3-19-1237/12 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja

Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

11. september 2019, Tallinn

Haldusasja number

3-19-1237

Haldusasi

XX kaebus Keskkonnaameti 06.05.2019 kirja 7-

13/19/7320

õigusvastasuse

tuvastamiseks

ning

vastustaja kohustamiseks teha Rohuneeme tee 59d ja

Rohuneeme tee 61a kinnistute ehituskeeluvööndi

vähendamise taotluse osas uus otsus

Menetlusosalised

Kaebaja – XX, volitatud esindajad v.adv Carri Ginter ja

v.adv Britta Retel

Vastustaja – Keskkonnaamet, volitatud esindaja Maiu

Paloots

Kaasatud haldusorgan – Viimsi vald, volitatud esindaja

Gunnar Kender

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 12. augusti 2019. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 12. augusti 2019. a

määrus haldusasjas nr 3-19-1237 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d

1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viimsi Vallavolikogu võttis 18.12.2018 otsusega nr 88 vastu „Pringi külas, Rohuneeme

tee 59d ja Rohuneeme tee 61a detailplaneeringu vastuvõtmine ja avalikule väljapanekule

esitamine“ Viimsi vallas Pringi külas Rohuneeme tee 59d ja Rohuneeme tee 61a

detailplaneeringu (DP) ja otsustas korraldada DP avaliku väljapaneku. DP algatati

planeeritavate kinnisasjade kaasomaniku YY taotluste alusel Viimsi Vallavalitsuse

3-19-1237

2(6)

21.06.2013 korraldusega nr 742 (kinnistul Rohuneeme tee 59d – endise nimega Laigari) ja

Viimsi Vallavalitsuse 26.06.2015 korraldusega nr 2053 (kinnistul Rohuneeme tee 61a).

Otsusest nähtuvalt moodustatakse DP-ga üks 12 998 m2 suurune elamumaa sihtotstarbega

krunt ning määratakse krundi ehitusõigus ühe olemasoleva ridaelamusektsiooni laiendamiseks

ja kuni kaheksa alla 60 m2 pinnaga abihoone ehitamiseks. Ühtlasi määratakse ehitusõigus

rannakindlustuse rajamiseks ja lainekaitsemuulide ning slipi ehitamiseks. DP sisaldab

üldplaneeringu

muutmise

ettepanekut

ranna

ehituskeeluvööndi

vähendamiseks

lainekaitseparapeti, lainetõkke, lainetagastusrajatise, välisvalgustuse, paadisilla äärse

piirdeaia, trepi ja kaldtee ehitamise eesmärgil.

2. Viimsi vald esitas 21.12.2018 Keskkonnaametile taotluse Rohuneeme tee 59d ja

Rohuneeme tee 61a DP alusel Läänemere ranna ehituskeeluvööndi vähendamiseks nimetatud

kinnistute DP alusel.

3. Keskkonnaamet

andis

06.05.2019

kirjaga

nr

7-13/19/7320

nõusoleku

ehituskeeluvööndi vähendamiseks. Nõusolek ehituskeeluvööndi vähendamiseks kehtib vaid

Rohuneeme tee 59d ja Rohuneeme tee 61a kinnistute DP seletuskirjas ja selle joonisel DP-3

„Põhijoonis“ kavandatud tegevustele ning planeeringulahendusele, millega määratakse

ehituskeeluvööndisse ehitusõigus paadihoiukoha rajamiseks.

4. Viimsi vald teavitas puudutatud isikuid 23.05.2019 kirjaga, et korraldab Pringi külas

kinnistute Rohuneeme tee 59d ja Rohuneeme tee 61a DP avaliku väljapaneku

10.06.2019‒10.07.2019.

5. XX (Rohuneeme tee 57d kinnistu omanik) esitas 01.07.2019 Tallinna Halduskohtule

kaebuse Keskkonnaameti 06.05.2019 kirja nr 7-13/19/7320 õigusvastasuse tuvastamiseks

ning vastustaja kohustamiseks teha Rohuneeme tee 59d ja Rohuneeme tee 61a kinnistute

ehituskeeluvööndi vähendamise taotluse osas uus otsus.

