2-18-12253/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Vallo Kariler

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. september 2019. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-12253

Tsiviilasi

M P’i hagi E K vastu 2 150 euro ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

2 356,40 eurot

Menetlusosalised ja nende

Hageja: M P (isikukood xxxx), esindajad lepinguline

esindaja vandeadvokaat Tambet Mullari

Kostja: E K (isikukood xxxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi ja mõista E Kl’t (isikukood xxxx) M P’i (isikukood xxxx) kasuks välja

vastu 2 150 eurot põhivõlgnevust, 218,65 eurot kohtuotsuse tegemise ajaks

sissenõutavaks muutunud viivist ja alates kohtuotsuse tegemisest edasiulatuvalt

viivise võlaõigusseaduse § 113 sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse kohase

täitmiseni.

2. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

2.1.

Menetluskulud jätta kostja kanda.

2.2.

Rahuldada

osaliselt

hageja

taotlus

menetluskulude

rahaliseks

kindlaksmääramiseks ja määrata hageja menetluskuludena kindlaks 2 356,40

eurot.

2.3.

Mõista E K’lt (isikukood xxxx) M P’i (isikukood xxxx) kasuks välja

menetluskulu summas 2 356,40 eurot.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Apellatsioonkaebuse saab esitada 30 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kättetoimetamisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

2-18-12253

2 (8)

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 200 eurot.

Hageja nõue ja seisukohad

1. M P (hageja) esitas 16.08.2018 hagi E K (kostja) vastu, milles palub mõista kostjalt välja 2

150 eurot ja viivis alates 05.06.2018 kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja

edasiulatuvalt kuni põhinõude kohase täitmiseni.

2. 17. mail 2018 sõlmisid hageja ja kostja korteriomandi võlaõigusliku müügilepingu, mille

kohaselt kostja müüs hagejale xxxx, aadressil xxxx, asuva korteriomandi. Vastavalt

korteriomandi võlaõigusliku müügilepingu punktidele 4.2. ja 4.2.1. oli kostja kohustatud

kuni asjaõiguslepingu sõlmimiseni ja hageja uue omanikuna kinnistusraamatusse

kandmiseni käesoleva lepingu kehtivusajal kustutama lepingu eset koormava kolmandate

isikute õigused, millega lepingu eseme koormamiseks ei ole hageja eelnevat nõusolekut

andnud.

3. Kostja ei ole enda lepingust tulenevat kohustust täitnud ning on jätnud tasumata xxxx poolt

07.05.2018 esitatud arve nr xxxx, maksetähtajaga 14.05.2018. Täitmaks korteriomandi- ja

korteriühistuseadust ning vältimaks viivisnõuet on hageja hagi esitamise ajaks xxxx poolt

kostjale esitatud arve nr xxxx täies ulatuses tasunud.

4. Omandi üleminek ei vabasta korteriomandi võõrandajat kohustustest, mis on juba muutunud

sissenõutavaks.

5. xxxx on 04.05.2018 saatnud korteriomanikele otsuse eelnõu ’’Pöördumine xxxx

korteriomanike/ xxxx korteriühistu liikmete poole ja nõusoleku küsimine A OÜ poolt

03.05.2018.a. tehtud siseõuede rekonstrueerimispakkumisele’’, mille poolt kõik

korteriomanikud on hääletanud ning mis ühtlasi tähendab, et antud asjas on korteriomanikud

saavutanud kokkuleppe. A OÜ on teinud 03.05.2018 korteriühistule siseõuede

rekonstrueerimispakkumise, millele korteriühistu juhatus on andnud korteriühistu

esindajana korteriomanike vastava volituse alusel nõusoleku. Korteriomanike volitusega on

antud luba korteriühistu juhatusele sõlmida töövõtuleping, kuna kokku on lepitud kõigis

töövõtulepingu olulistes tunnustes ehk tehtavatest töödes ja selle maksumuses.

