2-19-112325/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus)

Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 11.09.2019.a Tallinn Tsiviilasja number 2-19-112325 Tsiviilasi

Tsiviilasja hind Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi A. U. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

2 188,61 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood xxx, asukoht Jõe 3, 10151 Tallinn) hageja lepinguline esindaja Ca. K. (e-post xxx ) kostja A. U. (isikukood xxx, e-post xxx ) RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista A. U.ilt võlgnevus summas 1 926,48 eurot, s.h põhivõlgnevus 854,69 eurot, intress 217,10 eurot ning viivis 854,69 eurot, Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks.

3. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

4. Jätta menetluskulud 88 % ulatuses A. U.i kanda ja 12 % ulatuses Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kanda.

5. Välja mõista A. U.ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks menetluskulud kokku

396 eurot.

6. Välja mõista A. U.ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis väljamõistetud menetluskulude (s.o 396 eurot) tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja.

Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni.

Kohtu selgitused

Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist: Nõude aluseks on kostja ja Bigbank AS vahel 27.03.2013 sõlmitud väikelaenuleping nr SL13- 01-13-493678. Kostja rikkus lepingut. Pank loovutas hagejale oma nõude koos kõrvalnõuetega 27.11.2017.

Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt ka Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise üksnes põhivõlgnevuse ulatuses, st mitte üle põhivõla summa. Kohus jätab seega rahuldamata hageja nõude edasiulatuva viivise väljamõistmiseks alates hagiavalduse esitamisest.

Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudu 88% ulatuses, peab kohus juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 põhjendatuks jätta menetluskulud 12% ulatuses hageja ja 88% ulatuses kostja kanda. Kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavalduselt tasutud riigilõiv 250 eurot, õigusabikulu

420 eurot ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 250 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole selline, mis õigustaks hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Kohus määrab hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 200 eurot.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 396 eurot (s.o 88% 450 eurost) ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik