420

tunni üldkasuliku tööga ja määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat kohtuotsuse

jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel kohustati R.H järgima üldkasuliku töö tegemise perioodil KarS § 75 lg 1 p –6 sätestatud kontrollnõudeid. -des 1

Erakorraline ettekanne

2. 13. augustil 2019 esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond Tartu Maakohtule R.H kohta erakorralise ettekande. Sellest ettekandest ilmneb järgnev info.

3. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks on asjaolud, et R.H ei täitnud üldkasuliku töö tegemise ajakava ajavahemikul 21. – – 24. mai 2019, ajavahemikul 17. juuni 5. juuli 2019 ja ajavahemikul 6. 13. august 2019, ei ilmunud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele – 1. augustil 2019 ega allunud 3. augustil 2019 kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas.

4. R.H kriminaalhooldus algas 30. märtsil 2019. Kriminaalhooldusametnik kohtus R.H-ga esimest korda 9. aprillil 2019 ja sellel kohtumisel selgitas ta R.H-le üldkasuliku töö tegija õigusi ja kohustusi, kohtuotsuse sisu ja võimalikke tagajärgi kontrollnõuete rikkumise

korral. R.H on registreerimiskohustust täitnud neljal korral. Tal on esinenud raskusi

registreerimiskohustuse täitmisel: ta jättis registreerimisele ilmumata 10. mail 2019. Sellel päeval ei teavitanud ta kriminaalhooldusametnikku ilmumata jätmise põhjusest. Talle saadeti

lihtkirjaga kutse ilmuda registreerimisele 14. mail 2019, kuid ka siis ei ilmunud R.H registreerimisele. A. K. kriminaalhooldusametnikule, et 14. mail 2019 teatas samas külas elav R.H kukkus ja temaga tegeles kiirabi. A. K. ütles ametnikule ka seda, et R.H ei saa kukkumise tõttu üldkasulikku tööd teha. R.H ilmus 20. mail 2019 registreerimisele ja ütles ametnikule, et ta ei saanud 10. mail 2019 registreerimiskohustust täita, sest ta kukkus endal pea lõhki. Kriminaalhoolduse elektroonilisest päevikust nähtub, et 12. juunil 2019 helistas R.H ametnikule ja teatas, et ta ei saa vastuvõtule tulla, kuna jäi bussist maha. Uus kohtumine lepiti kokku 13. juunil 2019 ja sellel päeval ilmus Järgmisel korral pidi R.H registreerimisele. R.H ilmuma registreerimisele 1. augustil 2019. Sellel ta aga kohale ei tulnud ega päeval teatanud ilmumata jätmise põhjusest. Ametnik püüdis temaga kontakteeruda telefoni teel, kuid ta ei vastanud ametniku kõnedele ning 2. augustil 2019 oli tema mobiiltelefon välja lülitatud.

5. R.H ilmus registreerimisele 5. augustil 2019 ja siis lepiti kokku augustikuu üldkasuliku töö ajakava, mille järgi pidi ta tegema üldkasulikku tööd ajavahemikul 6. – 13. august 2019. R.H

ilmus registreerimisele joobeseisundis ja ametnik tuvastas tal indikaatorvahendiga

alkoholi tarvitamise. R.H ei ilmunud ajakavas ette nähtud aegadel üldkasulikku tööd tegema. Ametnik suhtles 6. augustil 2019 üldkasuliku töö juhendajaga, kes kinnitas, et R.H ei ilmunud tööle ilmumata jätmise põhjusest. 13. augustil 2019 saatis üldkasuliku ega teatanud

töö juhendaja ametnikule e-kirja, milles märkis, et ajavahemikul 6. – 13. august 2019 ei ilmunud R.H üldkasulik u töö k d tegema. 6. augustil 2019 tegi ametnik Politseija Piirivalveametile teabenõude, et kontrollida, kas R.H on kainenema toimetatud. 7. augustil 2019 saabus Politseija Piirivalveametilt vastus teabenõudele, milles märgiti, et R.H oli 18. juulil 2019

politseiga kokkupuude. Sellel päeval toimetas politseipatrull alkoholijoobes R.H koju puhkama. 7. augustil 2019 tegi ametnik erakorralise kodukülastuse, kuid R.H tabada ei

õnnestunud ning tema mobiiltelefon oli välja lülitatud. R.H on teinud 18 tundi üldkasulikku tööd ja tal on tegem üldkasulikku tööd. ata 402 tundi

6. Kriminaalhooldusametnik teeb kohtule ettepaneku pöörata R.H-le Tartu Maakohtu 14.

märts 2019 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele, sest R.H hoiab i

3

üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, ei tee ametnikuga koostööd ega ole telefoni teel

kättesaadav. Kriminaalhooldusametnik leiab, et täiendavate kohustuste näiteks alkoholi

tarvitamise keelu panemine pole otstarbekas ning R.H tuleb saata vanglasse karistust kandma.

