2-19-742/24 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Zakaria Nemsitsveridze

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

10. september 2019. a, Tartu kohtumaja kantselei

Tsiviilasja number

2-19-742

Tsiviilasi

Heldur Otsa hagi AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal

vastu kahju hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

3987,03 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Heldur Otsa (isikukood XXX, elukoht XXX, e-

post XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tambet

Laasik (LEADELL Pilv Advokaadibüroo Tartu osakond, e-

post tartu@leadell.com )

Kostja:

AB

„Lietuvos

draudimas“

Eesti

filiaal

(registrikood 12831829, asukoht Pärnu mnt 141, Tallinn,

e-post info@pzu.ee), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Alar

Urm

(Advokaadibüroo

LEXTAL,

e-post

alar.urm@lextal.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Heldur Otsa hagi AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal vastu kahju

hüvitamise nõudes osaliselt.

2. Välja mõista AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaalilt Heldur Otsa kasuks kahju

summas 797,41 eurot.

3. Jätta menetluskulud 20% ulatuses AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kanda ja

80% ulatuses Heldur Otsa kanda.

4. Määrata Heldur Otsa menetluskulude rahaliseks suuruseks 1585 eurot.

5. Välja mõista AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaalilt Heldur Otsa kasuks

menetluskulu 317 eurot ja viivis tasumata menetluskuludelt VÕS § 113 lg-s 1

sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku

tasumiseni.

6. Määrata AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal menetluskulude rahaliseks suuruseks

900 eurot.

7. Välja mõista Heldur Otsalt AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks

menetluskulu 720 eurot

8. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta

seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel ka

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE (tl. 2-6, 151-157)

1.16.01.2019 esitas hageja, Heldur Otsa Tartu Maakohtule hagiavalduse AB „Lietuvos

draudimas“ Eesti filiaal vastu kahju hüvitamise nõudes, milles palub LKindlS § 23 lg 1 p 1

alusel välja mõista hageja kasuks sõiduauto Škoda Octavia taastusremondi maksumuse summas

3987,03 eurot.

2. Hagiavalduse kohaselt toimus 15.10.2018 Tartus Põllu – Kruusamäe – Kummeli – Välja

tänavate ristmikul liiklusõnnetus, milles Mercedes-Benz GLS350 (XXX) juht ei andnud teed

temast paremal asunud vasakpööret sooritvale Heldur Otsa juhitud Škoda Octaviale (XXX)

ning sõitis viimasele otsa. PZU tegi 02.11.2018 kahjuotsuse kahjujuhtumis nr XXX, millega

keeldus H. Otsale tema poolt kantud kahju hüvitamisest. Kindlustusotsuse kohaselt sõitis

hoopis H.Otsa vastassuunavööndisse ning rikkus sellega LS § 33 lg 2 p 8 ja § 48 lg 2 sätestatud

kohustusi. H.Otsa vaidlustas kindlustusotsuse 03.12.2018. Hageja selgitas, et ta ei sõitnud

vastassuunavööndisse vaid kokkupõrge oli tingitud sellest, et MB juht ei jäänud ristmikul

seisma ning ei andnud talle teed. Kuna liiklusõnnetuse põhjustas MB juht, on hageja seisukohal,

et PZU on alusetult keeldunud talle hüvitise väljamaksmisest ning nõuab kahju hüvitamist.

3. Hageja tugineb kahju nõude esitamisel jagatud vastutusele, selgitades, et kehtiva Riigikohtu

praktika kohaselt ei ole kahe auto kui suurema ohu allika vahelises kokkupõrkes võimalik jätta

vastutust vaid ühe sõidukijuhi kanda, vaid õigusteooria kohaselt on alati tegemist jagatud

vastutusega. Kindlustusotsuses on viidatud VÕS § 139 lg 1 regulatsioonile ning leitud, et selle

alusel kuulub hagejale makstav hüvitis vähendamisele täies ulatuses st nullini. Viidatud käsitlus

on õiguslikult väär. Sõiduautoga liiklusõnnetuses tekitatud kahju hüvitamist reguleerivad