Ehituskeelu vähendamise nõusolek on menetlustoiming. Riigikohus on lubanud vaidlustada

looduskaitseseaduse (LKS) § 40 lg 1 alusel tehtavat otsustust ehituskeeluvööndi vähendamise

osas (Riigikohtu 16.01.2014 määrus nr 3-3-1-41-13). Tallinna Ringkonnakohtu 29.06.2018

määrusega nr 3-18-950 lubati ka DP menetluses tehtud menetlustoimingu vaidlustamist.

Praegusel juhul on menetlustoimingu vaidlustamine põhjendatud. Kaebaja õiguste seisukohast

on oluline vahe, kas tema naaberkinnistul asub lauter või väikesadam. Nõusolek muudab

võimalikuks ka õigusvastase DP kehtestamise. Seejuures ei ole kohaliku omavalitsuse

pädevuses nõusoleku ümberhindamine. LKS § 40 lg 3 kohaselt võib ehituskeeluvööndi

vähendamine toimuda ainult vastustaja nõusolekul. Seega ei ole edasises menetluses enam

kohaliku omavalitsuse pädevuses ehituskeeluvööndi vähendamise küsimuse lahendamine. Kui

vastustaja ei oleks nõusolekut andnud, siis puuduks oht, et kaebaja kõrvalkinnistule rajatakse

mastaapne sadam. Väikesadama rajamine kaebaja kinnistu naabrusesse mõjutab kaebaja

kinnistu väärtust ning halvendab elukeskkonda. Samuti on vastustaja jätnud tähelepanuta, et

Viimsi mandriosa üldplaneeringu järgi on võimalik vaidlusalusesse kohta rajada üksnes lauter

(sisuliselt väike paadisild). Vastustaja ei ole sisuliselt DP-d analüüsinud, käsitlemata on jäetud

muuli rajamiseks ehituskeeluvööndi vähendamine. Kui see õigusvaidlus jääks olemasolevas

etapis lahendamata, tuleks kaebajal riskida tema õigusi märgatavalt piirava DP

kehtestamisega. Seega rikub nõusolek kaebaja õigusi sõltumata lõplikust haldusaktist ja

kaebajal on kaebeõigus.

6. Keskkonnaamet oli 05.07.2019 vastuses seisukohal, et kaebajal puudub kaebeõigus.

LKS § 40 lg 6 kohaselt jõustub ehituskeeluvööndi laiuse suurendamine või vähendamine

kehtestatud üldplaneeringu või DP jõustumisel. Keskkonnaameti 06.05.2019 nõusolek ei

vähenda seega ehituskeeluvööndit. Kohalik omavalitsus teeb lõpliku otsuse, millega DP

3-19-1237

3(6)

kehtestatakse, kehtestatakse osaliselt või jäetakse kehtestamata, sh otsustab kohalik

omavalitsus ka ehituskeeluvööndi vähendamise. Keskkonnaameti 06.05.2019 nõusolekuga ei

tekitata, muudeta ega lõpetata haldusvälise isiku õigusi ega kohustusi. Samuti ei lõpeta

nõusolek planeeringumenetlust. Kui Viimsi vald ei nõustu või ei saa aru teise haldusorgani

otsuse põhjendustest või näeb, et nõusolekus võib olla vigu, mis võivad viia õigusvastase

haldusakti andmiseni, on kohalikul omavalitsusel võimalus taotleda Keskkonnaametilt

selgitusi või vajadusel paluda uute asjaolude ilmnemisel taotluse uuesti otsustamist. Seda ei

ole vajalik taotleda kohtu kaudu.

7. Viimsi vald oli 05.05.2019 vastuses seisukohal, et kaebajal puudub kaebeõigus.

Riigikohus asus kaebaja viidatud lahendis nr 3-3-1-41-13 seisukohale, et kohalikul

omavalitsusel võib olla õigus vaidlustada Keskkonnaameti keeldumist anda ehituskeelu

vähendamiseks nõusolekut, kuna selline keeldumine teeb võimatuks planeeringumenetluse

jätkamise. Antud juhul tähendab Keskkonnaameti nõusolek, et hetkel jätkub DP menetlemine.

Selge ei ole veel, mis kujul ja kas üldse DP realiseerub, mistõttu ei saa Keskkonnaameti

nõusolek kuidagi kaebaja õigusi rikkuda. DP kehtestamisel on kaebajal planeerimisseaduse §

141 alusel vastavate aluste olemasolul õigus DP kehtestamise otsus kohtus vaidlustada.

