4-19-4417/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11.09.2019 Tallinna kohtumaja Väärteoasja number 4-19-4417 Kohtunik Anne Rebane Väärteoasi

A. K. kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 25.07.2019.a otsusele nr 2302,19,010333, millega K. väärteoasjas A.

( ) K. karistati LS § 227 lg 3 ja LS § 242 lg 1 alusel mootorsõidu isõiguse äravõtmisega 4 ki juhtim kuuks Kaebuse esitaja

A. K., isikukood xxx; elukoht:

xxx Asja läbivaatamise aeg ja koht Kirjalik menetlus

Juhindudes VTMS § 132 p 1 kohus

otsustas:

RESOLUTSIOON

Jätta ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebü Politseiroo liiklusjärelevalvekeskuse 25.07.2019.a otsus väärteoasjas nr 2302,19,010333 muutmata ja A. kaebus rahuldamata. K.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Asjaolud ja menetluse käik

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 25.07.2019.a otsusega 2302,19,010333

karistuseks väärteoasjas nr määrati A. K. KarS § 63 lg

1 ja alusel e 4 kuuks. Otsuse kohaselt LS § 227 lg 3 mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmin juhtis A. K. 04.07.2019.a kell 20:38 Järvevana teel (xxx), Tallinnas, mootorsõidukit ilma, et tal oleks kaasas olnud ning kiirusega 132+-4 km/h, juhtimisõigust või isikut tõendavat dokumenti millega ületas sõidukiirus sellel teelõigul mitte vähem kui 58 km/h. lubatud suurimat t

A. esitas 18.08.2019.a Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kaebuse otsuse K.

vaidlustamiseks.

Kaebuse esitaja taotleb temale määratud karistusliigi muutmist või alternatiivselt karistuse määramist tingimisi või määratud karistuse asendamist üldkasuliku tööga. Samuti palub kaebuse esitaja karistuse määramisel arvestada karistust kergendava asjaoluga, milleks on kahetsus. Kaebuse e kirjalikus sitaja on nõus asja lahendamisega

menetluses. Kaebuse kohaselt tunnistab kaebuse esitaja väärteo toimepanemist, kuid kuna tal on tekkinud peale pikki tööotsinguid püsiv töökoht ning sellega seonduv võimalus maksta oma lastele H. , H. ja E. elatist ning

K. K. K. rahuldada sundtäitmisel olevaid nõudeid. Kaebusest nähtub lisaks, et kaebuse esitaja avaldab siirast kahetsust toimepandud liiklusrikkumise pärast, et lasi kõrvalistel asjaoludel häirida sõiduki juhtimist, mis viis kiiruseületamiseni. Samuti märgib kaebuse esitaja, et 04.07.2019.a kiiruseületamine toimus ettevaatamatusest, kuna ta soetas kiiruseületamisel kasutatud auto samal päeval ning selle juhtimise iseärasused olid kaebuse esitajale veel teadmata. Kaebuse esitaja sõnul viis kaasreisija tema tähelepanu hetkeks kõrvale, mistõttu tõusiski auto kiirus lubatust oluliselt suuremaks. Lisaks märgib kaebuse esitaja, et ka LS § 242 lg 1 rikkumise pani ta toime ettevaatamatusest, sest ta eeldas, et tal on dokumendid kaasas, kuid tegelikkuses oli ta need unus tanud kaasa võtta.

Kohtuväline menetleja on kirjalikus menetluses ning esitas nõus väärteoasja lahendamisega

