4-19-3824/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Otsuse kuupäev 10.09.2019.a, Tallinna kohtumaja Väärteoasja number 4 19 3824 – – Kohtukoosseis kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Mari Kirs Väärteoasi G.T

süüdistuses LS § 201 lg 2 järgi Menetlusalune isik

G.T ; isikukood: XXX;

määratlemata ; töökoht: kodakondsus; elukoht: xxxx xxxx Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja, PPA Põhja prefektuuri, esindaja Raul Annuka

KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON

Tunnistada süüdi LS § järgi ning mõista karistuseks G.T 201 lg 2 arest 17 (seitseteist

) päeva.

Kohustada G.T 29.11.2019.a. asuma kandma mõistetud karistust hiljemalt

Aresti kandmise kohaks määrata Põhja prefektuuri Kinnipidamiskeskus, aadressil Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa.

Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest.

G.T G.T poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel kohaldada suhtes sundtoomist arestimajja.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast,

mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kättesaadav alates 10.09.2019.a.

Kohtus tuvastatud asjaolud:

G.T suhtes on koostatud 16.06.2019.a väärteoprotokoll nr AB 1565768 selle kohta, et G.T juhtis 16.06.2019.a kella 22.23 ajal Harjumaal Tallinnas, juures, Sõle tn 40 liikudes Sõle tn xxxx suunas, mootorsõidukit xxxx, xxxx, omamata vastava registreerimismärgiga kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust olles eelnevalt LS § 91 lg 2 p 3 alusel mootor õiduki , s

juhtimiselt kõrvaldatud. LS § 90 lg 1 p 1, 3 Kirjeldatud tegevusega rikkus menetlusalune isik nõudeid ja pani toime LS § 201 lg s 2 ettenähtud väärteo. -

2 10.09.2019.a toimunud kohtuistungile G.T ei ilmunud. Menetlusalusele isikule on

kohtukutse isiklikult üle antud 0 .a. Seega on menetlusalune isik teadlik väärteoasja 5.08.2019 arutamise ajast ja kohast. Kuivõrd menetlusalune isik oli kohtuistungi toimumise ajast ja kohast

teadlik, isik ei ole kohtule teatanud ilmumist takistavatest asjaoludest ega ka taotlenud asja arutamise edasilükkamist ning kohus ei ole kohtuistungile ilmumist kohustuslikuks teinud, leiab kohus, et väärteoasja on võimalik läbi vaadata menetlusaluse isiku osavõtuta.

Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokollimist ei soovinud, kinnitades seda

kirjalikult. Kohtuväline menetleja jäi väärteoprotokollis toodu juurde ning leidis, et G.T süü on tõendamist leidnud väärteotoimikus olevate tõenditega. Kohtuvälise menetleja

arvates väärib menetlusaluse isiku käitumine hukkamõistu ning karmi karistust, et isik teeks vastavad järeldused ning hoiduks edaspidistest rikkumistest. Isik jätkab väärtegude toimepanemist ning mingisugust järeldust ta eelnevatest karistustest teinud ei ole. Kohtuvälise menetleja esindaja palus karistada G.T väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumise eest arestiga 15 päeva, kuna menetlusalune isik ei ole asunud seadusekuulekalt käituma.

Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukoha ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leiab, et G.T süü LS § 201 lg 2 järgi väärteo toimepanemises 16.06.2019.a on tõendamist leidnud:

- sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et Politseija Piirivalveameti piirivalvur E-E J 16.06.2019.a G.T xxxx kõrvaldas sõiduki , registreerimismärgiga

xxxx G.T puudus vastava kategooria , juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna sõiduki juhtimisõigus. Isik kõrvaldati sõiduki juhtimiselt kuni äralangemiseni. asjaolude G.T on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud.

- 16.06.2019.a koostatud isikusamasuse tuvastamise protokolliga, millest nähtub, et andmete

kontrollimisel politsei andmebaasi andmekogus olevate andmete ja pildiga, tuvastati G.T isikusamasus.

- 6.06.2019.a G.T maanteeameti liiklusregistri väljavõtetega, millisest nähtub, et seisuga 2 kehtivaid juhilubasid ei leitud.

- sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et Politseija Piirivalveameti

patrullpolitseinik K M .09.2014.a G.T

xxxx kõrvaldas 15 sõiduki , registreerimismärgiga , juhtimiselt LS § 91 lg 2 p xxxx 2, 3 alusel, kuna G.T veres või väljahingatavas õhus võis alkoholi olla üle lubatud piirmäära või ta oli joobes ning tal puudus vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus. Isik kõrvaldati sõiduki juhtimiselt kuni kainenemiseni ja juhtimisõiguse saamiseni.