Nõusolekul puudub iseseisev mõju kaebaja õigustele ning kaebajal puudub selle

menetlustoimingu iseseisva vaidlustamise õigus ja vajadus.

8. Tallinna Halduskohus tagastas 12.08.2019 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1

alusel kaebeõiguse puudumise tõttu.

Vastustaja on andnud nõusoleku ehituskeeluvööndi vähendamiseks DP menetluse raames.

Selles menetluses on lõplikuks haldusaktiks DP kehtestamise otsus või kehtestamisest

keeldumine. Kehtestamise otsust saab kaebaja vaidlustada nii subjektiivsete õiguste kaitseks

kui avalikes huvides. Kui DP jäetakse kehtestamata, puudub kaebamise vajadus. Praeguses

asjas vaidlustatud menetlustoiming ei riku kaebaja mittemenetluslikke õigusi eraldi lõplikust

haldusaktist ega saa ka väita, et see tooks kaasa vältimatult õigusvastase haldusakti andmise.

Seega ei ole kaebus HKMS § 45 lg 3 kohaselt lubatav. Vastustaja on ka viidanud LKS § 40

lg-le 6, mille kohaselt ei jõustu ehituskeeluvööndi vähendamine enne detail- või

üldplaneeringu jõustumist. Kaebaja viide haldusasjale nr 3-18-950 pole asjakohane, kuna

selles asjas oli apellatsioonikohtu arvates kohaseks kaebuse esemeks vastustaja viivitus

haldusmenetluses. Samuti pole asjakohane viide Riigikohtu lahendile asjas nr 3-3-1-41-13,

kus Keskkonnaameti menetlustoiming toonuks kaasa DP menetluse lõppemise. Praegusel

juhul ei ole tegemist kaebeõiguse osas keeruka või ebaselge olukorraga, mis õigustaks

kaebuse sisulist menetlemist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

9. XX palub 27.08.2019 määruskaebuses halduskohtu määrus tühistada ja saata asi

halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi.

Kaebuse tagastamine ei põhine seadusel (HKMS § 45 lg 3). Määrus on sisuliselt

põhjendamata ja argumendid kaebeõiguse puudumise kohta on paljasõnalised. Riigikohtu

praktika (lahend nr 3-3-1-41-13) lubab sellise nõusoleku vaidlustamist. Kui kohtupraktikas on

peetud lubatavaks negatiivse nõusoleku kontrollimist, siis on arusaamatu, miks ei võiks

asjaolusid arvestades kontrollida ka positiivse nõusoleku õiguspärasust, kui see ilmselgelt

mõjutab menetluse lõpptulemust. Ka Tallinna Ringkonnakohus on 29.06.2018 määruses nr 3-

18-950 lubanud DP menetluses tehtud menetlustoimingu vaidlustamist. Praegusel juhul

mõjutab nõusolek ilmselgelt DP lõplikku lahendust ja kahjustab kaebaja õigusi. Määrava

tähtsusega on see, et kuigi edaspidises menetluses võib kohalik omavalitsus jätta DP

3-19-1237

4(6)

kehtestamata, ei ole kohaliku omavalitsuse pädevuses nõusoleku ümberhindamine. LKS § 40

lg 3 kohaselt võib ehituskeeluvööndi vähendamine toimuda ainult vastustaja nõusolekul.

Kaebaja ei peaks hiljem vaidlema kohaliku omavalitsusega ehituskeeluvööndi vähendamise

teemal, kui tegelikult on vajalik nõusoleku osas just vastustaja otsuse kontrolli teostamine

praeguses menetlusetapis. Seega on kaebuse menetlemine põhjendatud.