kaebuse osas 27.08.2019.a kirjaliku seisukoha. Kohtuväline menetleja leiab, et alused kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks kaebuses toodud põhjendustel puuduvad.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaebaja pani talle inkrimineeritava väärteo toime tahtlikult, kuna tema poolt juhitud mootorsõiduki reaalse sõidukiiruse ja antud teelõigul kehtestatud suurima lubatud sõidukiiruse vahe oli niivõrd suur, et see pidi olema kaebaja poolt tajutav ning ei saanud talle märkamatuks jääda. Kohtuväline menetleja märgib, et kuna menetlusalune isik ei ole eelnevatest karistustest vajalikke järeldusi teinud, siis õiguskorra kaitsmise huvides on vajalik talle kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist. Kohtuväline menetleja leiab, et rahatrahvi kohaldamine oleks kaebuse esitaja puhul perspektiivitu, kuna liiklusalaste väärtegude toimepanek on muutunud kaebuse esitajale elustiiliks. Kohtuväline menetleja rõhutab kirjalikus seisukohas, et isik peab tegema kõik enesest oleneva, et tema olukord tema enese tahtliku süülise käitumise tõttu ei halveneks ning senine mugav elulaad säiliks. Samuti märgib kohtuväline menetleja, et hetkel kehtiv seadusandlus ei näe ette juhtimisõiguse äravõtmist tingimisi ning KarS § 69 sätete kohaselt saab väärteoasjades üldkasuliku tööga asendada ainult aresti. Lisaks ei tuvastatud kohtuvälise menetluse käigus kaebuse esitaja käitumises karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Eeltoodust tulenevalt asub kohtuväline menetleja seisukohale, et kohtuvälise menetluse käigus ei ole rikutud väärteomenetlusõigust, menetlusalusele isikule määratud karistus vastab üleastumise raskusele ja on põhjendatud ning seetõttu kohtuväline menetl jätta kaebus palub eja e rahuldamata.

2. Kohtuotsuse põhjendused

Lähtudes VTMS § 120 lahendab kohus kaebuse kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid (ab ovo). VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

A. heidetakse ette lubatud K. sõidukiiruse ületamist mitte vähem kui 58 km/h ja kontrollija nõudel esitamiseks kaasas pidanud olema isikut tõendava dokumendi puudumist.

LS § 50 lg 5 p 3 kohaselt ei tohi juht sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. LS § 38 lg 2 kohaselt peavad mootorsõidukija trammijuhil olema kaasas ning ta peab esitama liiklusjärelevalve teostaja nõudel liiklusseaduse § s 88 ja § 145 lõikes 2 loetletud dokumendid. - LS § 88 lg 1 kohaselt peavad juhil mootorsõiduki juhtimisel olema kaasas juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument, mootorsõiduki registreerimistunnistus ja selle haagise registreerimistunnistus või haagise registreerimistunnistuse koopia, mille on tõendanud selle väljastanud asutus, ja muud dokumendid, mida nõuab seadus. Eestis registreeritud mootorsõiduki või selle haagise puhul võib registreerimistunnistuse asendada koopiaga.

LS § 227 lg 3 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41 LS § 242 lg 1 näeb ette ootorsõiduki või -60 kilomeetrit tunnis. vastutuse m - trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub seaduse § – – liiklus -des 201 203, 205 207, 209, 211, 212, 214 219, 221 224 ja 226 . – – –241 sätestatud väärteokoosseis

Väärteoasjas puudub vaidlus selles, et A. K. juhtis l (xxx 04.07.2019.a kell 20:38 Järvevana tee vahel), Tallinnas, mootorsõidukit Audi A4 Avant registreerimismärgiga xxx ning ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem ku Eeltoodut tõendab videosalvestis, millelt i 58 km/h. nähtub nimetatud sõiduk ja selle kiirus ning LaserCam 4 salvestuse andmed. Salvestuse andmetest nähtuvad rikkumise kuupäev, kellaaeg, koht ja mõõdetud maksimaalne kiirus 132 km/h. Kiiruse mõõtmine toimus laser tüüpi seadmega LaserCam 4 nr LE0047, mis oli tehniliselt korras, omas kehtivat taatlustunnistust nr TTRS-18/00207 (taadeldud 14.09.2018.a) ja kiirust mõõtis vastava koolituse läbinud pädev politseiametnik. Seega vastas kiirusmõõteseade seaduses kehtestatud nõuetele. A. K. tunnistab rikkumise toimepanemist nii menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis kui ka kohtule 18.08.2019.a esitatud kaebuses.

Samuti puudub vaidlus selles, et A. K. as ei olnud kontrollija nõudel esitamiseks kaas mootorsõiduki juhtimisõigust või isikut tõendavat dokumenti. Eeltoodud rikkumise toimepanemist on A.

K. kinnitanud nii menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis kui ka kohtule 18.08.2019.a esitatud kaebuses.

