2-16-1584/64 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtukoosseis

Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Meeli Kaur ja Indrek

Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.09.2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-1584

Tsiviilasi

Osaühing Portlif Grupp hagi Jõelähtme Naftabaas OÜ

vastu võlgnevuse väljamõistmiseks ja viiviste saamiseks

Jõelähtme Naftabaas OÜ vastuhagi Osaühing Portlif

Grupp vastu

kahju

väljamõistmiseks ja viiviste

saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12.11.2018 otsus

Kaebuse esitaja, kaebuse liik ja

tsiviilasja hind apellatsiooni-

menetluses

Jõelähtme Naftabaas OÜ apellatsioonkaebus, 327 709,04

eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja/vastuhagis kostja (vastustaja): Osaühing Portlif

Grupp (registrikood 10856512), lepinguline esindaja

advokaat Margus Kiir

Kostja/vastuhagis hageja (apellant): Jõelähtme Naftabaas

OÜ (registrikood 12562631), lepinguline esindaja advokaat

Daniil Savitski

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Jätta Harju Maakohtu 12.11.2018 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus

rahuldamata.

2. Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta Jõelähtme Naftabaas OÜ

kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi taotlemise selgitus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Osaühing Portlif Grupp (hageja) esitas 29.01.2016 Harju Maakohtusse hagi Jõelähtme

Naftabaas OÜ (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks ja viiviste saamiseks (tl 1-5

I kd), mida täpsustas 02.05.2018 (tl 154-155 II kd).

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 01.05.2015 ostu-müügilepingu, mille kohaselt

kohustus hageja müüma ja kostja ostma naftatooteid, sh õlisid ja nende segusid. 2015.

aasta maikuus müüs hageja kostjale kaupa, s.o naftatoodet, millisega kostja eelnevalt

tutvus ja soovis seda omandada. Kauba kvaliteet oli eelnevalt kontrollitud, mille kohta

oli koostatud katseprotokoll nr E19283. Lepingu projekti koostas kostja. Müüdav toode

lepiti kokku lepingu p-s 1.1. Toode oli olemas kokkuleppe sõlmimise ajal, selle kohta

oli tehtud katseprotokoll ning kostja võttis sellest ka proovid ning oli lepingu sõlmimisel

nõus selle omaduste ja kvaliteediga. Tehingu ajal ta ei saanud hageja uut toodet

valmistada (tegevusloa lõppemine ja toimus uue loa väljastamise protsess) ning oli

õigustatud müüma sellel ajal olemasolevat valmistoodangut.

3. 29.05.2015 esitas hageja kostjale tasumiseks arve nr 15-2905/03 summas 68 039,88

eurot müüdud naftatoote eest. Kauba tasumiseks andis hageja kostjale mõistliku aja, s.o

kolm nädalat, märkides arvel tasumise kuupäevaks 19.06.2015. Lepingu p-s 4.5 on

pooled kokku leppinud kauba kvaliteedi kohta pretensioonide esitamise tähtajas,

milleks on 7 päeva peale kauba vastuvõtmist. Kostja ei ole esitanud hagejale

pretensiooni 7 päeva peale kauba vastuvõtmist. Kostja ei ole esitanud hagejale

pretensiooni ka muu mõistliku aja jooksul. 19.06.2015 seisuga ei ole kostja hageja arvet

tasunud ning ei ole esitanud mõjuvaid põhjendusi arve tasumata jätmise kohta. Hageja

on korduvalt kostjale esitanud suuliselt ja kirjalikult pretensioone arve tasumata jätmise

kohta, kuid kostja ei ole võlgnevust kustutanud.

4. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 68 039,88 eurot võlaõigusseaduse

(VÕS) § 208 lg 1 ja § 108 lg 1 järgi ning alates hagi esitamisest viivise põhinõudelt

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.

5. Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja järgmist. Hageja ei tooda vedelkütust

vaid naftatoodet, mis ei ole kütus ja on kostja toote üks komponente. Seega on lepingu

p 4.2 eksitav, kuna see ei käi hageja kohta, kuna hageja ei tooda vedelkütust, mistõttu

ei saa hageja toode vastata ka vedelkütuse kvaliteedinõuetele. Kuna hageja toode ei ole

vedelkütus, siis ei tehtud polüklooritud bifenüülide (PCB) analüüsi, st kostja poolt

viidatud Keskkonnaministri 21.06.2013 määrus nr 45 hageja tootele ei kohaldu. Enne

lepingu sõlmimist võttis kostja hageja tootest proovid ning oli seega teadlik, millist

toodet ta ostab. Kõik proovid, mis on võetud otseselt hageja tootest on asjas teostatud

ekspertiisi kohaselt PCB vabad. PCB sisaldus on avastatud toote proovidest, millised

on võetud pärast tarnet ning toodetelt, millised saabusid aktsiisiladudesse kostja enda

mahutitest. Lisaks on ekspertiisiaktis leitud, et hageja toote omadused on kardinaalselt

erinevad kostja esitatud toote proovi omadustega, millistel on reostuse tunnused.

Valmistoodang oli hagejal ainult ühes mahutis (mahuti nr 3), mida juurde ei tehtud ning

ka hageja tunnistajad selgitasid istungil, et valmistoodangut ei ole võimalik laadida

erinevatest mahutitest. Sama partii toodet müüdi ka pärast kostjat (st pretensioonideta)

ning järgnevas partiis PCB sisaldus samuti puudus, mis oleks eelneva partii reostumisel

kindlasti ilmsiks tulnud. Puuduvad tõendid, et toodet ei ole teiste toodetega segatud (st

mis oli samades mahutites, mida lisati jne) ning et kostja mahutitest aktsiisilattu veetud

toode ongi hagejalt omandatud toode.

Kostja vastuväited hagile ja vastuhagi

6. Kostja esitas 17.03.2016 vastuse hagile ja vastuhagi kahju hüvitamiseks ja viiviste

saamiseks (tl 25-38 I kd), mida täpsustas 02.05.2018 (tl 158-162 II kd). Hageja poolset

tasunõuet kostja ei tunnista ja vaidleb sellele vastu, sest hageja ei ole täitnud oma

lepingust tulenevat kohustust, müüa kaup, mis vastab Eesti Vabariigis kehtivatele

vedelkütuste kvaliteedinõuetele, mistõttu puudub kostjal ka tasu maksmise kohustus.