Keskkonnaameti nõusolek rikub kaebaja õigusi. Vastustaja on nõusoleku menetlemisel teinud

vigu, mis toovad vältimatult kaasa õigusvastase DP menetluse jätkamise või selle

kehtestamise. Nõusoleku kohaselt taotletakse ehituskeeluvööndi vähendamist paadisillale, aga

tegelikult kavandatakse mastaapse väikesadama rajamist. LKS § 40 lg 1 taotluse lahendamise

ja kaebaja õiguste seisukohalt on oluline vahe, kas kavandatakse lautrit/paadisilda või

väikesadamat. Sadama rajamine on vastuolus Viimsi mandriosa üldplaneeringuga, mis näeb

antud asukohta ette perspektiivse lautrikoha, mitte väikesadama. Vastustaja ei ole käsitlenud

ehituskeeluvööndi vähendamist seoses muuli rajamisega. DP menetlust ei saa jätkata, kui on

õigusvastaselt jäetud käsitlemata ehituskeeluvööndi vähendamine sadama jaoks olulise

rajatise osas. Vastustaja jättis arvestamata, et ehituskeeluvööndi vähendamine ei ole avalikes

huvides ja puudub ülekaalukas erahuvi. Ranna kaitse eesmärke arvestades ei ole

ehituskeeluvööndi vähendamine põhjendatud, sh on teostamata vajalikud analüüsid ning

keskkonnamõju strateegiline hindamine.

10. Keskkonnaamet palub 04.09.2019 kirjalikus vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.

Keskkonnaameti 06.05.2019 kirjas tehtud ehituskeeluvööndi vähendamise nõusoleku andmise

otsusega ei vähendata ehituskeeluvööndit. Lõpliku otsuse planeerimismenetluses teeb kohalik

omavalitsus. Keskkonnaameti nõusolek ei kohusta planeeringut kehtestama. LKS § 40 lg 6

kohaselt jõustub ehituskeeluvööndi laiuse suurendamine või vähendamine kehtestatud

üldplaneeringu või detailplaneeringu jõustumisel. Seega on ebaõige kaebaja väide, et

Keskkonnaameti nõusolek ei jäta kohalikule omavalitsusele kaalutlusruumi DP kehtestamise

või kehtestamata jätmise otsustamisel.

Planeerimismenetluse raames tehtavate menetlustoimingutega seoses on kohtupraktikas

leitud, et teiste haldusorganite kooskõlastuskirjade vaidlustamine on võimalik üksnes

olukorras, kus kooskõlastuskirjast tuleneb siduv keeld DP kehtestamiseks (nt Riigikohtu

21.09.2011 lahend nr 3-3-1-5-11). Ka määruskaebuses viidatud Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-

41-13

peeti

menetlustoimingu

vaidlustamist

lubatavaks,

sest

vaidlus

puudutas

ehituskeeluvööndi vähendamiseks nõusoleku andmata jätmist ehk tegemist oli siduva keeluga

planeeringu kehtestamiseks, mis tooks vältimatult kaasa planeeringu kehtestamata jätmise.

Praegusel juhul ei lõpeta Keskkonnaameti nõusolek planeeringumenetlust. Kui lõplikku

haldusakti välja andev haldusorgan (Viimsi vald) ei nõustu või ei saa aru teise haldusorgani

otsuse põhjendustest või näeb, et teise haldusorgani nõusolekus võib olla vigu, mis võivad

viia õigusvastase haldusakti andmiseni, on kohalikul omavalitsusel võimalus taotleda

nõusolekut andvalt haldusorganilt selgitusi või vajadusel paluda uute asjaolude ilmnemisel

taotluse uuesti otsustamist.

Määruskaebuses viidatud haldusasjas nr 3-18-950 on kaebaja olnud planeeringu koostamisest

huvitatud isik ja vaidlus puudutas täiendavate nõuete esitamist kooskõlastava haldusorgani

poolt. Käesolevas vaidluses on kaebaja planeeringuala naaberkinnistu omanik. Seega ei ole

tegemist sarnaste vaidlustega.

Keskkonnaameti 06.05.2019 nõusolek ei takista ega raskenda kohalikul omavalitsusel temale

seadusega pandud ülesannete täitmist, s.o kõiki asjaolusid ja arvamusi kaaludes õiguspärase

haldusakti väljaandmist. Nõusolek ei kohusta kohalikku omavalitsust planeeringut

kehtestama. PlanS näeb pärast planeeringu vastuvõtmist ette selle avaliku väljapaneku, mille

3-19-1237

5(6)

käigus oli kaebajal võimalus esitada planeeringule oma arvamusi, mida planeerimismenetluse

korraldaja peab arvestama või mille arvestamata jätmist põhjendama.

