1-19-6039/5 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus (Võru kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja koht 10. september 2019, Võru Kriminaalasja number 1-19-6039 (19261000193) Kohtunik Erkki Hirsnik Kohtuistungi sekretär Kristel Toots Kriminaalasi K.E süüdistus karistusseadustiku (KarS) § 120 lg 1 ja § 424 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör ringkonnaprokurör Terje Aleksašin Süüdistatav

K.E . Isikukood XXX; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; Eesti Vabariigi kodanik; keskeriharidusega; emakeel eesti keel;

töökoht xxxxxxxxxx; varem kriminaalkorras karistamata; tõkendit ei ole

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 st 5 ja § p- -dest 306, 311 ja 313, maakohus otsustas:

1. Tunnistada

K.E süüdi KarS § 120 lg 1 järgi ähvardamises ja karistada teda 5 kuu pikkuse vangistusega.

2. Tunnistada K.E süüdi KarS § 424 lg 1 järgi mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis ja karistada teda 8 kuu pikkuse vangistusega.

3. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel suurendada mõistetud üksikkaristustest raskemat ja mõista K.E liitkaristuseks 9 kuud vangistust.

4. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 22. jaanuar 2019, 8. – 10. märts

2019 ja 23. märts – 23. mai 2019, s.o 2 kuud ja 4 päeva karistusaja hulka ja mõista K.E

kandmisele kuuluvaks karistuseks 6 kuud ja 26 päeva vangistust.

5. Jätta KarS § 74 lg te 1 ja 3 alusel mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui K.E -

ei pane 1 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle

käitumiskontrolli ajaks pandud KarS § 75 lg 1 p –6 sätestatud kontrollnõudeid. -des 1 K.E peab:

2

5.1. elama xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;

5.2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

5.3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

5.4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viiteteistkümneks päevaks;

5.5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

5.6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

6. Katseaja algust arvata kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 10. septembrist 2019.

Käitumiskontroll algab kohtuotsuse jõustumisel.

7. Arvata menetluskulude hulka sundraha 810 eurot.

Jätta kohtupsühhiaatriaekspertiisi kulu 255 eurot riigi kanda. Mõista sundraha ja kohtueelses menetluses menetluskulude

hulka arvatud riigi õigusabi tasu 453,12 eurot ja joobeseisundi tuvastamise kulu 144 eurot, kokku 1407 . Menetluskulud tuleb K.E ,12 eurot välja K.E-lt tasuda ositi 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest arvates võrdsetes osades hiljemalt iga kuu

viimaseks kuupäevaks kontole, mis on märgitud otsusele lisatud makseinfolehel. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.

8. Konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel nuga, mida K.E kasutas ähvardamist toime pannes. Anda see nuga Politsei- ja Piirivalveameti valdusesse.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne

päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest, s.o alates 10. septembrist 2019. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339

lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

PÕHIOSA

Süüdistus

Kokkuleppe järgi süüdistatakse K.E kahes kuriteos. Esiteks süüdistatakse K.E teise inimese ähvardamises tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega. Nimelt tema:

– lähenes 21. jaanuaril 2019 kel a 74 Jaamamõisa Selveri

la 19.20 paiku Tartu linnas Jaam

parklas agressiivselt M. L. M. L. , kes seisis teisel , kes suundus oma auto juurde, ja seejärel pool autot. Ta hoidis rusikas kätt pü sitaskus, millest jäi kannatanutele mulje, et tal on taskus k

3

relvataoline ese. Seetõttu tundsid kannatanud hirmu oma elu ja tervise pärast. Kui kannatanud istusid autosse ja hakkasid ära sõitma, tagus ta rusikaga vastu auto küljeklaasi ja võttis taskust välja ca 10 cm pikkuse terariista;

– ähvardas 8. märtsil 2019 kella 15.50 paiku Võru linnas Jüri 4

5 asuvas CircleK teenindusjaamas oma ema T. H. noaga, tehes tema suunas torkeliigutuse. Lisaks ähvardas ta emal käe otsast lõigata ja ta ahju ajada, mistõttu tema ema tajus ohtu oma elule ja tervisele.