6. Ei hageja ega M S ei ole osa võtnud kostja poolt viidatud korteriühistu üldkoosolekutest.

Kuna hageja ega M S ei olnud toona kõnealuse korteri omanikud, siis ei saanud nad ka

korteriühistu koosolekutest osa võtta. Samuti ei ole hagejal ega M S’l olnud vastavat

esindusõigust korteriühistu koosolekul viibimiseks.

7. 07.06.2017 korteriühistu üldkoosoleku protokolli päevakorra punktidest 1), 2) ja 4) nähtub,

et arutelu all olid vastavalt xxxx hoovikorrastuse hinnapakkumiste läbivaatus, pakkumiste

põhjal eelarve määramine, juhatusele volituste andmine lepingu sõlmimiseks ning kulude

jagamise aluste määramine. Eelnimetatud üldkoosoleku protokolli päevakorra punkti 2)

otsusest nähtub, et korteriühistu liikmed on kooskõlastatult ja ühiselt võtnud vastuse otsuse,

et põhitööde hind peab mahtuma 125 000 euro + km piiridesse ning kõik korterite omanikud

on nõus kandma oma osa projekti rahastamises. Päevakorra punkti 4) otsuse kohaselt

jaotatakse kulud vastavalt korteriomandi m2-tele ning korteriühistu loob pangakonto, mille

kaudu hakatakse tasuma planeeritavate tööde arveid ja kaasomanike laekumised toimuvad

sellele pangakontole. Kõik korteriomanikud, sh kostja, on oma nõusoleku korteriühistu

koosolekul vastuvõetud otsustele andnud digitaalallkirjaga.

2-18-12253

3 (8)

8. Kõik teised korteriühistu liikmed, peale kostja, on mõistnud sarnases heas usus tegutsevate

mõistlike isikutena, olles sealjuures võtnud arvesse kõiki tahteavalduse tegemisega seotud

muid asjaolusid, et korteriühistu juhatuse poolt 04.05.2018 saadetud kirjale nõusoleku

andmise tulemusel sõlmitakse rekonstrueerimistööde ehitusleping. Pärast 04.05.2018 kirjale

antud nõusolekut tasusid kõik korteriühistu liikmed, v.a kostja, esimese ehituskulude

ettemaksu arve.

9. Seadus ei välista, et korteriomanike kokkuleppel on võimalik vastu võtta otsuseid või teha

kulutusi, mida majanduskavas ei ole ette nähtud.

Kostja vastuväited hagile

10. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.

11. Kostjal ei ole tekkinud korteriühistu ees kohustust arvet tasuda. Tegemist ei ole mingist

kostja ja korteriühistu vahelisest lepingulisest suhtest tuleneva kohustusega. Samuti pole

tegemist majandamiskavaga kinnitatud kohustusega.

12. Kostja ei ole 04.05.2018 korteriomanikele korteriühistu poolt saadetud otsuse eelnõule

„Pöördumine Xxxx korteriomanike/Xxxx Korteriühistu liikmete poole ja nõusoleku

küsimine A OÜ poolt 03.05.2018.a. tehtud siseõuede rekonstrueerimispakkumisele“ allkirja

andmisega andnud nõusolekut ehituslepingu sõlmimiseks.

13. Lisaks märgib kostja, et hageja oli teadlik arve aluseks olevatest asjaoludest enne

võlaõigusliku müügilepingu sõlmimist. Toimus koosolek, kus sisehoovi renoveerimisega

seotud küsimusi arutati ja seal osales hageja. Kostja nõustub, et hagejal ega hageja

elukaaslasel polnud vastavat esindusõigust, et viibida korteriühistu koosolekutel. Kostja ei

nõustu hageja väitega, et hageja ega tema elukaaslane ei ole korteriühistu liikmetega

arutanud siseõue rekonstrueerimist. Korteriühistu esimehe kontoris peetud vestlusring teiste

korteriühistu liikmetega hageja ja tema elukaaslase juures viibimisel on käsitletav

korteriühistu koosolekuna. Tegemist on küll koosolekuga, mis ei ole õigustatud vastu võtma

otsuseid, mis oleksid korteriühistu jaoks siduvad, aga tegemist on siiski koosolekuga, mille