Antud juhul ei ole tegemist õigusliku olukorra keerukuse või ebaselgusega, et tuleks eelistada

kaebuse menetlusse võtmist.

11. Viimsi vald palub 04.09.2019 kirjalikus vastuses jätta määruskaebus rahuldamata,

nõustudes halduskohtu põhjendustega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Määruskaebuse väited ei anna alust halduskohtu määruse tühistamiseks.

13. Halduskohus on kaebuse tagastanud HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, mille kohaselt võib

kohus kaebuse määrusega tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

Halduskohus oli seisukohal, et kaebus on esitatud ennatlikult ning menetlustoiming ei ole

eraldiseisvalt

vaidlustatav. Määruskaebuse esitaja leiab jätkuvalt, et

vaidlustatud

Keskkonnaameti 06.05.2019 nõusolek on menetlustoiming, mis on eraldiseisvalt vaidlustatav,

sest vastustaja on teinud nõusoleku menetlemisel vigu, mis toovad vältimatult kaasa

õigusvastase DP menetluse jätkamise või DP kehtestamise. Kuigi kohalik omavalitsus võib

jätta DP kehtestamata, ei ole kohaliku omavalitsuse pädevuses nõusoleku ümberhindamine.

14. HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebuse tagastamine on lubatav vaid juhul, kui kaebeõiguse

puudumine on selge ilma kahtlusteta (nt Riigikohtu 08.06.2016 määrus nr 3-3-1-12-16, p 8;

25.11.2015 määrus nr 3-3-1-52-15, p 10). Õigusliku olukorra keerukuse või ebaselguse korral

tuleks eelistada kaebuse menetlusse võtmist ja asja sisulist läbivaatamist (nt Riigikohtu

11.10.2012 määrus nr 3-3-1-35-12, p 12; Riigikohtu 08.06.2016 määrus asjas nr 3-3-1-12-16,

p 8). Praegusel juhul ei olnud halduskohtul siiski põhjust võtta XX kaebust menetlusse, sest

kohtusse pöördumise ennatlikkus oli halduskohtule kahtluseta selge ja tegemist ei ole

menetlusõiguslikult keeruka või ebaselge olukorraga.

15. HKMS § 45 lg 3 sätestab, et menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku

toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi,

sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus

tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise.

Kohtupraktika järgi on menetlustoimingu iseseisev vaidlustamine lubatav vaid erandlikel

juhtudel: kui menetlustoiming rikub isiku õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest, või kui

menetluses on tehtud sedavõrd oluline ja ilmne viga, et juba menetluse käigus on võimalik

jõuda järeldusele, et lõplik haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane (vt nt Riigikohtu

21.06.2010 otsus nr 3-3-1-39-10, p 21; 17.11.2011 määrus nr 3-3-1-64-11, p 9).

Menetlustoimingu eraldiseisvat vaidlustamist enne lõpliku haldusakti andmist on

kohtupraktikas peetud võimalikuks ka juhul, kui tegemist on siduva keelduva

kooskõlastusega, st kooskõlastamisest keeldumisega (vt nt 15.04.2010 määrus nr 3-3-1-1-10;

10.06.2010 määrus nr 3-3-1-38-10).

16. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja vastustaja seisukohaga, et menetlustoimingu

eraldiseisev vaidlustamine halduskohtus ei ole praegusel juhul HKMS § 45 lg 3 järgi lubatav.

Keskkonnaameti 06.05.2019 kirjas antud nõusolekuga ei tekitata, muudega ega lõpetata

kaebaja õigusi. LKS § 40 lg 3 kohaselt võib ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine

toimuda Keskkonnaameti nõusolekul. Keskkonnaamet viib ehituskeeluvööndi vähendamise

nõusoleku andmiseks läbi menetlustoimingu, mille käigus hindab LKS § 40 lg 5 kohaselt

ehituskeeluvööndi vähendamise vastavust ranna või kalda kaitse eesmärgile ja sama