üldnormina VÕS § 1056 ja erinormina VÕS §1057, mille kohaselt mootorsõiduki otsene

valdaja vastutab mootorsõiduki käitlemisel tekkinud kahju eest. Õigusteoorias on viidatud

sättest tuletatud põhimõte, mille kohaselt liiklusõnnetuse puhul ei ole VÕS § 139 lg 1 alusel

vastutusest täielikult vabanemine võimalik, vaid vastutuse jagamisel tuleb arvestada ka teise

suurema ohu allika valitseja poolt kantavat vastutust. Seetõttu saab vastutust jagada nt 80/20

või 90/10, kui mitte 100/0 põhimõttel.

4. Viidatud seisukoht tähendab seda, et isegi kui mingil põhjusel leida, et liiklusõnnetuse

põhjustas ainuüksi hageja, rikkudes liiklusnõudeid, ning MB juhti ei rikkunud mistahes

kohustusi, siis ka sellisel juhul ei võimalda VÕS § 139 jätta kogu vastutust ainuüksi hageja

kanda vaid osaliselt kannab seda VÕS § 1057 alusel, sõltumata võimalikust liiklusseaduse

nõuete rikkumisest, ikkagi ka MB juht. Vaidlustatud kindlustusotsus tuleb muuta ning hüvitada

kantud kahju hagejale vähemalt osaliselt, kuivõrd VÕS § 139 lg 1 ei võimalda vähendada MB

juhi vastutust nullini.

5. Hageja on seisukohal, et vaidlusaluse liiklusõnnetuse põhjustas ainuüksi MB juht, seetõttu

oleks LKindlS § 23 lg 1 p-st 1 lähtuvalt pidanud PZU hüvitama hagejale kogu viimase poolt

kannatatud kahju, mis seisneb VÕS § 132 lg 3 ja LKindlS § 26 lg 2 kohaselt talle kuuluva

sõiduki Škoda Octavia taastusremondi maksumuses.

Hageja palub esitatud hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda.

KOSTJA VASTUS HAGILE (tl. 36- 42, 147-149)

6. Kostja ei tunnista hagi ja vaidleb sellele vastu. Hagejal ei ole nõuet kostja vastu ja hagi tuleb

jätta rahuldamata. Kostja on seisukohal, et hageja peab tõendama, et tal on nõue kindlustusandja

vastu st, et toimunud on kindlustusjuhtum ning, et hagejal on hüvitise saamise õigus. VÕS

§ 423 lg 1 kohaselt on kindlustusjuhtum eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise

korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse. VÕS § 423 lg 2

kohaselt kindlustusrisk on oht, mille vastu kindlustatakse. Arvestades toimunud liiklusõnnetuse

asjaolusid ja osalenud juhtide poolset käitumist, tekkis hagejal kahju ohu tagajärjel, mille

tekitamise eest ta ise vastutab. Rakendades VÕS § 139 lg-t 1 tuleb hagejale makstavat hüvitist

vähendada 100%. Liiklusõnnetus on põhjuslikus seoses ainult hageja poolt loodud ohuga ja

hageja tähelepanematusega.

7. Hageja tegi ristmikul vasakpöörde Põllu tänavale, kuid sõitis juba enne Põllu tänavat

vastassuunavööndisse ja põrkas seal kokku teise autoga. Parema käe reegel määrab

sõidujärjekorra, kui see ei ole mujal määratud. Parema käe reegel ei muuda sätteid, mis

keelavad sõita vastassuuna vööndis ega seda kuidas tuleb ristmikul liikuda. Liiklusõnnetus ei

juhtunud sellepärast, et Mercedese juht, Kristi Arand ei andnud hagejale teed. Hageja käitus

viisil, mis välistas võimaluse talle teed anda. Kristi Arand ei olnud sõiduteede ristumiskohani

jõudnud. Õnnetus toimus, kui hageja sõitis ristmikul vastassuunavööndisse. Kristi Arandi

sõiduk ei asunud hageja sõidurajal ja ei põhjustanud hagejale liikumistakistusi. Sõidukite

liikumisteed ei oleks liiklusõnnetuse kohas lõikuda tohtinud.