7. Vastuhagi kohaselt pidi pooltevahelise lepingu alusel müüdav kaup vastama Eesti

Vabariigis kehtivatele vedelkütuste kvaliteedinõuetele (lepingu p 4.2). Vastavalt

lepingu lisale, leppisid pooled kokku, et iga kauba partii peab olema varustatud

laborianalüüsiga, mis mh kinnitab vastavust Eestis kehtestatud keskkonnanormidele.

8. 2015. aasta maikuus tarnis hageja kostjale kaupa, mida vastavalt lisatud dokumentidele

nimetati tööstusõlide seguks. Kaup soetati eesmärgiga segada tööstuslikud õlid

diislikütusega ja valmistada raske kütteõli edasimüügi eesmärgil. Hageja poolt

26.05.2015 tarnitud kaubapartii ei vastanud lepingutingimustele, kuivõrd selles oli

kõrgendatud PCB sisaldus, mille sisaldus Eesti Vabariigi normide järgi ei ole lubatud

ning mistõttu kostja valmistatud küttesegude partiid osutusid rikutuks. Kostja loobus

menetluse kestel vastuväitest, et hageja 22.05.2015 ja 25.05.2015 kaubapartiid ei

vastanud lepingutingimustele (vt kinnitus 04.04.2018 istungil, tl 149p II kd, kostja

menetlusdokument, tl 159 II kd).

9. Küttesegu valmistamiseks transporditi kaup aktsiisiladudesse, milleks olid Petroil

PVTK OÜ ja NCC & PO AS. Pärast aktsiisiladudes küttesegude valmistamist teostati

küttesegu katseprotokollid selleks, et sertifitseerida valmistatud kütus. Nimetatud

katseprotokollidest selgus, et hageja tarnitud õlis oli kõrgendatud PCB sisaldus, mille

sisaldus Eesti Vabariigi normide järgi ei ole lubatud (Keskkonnaministri 21.06.2013

määrus nr 45 „Vedelkütuste kohta esitatavad keskkonnanõuded, biokütuste säästlikkuse

kriteeriumid, vedelkütuste keskkonnanõuetele vastavuse seire ja aruandmise kord ning

biokütuste ja vedelate biokütuste kasutamisest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguste

vähenemise määramise metoodika”). Valmistatud küttesegude partiid osutusid rikutuks,

sest PCB-de sisaldus Petroil PVTK OÜ aktsiisilao mahutis oli 300 mg/kg ja NCC&PO

AS aktsiisilao mahutis oli 402 mg/kg. Seega ei olnud hageja poolt kostjale tarnitud õli

kaup ega toode, vaid seaduse mõistes ohtlikud jäätmed.

10. Hageja poolt koos kaubaga esitatud protokollis ei ole tehtud PCB analüüse, mistõttu

nende alusel ei saanudki hinnata kauba vastavust kehtestatud nõuetele.

11. Kostja on teinud ainuvõimaliku järelduse, et hageja ajavahemikul 22.-26.05.2015

tarnitud õlisegude partiides oli väga kõrge PCB-de sisaldus, hinnanguliselt enam kui

2000 mg/kg, sest isegi väike kogus tarnitud õlisegu rikkus kaubapartiisid, mille maht

oli üle kütteseguna 100 000 kg. Kogu kostja poolt toodetud kaup sisaldas endas PCB-

ühendeid, vaatamata sellele, et hageja tarned 1-3 neid ei sisaldanud.

12. Kostja jagas 26.05.2015 tarne oma mõlema mahuti vahel ära ja sellega riknes nii kostja

mahutis nr. 1 paiknenud kaup kui ka kostja mahutis nr. 3 paiknenud kaup. Võttes

arvesse, et kostja mahutitest seejärel pumbati hageja kaup NCC&PO AS mahutisse ning

Petroil PVTK mahutisse nr. 2, siis sellega riknes ka seal asuv/sinna suunduv kaup.

Seetõttu on kostja kandnud kahju.

13. Lepingu p 2.8. sätestas, et mittekvaliteetse ja Eestis kehtivatele normidele mittevastava

kütuse tarnimisel on hageja kohustatud 10 tööpäeva jooksul alates pretensiooni

esitamisest tasuma leppetrahvi 10% kauba maksumusest ja vahetama oma kulul

mittevastava kauba, normidele vastavaks kaubaks kostja poolt määratud tähtaja jooksul.

Tulenevalt eelnevast teatas kostja 11.09.2015, et keeldub tasumast hageja arvet nr 15-

2905/03 ja nõuab vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingu p-le 2.8, arvel näidatud

koguses Eesti kvaliteedinõuetele vastava kauba tarnimist, mitte hiljem kui 30.09.2015,

misjärel oleks võimalik olnud tasuda ka kvaliteetse ja tarnitud kauba eest esitatud arve.

Kostja nõudis hagejalt vastavalt lepingu p-le 2.8. leppetrahvi tasumist 10% summa

ulatuses tarnitud ebakvaliteetse kauba maksumusest.

14. Vastuhagi kohaselt on kostja kahjunõue hageja vastu 226 158,05 eurot, millest 86

065,57 eurot on otsene varaline kahju, 133 288,50 eurot on saamata jäänud tulu ja

6803,98 eurot on leppetrahv. Lisaks esitatud põhinõudele, nõuab kostja hagejalt ka

viivist alates vastuhagi esitamisest kuni kohtuotsuse täitmiseni. Kostja on oma nõude

rajanud samuti lepingule ning viitab VÕS § 115 lg 1, § 127 lg 1, § 128 ja § 158.

15. Ebaõige on hageja väide, et kogu kostjale tarnitud kaup oli pärit hageja mahutist nr M3.

26.05.2015 tarnitud kaup oli segu mahutis M3 asunud kaubast ja 1-kuupmeetri

suurustest plastanumatest pärit jääkidest. Kuivõrd ekspertiisiakt tuvastas PCB sisalduse

26.05.2015 tarnes, siis on ilmne, et nendest 1-kuupmeetristest anumatest pärit aine oligi

reostunud PCB-ga. AG, kes oli kaupa vedav autojuht ja kes nägi pealt kauba peale

laadimise protseduuri, ütles 11.06.2018 istungil antud tunnistuses: „võtsin kaupa

mitmest mahutist, viimane kord korjasin kaupa mitmest plastmassmahutist“.