Poolte seisukohad kohtuistungil

7. Kriminaalhooldusametnik ütles kohtuistungil, et ta taotleb R.H-le Tartu Maakohtu 14. märtsi 2019 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele pööramist.

8. R.H tunnistas rikkumisi, kuid palus jätta ta vanglasse saatmata. Ta lubas, et teeb edaspidi ära kõik talle määratud üldkasuliku töö tunnid ja täidab talle üldkasuliku töö tegemise perioodiks pandud kohustusi.

Kohtu seisukoht

9. KarS § 69 lg 6 sätestab, et süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi ls 1

kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus määrata täiendavaid talle kohustusi vastavalt KarS § 75 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades lg-s KarS § 69 lõikes 3 sätestatud üldk suliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud a aresti või vangistuse täitmisele1. Kuna Tartu Maakohtu 14. märtsi 2019 otsusega määrati R.H-le üldkasuliku töö tegemiseks KarS § 69 lg s 3 sätestatud maksimaalne 2 aastane tähtaeg - , ei saa kohus pikendada üldkasuliku töö tegemise tähtaega. Seega saab kohus valida täiendavate

kohustuste määramise ja vahel. Et mõnda neist meetmeist inimese vanglasse saatmise

rakendada, tuleb kõigepealt tuvastada, kas R.H on hoidnud kõrvale üldkasuliku töö tegemisest tnud kon

, jä trollnõuded järgimata või kohustused täitmata.

10. Kohus tuvastab üldkasuliku töö ajakava , üldkasuliku töö arvestuslehe, üldkasuliku lehtede töö juhendaja 13. augusti 2019 e ja R.H ütluste põhjal, et R.H jättis tegemata -kirja ajakavades ette nähtud üldkasuliku töö tunnid ajavahemikul 21. – 24. mai 2019, ajavahemikul 17. juuni 5. juuli 2019 ja ajavahemikul 6. 13. august 2019. Ka R.H tunnistab, et ta ei – –

teinud ole ajakavas ette nähtud üldkasulikku tööd teinud. R.H pole nimetanud ühtegi

mõjuvat põhjust, mis vabandab üldkasuliku töö tundide tegemata jätmist. Seega hoidis R.H üldkasuliku töö tegemisest kõrvale.

11. Registreerimislehe, kriminaalhoolduse elektroonilise päeviku kannete ja R.H ütluste põhjal tuleb tuvastada, et R.H ei ilmunud 1. augustil 2019 kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele. R.H ei osanud nimetada ühtegi mõjuvat põhjust, mis vabandab

registreerimisele ilmumata jätmist. Seega rikkus R.H talle KarS § 75 lg 1 p 2 alusel

üldkasuliku töö tegemise perioodiks pandud kohustust ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele.

12. Kohus tuvastab kriminaalhoolduse elektroonilise päeviku kannete, kriminaalhooldaja seletuste ja R.H ütluste alusel, R.H ei avanud 3. augustil 2019 ust kodukülastust teinud kriminaalhooldusametnikule, kuigi ta kuulis koputamist uksele ja telefoni helisemist.

Ukse avamata jätmisega kodukülastust teinud kriminaalhooldusametnikule rikkus R.H

1 Täitmisele pööramisest rääkimine ei ole korrektne. Seda seetõttu, et juba üldkasuliku töö määramine eeldab vangistuse täitmisele pööramist: vt KarS § 69 lg 1. Seepärast oleks paslikum rääkida nt inimese vanglasse saatmisest (nagu kohus käesolevas määruses seda teeb) vms.

4

talle üldkasuliku töö tegemise perioodiks KarS § 75 lg 1 p 3 alusel pandud kohustust alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas.

