1-09-10029/22 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Legislator summary
AI generated1 1-09-10029
Legislator headnote
AI generated1-09-10029/22 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja: 1 1-09-10029
Full text
1 1-09-10029
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13.01.2010.a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-10029 (09260101914) Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Kriminaalasi Mare Keek süüdistus KarS § 121 järgi Prokurör Ringkonnaprokurör Anneli Hinto Süüdistatav Mare Keek, isikukood 44911252731, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx töökoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kriminaalja väärteokorras karistamata Kaitsja Vandeadvokaat Uno Paimets RESOLUTSIOON
Kohus otsustas:
1. Tunnistada Mare Keek süüdi KarS § 121 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 50 päevamäära (päevamäär 204 krooni) s.o 10200 krooni. Karistusseadustiku § 66 lg 1, 2 ja 3 kohaselt tuleb rahaline karistuse tasuda osade kaupa 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust, tasudes igas kuus 850 krooni kuni kogusumma tasumiseni. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole 10220034796011 SEB Pangas viitenumber 4100065035 või kontole 221023778606 Swedbangas viitenumber 4100065035.
2. Välja mõista Mare Keek’ilt riigituludesse menetluskulud
2 sundraha 6525 krooni, tasu õigusabi eest 4020 krooni, ekspertiisitasu 4000 krooni ja kriminaaltoimiku paljundamise tasu 40,2 krooni. Menetluskulud kokku 14585,2 krooni tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole 10220034800017 viitenr 2800049874 SEB Pangas või kontole 221023778606 viitenr 2800049874 Swedbangas 1 aasta jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igas kuus 1215 krooni 50 senti kuni kulude tasumiseni. Menetluskulude tähtaegselt tasumata jätmisel pööratakse menetluskulude nõue sundtäitmisele.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates otsuse tervikuna kuulutamisest. Apellatsiooni esitamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul alates otsuse lõpposa kuulutamisest. Kohtuotsus tervikuna kuulutatakse 27.01.2010.a. Kui apellatsiooni esitamise soovist ei teatata, siis kohtuotsust tervikuna ei kuulutata.
Kohus tuvastas: Mare Keeki süüdistatakse selles, et tema 07.05.2009.a kella 20.30 paiku kasutas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxsuhtes füüsilist vägivalda, sakutades last juustest, mis põhjustas valu ja tõmmates ta rattalt maha, mille tagajärjel laps kukkus ja tundis valu; Peale selle tema 08.05.2009.a kella 16.00 paik xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxx suhtes füüsilist vägivalda, tõmmates jõuga laste käest, mille tagajärjel ta kukkus pikali maha ning tundis valu ja sai tervisekahjustused – vasaku oimupiirkonna põrutuse ja põlvede piirkonnas pindmised nahavigastused.
Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et Mare Keegile esitatud süüdistus on täielikult tõendamist leidnud.
Süüdistuses nimetatud ajal s.o 07. ja 08.mail 2009.a elas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxs. Temaga koos elasid lapsed xxxxxxxxxxxxxxxxxxx sündinud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxa ja xxxxxxxxxxxxxxxt, sündinud 07.05.2004.a. Mare Keek ja tema elukaaslane xxxxxxxxxx elasid ja elavad samas ridaelamus korteris nr x. Seega oli süüdistatav Mare Keek kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
Mare Keek ennast temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud ja andis ütlusi selles, et xxxxxxxx ei ole tema kunagi löönud ega tutistanud. Nad on alati väga hästi läbi saanud. 07.05.2009.a õhtul nägi Mare Keek, et rattakumm oli jälle lillepeenras, xxxxxxxxxxxxx suurem poiss oli selle sinna toonud, varasemalt ka oli poiss rattakummi peenrasse toonud. Ise istusid samas kõrval ja ei pannud midagi tähele. Mare Keek jooksis ja küsis, kes on kummi visanud. 7.mail tõmbas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxjalgratta pealt kanalisatsiooni kaane peale. Tüdruk läks nuttes tuppa. 7. ja 8.mail ei teinud Mare Keek lapsele midagi.