Täpsustavale küsimusele vastas AG: „jah, tuli võtta erinevatest mahutites sellepärast,

et ei jätkunud kaupa“, täiendavalt selgitades „alguses võtsin kaupa laadimiseks suurtest

mahutitest, ülejäänud kapa võtsin juba plastmahutitest suurusega 1 kuupmeeter“.

Lisaks tuvastati 16.11.2017 ekspertiisaktis, et kostja poolt võetud ja plombeeritud toote

keemilise-füüsikalised omadused ei vastanud hageja poolt toodetud kauba sertifikaadis

märgitud omadustele.

Esimese astme kohtu otsus

16. Harju Maakohtu 12.11.2018 otsusega hagi rahuldati ning mõisteti kostjalt hageja kasuks

välja põhivõlgnevus 68 039, 88 eurot, viivis põhivõlgnevuselt (68 039,88 eurolt) alates

29.01.2016 - 12.11.2018 summas 15 196,74 eurot ning viivis põhivõlgnevuselt

(68 039,88 eurolt) alates 13.11.2018 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras. Maakohus jättis vastuhagi rahuldamata ning

menetluskulud kostja kanda.

17. Pooled ei vaidle selle üle, et nad sõlmisid 01.05.2015 ostu-müügilepingu, mille kohaselt

hageja kohustus müüma naftatoodet, sh õlisid ja nende segusid (kaup) ning kostja

kohustus kauba eest hageja poolt esitatud arve alusel tasuma (lepingu p 1.1, 3.1, tl 10 I

kd). Hageja tarnis kostjale kaupa kokku 4 tarnega, s.o 22.05.2015 saatelehe nr 2205/01

alusel koguses 26300 kg; 22.05.2015 saatelehe nr 2205/02 alusel koguses 26200 kg;

25.05.2015 saatelehe nr 2505/01 alusel koguses 26260 kg ja 26.05.2015 saatelehe nr

2605/01 alusel koguses 19900 kg (saatelehed, tl 12-15 I kd), kaup on kostja poolt kätte

saadud ning kauba koguse ja hinna osas kostjal pretensioonid puuduvad. Kostjal on

kauba eest tasumata müügihind 68 039,88 eurot (arve, tl 17 I kd). Arvel on viide

kvaliteedisertifikaadile E19283, milleks on hageja poolt esitatud katseprotokoll nr

E19283 (tl 16 I kd, poolte kinnitus kohtuistungil, tl 150 II kd).

18. Kostja on avaldanud, et kostja ise võttis hageja kaubast näidise, tegi selle osas endale

vajalikud ekspertiisid, veendus kauba kvaliteedi sobivuses (sh PCB puudumises) ja

seejärel tellis esimese partii (kostja 02.05.2018 menetlusdokument, tl 159 pöördel, II

kd). Seega kostja teadis, millist toodet ta ostab ning millistele parameetritele see vastab.

Kostja on lepingueelsete läbirääkimiste pidamise kontekstis märkinud, et kostja avaldas

hagejale kauba soetamise eesmärgi, s.o kütteõli tootmine, mis pidi vastama sel hetkel

Eestis kehtestatud kütuse kvaliteedi nõuetele (Keskkonnaministri 21.06.2013 määrus nr

45). Kuigi poolte lepingueelsed läbirääkimised eelnimetatud avalduse osas ei ole

täiendavalt tõendatud, saab käesoleval juhul lähtuda vaidlusküsimuse lahendamisel

poolte vahelisest lepingust tõlgendades lepingupunkte VÕS § 29 alusel.

19. Lepingu p-s 1.1. on pooled kokku leppinud, et kaup peab vastama kehtivatele

kvaliteedinõuetele. Lepingu p-s 4.2 on reklamatsioonina kirjas, et kauba kvaliteet peab

vastama Eesti Vabariigis kehtivatele vedelkütuste kvaliteedinõuetele ning tellimuses

fikseeritud kvaliteedinäitajatele. Lepingu koostas kostja oma tüüplepingu alusel. Hageja

on selgitanud, et hageja ei tooda vedelkütust vaid naftatoodet, mis ei ole kütus ning

hagejal puudub kütuse tootmiseks ja müümiseks luba. Seega on lepingu p 4.2 eksitav,

kuna see ei käi hageja kohta, kuna hageja ei tooda vedelkütust, mistõttu ei saa hageja

toode vastata ka vedelkütuse kvaliteedinõuetele Keskkonnaministri 21.06.2013

määruse nr 45 mõttes, st nimetatud määrus hageja tootele ei kohaldunud (kehtiv määrus

on Keskkonnaministri 20.12.2016 määrus nr 73). Kuna hageja toode on kostja toote üks

komponente, mis iseseisvalt ei saa olla vedelkütuseks, siis ei saa see ka alluda

vedelkütuse kvaliteedinõuetele.

20. Seoses asjaoluga, et pooled kasutasid lepinguna kostja vedelkütuse müügi tüüplepingut,

on see kvaliteedi nõuete osas vastuoluline. Naftatoode (lepingu p 1.1) ei saa olla oma

olemuselt vastav vedelkütuse kvaliteedinõuetele (lepingu p 4.2). Kuna lepingu p 4.2 ei

ole kohaldatav hageja suhtes, tuleb lähtuda lepingu p-st 1.1. Kohtu hinnangul on pooled

selles punktis kokku leppinud, et kaup peab vastama kvaliteedile, mis on kaubale lisatud

katseprotokollis. Kaubale oli lisatud sertifitseeritud labori Inspectorate Estonia AS

katseprotokoll (kauba sertifikaat lepingu p 2.3 mõttes), s.o sertifikaat toote omadustele

(katseprotokoll nr E19283, tl 16, I kd, kinnitus kohtuistungil, tl 150 ja 181, II kd).

Katseprotokollis on välja toodud analüüsi tulemusel kauba keemilised ja füüsikalised

kvaliteediosised, milles ei ole tuvastatud ebakvaliteetseid osi. Kostja võttis sellest ka

proovid ning oli lepingu sõlmimisel nõus selle omaduste ja kvaliteediga. Toote nimetus,

kvaliteedi nõuded ning nendele vastavus on märgitud lisaks ka toote saatelehtedes (KN

kood, tl 12-15, I kd). Kohtu hinnangul, müüs hageja naftatoodet, mille omadused olid

kostja poolt eelnevalt kindlakstehtud ning vastasid toote katseprotokollile, s.o kauba

kvaliteet vastas poolte vahel kokkulepitud lepingu p-le 1.1.