8. Hagi on esitatud lepingu alusel, mis on sõlmitud hageja ja kostja vahel, seega nõuab hageja

kostjalt hüvitamist iseenda vastutuskindlustuse lepingu alusel. Hageja ei saa kostja vastu nõuet

esitada liikluskindlustuse seaduse alusel, tegemist ei ole kindlustuseta sõidukiga tekitatud

kahjuga. Hageja oleks saanud esitada nõude kostja vastu Kristi Arandi liikluskindlustuse

lepingu alusel, mitte enda ja kostja vahel sõlmitud vastutuskindlustuslepingu alusel. Kostja

taotleb, et kohus tuvastaks, et hagejal ei ole enda ja kostja vahel sõlmitud liikluskindlustuse

lepingu alusel õigust nõuda Kristi Arandi poolt hagejale tekitatud kahju hüvitamist isegi juhul,

kui Kristi Arand oleks hagejale kahju tekitanud. Seega on kohtul alus jätta hagi läbi vaatamata

TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel, kuna hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele

asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust.

HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA VASTUSE OSAS

9. Hageja on 08.08.2019 esitanud oma seisukoha, milles märgib, et hageja nõude aluseks on

kogu menetluse vältel olnud LKindlS § 23 lg 1 p 1. Hageja selgitab, et tema nõude aluseks ei

ole tema enda liikluskindlustuseleping vaid LKindlS § 23 lg 1 p 1, mille kohaselt kahjustatud

isik võib kindlustusjuhtumi toimumise korral esitada kahju hüvitamise nõude kindlustusandja

vastu, kui kindlustatud isik vastutab kahjustatud isiku ees võlaõigusseaduse § 1057 alusel.

Selles kontekstis on kahjustatud isik hageja, kindlustusandja on kostja ja kindlustatud isik on

K.Arand. Kostja kui kindlustusandja vastutus viidatud sätte alusel realiseerub hageja suhtes

juhul, kui kindlustatud isik st K.Arand vastutab kahjustatud isiku st hageja ees VÕS § 1057

alusel.

05.03.2019 KOHTUISTUNG

Hageja esindaja vandeadvokaat Tambet Laasik jäi kohtuistungil esitatud nõude juurde.

Hageja esindaja selgitab, et tema klient sooritas vasakpööret, vasakult saabuv auto ei

vähendanud kiirust ja toimus avarii. Tegemist oli parema käe reegliga. Kindlustus ei ole nõus

hagejale kahju välja maksma. Vaidlus on liiklusõnnetuse asjaolude üle. Õnnetus põhjustati

sellepärast, et vastaspoole juht ei andnud hagejale teed. Ükskõik milline oli H.Otsa traejektoor,

seadus ei reguleeri seda, kus peab sõiduk asuma ristmikul pöörde tegemise ajal.

Heldur Otsa kinnitab kohtuistungil, et kumbki auto ei pidurdanud. H. Otsa ennast süüdi ei

tunnista. Tegemist on ristmikuala tõlgendusega, mingit märgistust teel ei olnud.

Kostja esindaja vandeadvokaat Alar Urm jäi kohtuistungil seisukohale, et kostja esitatud

hagi ei tunnista. Kostja seisukoht on, et see musta värvi auto ei jõudnud üldse sõiduteede

ristumisalale, vaid ta oli 5-10 meetrit enne ristumisala. On rikutud LS § 48 lg 2, hageja auto

sõitis vastassuuna vööndisse. Hageja eksib, et ta on enda liikluskindlustuslepingu alusel

kindlustanud ka oma auto. Nendel asjaoludel hagi rahuldada ei saa. Vastaspoole auto on ka

meie kliendi poolt kindlustatud. „Anna teed“ märk ei eelda sõiduki eelnevat peatumiskohustust.

KOHTU SEISUKOHT

10.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 alusel hagi menetletakse poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne

õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu

vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolu ta oma nõude põhistamiseks esitab ja milliste tõenditega

neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama

neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisti.