3 Tunnistaja xxxxxxxxxxxxandis ütlusi selles, et Mare Keek on tema elukaaslane. 7.mail istus tunnistaja trepil ja tegi suitsu. Tunnistaja nägi, et xxxxxxx tütar xxxxxxxsõitis jalgrattaga ja suurem vend xxxxxx lükkas ta maha. xxxxxx kukkus vastu kanalisatsiooni malmist kaant. xxxxxx jooksis nuttes tuppa. xxxxxx siis sõimasxxxxxxx. Õhtul olixxxxxxl sünnipäev, ta sai 5-aastaseks. Järgmisel päeval 8.mail ei toimunud midagi. 10.mail oli xxxxxxxx konflikt kellegagi naabritest. Naabril lõke põles ja tüdruku vennad loopisid lõkkest tukke välja, xxxxxx oli puu otsas. Naaber ähvardas vitsaga ja suurest hirmust kukkus tüdruk puu otsast alla, läks karjudes koju.
Mare Keegi süü on tõendatud eelkõige kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxi ütlustega. kannatanu on sündinu xxxxxxxxxxxa ja 13.11.2009.a kohtuistungil ütluste andmise ajal oli ta vanuses 7 aastat ja 11 kuud. Kannatanu andis ütlusi selles, et väikse venna xxxxx sünnipäev oli maikuus. Sünnipäeva peeti õues akna alla, seal olid ema ja isa, tädi Mare ei olnud sünnipäeval. xxxxxxxxxxxxxx sõitis jalgrattaga maja juures, mängis venna ja naabermaja poisiga. Tädi Mare õiendas, et miks on kumm tema tee peal maas. xxxxxxxxxxxxxx naeris ja tädi Mare tuli kallale. Tädi Mare lükkas xxxxxxxxxxxxx jalgratta pealt maha, võttis turjast, xxxxxxxxxxxxxxxkukkus ja võttis Mare jopest kinni. Tädi Mare tõmbas siis püsti, kui ta kiskus, oli valus ka. Tädi Mare on tutistanud ka, see oli sama kord, kui ta õlast kiskus. xxxxxxxxxxxxxx hakkas nutma, rääkis kohe emale, et tädi Mare tõukas. See ei olnud ainuke kord, kui nad tädi Marega tülitsesid. Kui sünnipäev ära oli, algas uus päev jälle. Järgmisel päeval ei olnud midagi, siis kui arsti juures käidi. Seekord tädi Mare tegi tuti-tuti puu otsa ronimise pärast. Mäletab, miks arsti juures käis ja mida arstile rääkis. Rääkis, kuidas tädi Mare teda peksis. Põlved olid katki, seal olid kriips ja auk. Muhk oli ka peas vasakul pool. Põlved katki ja muhu sai kukkumisest ja lükkamisest. Tädi Mare lükkas, sest xxxxxxxxxxxxxxxitsitas. Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxi ütlustega on koos kõlas kannatanu esindaja xxxxxxxxxxxxi ütlused. xxxxxxxxxxxx on kannatanu ema. xxxxxxxxxxxx andis ütlusi selles, et elasid Mare Keegiga samas majas xxxxxxxxxxx külas. Maja oli nelja korteriga ridaelamu, Mare Keek oli üleukse naaber. 07.05.2009.a peeti xxxxxxx venna xxxxxxsünnipäeva, peeti õhtul õues enda akna all. Lapsed mängisid ja jooksid ringi. xxxxxxxvõttis venna ratta ja läks sõitma, äkki tuli hüsteerilise nutuga. Rääkis, et tädi Mare sakutas. Nurga tagant tuli kohe tädi Mare, kes hakkas valjuhäälselt sõimama. Mare ütles, et tal on õigus, kuna laps läks tema maa peale, tema ukse ees käia ei tohi, rattarehv oli seal. Mare ei eitanud tutistamist. Ütles, et tema kohus on lapsi jälgida ja karistada, kui ema seda ei tee. Kui rehvijutt lõppes ja laps oli rahunenud ja nuuksus, rääkis laps, et teda oli ratta pealt maha tõmmatud. Laps näitas, kust tädi Mare sakutas. Kannatanu esindaja helistas politseisse. Järgmise päeva õhtu poole tuli laps hüsteeriliselt nuttes, et tädi Mare tuli jälle kallale. Näitas, et põlved marraskil ja pea valutab, tädi Mare oli teda lükanud, lapsel oli muhk. Peale teist juhtumit käidi lapsega arsti juures. Kui xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kolisid, siis seletati ära, et jagatud on puukuurid, territoorium jagatud ei olnud. Kannatanu ja tema esindaja ütlustega on kooskõlas tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxx ütlused. Tunnistaja andis ütlusi selles, et oli Mare Keegi