21. Vaatamata sellele, et kostja on ise kinnitanud, et võttis hageja kaubast näidise, tegi selle

osas endale vajalikud ekspertiisid, veendus kauba kvaliteedi sobivuses, sh PCB

puudumises (kostja 02.05.2018 menetlusdokument, tl 159 pöördel, II kd), on kostja

siiski seisukohal, et kuna hageja kauba katseprotokollis ei mõõdetud PCB-d, siis selle

alusel ei saanudki hinnata kauba vastavust kehtestatud nõuetele. Kui kostja enne kauba

ostmist ise tuvastas, et hageja tootes PCB puudus, siis asuda seisukohale, et nõuetele

vastavust hageja toote katseprotokolli alusel tuvastada ei ole võimalik, on asjakohatu.

Kuna hageja toode ei ole vedelkütus, ei olnudki hagejal vajalik oma tootele teha PCB

analüüsi ning kuna kostja on avaldanud, et tema ise enne kauba ostmist veendus kauba

kvaliteedi sobivuses, sh PCB puudumises, siis on võimalik asuda ka seisukohale, et

hageja kaubas ei sisaldunud PCB-d.

22. Poolte vahel on vaidlus selles, kas PCB ühendid olid olemas hageja kaubas (26.05.2015

tarnes) selle tarnimise hetkel või sattusid sinna hiljem muul põhjusel. 09.03.2017

eksperdiarvamusest nähtub, et vastavalt Keskkonnaministri 20.12.2016 määrusele nr 73

loetakse kerge ja raske kütteõli PCB sisaldus nõuetele vastavaks, kui EN 12766

katsemeetodit kasutades saadakse analüüsi tulemuseks „väiksem kui 1 mg/kg“ (tl 43, II

kd). Pärast kohtulike ekspertiiside tegemist (09.03.2017 ekspertiisiakt, tl 39-51, II kd ja

16.11.2017 ekspertiisiakt, tl 119-123, II kd) tugineb kostja sellele, et ekspertiisiga on

tuvastatud, et PCB-ga reostatud tarne oli teostatud 26.05.2015 tarnega. Pooled on

esitanud oma 02.05.2018 menetlusdokumentide lisadena toimingute koondtabeli/kauba

liikumise skeemi (tl 156-157, 163-164, II kd), milles sisalduvat on vastastikku

aktsepteeritud (kinnitus kohtuistungil, tl 180-180 pöördel, II kd). Seega saab kohus

eelviidatu alusel koostoimes tabelis/skeemis viidatud tõenditega ning tunnistajate

ütlustega, tuvastada asjaolud, mis vaidluse lahendamiseks on olulised.

23. Hageja on tõendanud, et hagejal oli pädevus vastaval alal tegutseda, kuid kostjaga

tehingu toimumise ajal, ei saanud hageja uut toodet valmistada, kuna vastav tegevusluba

oli lõppenud ja kestis uue loa väljastamise protsess (tl 55-57, 58-74, II kd). Seega seisis

hageja tootmine 25.03.2015-10.07.2015. Hageja on selgitanud, et hageja tegevus on

Keskkonnaameti järelevalve all ning antud ajal sai hageja müüa ainult valmistoodangut.

Asjakohased ei ole kostja tõendid, millega kostja soovib tõendada, et hageja on litsentsi

tühistanud ning nimetatud tõenditest ei nähtu ka, et hageja tarnis kostjale kokkulepitud

kauba asemel midagi muud, s.o jäätmeid (kostja tõendid, tl 109, I kd, tl 37, II kd).

24. Kostja tugineb sellele, et 09.03.2017 ekspertiisiakti kohaselt oli proovis, mis kandis

laborinumbrit EE17000347, tuvastatud PCB sisaldus 3800 mg/kg (tl 42, II kd). Kostja

avaldab, et nimetatud kaubaproov on pärit kostja poolt võetud proovist, milline kandis

plommi numbrit 0296305. Nimetatud proov oli võetud 01.06.2015 Petroil PVTK

mahutist nr 2 (tl 118-119, I kd). Kostja on ka avaldanud, et hageja kaup jõudis Petroil

PVTK mahutisse nr 2 hageja laost kostja lattu ja sealt edasi Petroil PVTK lattu. Kostja

selgitab, et PCB reostusega proov võeti kauba tarnimise ja liikumise järgselt Petroil

PVTK mahutist nr 2 kuupäeval 01.06.2015.

25. Teine suure arvulise PCB reostusega proov vastavalt 09.03.2017 ekspertiisiaktile oli

proov laborinumbriga EE17000348 (tl 42, II kd). Nimetatud kaubaproov on pärit kostja

poolt võetud proovist, milline kandis plommi numbrit 0296301. Nimetatud proov oli

võetud 02.06.2015 NCC&PO mahutist nr 3 (tl 116-117, I kd). Kostja on avaldanud, et

hageja kaup jõudis NCC&PO mahutisse nr 3 hageja laost kostja lattu ja sealt edasi

NCC&PO lattu. PCB reostusega proov võeti kauba tarnimise ja liikumise järgselt

NCC&PO mahutist nr 3 kuupäeval 02.06.2015. Kostja väidab, et kostja mahutitest ei

olnud varasemalt muud kaupa kui hageja enda poolt varem tarnitud kaup, mis nähtub

kostja hinnangul hagile lisatud saatelehtedelt (tl 12-15, I kd). Kohtu hinnangul viidatud

saatelehtedelt kostja väide ei nähtu. Viidatud saatelehtedelt nähtub üksnes, et kogu kaup

laaditi maha kostja asukohas.

26. Kostja on ka väitnud, et arvesse võttes, et kõik hageja poolt 4 tarnega veetud kaup

jagunes pidevalt kostja mahuti 1 ja 3, Petroil PVTK mahuti 2 ja NCC&PO mahuti 3

vahel, kuhu tarniti ka hageja poolt viimane 26.05.2015 kaup, siis sellega riknes sisuliselt

kogu hageja tellitud ja varasemalt tarnitud partii. Seega, kuivõrd kohtuliku ekspertiisiga

(09.03.2017 ekspertiisiakt) on tuvastatud, et hageja kolm tarnet olid PCB reostuseta, siis

on oluline tuvastada vastav asjaolu hageja 26.05.2015 tarne osas.