käigus vahetati informatsiooni ning mille tulemusena sai hageja teadlikuks siseõue

rekonstrueerimise detailidest. Asjaolu, et hageja ja tema elukaaslane on olnud teadlikud

korteri siseõue rekonstrueerimise plaanidest näitab, et hageja on aktsepteerinud kulutusi,

mis hilisema korteriostu puhul kaasnevad. Kostja ei ole olnud kutsutud korteriühistu

liikmete, hageja ja tema elukaaslase vahel toimunud koosviibimistele ning ei olnud teadlik,

mis seal kokku lepiti.

14. Hageja käitus lepingueelsete läbirääkimiste jooksul nii, et sisehoovi rekonstrueerimistööde

teostamise kohta esitatav arve väljastatakse vanale omanikule. Seda tegi ta korduvalt

notariaja edasi lükkamise teel, mille tulemusena vahetus korteriomand omanikku alles siis,

kui rekonstrueerimistööde eest oli arve esitatud.

15. Korteriühistu ei saa majanduskava ja selles esitatud andmeid eirata. Vastupidisel käitumisel

kaotaks majanduskava oma mõtte.

16. Hageja ostis kostjalt korteriomandi sellises seisus nagu ta oli, see tähendab, et korteri

müügihinnas ei kajastanud korteri siseõue rekonstrueerimisest tulenev väärtuse tõus. Kogu

lepingueelse läbirääkimise perioodi jooksul oli see ka pooltele teada.

17. Kostja väitel on kostjal on õigus keelduda kulutuste kandmisest korteriomandi- ja

korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 lg 3 alusel, kuna kulutuste kandmise nõudmine oleks

2-18-12253

4 (8)

vastuolus hea usu põhimõttega, sest kostja pole kordagi väljendanud tahet võtta omale

kohustusi, teadmata nende sisust ja suurusest.

18. Korteri ostutehingu edasilükkumine oli tingitud eelkõige erinevate panga siseprotseduuride

tõttu ning panga ootamatust nõudest esitada korteri kohta uus hindamisakt.

Ostutehingu edasilükkumine ei olnud kuidagigi tingitud sihilikust ning pahausksest tegevusest,

vaid vastupidiselt, hageja tegi kõik endast oleneva, et ostutehing sõlmitud saaks.

KOHTU PÕHJENDUSED

19. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus

tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas

hagi kuulub rahuldamisele.

Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

20. Vaidluse all ei ole järgmised asjaolud: - 17. mail 2018 sõlmisid hageja ja kostja

korteriomandi võlaõigusliku müügilepingu, mille kohaselt kostja müüs hagejale Tallinnas,

aadressil Xxxx, asuva korteriomandi;

- Hageja tasus 05.06.2018 Korteriühistu xxxx poolt 07.05.2018 esitatud arve nr 180001

summas 2 150 eurot.

21. Käesolevas asjas on põhiline vaidlus selles, kas kostjal tekkis enne korteriomandi

võõrandamist kohustus tasuda Korteriühistu Xxxx poolt 07.05.2018 esitatud arve nr

180001.

22. Vastavalt korteriomandi võlaõigusliku müügilepingu punktidele 4.2. ja 4.2.1. oli kostja

kohustatud

kuni

asjaõiguslepingu

sõlmimiseni

ja

hageja

uue

omanikuna

kinnistusraamatusse kandmiseni käesoleva lepingu kehtivusajal kustutama lepingu eset

koormava kolmandate isikute õigused, millega lepingu eseme koormamiseks ei ole hageja

eelnevat nõusolekut andnud (tl 5-10). Kohtu hinnangul hõlmavad viidatud võlaõigusliku

müügilepingu punktid ka korteriomaniku sissenõutavaks muutunud kohustust korteriühistu

ees. Seega juhul kui võlaõigusliku müügilepingu sõlmimise ajaks oli korteriühistu nõue

korteriomaniku vastu sissenõutavaks muutunud, kuuluks see kohustus võlaõigusliku

müügilepingu punktide 4.2. ja

4.2.1. alusel täitmisele korteriomaniku poolt, kes oli nõude sissenõutavaks muutumise hetkel

korteriomanik. Vaidlust ei ole selle üle, et korteriühistu poolt arve esitamise ajal, so 07.05.2018

oli aadressil Xxxx, asuva korteriomandi omanikuks kostja.

23. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi

ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Üldjuhul ei saa korteriühistu

korteriomanikelt nõuda rohkem raha, kui kehtivas majanduskavas on ette nähtud. Samas

võivad korteriühistul tekkida kulud, mida majanduskavas ette ei ole nähtud. Sellise olukorra

esmaseks leevenduseks on ette nähtud reservkapitali loomine, kuid kui sellest hoolimata

satub korteriühistu maksevõime ohtu, peab korteriühistu juhatus kohaselt koostama uue

majanduskava ja nägema selles ette kulude vähendamise ja/või tulude suurendamise (KrtS

§ 41 lg 4) (vt KrtS eelnõu seletuskiri lk 73). Seega juhul kui korteriühistu reservkapitalist ei

piisa mingi täiendava jooksva kulu katmiseks, tuleks koostada täiendav majanduskava ja

see korteriomanike üldkoosoleku poolt kehtestada (KrtS § 41 lg 3). Hageja viitab KrtS § 38

lg-le 1, mille kohaselt ehitusliku või muu kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust

muudatusest suurema ümberkorralduse tegemist ei saa otsustada tavapärase valitsemise

2-18-12253

5 (8)

raames, vaid selleks on vaja korteriomanike kokkulepet. Hageja leiab, et antud säte

võimaldab korteriomanike vahel täiendavate kulude kandmises kokku leppida olenemata

majanduskavast. Kohus sellega ei nõustu. KrtS eelnõu seletuskirja kohaselt on

majanduskava ühest küljest korteriühistu järgmise majandusaasta eelarve ja samas ka alus

korteriühistu rahalistele nõuetele korteriomaniku vastu. Lisaks märgitakse eelnõu

seletuskirjas, et majanduskava alusel tehtavad maksed on üldjuhul ainus alus korteriühistu

tuludele (vt KrtS eelnõu seletuskiri lk 72-73). KrtS eelnõu seletuskirjast nähtub üheselt, et

seadusandja mõtteks on olnud kehtestada majanduskavas ettenähtud kulude näol ainus alus

korteriühistul korteriomaniku vastu rahalise nõude tekkimiseks.

24. KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks

majanduskava, mis koosneb järgmistest osadest: ülevaade kaasomandi eseme seisukorrast

ja kavandatavatest toimingutest; korteriühistu kavandatavad tulud ja kulud; korteriomanike

kohustuste jaotus majandamiskulude kandmisel; reservkapitali ja remondifondi tehtavate

maksete suurus; kütuse, soojuse, vee- ja kanalisatsiooniteenuse ning elektri prognoositav

kogus ja maksumus. KrtS § 41 lg 2 kohaselt juhul kui korteriomanike kokkuleppe või

korteriühistu põhikirjaga on ette nähtud tegelikust tarbimisest sõltuvate majandamiskulude

tasumine pärast kulude suuruse selgumist, määratakse majanduskavas kindlaks ainult

ülejäänud kulude suurus. KrtS eelnõu seletuskirja kohaselt on lõikes 2 täpsustatud, et kui

korteriomanike kokkuleppe või korteriühistu põhikirjaga on ette nähtud majandamiskulude

tasumine pärast kulude suuruse selgumist, siis määratakse majanduskavas kindlaks ainult

muude kulude suurus. See tähendab, et selliste kulude osas on korteriühistul nõudeõigus

korteriomaniku vastu isegi juhul, kui majanduskava muude kulude jaoks üldse puudub (vt

KrtS eelnõu seletuskiri lk 72). Kohus leiab, et KrtS § 41 lg 2 sätet on mõistlik tõlgendada

selliselt, et juhul kui kõikide kulude täpne suurus ei ole majanduskava kehtestamise ajaks

selgunud, on võimalik korteriomanike poolt kokkuleppe sõlmimine ka selliselt, et lepitakse

kokku kulude maksimaalne suurus ja nende jaotuse põhimõtted.