3-19-1237

6(6)

paragrahvi lõikes 1 sätestatule. LKS § 40 lg 6 järgi jõustub ehituskeeluvööndi suurendamine

või vähendamine kehtestatud üldplaneeringu või detailplaneeringu jõustumisel. Seega ei

vähendada Keskkonnaameti 06.05.2019 nõusolekuga ehituskeeluvööndit, vaid lõpliku otsuse,

millega DP kas kehtestatakse, kehtestatakse osaliselt või jäetakse kehtestamata, teeb kohalik

omavalitsus, otsustades seejuures ka ehituskeeluvööndi vähendamise üle. Rohuneeme tee 59d

ja Rohuneeme tee 61a detailplaneeringut ei ole siiani kehtestatud ja menetlus on pooleli. Kui

kohalik omavalitsus siiski kehtestab DP, millega vähendab ehituskeeluvööndit kaebaja õigusi

rikkuval viisil, on kaebajal õigus vastav otsus vaidlustada, esitades oma seisukohad ka

ehituskeeluvööndi vähendamise osas. DP kehtestamata jätmisel puudub kaebamise vajadus.

Vastustaja on õigesti selgitanud, et kui lõplikku haldusakti välja andev haldusorgan (Viimsi

vald) ei nõustu või ei saa aru teise haldusorgani põhjendustest või leiab, et selles on vigu, mis

võivad viia õigusvastase haldusakti andmiseni, on kohalikul omavalitsusel võimalus taotleda

nõusolekut andvalt haldusorganilt selgitusi või paluda uute asjaolude ilmnemisel taotluse

uuesti otsustamist. DP avaliku väljapaneku käigus (10.06.2019‒10.07.2019) oli kaebajal õigus

esitada kohalikule omavalitsusele oma vastuväited ja selgitused ning kohalikul omavalitsusel

on kohustus need läbi vaadata ja otsustada nende põhjendatuse üle ning vajadusel taotleda uue

menetlustoimingu läbiviimist teiselt haldusorganilt.

17. Praegusel juhul ei riku vaidlustatud menetlustoiming kaebaja mittemenetluslikke õigusi

sõltumata lõplikust haldusaktist, samuti puudub alus väita, et menetlustoimingu õigusvastasus

tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise. Kaebaja ei ole toonud välja

ühtegi sellist väidetavat menetlusviga, mille kõrvaldamine poleks edasise menetluse käigus

võimalik. Keskkonnameti 06.05.2019 nõusolek ei kohusta kohalikku omavalitsust

ehituskeeluvööndit vähendama ning nõusoleku andmine ei tähenda, et DP sellisel kujul ka

kehtestatakse.

Seega

ei

saa

06.05.2019

nõusolekut

lõpliku

planeeringulahenduse

kujundamisel pidada siduvaks (küll aga oleks siduv vastustaja keeldumine ehituskeeluvööndi

suurendamisest). Kohalik omavalitsus ei saa Keskkonnaameti nõusolekut ka laiendavalt

tõlgendada. Keskkonnaameti 06.05.2019 kirjast nähtub, et antud nõusolek kehtib vaid DP

seletuskirjas ja selle joonisel DP-3 kavandatud tegevustele ning planeeringulahendusele,

millega määratakse ehituskeeluvööndisse ehitusõigus paadihoiukoha rajamiseks.

18. Määruskaebuse esitaja viide Riigikohtu 16.01.2014 otsusele nr 3-3-1-41-13 ei ole

praegusel juhul asjakohane. Nimetatud lahendis jättis Keskkonnaamet ehituskeeluvööndi

vähendamiseks nõusoleku andmata. Seega oli tegemist siduva keeluga planeeringu

kehtestamiseks, mis oleks toonud kaasa DP menetluse lõppemise. Praegusel juhul sellise

olukorraga tegemist ei ole. Ka Tallinna Ringkonnakohtu 29.06.2018 määruse haldusasjas nr

3-18-950 seisukohad ei ole praegusesse vaidlusesse ülekantavad. Viidatud lahendis leidis

ringkonnakohus, et menetlustoiming võib rikkuda kaebaja mittemenetluslikke õigusi

tulenevalt viivitusest haldusmenetluse läbiviimisel. Nimetatud haldusasjas oli kaebaja

planeeringu koostamisest huvitatud isik ja vaidlus puudutas täiendavate nõuete esitamist

kooskõlastava haldusorgani poolt.

19. Neil kaalutlustel tagastas halduskohus kaebuse õiguspäraselt, mistõttu jääb XX

määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 12.08.2019 määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)