27. Küttesegu valmistamiseks transporditi kostja ja hageja kaupa edasi aktsiisiladudesse,

milleks olid Petroil PVTK OÜ ja NCC & PO AS. Vastavalt hageja poolt esitatud

koondtabelile ja kostja poolt esitatud kauba liikumise skeemile, milles on viited asjas

olemasolevatele asjakohastele tõenditele (tl 156-157, 163-164, II kd), on tuvastatav

hageja, kostja ja kolmandate isikute toodete saabumine Petroil PVTK OÜ terminali/lattu

ja toodete müük terminalist, kostja ja kolmandate isikute toodete saabumine NCC & PO

AS terminali/lattu ja toodete müük terminalist. 22.05.2015 vedas kostja hageja toote

hageja mahutist nr 3 Petroil PVTK OÜ mahutisse koguses 26 300 kg ja mahutisse nr 2

(nähtub järgnevast tõendist, so akt nr 14, tl 39, I kd) koguses 26 200 kg (katseprotokoll,

millest nähtub, et kütusepartii oli mahutis nr 3, tl , I kd, saatelehed, tl 12, 13, I kd,

kusjuures saatelehelt nr 2205/01 ei nähtu mahuti numbrit, kuhu hageja kaup läks). Ka

hageja 25.05.2015 ja 26.05.2015 tarnete liikumist kostja mahutisse nr 1 ja jagunemist

mahutite 1 ja 3 vahel kostja poolt viidatud saatelehed (tl 14 ja 15, I kd) ei näita. Muid

tõendeid enda väite tõendamiseks kostja esitanud ei ole.

28. 22.05.2015 akti nr 14 (tl 39, I kd) alusel on tuvastatav ka, et hageja kaup on hoiule

võetud Petroil PVTK OÜ laos koguses 26 215 kg. Eelnevast nähtub, et mahuti jäägiks

on märgitud 26 215 kg, st eelduslikult võisid mahutis olla eelnevate toodete jäägid ca

15 kg ulatuses. Tulenevalt kohtulikust ekspertiisist kostja esitatud toote proovis PCB

sisaldus tootes puudus. Järgnevalt 27.05.2015 akti nr 15 (tl 41, I kd) alusel on tuvastatav,

et kostja tõi oma laost kaupa koguses 11 526 kg (katseprotokoll QAR 27 15-0501/

27.05.2015, väljaandja ISOTECH OÜ 27.05.2015, tl 160, I kd). Viidatud tõendist

nähtub, et kostja tellitud katseprotokoll QAR 27 15-0501/27.05.2015 nõuetele

mittevastavust ei tuvastanud. 30.05.2015 akti nr 16 (tl 42, I kd) alusel on tuvastatav, et

kostja tõi oma laost kaupa koguses 13 899 kg (katseprotokoll QAR 27 15-0501/

27.05.2015, väljaandja ISOTECH OÜ 27.05.2015). Vaidlust ei ole, et kokku sissetulnud

kauba kogus moodustas 250 571 kg (tl 156, II kd). Aktsiisilao käitlemise aktist nr 7

nähtub, et 30.06.2015 toimus Petroil PVTK OÜ laos toodete segamine, segati 3

komponenti, st hageja toodet, kostja toodet ja suvediislikütust (tl 43, I kd). Pärast

toimingut on kostja tootele (raske kütteõli) väljastatud vastavussertifikaat ja

katseprotokoll nr OT250615-1 (tl 161-162, I kd), misjärel kostja tegeles selle müügiga

(tl 175-177, II kd). Eelnimetatud tõendite alusel on võimalik järeldada, et hageja toote

osas ei tuvastatud mittevastavust.

29. Kostja väide, et Petroil PVTK OÜ aktsiisilattu laekus kostja uus kaup 19.06.2015, ei ole

tõendatud. 19.06.2015 ei saanud laekuda uut kaupa, kuna mahutis oli juba 245 897 kg

segatud kaupa (aktsiisilao käitlemise akt nr 7, segamine 30.06.2015), mis oli

võõrandatud 06.07.2015-08.07.2015 (tl 175-177, II kd). Väidetav uus kaup segati

17.07.2015 (aktsiisilao käitlemise akt nr 8, tl 82, I kd). PCB sisaldust ei tuvastatud.

Saadud segu kohta väljastati vastavussertifikaat nr VSRK08151 ja katseprotokoll nr

QAR1715-P0701 (tl 178-, I kd). Analüüsid tehti mahutist nr 8 ning PCB sisaldust ei

olnud. Antud sertifikaadi alusel müüs kostja PCB vabat toodet/kütteõli 17.07.2015 –

31.12.2015. Seega, PCB sisalduse puudumine viitab asjaolule, et mahutis eelnevalt

olnud hageja tootel ei saanud seda samuti olla. Seega, seisuga 17.07.2015 Petroil PVTK

OÜ mahutis nr 8 PCB sisaldus puudus. Seega ei saanud reostust olla ka eelnevalt hoitud

segudes. Petroil PVTK mahutist võetud proov (09.03.2017 ekspertiisiakti nr 1-9/38-1

kohaselt oli proov EE17000347, tuvastatud PCB sisaldus 3800 mg/kg, proov oli võetud

01.06.2015 Petroil PVTK mahutist nr 2) ei ole võetud hageja tootest ja viimasest tarnest.

Tuvastatud on, et proov võeti oluliselt hiljem ja pärast seda, hageja tehingute

väljavõttest on näha, et vastavasse mahutisse oli kuni proovivõtuni toodud korduvalt

tooteid (sh kahel korral teise sertifikaadi alusel ja teiste omadustega toodet).

