4-19-2762/15 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10.septembril 2019. a Tartu kohtumajas

Väärteoasja number 4-19 2762 Kohtukoosseis Sekretär Kohtunik Peet Teidearu Heli Eilonen Väärteoasi

U.G kaebus Politseija Piirivalveameti Lõuna

Prefektuuri 8.05.2019 otsusele väärteoasjas nr 2780,19,002770 Kohtuväline menetleja

Esindaja PPA Lõuna Prefektuur e-posti aadress:

louna@politsei.ee

üleminspektor Taivo Rosi Menetlusalune isik U.G Ik.XXX; elukoht: XXXX

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-st 2, § 132 p-st 1, §135, §155, §156 kriminaalmenetluse seadustiku § 126 lg 3 p-st 1, kohus otsustas:

Jätta muutmata Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 8.05.2019 otsus väärteoasjas nr 2780,19,002770. U.G(U.G) kaebus jätta rahuldamata.

KrMS § 180 lg. 1 alusel mõista välja U.G-lt (U.G) riigieelarvesse menetluskuluna 19(üheksateist) eurot ja 76 senti.

Menetluskulu tasuda kaevatavas otsuses osundatud Rahandusministeeriumi kontodele, märkides viitenumbriks 10220195046309, Otsuse vabatahtliku täitmise korral tuleb menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

Riigi kasuks välja mõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

CD-R plaat politseisõiduki pardakaamera salvestusega jätta väärteoasja juurde.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamisest teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest.

Kirjalik kassatsioon esitatakse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtuotsusest teada või pidi teada saamakohtuotsuse kättesaamisest 10.09.2019.

Menetluse käik

Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 8.05.2019 otsusega väärteoasjas nr 2780,19,002770 karistati U.G 11.03.2019 kell 8:05 ajal toime pandud väärteo eest – sõidukijuhi poolt turvavöö kinnitamata jätmise eest LS § 33 lg.3, LS § 239 alusel rahatrahviga

120 €.

14.05.2019 esitas U.G Tartu Maakohtule eelnimetatud otsuse peale kaebuse (tl-2). Kaebuses väidab menetlusalune isik, et ei ole temale etteheidetavat väärtegu toime pannud.

Kohtuväline menetleja esitas kohtule oma seisukoha (tl-d 13-14), milles leiab, et kaebus ei ole põhjendatud. Asjas kogutud tõendid kinnitavad, et menetlusalune isik on toime pannud LS §

33 lg.3, LS § 239 järgse väärteo.

Kohus arutanud U.G kaebust kohtuistungil 03.09.2019 ning uurinud asjas kogutud tõendeid, millest lähtudes on Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 8.05.2019 otsuse väärteoasjas nr 2780,19,002770 teinud, on seisukohal, et väärteomenetlus on läbi viidud vastavuses seaduse nõuetele. Koostatud väärteoprotokollid sisaldavad kõike nõutavat; menetlusalusele isikule on selgitatud enne menetlustoimingute läbiviimist tema VTMS § 19-järgseid õigusi. Samuti on menetlusalune isik saanud protokollis omakäelisi selgitusi anda. Antud on võimalus vastulauseks. Protokollis on nimetatud tõendid mis on menetlejale olnud aluseks menetluse läbiviimisel ja ka väärteoasjas otsuse tegemisel. Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 8.05.2019 otsus väärteoasjas nr 2780,19,002770 on kaalutletud ning põhjendatud otsus ning menetluslikult korrektne: on käsitletud menetlusaluse isiku poolt eiratud õigusnorme, samuti on karistuse kohaldamisel arvestatud KarS § 56 sätteid.

U.G selgitas kohtuistungil , et temal oli turvavöö kinnitatud ning kiirus oli muutlik seepärast, et ta vahepeal oli tajunud, et sõidab kiiremini lubatust ning seepärast vähendas kiirust. Ta taotles kaevatava otsuse tühistamist.

Kohus uuris kohtuistungil videosalvestust, mis oli tehtud politseisõiduki pardakaameraga.

Ei ole vaidlust selles , et U.G sõitis 11.03.2019 kella 8:05 ajal Tallinn-Tartu-Luhamaa mnt 183.km.-l juhtides sõidukit Toyota Hilix reg. nr. XXXX. Turvakaamera lindistuselt oli näha, et U.G sõitis muutliku kiirusega, olles mõne aja ka eravärvides politseisõiduki kõrval. Seejärel kiirendades eemaldus politseisõidukist sõidusuunas ette.