25. Hageja esitas kohtule Korteriühistu Xxxx 07.06.2017 üldkoosoleku protokolli, mille

päevakorra punktidest 1), 2) ja 4) nähtub, et arutelu all olid vastavalt xxxx hoovikorrastuse

hinnapakkumiste läbivaatus, pakkumiste põhjal eelarve määramine, juhatusele volituste

andmine lepingu sõlmimiseks ning kulude jagamise aluste määramine. Punkti 1) ja 2)

arutelu tulemusel otsustati ühehäälselt järgmist: „Põhitööde hind peab mahtuma 125000.-

EUR + KM piiridesse, lisatööde piiriks 10% põhitööde mahust. Lisanduvad veel

ehitusjärelvalve

kulud.

Augustis

2017.a.

uuendatakse

hinnapakkumisi

ning

hinnapakkumistele küsitakse kehtivusaega 6 kuud. Korterite omanikud on nõus kandma oma

osa projekti rahastamises.“. Punkti 4) arutelu tulemusel otsustati ühehäälselt (välja arvatud

Tallinna linn, kes jäi erapooletuks) muuhulgas järgmist. „Kulud jaotatakse vastavalt

korteriomandite m2. KÜ loob pangakonto, mille kaudu hakatakse tasuma planeeritavate

tööde arveid. Kaasomanike laekumised toimuvad sellele pangakontole.“ (tl 61-62). Kohtu

hinnangul on Korteriühistu Xxxx 07.06.2017 üldkoosolekul kokku lepitud projekti „Hoovid

korda“ kulude maksimaalne suurus ja nende kulude jaotus. Üldkoosolekul on otsustatud, et

põhitööde hind peab mahtuma 125000 euro + käibemaks piiridesse, lisatööde piiriks võib

olla 10% põhitööde mahust ning lisanduvad veel ehitusjärelevalve kulud. Lisaks on

otsustatud, et antud kulud jaotatakse vastavalt korteriomandite ruutmeetritele. Teiste seas

on vastavate korteriomanike otsuste poolt hääletanud ka kostja.

26. Vaidlust ei ole selles, et Korteriühistu Xxxx on 04.05.2018 saatnud korteriomanikele otsuse

eelnõu ’’Pöördumine Xxxx korteriomanike/Xxxxkorteriühistu liikmete poole ja nõusoleku

küsimine A OÜ poolt 03.05.2018.a. tehtud siseõuede rekonstrueerimispakkumisele’’.

Vaidlust ei ole ka selles, et kostja on sellele pöördumisele andnud oma allkirja. Kostja väitel

2-18-12253

6 (8)

ei ole tema allkirja andmisega andnud nõusolekut ehituslepingu sõlmimiseks. Kohtu

hinnangul ei ole kostja vastuväide asjakohane, kuna kostja on eelnevalt olnud nõus projekti

„Hoovid korda“ raames ehitustööde teostamisega ning kulude kandmisega vastavalt

korteriomandi ruutmeetrite arvule.

27. Kohtule on esitatud 03.05.2018 A OÜ hinnapakkumine nr 22 siseõuede rekonstrueerimiseks

ilma käibemaksuta summas 124 990,88 eurot (tl 64). Sellest tulenevalt on hoovikorrastuse

hinnapakkumine jäänud 07.06.2017 üldkoosolekul otsustatud põhitööde maksumuse

piiridesse. Antud hinnapakkumise järgselt korteriühistu pöördumisele allkirja andmisest ei

saa kohtu hinnangul järeldada, et kostja poleks nõustunud ehitustööde teostamisega esitatud

hinnapakkumise alusel. Lisaks leiab kohus, et allkirja andmisega on kostja veelkordselt

kinnitanud oma varasemat tahet kulude kandmiseks vastavalt 07.06.2017 korteriomanike

üldkoosoleku otsustele.