13. Et R.H on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, peab kohus otsustama, kas saab piirduda mõne täiendava kohustuse seadmisega või tuleb R.H saata vangistust kandma. Täiendavate kohustuste seadmine tuleks kõne alla siis, kui oleks olemas mõni kohustus, mille rakendamisel saaks loota, et inimene edaspidi kriminaalhoolduse nõudeid järgiks (ja seeläbi

saaks vähendatud temast ilmnev retsidiivsusrisk). Kõigepealt muudab usu edukasse

kriminaalhooldusse väga keeruliseks juba senise kriminaalhoolduse käik: R.H on

rikkunud mitmeid kohustusi, korduvalt ja suures ulatuses. Lisaks kohtu hinnangul praegu

mingeid sobivaid meetmeid polekski täiendavaid . Tõsi, mõelda võiks mõnele alkoholi

tarbimisega seatud kohustusele (nt alkoholi tarvitamise keelule, alkoravile või mõnele

sotsiaalprogrammile), sest osaliselt on R.H rikkunud hooldusnõudeid alkoholi kuritarvitamise tõttu. Kohus siiski leiab, et sellised kohustused vilja ei kannaks. Esiteks näib R.H alkoholiprobleem väga tõsine, nii et sellest jagu saamine võtaks paratamatult palju aega – aga enne seda leiaksid väga tõenäoliselt aset mitmed kriminaalhooldusnõuete rikkumised.

Teiseks ei ole alust oodata, et need abinõud toimiks, sest R.H ei paista oma alkoholiprobleemi tõsidust aduvat. Kolmandaks aga pole rikkumised seotud üksnes alkoholiga. R.H tervis on kehv, mistõttu on üldkasulik u töö tal raske k d teha. Kui aga vangistusega karistatud inimene ei ole suuteline tööd tegema, on tema koht vanglas: vanglakaristust suudavad

kanda ka inimesed, kelle tervis neil tööd teha ei võimalda. Lisaks jätab ka R.H motivatsioon soovida: näib, et vähemalt osaliselt on töö jäänud tegemata seepärast, et R.H

ei ole päriselt mõistnud, et talle anti üldkasuliku töö tegemise kohustust pannes viimane võimalus vabadusse jääda. Tartu Maakohtu 14. märtsi 2019 Seega tuleb R.H saata talle otsusega mõistetud vangistust kandma.

14. Tartu Maakohtu 14. märtsi 2019 otsusega mõisteti R.H liitkaristuseks 1 aasta ja 2 kuud

vangistust, mis asendati üldkasuliku tööga 420 tundi. Üldkasuliku töö arvestuslehest ja

kriminaalhooldusametniku kohtuistungil antud selgitustest nähtub, et R.H on tehtud 18 tundi üldkasulikku tööd. Sellele vastab KarS § 69 lg 6 teise lause järgi 18 päeva vangistust. See aeg tuleb 1 aasta ja 2 kuu pikkusest vangistusest maha arvata ja R.H tuleb saata vanglasse karistust kandma 402 päevaks. Kohus ei arvuta neid päevi hoolimata KarS § 67 lg – - 1 st mille kohaselt

arvutatakse vangistuse tähtaega aastates, kuudes ja päevades – ümber kuudeks. Seda seetõttu, et R.H-le rakendati üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö puhul tuleb vangistuse pikkusest rääkides lähtuda KarS § 67 lg 1 mõneti erinevast loogikast. Nimelt on - st Riigikohus 8. oktoobri 2015 otsuses asjas nr 3-1-1-68-15 punktis 18 leidnud, et vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga tuleb kõigepealt teisendada aastates mõistetud vangistus kuudeks, lähtudes

põhimõt et üks aasta on võrdne 12 kuuga, ja liita tulemus karistusena mõistetud test,

üksikkuudele. Seejärel tuleb saadud kuud arvutada ümber päevadeks, lähtudes põhimõttest, et

ühes kuus on 30 päeva.

Sama lahendi punktis 19 on Riigikohus leidnud, et seda kuudeks

ümberarvutamise vormelit kasutatakse ka üldkasuliku töö tundide ümberarvutamisel

vangistuseks, kui süüdimõistetu on osa tööd ära teinud. Seetõttu o –

n niisuguses olukorras üldkasulikku tööd teinud inimene saadetakse vanglasse – kõige korrektsem vältida aastatest või k

uudest kõnelemist ja piirduda päevadega. Nii kohus teebki.

/allkirjastatud digitaalselt/