Kohtuistungil ütlusi andnud A.V.ütlused kinnitavad, et tema oli koos T.S. politseipatrullis ning U.G sõitis 11.03.2019 kella 8:05 ajal Tallinn-Tartu-Luhamaa mnt 183.km.-l juhtides sõidukit Toyota Hilux reg. nr. XXX, paiknedes vasakul, e. teisel sõidurajal; politseisõiduk sõitis

1. sõidurajal. Selle Toyota kiirus oli muutlik. Politseiauto kõrvale liikus valget värvi sõiduk Toyota Hilux. Selle sõiduki juht sõitis politseiautoga kohakuti , oli ettepool kallutatud ja vaates politseisõiduki poole paremale. Juht oli märganud et tegemist on politseisõidukiga ning haaras parema käega turvavööst ning tõmbas selle peale. Oli selgelt näha ,et enne seda liigutust oli turvavöö kinnitamata; turvavöö oli rippunud vasaku uksepiida küljes kinnitamata. Toyotal ei olnud klaasid toonitud ning klaasid ei olnud ka jääs nagu oli menetlusalune isik väitnud.

Kohapeal isik ei olnud nõus rikkumisega. Kohapeal koostati väärteoprotokoll T.S. poolt. A.V.kinnitas ütlustes, et oli politseiauto roolis ja nägi kirjeldatut selgesti. T.S. oli kõrvalistmel ning samuti oli näinud, et U.G ei olnud turvavöö sõidul kinnitatud.

Kohus, kaebust läbi vaadates saab toetuda vaid tõenditele. Videosalvestis politseiauto pardakaamerast ja ka tunnistaja A.V.poolt antud ütlused, samuti ka A.V.ütluste protokoll( tl. 23) on tõendid, mis kohtu hinnangul on usaldusväärsed. Kohus on seisukohal, et politseiniku poolt antud kirjeldus sündmuskohal olnud asjaoludele on usaldusväärne. Kohus selgitas tunnistajale tõeste ütluste andmise kohustust ning tunnistajat on hoiatatud valeütluste andmis eest kohtus. Seega kohtu hinnangul on tunnistaja A.V.poolt antud ütlused tõendina usaldusväärsed.

Menetlusaluse isiku poolt kohtueelses menetluses toodud väide, et sõiduki klaasid olid jääs ja politseil ei olnud võimalik tema autosse näha, nagu isik oli avaldanud Anvar Vakkile, on ümber lükatud videosalvestisega, millest nähtub, et see nii ei olnud. Seega kõrvalsõitvast politseiautost oli võimalik näha U.G juhitava sõiduki juhisalongi, distants kahe kõrvuti oleva sõiduki vahel oli väike.

Lähtudes käsitletud tõenditest saab kohus teha vaid ühe otsustuse- Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 8.05.2019 otsus väärteoasjas nr 2780,19,002770 on õige. Tuvastatud on U.G poolt 11.03.2019 kella 8:05 ajal Tallinn-Tartu-Luhamaa mnt 183.km-l sõidukit Toyota Hilix reg. nr. XXX juhtides turvavöö kinnitamata jätmine. Seega on tõendatud , et U.G pani toime LS § 33 lg.3/ LS § 239 - järgse väärteo.

Karistusseadustiku (KarS) § 12 lg 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus või ettevaatamatus, kusjuures KarS § 16 lg-st 1 tulenevalt jaguneb tahtlus kavatsetuseks ning otseseks ja kaudseks tahtluseks. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kohus on seisukohal, et käsitletav väärtegu on toime ettevaatamatusest. KarS § 15 lg.3 alusel on väärteona karistav ka ettevaatamatusest toime pandud tegu. KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohtu hinnangul on PPA Lõuna Prefektuur karistuse kohaldamisel arvestanud KarS § 56 lg.1. nõudeid. Kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid karistuse kohaldamisel ei esine. Karistuse kohaldamisel on põhjendatult arvestatud sellega, et U.G on üks samalaadne kehtiv karistus. Seega oli põhjendatud karistus määrata vähemalt keskmises sanktsioonimääras nagu ka PPA Lõuna Prefektuur toiminud on.

Eelnevast tulenevalt jätab kohus muutmata Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 8.05.2019 otsuse väärteoasjas nr 2780,19,002770 ning U.G kaebuse rahuldamata.

KrMS § 180 lg. 1 alusel süüdlane hüvitab menetluskulu. Käesolevas menetluses on menetluskuluks tunnistaja A.V.poolt istungile tulekuga seonduv transpordikulu 19,76 €.

Peet Teidearu Kohtunik