Seega pani K.E damise tapmise ja tervisekahjustuse toime teise inimese ähvar tekitamisega, s.o KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Teiseks süüdistatakse K.E mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis. Seda seetõttu, et tema juhtis 23. märtsil 2019 kella 20.51 paiku Tartu linnas Jakobi tänaval mootorsõidukit Ford

Sierra registreerimismärgiga narkootiliste ainete tarvitamisest põhjustatud xxxxxxx joobeseisundis. Ta eiras politseipatrulli peatumismärguannet ning sõitis mööda Ülikooli, Riia

ja Pikka tänavat Annelinna, kus sõiduk sundpeatati teenistusrelva kasutades Kalda tee 2 juures. Uurin amfetamiini, amfetamiini ja flurometamfetamiini (FMA) guakti nr 402T järgi oli ta met

tarvitamisest põhjustatud terviseseisundis, mis avaldus väliselt tajutavates häiritud või

muutunud kehalistes ja psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega esines tal

korrakaitseseaduse § 36 lg-s 1 kirjeldatud joobeseisund. Selle teoga rikkus K.E liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille järgi ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Seega

pani K.E toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuleppe sisu

Süüdistatava K.E bi Aivar Kello ja ringkonnaprokurör , te kaitsja vandeadvokaadi a ma

Terje Aleksašini vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on K.E-le mõistetavaks karistuseks

KarS § 120 lg 1 järgi 5 kuud vangistust ja KarS § 424 lg 1 järgi 8 kuud § 64 vangistust. KarS

lg 1 alusel suurendatakse mõistetatud üksikkaristustest raskemat ja mõistetakse K.E

liitkaristuseks 9 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvatakse eelvangistuses viibitud aeg

22. jaanuar 2019, 8.

– 10. märts 2019 ja 23. märts – 23. mai 2019, s.o 2 kuud ja 4 päeva

karistusaja hulka ja mõistetakse K.E kandmisele kuuluvaks karistuseks 6 kuud ja 26

päeva vangistust. KarS § 74 lg te 1 ja 3 alusel jäetakse mõistetud vangistus täitmisele - pööramata, kui K.E ei pane 1 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja järgib talle käitumiskontrolli ajaks pandud KarS § 75 lg 1 p –6 sätestatud kontrollnõudeid. -des 1

Kohtu seisukoht

Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde.

Süüdistatava teod on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb K.E KarS § 120 lg 1 ja § 424

lg 1 järgi süüdi mõista. Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus.

Seni on kriminaalasjas arvatud menetluskulude hulka määratud kaitsjale makstud tasu

kohtueelses menetluses 453,12 eurot, joobeseisundi tuvastamise kulu 144 eurot ja

kohtupsühhiaatriaekspertiisi kulu 255 eurot. Lisaks tuleb lugeda menetluskulude hulka sundraha 810 eurot. Seega on menetluskulud kokku 1662,12 eurot. Kokkuleppes on märgitud

4

vääralt menetluskulude summaks 2175,12 eurot. Kuivõrd kohus arutas seda teemat istungi ja eksitud on K.E kahjuks, tuleb lähtuda 1662,12 eurost. Kokkuleppe alusel ja KrMS § 180

lg 3 teise lause järgi jäetakse riigi kanda kohtupsühhiaatriaekspertiisi kulu 255 eurot, sest minimaalset töötasu teeniva K.E jaoks käiks kulude täielik maksmine üle jõu. Sundraha

810 eurot, määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 453,12 eurot ja

joobeseisundi tuvastamise kulu 144 eurot, kokku 1407,12 eurot tuleb vastavalt tegelikule olukorrale (kokkuleppes on vääralt arvutatud viimati viidatud kolme arvu summaks 1920,12),

kohtuistungil arutatule - ja KrMS § 180 lg le 1 välja mõista süüdistatavalt. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb K.E tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest arvates.

Kokkuleppes on märgitud, et kriminaalasja juures olev nuga tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Seda teha ei saa. KrMS § 126 lg 3 p 4 kõneleb väärtusetust asjast, piraatkaubast ja

võltsitud kaubast. Nuga ei ole ükski neist. Õige on hoopiski rakendada KarS § 83 lg 1 ja nuga

kui kuriteo toimepanemise vahend K.E-lt konfiskeerida. Ta tuleb anda Politsei- ja Piirivalveameti valdusesse, sest tulenevalt riigivaraseaduse § 7 lg 5 p-st 2 ja siseministri 25. mai 2017 käskkirjast nr 1–5/61 on just Politsei- ja Piirivalveamet õigustatud konfiskeeritud vara valitsema. Niisiis peab Politsei- ja Piirivalveamet ise otsustama, mis ta noaga teeb: hävitab,

müüb maha, paneb näitusele vms. Konfiskeerimisotsust ei väära see, et sellele ei ole kokkuleppes viidatud: esiteks rääkis kohus sel teemal istungil ja teiseks oli ka kokku lepitud see, et K.E

jääb noast ilma.

/allkirjastatud digitaalselt/