30. 29.05.2015 saabus NCC & PO AS lattu kostja õlitoode koguses 39 078 kg mahutisse nr

3 (mõõteprotokoll nr RN 150530993, kauba-saatelehed 769 ja 770, tl 40, 47, 48, 163-

165, I kd), mis on identifitseeritav kostja tellitud katseprotokolliga QAR 27 15-0501/

27.05.2015, väljaandja ISOTECH OÜ (tl 160, I kd). Viidatud tõenditest nähtub, et kauba

omanikuks on kostja ja täiendavalt nähtub katseprotokollist, et akte proovide võtmise

kohta ei koostatud. Samas ei nähtu ühestki eelviidatud tõendist seost hagejaga ja/või

hageja tootega. Järgnevalt lisati 09.06.2015 tootele diislikütus 149 954 kg mahutisse nr

11 (mõõteprotokoll nr RN 150609998, tl 166, I kd). Eeltoodust võib järeldada, et kostja

tõi NCC & PO AS mahutisse nr 3 oma kauba, pärast seda mingil moel on kaup sattunud

mahutisse nr 11, pärast seda valati mahutisse nr 11 Eesti Petroleum OÜ diislikütus

koguses 149 954 kg (üleandmises-vastuvõtmise akt 04.06.2015, tl 167, I kd), misjärel

tehti Analiit-AA OÜ labori poolt analüüs ja analüüsi tulemiks saadi PCB sisaldus 402

mg/kg (analüüsiakt EE15004884, katseprotokoll nr SD290602, 09.06.2015, tl 168-169,

I kd). Samas väljastati 19.06.2015 tootele kvaliteedisertifikaat QC 1915-0602 ning

kaubale omistati nimetuseks raske kütteõli „JNB500“ (tl 170 I kd), mis läks müüki.

31. Kostja poolt toodete segamiste tulemusel tuvastati kostja tootes PCB sisaldus, kuid

eelviidatud tõenditest ei saa teha järeldust, et NCC & PO AS laos toimunud tehingud

seostuvad hagejaga. Hageja on tõendanud, et hageja tootmine vaidlusaluste tehingute

ajal seisis. Hageja on avaldanud, et seoses asjaoluga, et valmistoodang on hagejal ainult

ühes mahutis, s.o mahutis nr 3 ning toodangut juurde ei tehtud, ei saanud toote

omadused 22, 25 ja 26.05.2015 tarnete puhul erineda, mis nähtub kaubapartii

väljamineku aruandest (tl 75, II kd).

32. Kohus ei nõustu kostjaga selles, et asjas kogutud tõenditest on tuvastatav, et hageja

mahutist M3 on pärit üksnes 3 tarnet, kuid viimane tarne on osaliselt pärit tuvastamata

mahutitest, mille sisuks tõenäoliselt oligi PCB-ga reostunud aine. Lisaks viidatud

kaubapartii väljamineku aruandele, nähtub ka katseprotokollist, et kogu hageja tarnitud

kütusepartii oli mahutis nr 3 (tl 16, I kd). Lisaks on tunnistajad selgitanud, et

valmistoodangut ei ole võimalik laadida erinevatest mahutitest (tunnistaja AO ütlused,

tl 173-174, II kd, tunnistaja AA ütlused, tl 176-178, II kd). Tunnistaja AA ütlustest

tuleneb, et valmistoodet on hagejalt võimalik saada ühest mahutist ning väited toodete

muudest anumatest saamise kohta on valed. Müüakse ainult valmistoodangut, milline

on läbinud katsed ja sertifitseeritud. Tunnistaja AO kinnitas, et hageja toodangut

müüakse ainult ühest mahutist. Kõik oli tavapärane ka kostja sõiduki laadimisel. Seega,

on eelnevate tunnistajate ütlused sarnased ning arvestatavad. Tunnistaja AG (tl 169-171,

II kd) väited, et ta võttis toodet erinevatest mahutitest, ei ole usaldusväärsed. Nimelt

tunnistaja kirjeldab väga täpselt 2015. a. hagejaga toimunut, kuid muid asjaolusid ei

mäleta.

33. Asjas tehtud kohtuliku ekspertiisiga on tuvastatud, et kõik proovid, millised on võetud

otseselt hageja tootest on eksperdi hinnangul PCB vabad (st toode, millist kostja oma

mahutitesse ei vedanud, s.o sõiduki mahutist võetud 2 proovi ja aktsiisilao mahutist

võetud proov). PCB sisaldus on avastatud toote proovidest, millised on võetud pärast

hageja tarnet ning toodetelt, millised saabusid aktsiisiladudesse kostja enda mahutitest.

Lisaks on ekspert sedastanud, et hageja toote omadused on kardinaalselt erinevad kostja

esitatud toote proovi omadustest, millistel on reostuse tunnused. Ka on ekspert asunud

seisukohale, et kostja esitatud tooteproovid ei vasta toote omadustelt katseprotokollile

QAR2715-P0501, 27.05.2015 (16.11.2017 ekspertiisiakt, tl 119-123, II kd). Seega võib

asuda seisukohale, et väidetavad proovid ei ole võetud kostja poolt hageja tootest ning

reostunud proovid on võetud mahutitest osaliselt segudest ning ülejäänud osas

mahutitest märgatavalt hiljem pärast tarnet. Arvestades proovide võtmise kohta ja aega,

ei ole need hagejaga seostatavad. Seega esiteks kostja poolt hageja tootena esitletud

toode ei vasta hageja toote omadustele, teiseks ei samastu väidetavad proovid isegi

kostja enda poolt tellitud katseprotokollile (QAR2715-P0501, 27.05.2015) ja

kolmandaks tunnistaja AG väitel veeti hageja toodet hoopis Petroli PVTK mahutitesse

(tl 169, II kd), mis on vastuolus kostja väidetega tema mahutite reostamisest. Kostja

väide, et 26.05.2015 väidetavalt saastatud tarnet on kostja asunud jagama oma

mahutitesse ning just sellega rikkus erinevaid tooteid, on paljasõnaline ja tõendamata.

34. Eeltoodust tulenevalt ei ole leidnud tuvastamist hageja poolt tarnitud toote

mittevastavus lepingu- ja seadusenõuetele, s.o hageja ei ole oma lepingulist kohustust

rikkunud, mistõttu ei ole kostja õigustatud arve tasumisest keelduma ja kahjunõuet

esitama. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista tasumata arvest tulenev

põhivõlgnevus summas 68 039,88 eurot. Kostjalt tuleb välja mõista ka viivis

põhivõlgnevuselt alates 29.01.2016 - 12.11.2018 (viivitatud päevi 1019) summas 15

196,74 eurot ning viivis põhivõlgnevuselt alates 13.11.2018 kuni põhivõlgnevuse

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

35. Kuivõrd kohus ei ole kahjunõude esmast eeldust tuvastanud, ei analüüsi kohus muid

kahju nõude eeldusi ning sellega seonduvalt poolte seisukohti ja tõendeid, mh ka

lepingu p-ga 4.5 seonduvaid seisukohti.