- menetlusaluse isiku suhtes väljastatud karistusregistri õiendiga, millisest nähtub, et menetlusalust isikut on varem väärteokorras karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest ning tal on 14 kehtivat väärteokaristust.

Kohus asub seisukohale, et menetlusalusele isikule G.T-le inkrimineeritud – väärtegu LS § 201 lg 2 järgi on kvalifitseeritud õigesti, kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et 16.06.2019.a puudus menetlusalusel isikul juhtimisõigus. Maanteeameti liiklusregistri andmebaasi

andmetest nähtuvalt G.T kehtivat juhiluba ei ole. Seejuures nähtub asja

materjalidest, et menetlusalune isik on eelnevalt, s.o 15.09.2014.a kõrvaldatud mootorsõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel – torsõiduki juhtimisõiguse puudumise vastava kategooria moo tõttu. LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning p 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida

3 isik, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt LS §- le 91. Seega puudus käesolevalt G.T vastava mootorsõiduki juhtimise õigus ning teda oli ka eelnevalt kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel. Seega pani G.T 16.06.2019.a kella 22.23 ajal Harjumaal Tallinnas, Sõle tänaval toime LS § 90 lg 1 p 1, 3 sätestatud keelu rikkumise. Seega on ,

G.T - selliselt käitudes pannud toime LS § 201 lg s 2 ettenähtud väärteo, s.o

mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud.

Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toime

tahtlikult, kuna menetlusalune isik teadis, et temal puudub sõiduki juhtimise õigus, ta on ka eelnevalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud juhtimisõiguse puudumise tõttu, kuid vaatamata sellele asus ta mootorsõidukit juhtima.

Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud käitumises õigusvastasust, G.T süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid.

Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on

LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud KarS § de 57 ja 58 järgi menetlusaluse isiku -

käitumises puuduvad. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et G.T egude toimepanemise eest karistatud nii arestide on varem samalaadsete väärt

kui ka rahatrahvidega ning käesolevalt on menetlusalune isik pannud toime uue väärteo, asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui kergem karistusliik on end ammendanud, kuivõrd see ei taga oodatud tulemust ega sunni G.T loobuma väärtegude toimepanemisest ning näitab

ilmekalt, et G.T ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud. Samuti puudub menetlusalusel isikul töökoht, st legaalne sissetulekuallikas, mille arvelt oleks G.T võimalik tasuda rahatrahvi. Kuivõrd

G.T rikub süstemaatiliselt õiguskorda, millega

väljendab oma ükskõikset ja üleolevat suhtumist kehtivatesse ühiskondliku elunormidesse, on välistatud temale kergemaliigilise karistuse määramine ning arvestades G.T seniste rikkumiste arvu, tuleb tema suhtes kohaldada teiseliigilist karistust, mis on seotud isiku vabaduse

piiramisega – arestiga, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest

edaspidi. G.T on 14 kehtivat väärteokaristust. Viimati on teda karistatud liiklusseaduse nõuete rikkumise eest karistatud 06.03.2019.a Harju Maakohtu poolt arestiga 15 päeva. Kuivõrd menetlusalust isikut süüdistatakse ühe väärteo toimepanemises, siis leiab kohus,

et menetlusaluse isiku süü on alla keskmise ja talle võiks mõista karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Samas tuleb kohtu hinnangul karistuse määra arvestamisel arvestada

ka seda, et menetlusalust isikut on varem samalaadsete väärtegude eest korduvalt karistatud,

millest tulenevalt leiab kohus, et mõistetav karistus pea ületama karistuse keskmist määra, ks kinnistamaks menetlusaluses isikus arusaama teo keelatusest. Kuna viimati on G.T karistatud Harju Maakohtu poolt 06.03.2019.a LS § 201 lg 2, § 223 lg 1 ja § 236 lg 1 järgi arestiga 15 päeva, siis käesoleval juhul on põhjendatud aresti kohaldamine pikkusega 1 päeva. 7

Kohus leiab, et kuivõrd puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks VTMS § 205 lg 1 alusel, tuleb isikule määrata tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab, et G.T peab asuma kandma aresti hiljemalt 29.11.2019.a. Arvestades, et

G.T elukoht on xxxx G.T , tuleb aresti kandmise kohaks määrata

4 elukohajärgne arestimaja, s.o Põhja prefektuuri Kinnipidamiskeskus, aadressil Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa.

Kohus juhindub KarS § 48, LS § 201 lg 2 ning VTMS §-dest 83 p 2, 107 lg 1 p 1, 108, 109, 110, 111.

Aulike Salo Kohtunik