28. Kostja poolt viidatud KrtS § 40 lg 3 kohaldub kohtu hinnangul kehtestatud majanduskava

osas, mille puhul korteriomanik ei ole mõne kindla kulu osas nõustunud ja tegemist on hea

usu põhimõttega vastuolus oleva täitmise nõudega. Kuna kostja on kuludega nõustunud, siis

KrtS § 40 lg 3 kohaldamisele ei kuulu.

29. Eelpooltoodust tulenevalt ei ole asjakohane kostja väide ka selle kohta, et hageja oli teadlik

arve aluseks olevatest asjaoludest enne võlaõigusliku müügilepingu sõlmimist. Hageja

teadmine ei mõjuta kohtu hinnangul asjaolu, et kostja oli eelnevalt kulude kandmiseks oma

tahteavalduse andnud. Kohus märgib, et kuna ei hageja ega tema elukaaslane M S ei olnud

kõnealuse korteri omanikud, siis ei saanud nad ka korteriühistu koosolekutest enne

17.05.2018 osa võtta ega endale siduvaid kohustusi seoses Xxxx asuva korteriomandi osas

võtta.

30. Kostja väitel käitus hageja lepingueelsete läbirääkimiste jooksul nii, et sisehoovi

rekonstrueerimistööde teostamise kohta esitatav arve väljastatakse vanale omanikule.

Hageja vaidleb kostja väitele vastu. Kohtu hinnangul ei ole esiteks kostja oma

vastavasisulisi väiteid tõendanud ja teiseks ei saaks need asjaolud ka määravat tähtsust

omada. Kuidas käitus hageja lepingu sõlmimisel ei väära asjaolu, et kostja oli eelnevalt

kulude kandmiseks oma nõusoleku andnud.

31. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul tõendatud, et kostjal oli korteriomanikuna

kohustus osaleda korteriomanike kulude kandmises, mis oli otsustatud 07.06.2017

üldkoosolekul. Sellest tulenevalt kohustus kostja tasuma antud kulude osas esitatavaid

arveid, sealhulgas oli kostjal kohustus tasuda Korteriühistu Xxxx poolt 07.05.2018 esitatud

arve nr xxxx summas 2 150 eurot. Antud arvel märgitud summa tasumise kohustus muutus

sissenõutavaks 07.05.2018, seega enne korteriomandi võlaõigusliku müügilepingu

sõlmimist.

32. Poolte vahel sõlmitud korteriomandi võlaõiguslikus müügilepingus ei olnud kokku lepitud,

et antud kulude kandmise kohustus jääks ostjale (so hagejale). Vastupidiselt sellele oli

kokku lepitud, et ostu-müügi tehingu ajaks sissenõutavaks muutunud müüja kohustused

jäävad müüja (so kostja) kanda. KrtS § 43 lg 2 kohaselt vastutab korteriomandi

võõrandamisel selle omandaja korteriühistu ees käendajana võõrandaja korteriomandist

tulenevate sissenõutavaks muutunud kohustuste eest. KrtS eelnõu kohaselt vastutab uus

korteriomanik endise korteriomaniku kohustuste eest käendajana. See viide peaks selgemalt

väljendama põhimõtet, et omandi üleminek ei vabasta korteriomandi võõrandajat

kohustustest, mis on juba muutunud sissenõutavaks (vt KrtS eelnõu lk 75). Seega vastutab

kostja endiselt enne korteriomandi müümist sissenõutavaks muutunud kohustuste eest. VÕS

2-18-12253

7 (8)

§ 152 lg 1 kohaselt läheb põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale üle võlausaldaja nõue

põhivõlgniku vastu rahuldatud ulatuses. Seega saab hageja nõuda kostjalt täidetud nõude

ulatuses rahasumma tasumist endale.

33. Kohtu hinnangul ei ole eeltoodust tulenevalt asjakohased kostja väited selle kohta, et hageja

ostis kostjalt korteriomandi sellises seisus nagu ta oli ning et korteri müügihinnas ei

kajastunud korteri siseõue rekonstrueerimisest tulenev väärtuse tõus. Poolte vaheline

võlaõiguslik leping nägi ette varasemate kohustuste kandmise kohustuse müüja poolt,

mistõttu korteri hind ei oma seejuures tähtsust.