11.Hageja nõuab kostjalt kui Mercedes-Benz GLS350 vastutuskindlustuse andjalt Mercedese

juhi poolt hagejale kui auto omanikule tekitatud kahju hüvitamist liikluskindlustuse seaduse

(LKindlS) § 23 lg 1 p 1 alusel. Nimetatud sätte kohaselt kahjustatud isik võib kindlustusjuhtumi

toimumise korral esitada kahju hüvitamise nõude kindlustusandja vastu, kui kindlustatud isik

vastutab kahjustatud isiku ees võlaõigusseaduse (VÕS) § 1057 alusel. Mootorsõiduki valdaja

on mootorsõiduki kui suurema ohu allika otsene valdaja, kes vastutab VÕS § 1057 alusel

mootorsõiduki käitamisel põhjustatud kahju eest. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-76-09

selgitanud, et riskivastutus (VÕS §-d 1056-1060) tekib ka juhul, kui üks suurema ohu allikas

põhjustab kahju teisele suurema ohu allikale ning muu hulgas siis, kui kahju põhjustanud

suurema ohu allika valitseja ei olnud süüdi teisele suurema ohu allika valitsejale kahju

tekitamises. Kahju põhjustamine riskivastutuse mõttes tähendab suurema ohu allikale

iseloomuliku riski (suurema ohu allikale kui asjale või tegevusele iseloomuliku kõrgendatud

ohu) realiseerumist.

12.Hageja poolt esitatud kahjunõude puhul on tegemist kahjuga, mis tuleb liikluskindlustuse

seaduse järgi liikluskahjuna hüvitada. Seega saab hageja esitada kostja kui teise

kindlustusjuhtumis osalenud kindlustatud isiku kindlustusandja vastu riskivastutusest tuleneva

kahju hüvitamise nõude ning kostja vastuväited nõudele selles osa ei ole põhjendatud.

Eeltoodust tulenevalt ei ole alust hagi läbivaatamata jätmiseks TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel.

13. VÕS § 1057 sätestab riskivastutuse erikoosseisu - mootorsõiduki otsese valdaja

riskivastutuse. VÕS § 1057 järgi vastutab mootorsõiduki otsene valdaja mootorisõiduki

käitamisel tekkinud kahju eest, sh kahju eest, mis põhjustatakse isikule, kes oli teise

mootorsõiduki kui suurema ohu allika valitseja. Kahju tekitamist mootorsõidukite kokkupõrke

tagajärjel tuleb üldiselt hinnata nagu iga muud kahju põhjustamist, isegi kui kahju tekkis

vastastikku mõlemale (või mitmele) avariis osalenud mootorsõidukile või nende juhile või

kaasreisijale või sõidukis olnud asjadele. Tegemist on lepinguvälise kahju põhjustamisega. Sel

juhul on võimalik esitada nõue nii kahju põhjustaja süülisele vastutusele tuginedes VÕS § 1043

alusel kui ka autovaldaja riskivastutusele tuginedes VÕS § 1057 alusel. Deliktilise üldvastutuse

eelduseks on õigusvastane tegu, milleks on VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel on antud haginõude

kontekstis isiku poolt kahju põhjustamine liiklusreeglite rikkumise tõttu. Riskivastutuse puhul

ei ole VÕS § 1056 lg-st 1 ja § st 1057 tulenevalt vastutuse hindamisel üldiselt tähendust ei kahju

tekitamise õigusvastasusel ega kahju põhjustaja süül ei objektiivses ega subjektiivses

tähenduses. Oluline on ainult riski valitsemine ja selle käigus kahju põhjustamine (vt Riigikohtu

lahend nr 3-2-1-7-13).

14.Mootorsõidukite kokkupõrkamisel sõidukitele tekkinud kahju hüvitamisel lähtutakse VÕS

§-s 132 sätestatud põhimõttest. Kahju hüvitamise eelduseks on VÕS § 127 lg 4 järgi ka

põhjusliku seose olemasolu vastutuse aluseks oleva asjaolu ja kahjuliku tagajärje vahel.