naaber xxxxxxxxxxx külas. Tunnistaja elas seal koos xxxxxxxxxxxxi ja tema lastega. Peeti xxxxxxsünnipäeva, õhtul peale tööd, xxxx koolis veel ei käi. Lapse mängisid õues, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja naabripoiss. Mängisid ja jooksid ringi. Äkki tuli nurga tagant xxxxxxxxxxxxxx nutuga, ütles, et tädi Mare tõukas ratta pealt maha ja tutistas. Natuke hiljem tuli Mare Keek ja ütles, et tüdruku jutt on tõsi, tüdruk oli rattakummiga tema tee peal mänginud. Tema teed seal otseselt ei ole, peale aiamaa oli kõik üldkasutatav. Mare Keegi arvates on normaalne, et võõrad karistavad lapsi. Kunagi varem väitis, et tema laste kasvatamise metoodika aitas. Elukaaslane helistas politseisse. Järgmisel päeva hommikupoolikul rääkis elukaaslane, et Mare oli uuesti tüdrukut tõuganud, tüdruk oli
4 põõsa juures mänginud. Arsti juures käis tunnistaja tüdrukuga, see oli esimese korra õhtul. Arst andis mingi paberi ka, vigastusi tunnistaja ei mäleta. Kannatanu ja tema esindaja ütlustega on kooskõlas tunnistajate xxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxx ütlused. Tunnistajad andsid ütlusi selles, et olid politseipraktikal Jõgeva politseijaoskonnas. 11.05.2009.a oli väljakutse xxxxxxxxxxx külla, väljakutse tegi Mare Keek, kohale läksid tunnistajad xxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxl ja kaks Jõgeva politseijaoskonna töötajat. Tunnistajad kahekesi läksid Mare Keegi tuppa, Mare Keek rääkis, et lapsed tüütavad ja sõimavad. Tunnistajad uurisid, millest tüli alguse sai. Mare Keek ütles, et oli tüdrukut tutistanud ja ratta pealt maha tõmmanud. Mare Keek ütles, et keegi ei näinud pealt ja kui läheb kõrgemale arutusele, siis Mare Keek eitab kõike. Asi oli toimunud eelmisel nädalal. Mare Keek tundus väga närviline, nuttis, ei olnud agressiivne. Tunnistajad olid politseivormis. Kannatanu, tema esindaja, tunnistajate xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ütlused on omavahel kooskõlas ja moodustavad tõendite kogumi. Ütlustega on kooskõlas kirjalik tõend patsiendikaart nr 1216 08.05.2009.a xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxkohta. Patsiendi kaardist nähtub, et patsiendil esineb vasakul oimu piirkonnas ca 2 cm muhk, põlvedel nahakriimud; täpsustatud diagnoos: vasaku oimupiirkonna põrutus, põlvede piirkonnas pindmised nahavigastused. Patsiendi kaebus seisneb selles, et 07.05.2009.a kl 19.30 paiku ja 08.05.2009.a kl 16.00 paiku „tädi Mare“ sõimas teda, tõukas jalgrattalt maha, täna tõukas pikali. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxxxandis ütlusi selles, et käis lapsega arsti juures ka 07.05.2009.a. Selle kohta tõendit kogutud ei ole. xxxxxxxxxxxxx ütlustest ilmneb, et põlvemarrastused ja muhu sai laps just 08.05.2009.a. Eeltooduga on tõendatud Mare Keegi poolt lapse xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kehaline väärkohtlemine kahel korral. 07.05.2009.a Mare Keek tutistas last juustest ja tõmbas ta rattalt maha. 08.05.2009.a Mare Keek tõmbas last käest, mille tagajärjel laps kukkus maha ja kriimustas põlvi ning sai muhu pea vasakule poolele. Mõlemal korral tundis laps valu. Kannatanu on kohtumenetluses antud ütlustes 08.05.2009.a episoodis nimetanud Mare Keegi tegevust lükkamiseks, kannatanu esindaja on nimetanud tõukamiseks ja süüdistuses on nimetatud tõmbamist. Kohtu arvates ei ole käesoleval juhul vastuolu, muus osas kirjeldavad kannatanu ja tema esindaja süüdistuses nimetatud tegevust ning tegemist on terminite erinevusega. Tuleb ka arvestada, et ütlusi andis 7-aastane laps, kes ei tea täpselt terminite tähendust.