Väärteoasjas üheselt sõidukit ületas on seega tõendamist leidnud, et A. juhtis mootor K. ja

lubatud sõidukiirust ning tal ei olnud kaasas kontrollija nõudel esitamiseks mootorsõiduki juhtimisõigust või isikut tõendavat dokumenti ehk A. väärteoprotokollis

K. pani toime

kirjeldatud teod. Kohus pani lubatud nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et A. K. suurima sõidukiiruse ületamise toime tahtlikult, kuna tema poolt juhitud mootorsõiduki reaalse sõidukiiruse (132 + 4 km/h) ja antud teelõigul kehtestatud suurima lubatud sõidukiiruse (70 - km/h) vahe oli niivõrd suur, et see pidi kaebuse esitajale olema tajutav. Asjaolu, et kaebuse esitaja sõnul viis kaasreisija tema tähelepanu hetkeks kõrvale, ei vabanda rikkumise toimepanemist, kuna mootorsõiduki es tegeleda kõrvaliste tegevustega, sh juht ei tohi liiklus lasta ennast häirida kõrvalistes Niisamuti ei õigusta A. käitumist asjaolu, et ta t tegevusest. K.

soetas kiiruseületamisel kasutatud auto samal päeval ning ei olnud seetõttu teadlik auto juhtimise iseärasusest. Kohus leiab, et gaasi vajutamine sarnast mõju avaldab mistahes autole ehk kui isik vajutab gaasi rohkem, siis liigub auto ka kiiremini edasi. Kohtu hinnangul ei saa esineda olukorda, et uue auto tõttu ei ole isik teadlik sellest, kuidas auto gaasipedaal töötab ja auto liikumisjõule mõju avaldab. Ühtlasi näitab asjaolu, et A. ületas lubatud sõiduk K. iirust

mitte vähem kui 58 km/h, seda,et see ei saanud olla tingitud üksnes uue auto juhtimise iseärasustest, vaid isik vajutas teadlikult gaasipedaali liiga kõvasti. Küll aga nõustub kohus, et A.

-s 1 kirjeldatud teo toime kergemeelsuse vormis ettevaatamatusest. A.

K. pani LS § 242 lg

K. on tunnistanud, et ta teadis, et mootorsõidukit juhtima asudes peab tal alati kaasas olemas kas juhiluba või muu isikut tõendav dokument ning ta eeldas, et tal on dokumendid kaasas, kuigi tegelikkuses oli ta need unustanud kaasa võtta. Seega A. pidi pidama võimalikuks K.

süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid lootis seda tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu vältida, sest jättis veendumata, kas vajalikud dokumendid on kaasas. A. K. K.

A. teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. on süüvõimeline ja puuduvad süüd välistavad asjaolud. Seega on A. K. tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Kohus on seisukohal, et A. on toime pannud temale etteheidetavad K. väärteo LS § 227 lg 3 d ja LS § 242 lg 1

järgi.

LS § 227 lg 3 näeb karis

tusena ette rahatrahvi kuni 2 , aresti duki

00 trahviühikut või sõi

juhtimisõiguse äravõtmise kaheteistkümne LS § 242 lg 1 näeb karistusena ette kuni kuuni. rahatrahvi kuni 20 trahviühikut. KarS § 63 lg 1 kohaselt kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab siis

mitmele eri süüteokoosseisule, määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse.

Kohtuvälise menetleja otsusega on määratud juhtimisõiguse äravõtmine A.

K. karistuseks kuuks.

Kuivõrd A. K. pani temale süüksarvatavad väärteod toime ühe teoga, siis määrati talle nende eest KarS § 63 lõike 1 kohaselt karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse ehk LS § 227 lg 3 järgi. A. kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus jääb alla K. sanktsiooni keskmise määra (seadus näeb ette juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni). Samuti näeb LS § 227 lg 5 p 2 ette, et sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kuue kuuni võib kohaldada ka lisakaristusena. Käesoleval juhul on A. määratud K.

karistusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine aga üksnes põhikaristusena. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohtadega ning leiab, et määratud karistus vastab A.

K.

tema süü suurusele ning karistuse määramisel on arvestatud kõiki KarS § 56 kohaselt arvestamisele kuuluvaid asjaolusid. Karistusregistri andmete kohaselt on A. l 7 kehtivat K.

väärteokaristus ning karistusregistri andmetes on info üksnes kahe väärteokaristuse eest t

määra LS § 242 lg 1 järgi tud rahatrahvi tasumise kohta. Viimati on A. K. karistatud 26.03.2019.a toime pandud väärteo eest Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna Ennetusja menetlustalitluse 18.04.2019.a otsusega rahatrahviga 13 trahviühikut, s.o 52 eurot. Märkimisväärne on ka asjaolu, et A.