36. Menetluskulud jäävad kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).

Apellatsioonkaebus

37. Kostja palub 12.12.2018 apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas

uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning rahuldada vastuhagi. Kostja palus jätta

menetluskulud hageja kanda.

38. Maakohus on jätnud sisuliselt hinnangu andmata ekspertiisiaktidele, millised tuvastasid

toodetes PCB sisalduse sellises määras, millised ületavad piirnorme isegi kuni

mitmetuhande kordselt. Kohus ei ole arvestanud tunnistajate ütlustega riknenud kauba

võimaliku päritolu kohta ja teinud sellest kaugeleulatuvaid järeldusi, ilma selge

põhjendusteta. Samuti ei ole tuvastatud hageja poolt tarnitud kauba tegelik päritolu.

39. Kuna hageja viimases tarnes kostjale avastati PCB ühendite olemasolu, siis ei müünud

hageja kostjale enda poolt ümbertöödeldud ainet, vaid tarnis lihtsalt jäätmeid.

40. Ebaõige on kohtu järeldus, et hageja ei pidanudki enda toodetes PCB sisaldust määrama.

Hageja kompleksloa kohaselt: Portlif Grupp OÜ ei kasuta PCB, PCT või PBB sisalduse

kahtlusega jääkõlisid toote õlikomposiidi erinevate fraktsioonide valmistamiseks, kui

need ei ole läbinud keemilise koostise kontrolli. Kompleksloa kohaselt ei saa hageja

müüa toodet PCB analüüsi teostamata. Hageja poolt sertifikaadi väljastamine ei tõenda,

et hageja ei tarninud kostjale viimase partiina jääkaineid. Lisaks ei oma KN-kood

iseseisvalt kinnitust toote vastavuse kohta ühe või teise kvaliteedikokkuleppele, vaid

KN-kood määratakse tootele lihtsalt aktsiisimääramise eesmärgil.

41. Hageja teadis, et kostja soetab temalt kaupa kütuse tootmiseks, mistõttu peab ka iga

kasutatav komponent segunedes vastama soovitud nõuetele ja olema muuhulgas PCB

vaba. Eeltoodust tulenevalt on ebaõige maakohtu järeldus, et poolte vahel puudus

kokkuleppe selles osas, et hageja kaup peab vastama vedelkütuse kehtestatud

kvaliteedile. Ebaõige on kohtu järeldus, et lepingu p 4.2. on eksitav. Poolte tahe oli

suunatud sellise toote müümisele, mille alusel on võimalik toota kütust. Poolte

kokkuleppe toote kvaliteedi kohta, mis pidi vastama kütusele kehtestatud nõutele, ei

olnud juhuslik või eksitav.

42. Maakohus on teinud ebaõige eelduse, et hageja igal juhul tarnis kostjale sama toote,

mille eelproove kostja võttis. Kostja ei kontrollinud, et hageja tarnis kostjale sama toote,

samast mahutist, mille kostja oli eelnevalt kontrollinud.

43. Lisaks küsis kostja hageja käest menetluses mitu korda dokumente, mis tõendaksid

hageja kauba päritolu. Sellele hageja konkreetselt ei vastanud ja sellele ei pööranud

tähelepanu ka kohus. Hageja peaks esitama dokumendid selle kohta, milline oli algne

tooraine ja milliseid füüsikalise-keemilisi meetodeid kasutati algselt jäätme(te)na vastu

võetud tooraine osas, millest valmistati müüdud produkt ja mis müüdi kui naftatoode

(sh analüüside ja proovide tulemused lähtudes kirjeldusest, et tootmisel on mõõdetud ka

PCB sisaldus tooraines). Kuna seda tehtud ei ole, siis ei saa teha muud järeldust kui, et

hageja tarnis kostjale töötlemata jäätmeid.

44. Tähtsust ei oma asjaolu, et hageja ei omanud kauba müümise hetkel jäätmete käitlemise

luba. Nii nagu ei tõenda loa puudumine, et hageja ei tarninud kostjale jäätmeid, nii ei

tõenda loa puudumine, et hageja tarnis kostjale oma toodetud toodet, mitte jäätmeid.

Kohus on teinud otsustamisel eeldusi, mis ei ole asjas olulised või on tõendamata.

45. Jääb arusaamatuks, kuidas kohus järeldab hageja kauba puhtust asjaolust, et hageja

tootmine vaidlusaluste tehingute ajal seisis seoses tegevusloa pikendamise menetlusega.

See ei välista hageja võimalust tarnida kostjale jäätmeid suvalistest allikatest.

46. Iga kord, kui toimub kauba segamine, siis on juurde segataval kaubal olemas sertifikaat.

Mitte ükski kohtule esitatud sertifikaatides ei näita PCB sisalduse olemasolu üheski

komponendis või varem valmistatud valmistootes kuni hetkeni, mil see puutub kokku

hageja kaubaga. Ainuüksi nimetatud asjaolu tõendab, et reostus tuleneb hageja tootest.

47. Jälgitav ei ole kohtu järeldus seoses sellega, et hageja kindlasti ei tarninud kostjale

kaupa plastanumatest, mille olemasolu tõendasid kõik istungitel tunnistusi andnud

tunnistajad. Sealjuures kinnitas autojuht, et ta mäletab selgelt, kuidas viimane laadimine

käis ebatavalisel moel ehk auto laaditi mitmest erinevast kohast. Kohtu järeldus, et

autojuhi tunnistus ei ole usaldusväärne, sest ta ei mäleta muid fakte pärast laadimist, on

asjatundmatu. Juhul, kui autojuht mäletab selgelt laadimisega seotud eripära, siis see

tulenebki sellest, et laadimise protsessis oli midagi ebatavalist. Kuna ülejäänud protsess

oli tavapärane, siis muid detaile autojuht ei mäleta täpselt ja see ongi loogiline.

48. Jääb arusaamatuks, kuidas kohus jõuab järeldusele, et hageja katseprotokollist nähtub,

et kogu hageja tarnitud kütusepartii oli pärit hageja mahutist nr 3, kui asjas antud ütlused

seda ei kinnita. Samuti ei ole jälgitav, mille alusel teeb kohus järelduse, et hageja ei

saanud laadida kaupa erinevatest anumatest.