34. Hageja nõuab lisaks põhinõudele ka viivist alates 05.06.2018 kindla summana kuni otsuse

tegemiseni ja edasiulatuvalt kuni põhinõude kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib

viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi

esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla

summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni

otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus rahuldab hageja sissenõutavaks

muutunud viivisenõude ja ka edasiulatuva viivisenõude alates kohtuotsuse tegemisest kuni

põhinõude kohase täitmiseni. Vaidlust ei ole selles, et hageja tasus 05.06.2018 Korteriühistu

Xxxx poolt 07.05.2018 esitatud arve nr 180001 summas 2 150 eurot. Seega on käesolevaks

ajaks kostja olnud viivituses kokku 464 päeva, mis moodustab VÕS § 113 sätestatud

seadusejärgset viivisemäära arvestades 218,65 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

35. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja

kanda.

36. Hageja esitas menetluskuludena hageja lepingulise esindaja kulud summas 2 539,08 eurot,

riigilõivu 250 eurot ja kohtutäituri ametiteenuse eest tasutud kulu 60 eurot, kokku 2 849,08

eurot.

37. TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on osaliselt põhjendatud.

Hageja poolt 30.07.2019 esitatud menetluskulude nimekirjas märgitud menetlustoimingud on

kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikud. Kohus ei pea vajalikuks neid siinkohal otsuses välja

kirjutada. Samuti on põhjendatud nende menetlustoimingute jaoks kulunud aeg kokku 16,35

tundi.

38. Hagejate lepinguline esindaja on märkinud enda tunnitasumääraks 130 eurot, millele

lisandub käibemaks. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud

tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-

9213) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr

3-2-193-13), samuti 147 eurot 49 senti koos käibemaksuga (14. oktoobri 2013. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-98-13), 153 eurot ilma käibemaksuta (11. veebruari 2015. a määrus

tsiviilasjas nr 32-1-115-14, p 14) ning 156 eurot koos käibemaksuga (26. aprilli 2017. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-17, p 15). Samas on leidnud Riigikohus, et lepingulise

esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi ning

tunnitasu vähendamise või selle keskmisest suurema väljamõistmise eelduseks saab olla

konkreetse asja keerukus. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasumäär ei vasta

2-18-12253

8 (8)

asja keerukuse ja mahukuse määrale. Käesoleva asja puhul ei ole tegemist keeruka ega

mahuka tsiviilasjaga, mistõttu kohus ei pea põhjendatuks hageja lepingulise esindaja

tunnitasumäära 130 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohtu hinnangul on eelpoolviidatud

kõrgemad tasumäärad olnud põhjendatud keerukamate asjade puhul, mistõttu kohus nendest

käesolevas asja lähtuda ei saa. 39. Kostja esitas 11.10.2018 kohtule taotluse määrata

kohtutäiturile ülesandeks hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamine

kostjale. Kohus vastas hagejale 11.10.2018 e-kirjaga, et hageja võib ise kohtutäituri

ametiteenust kasutada. Hageja seda võimalust ka kasutas. Eeltoodust tulenevalt on

põhjendatud ka hageja menetluskulu summas 60 eurot kohtutäituri ametiteenuse kasutamise

eest.

40. Riigikohus on leidnud, et menetluskulude hüvitamise üheks kriteeriumiks on muuhulgas

ka tsiviilasja hind (vt Riigikohtu 12. juuni 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-13). Seega

üldjuhul ei ole põhjendatud menetluskulude väljamõistmine vastaspoolelt tsiviilasja hinda

ületavas osas. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole põhjendatud tsiviilasja hinnast suurema

menetluskulu väljamõistmine kostjalt.

41. Arvestades eeltoodut määrab kohus hageja menetluskuludena kindlaks 2 356,40 eurot,

mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vallo Kariler kohtunik