K. kehtivatest väärteokaristustest on 4 karistust lubatud sõidukiiruse ületamise eest. Kohus leiab, et korduvalt samalaadsete rikkumiste toimepanemine näitab, et A. K. ei ole teinud varasematest karistustest vajalikke järeldusi ning rahatrahv ei ole talle kui varasemalt korduvalt karistatud isikule kohane karistuse liik. Kohtu hinnangul on mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine karistus, mis võiks avaldada A.

K. soovitud mõju, pannes teda oma rikkumiste üle järele mõtlema. Asjaolu, et A.

K. vajab juhtimisõigust tööl käimiseks ning sellega seonduvalt laste elatiste maksmiseks ei ole käesoleval juhul asjakohane, sest isik on ennast oma käitumisega ise korduvalt asetanud olukorda, kus tema majanduslik olukord saab kannatada. Kohus on seisukohal, et A. on K.

liikluses ohtlik, res ulatuses (mitte sest suurima lubatud sõidukiiruse ületamine niivõrd suu vähem kui 58 näitab km/h) isiku suhtumist kehtestatud liiklusreeglitesse. Sõidukiiruse piirmäärad on erinevatel teelõikudel kehtestatud põhjusega ning on selge, et niivõrd suures ulatuses kehtestatud piirmäära ületades seab isik ohtu mitte üksnes enda vaid ka kaasliiklejate elu. Eelneva tõttu nõustub kohus kohtuvälise menetleja seisukohaga, et karistuse üldja eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks on põhjendatud A. K. karistamine karistusega, mis eemaldaks ta mõneks ajaks juhina liiklusest. Kohtuväline menetleja ei tuvastanud kohtuvälise menetluse käigus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Kohus leiab, et selliseid asjaolusid ei ole ilmnenud ka kohtumenetluse käigus. A. on küll kohtule avaldanud, et ta K. kahetseb siiralt toimepandud liiklusrikkumisi, kuid kohtu hinnangul ei ole see veenev, sest A.

K. avaldas kahetsust alles siis, kui ta sai endale töökoha ja avastas, et juhtimisõiguse olemasolu on talle mugavaks elulaadiks hädavajalik, mitte koheselt kohtuvälise menetluses, kui tal oli selleks korduvalt võimalus. Nimetatule viitab ka kaebuse esitaja kaebuses toodud lause:

karistust asjako

A.

K. taotluse osas määrata alternatiivselt talle mõistetud karistus kas tingimisi või asendada see üldkasuliku tööga selgitab kohus, et hetkel kehtiv seadusandlus ei näe tõepoolest ette juhtimisõiguse äravõtmist tingimisi ning üldkasuliku tööga saab väärteoasjades samuti asendada üksnes aresti. Kohus peab lisaks oluliseks märkida, et karistuse eesmärk ei ole võimalus anda isikule valida temale meelepärasem ja sobivam karistus. Karistus ei pea olema isiku jaoks mugav, sest vastasel korral ei täidaks see oma põhieesmärki, milleks on võimalus mõjutada isikut edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Arvestades A.

K. määratud karistuse suurust, mis jäi alla sanktsiooni keskmise määra ning eelpool toodud teisi asjaolusid, siis leiab kohus, et mõistetu süü suurusega ning täidab d karistus on proportsionaalne A.

K. karistuse - . üld ja eripreventiivset eesmärki

Viimaks peab kohus oluliseks rõhutada, et k ei ole kohtuvälise uigi kaebemenetlus maakohtus menetluse suhtes apellatsioonmenetluseks, vaid kohus menetleb asja , s.t algusest peale, ab ovo

tuleb siiski arvestada, et õiguskindluse huvides on muuhulgas tagada kohtuvälise menetleja otsuse autoriteet. Seega kohus ei peaks muutma koht uvälise menetleja otsust kergekäeliselt. Kuivõrd käesoleval juhul on A. K. karistus määratud selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt ja kohtuväline menetleja on väärteo menetlemisel järginud väärteomenetlusõigust, siis puudub kohtul

alus kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsuse tühistamiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anne Rebane kohtunik