49. Seoses hageja palvel koostatud ekspertiisiga rõhutab kostja, et senimaani kuni hageja ei

ole tõendanud, kus kohast on tema kaup pärit ehk millist jäädet, millal ja kuidas ta toote

tegemiseks töötles ümber, ei saa sellist ekspertiisi teha. Hageja oli väga teadlik sellest,

et ekspertiis ei tuvasta viimase partii ja hageja toote vahel ühisosa, sest seda ei saanudki

olla. Kohus tegi sellest aga ebakorrektse järelduse, et oma tegemistes on eksinud kostja

mitte hageja, sest ekspertiis sellist ühisosa ei tuvastanud.

50. Ühelgi korral varem ei ole Maksu- ja Tolliamet avastanud kostja tootes reostust, sellest

lähtuvalt ei saa olla ei kostja terminal ega ka kostja poolt teised kasutatavad terminalid

reostunud. Hageja

äritegevus on jäätmete, sh PCB sisaldusega jäätmete

ümbertöötlemine ja ümbertöödeldud saaduste müük. Hageja tarne tagajärjel osutab

kostja poolt toodetud kütteõli reostatuks. Juba ainuüksi nimetatud asjaolu annab eelduse

väitmaks, et reostus on pärit hageja kaubast.

Vastustaja seisukoht

51. Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

52. Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leiab, et maakohtu

otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuste väited ei anna alust selle

tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja

apellatsioonkaebused rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus

otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti.

Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub

esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.

53. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.

54. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et hageja poolt kostjale müüdud

naftatoode vastas kokkulepitud kvaliteedile. Kuna hageja ei tooda vedelkütust ja hageja

ka ei müünud kostjale vedelkütust, ei pidanud hageja toode vastama vedelkütuse

kvaliteedinõuetele Keskkonnaministri 21.06.2013 määruse nr 45 mõttes. Hageja toode

on kostja toote üks komponente, mis iseseisvalt ei saa olla vedelkütuseks, mistõttu ei

saa see ka alluda vedelkütuse kvaliteedinõuetele.

55. Seega leidis maakohus õigesti, et kostja vedelkütuse müügi tüüplepingu p 4.2 ei ole

kohaldatav hageja suhtes ja lähtuda tuleb lepingu p-st 1.1. Selles punktis on pooled

kokku leppinud, et kaup peab vastama kvaliteedile, mis on kaubale lisatud

katseprotokollis. Kaubale oli lisatud sertifitseeritud labori Inspectorate Estonia AS

katseprotokoll (kauba sertifikaat lepingu p 2.3 mõttes), s.o sertifikaat toote omadustele.

Kostja võttis sellest ka proovid ning oli nõus selle omaduste ja kvaliteediga. Seega müüs

hageja naftatoodet, mille omadused olid kostja poolt eelnevalt kindlaks tehtud ning

vastasid toote katseprotokollile, s.o kauba kvaliteet vastas poolte vahel kokkulepitud

lepingu p-le 1.1.

56. Hageja ei pidanud kohtule esitama dokumente selle kohta, milline oli algne tooraine ja

milliseid meetodeid ta kasutas oma naftatoote valmistamiseks, kuna kostja võttis ise

eelnevalt hageja tootest proovid ning oli nõus selle omaduste ja kvaliteediga.

57. Kostja ei ole usutavaks teinud ega tõendanud, et hageja oleks kostjale üle andnud mingi

muu toote, kui selle, mida kostja oli eelnevalt kontrollinud. Siinjuures omab tähtsust ka

maakohtu poolt tuvastatud asjaolu, et vaidlusalusel perioodil hageja uusi tooteid ei

tootnud ja sai müüa ainult valmistoodangut, kuna vastav tegevusluba oli lõppenud ja

kestis uue loa väljastamise protsess. Kostja ei ole seda asjaolu vaidlustanud.

58. Põhjendatud on maakohtu järeldus, et hageja ei pidanud enda toodetes PCB sisaldust

määrama, kuna hageja ei käitle PCB sisaldusega tooteid ning tal puudub selleks ka luba.

Vaidlus puudub selles, et hageja tegevus on Keskkonnaameti järelevalve all.

59. Maakohus ei jätnud hinnangut andmata ekspertiisiaktidele. Ekspertiisiaktid, millised

tuvastasid toodetes piirnorme ületava PCB sisalduse, ei ole tehtud hageja toodete kohta.

Kõik proovid, millised on võetud otseselt hageja tootest on eksperdi hinnangul PCB

vabad. PCB sisaldus on avastatud toote proovidest, millised on võetud märgatavalt peale

tarnet ning toodetelt, millised saabusid aktsiisiladudesse kostja enda mahutitest, kus olid

ka eelnevad jäägid ning kuhu veeti lisaks tooteid, millistele ei ole tehtud PCB analüüse.

Kostja tegevus seisneb erinevate naftatoodete hankimises, segamises, korduvas

ümberpaigutamistes erinevates mahutites. Kostja ei ole esitanud tõendeid nn reostuse

puudumise kohta segatavates toodetes. Puuduvad ka andmed, et mahutites, kuhu

väidetavalt tooteid ladustati, oli mahuti jääk või seal paiknev eelnev toode reostusvaba.

Lisaks on ekspert määratlenud, et hageja toote omadused on kardinaalselt erinevad

võrreldes kostja esitatud toote proovi omadustega, millistel on reostuse tunnused.

60. Seega ei ole millegagi tõendatud, et reostus on seostatav just hageja tootega. Puuduvad

tõendid, et hageja toodet ei ole teiste toodetega segatud ning et kostja mahutitest

aktsiisilattu veetud toode ongi hagejalt omandatud toode. Ükski aktsiisiladude

dokument ei sisalda viiteid hageja tootele, sh hageja sertifikaadile/katseprotokollile.

Eeltoodu alusel ei oma asja lahendamisel tähtsust, millisest konkreetsest hageja

mahutist kostjale kaupa tarniti.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

61. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks

menetluskulude

jaotuse.

Maakohus

jättis

menetluskulud

kostja

kanda

ja

ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata

jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti kostja

kanda

62. Maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust, mistõttu

seda ei tee ka ringkonnakohus. Kulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus pärast

otsuse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2).

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Gaida Kivinurm

Meeli Kaur

Indrek Soots