Mare Keek eitab xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxäärkohtlemist. Samuti kinnitab tunnistaja xxxxxxxxxxx, et Mare Keek ei ole last puudatanud. Süüdistatav ja tunnistaja on nimetanud muid viise, kuidas laps võis vigastused saada. Kohtu seisukoht on, et tõendatud on Mare Keegi poolt kahel korral lapse füüsiline väärkohtlemine. Mare Keegi ja xxxxxxxxxxxx poolt kirjeldatud juhtumeid (vend lükkasxxxxxxxxxxxxxxx rattalt ja naaber hirmutas vitsaga xxxxxxxxxxxxxxx selliselt, et ta kukku puus otsast alla) ei arutata käesolevas kriminaalasjas. Kui sellised sündmused ka toimusid, ei puuduta need Mare Keegi süüdistust. Mare Keegi süüdistus on tõendatud hoolimata sellest, kas või kes last veel ründas.
Eeltooduga on tõendatud Mare Keegi poolt KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine s.o tervise kahjustamine ja valu tekitanud muu kehaline väärkohtlemine.
Kohus määras Mare Keegi suhtes teostamiseks kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi, kuna tal oli varasematel aastatel diagnoositud orgaaniline bipolaarne häire ja kuna Mare Keegi käitumine kohtuistungil oli tavapäratu. Mare Keek kohtuistungil oli üliemotsionaalne, kõrgendas korduvalt häält, naeris, nuttis, tegi näogrimasse.
5 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxx
Kohus karistuse mõistmisel arvestab isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Mare Keeki ei ole varem kriminaalega ka väärteokorras karistatud, ta töötab alaliselt ja juba 15 aastat samas ühistus karjakuna. Jõgeva Vallavalitsus on 01.06.2009.a andnud arvamuse xxxxxxxxxxxxx kohta. Jõgeva valla sotsiaaltöötajad hakkasid perega tegelema Laiuse Põhikoolist saabunud teabe peale. Mare Keek ja tunnistaja xxxxxxxxxxx andsid ütlusi selles, et xxxxxxxxxxxx lapsi ei kasvatanud ja seetõttu kasvatasid lapsi nemad. Mare Keek arvas, et temal on õigus xxxxxxxxxxxxx last karistada, kuna ema seda ei tee. Mare Keegil ei olnud kindlasti õigust xxxxxxxxxxxxi last karistada ja eelkõige ei olnud tal õigust karistada last füüsiliselt. Käesoleval ajal on lastel vabam käitumine ja laste õigusi ning vabadusi arvestatakse rohkem võrreldes ajaga, kui Mare Keek oma lapsi kasvatas. Seetõttu on osaliselt mõistetav, miks Mare Keek arvas, et tal on õigus võõrast last kasvatada. Ta tegutses n.ö omas ajas. Samas sai Mare Keek kindlasti aru oma teo keelatusest. Juba mõni päev peale sündmusi ütles Mare Keek politseipraktikantidele, et asub lapse tutistamist ja tõmbamist eitama. Kõike eeltoodut arvestades tuleb Mare Keeki karistada kõige leebema karistusliigiga s.o rahalise karistusega ja seda alammäära ligiduses.
KrMS §-de 175 lg 1 p 9, 179 lg l p 2, 180 lg 1 ja 313 lg 1 p 12 kohaselt tuleb Mare Keegilt riigituludesse välja mõista sundraha 6525 krooni. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 180 lg 1 ja 313 lg 1 p 12 kohaselt tuleb Mare Keegilt riigituludesse välja mõista määratud kaitsjale vandeadvokaat Uno Paimetsale makstav tasu 4020 krooni krooni tema poolt osutatud õigusabi eest. KrMS §-de 175 lg 1 p 5, 180 lg 1 ja 313 lg 1 p 12 kohaselt tuleb Mare Keegilt riigituludesse välja mõista ekspertiisitasu 4000 krooni. KrMS §-de 175 lg 1 p 5, 180 lg 1 ja 313 lg 1 p 12 kohaselt tuleb Mare Keegilt riigituludesse välja mõista kriminaaltoimiku paljundamise kulu 40,4 krooni.
KrMS §-de 423 ja 424 kohaselt tuleb menetluskulude tasumist pikendada ja ajatada.
Kohus otsuse tegemisel juhindub KrMS §-dest 305, 306, 309 lg1 ja 3, 311, 312, 313.
Haide Rimmel kohtunik