Riigikohus on selgitanud, et kui kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel

või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist VÕS § 139

lg 1 järgi ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. VÕS § 139

kohaldub ka riskivastutusest tuleneva kahju eest hüvitise määramisel ja sellele saab tugineda ka

vastutuskindlustusandja (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-7-13).

15.Hageja on oma kahjunõude esitamisel tuginenud samuti põhimõttele, et kostja kui

vastutuskindlustusandja ei saa hageja kahjuhüvitise õigust riskivastutuse alusel vähendada

„nullini“, isegi kui hageja rikkudes liiklusnõudeid, ning Mercedese juht ei rikkunud mistahes

kohustusi, siis ka sellisel juhul ei võimalda VÕS § 139 jätta kogu vastutuse ainuüksi hageja

kanda vaid osaliselt kannab seda VÕS § 1057 alusel, sõltumata võimalikust liiklusseaduse

nõuete rikkumisest, ikkagi ka Mercedese juht.

16.Hageja esitas kostjale kahju hüvitamise nõude, mille osas tegi kostja 02.11.2018 kahjuotsuse

kahjujuhtumis nr XXX, millega keeldus hagejale tema poolt kantud kahju hüvitamisest (tl. 11).

21.12.2018 vastuses hageja kaebusele (tl. 12-15), jäi kostja 02.11.2018 otsuse juurde (tl. 17-

19). Kostja põhistas oma otsust sellega, et kuna Heldur Otsa on ise täies ulatuses vastutav tema

kasutuses olnud sõidukile kahju põhjustamise eest, siis vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 139

lg 1 järgi kuulub makstav hüvitis vähendamisele täies ulatuses ja puudub alus hageja

liikluskindlustuse hüvitise taotluse rahuldamiseks. Liiklusõnnetuse toimumisega on otseses

põhjuslikus seoses Heldur Otsa LS § 33 lg 2 p 8 ja § 48 lg 2 nõuete rikkumine.

17.Käesoleval juhul vaidlevad pooled, kes vastutab liiklusõnnetuse toimumise eest. Seega

hindab kohus järgnevalt kuivõrd üks või teine avariis osalenud sõiduki juht ise kahju tekkimise

põhjustas. Riigikohus on andnud lahendis nr 3-2-1-7-13 VÕS § 139 tähenduses hüvitise suuruse

määramisel juhiseks, et arvestada tuleb riskist lähtuvaid kui ka sõidukijuhtide käitumist

iseloomustavaid asjaolusid. Täiendavalt saab hinnata iga sõiduki konkreetse manöövri

objektiivset iseloomu ja ohtlikkust, millest tulenevalt õnnetus tekkis. Teisalt saab aga arvestada

ka õnnetuse põhjustamises osalenud mootorsõidukite juhtide käitumist eelkõige käibes vajaliku

hoolsuse järgimata jätmist ja liiklusnõuete eiramist. Sõidukite kokkupõrkamisel saab hinnata,

kes liiklusseaduse mõttes õnnetuse põhjustas. Kannatanu osa üle otsustamisel tuleb muu hulgas

arvestada, kumb juhtides jättis suuremal määral jälgimata liikluses tavaliseks peetava hoolsuse.

Juhtide käitumist iseloomustavate asjaolude arvestamine hüvitise suuruse määramisel ja sel

põhjusel hüvitise vähendamine ei tohi siiski moonutada riskivastutuse olemust ega viia VÕS §

1057 kohaldamise välistamiseni. Selliselt muutuks riskivastutus sisutühjaks. Kahju hüvitamise

otsustamist ei saa taandada üksnes liiklusnõuete rikkumise eest avalik-õigusliku vastutamise

küsimusele. Hüvitise alandamine miinimumini või selle välistamine saab kõne alla tulla üksnes

erandina, eelkõige juhul, kui on tuvastatud, et avarii põhjustas ainuüksi kannatanu raske

eksimus, millest tulenevalt ei olnud kahju tekitajal, kes enne reegleid ei rikkunud, enam

mõistlikult (st oodatavat hoolt rakendades) võimalik õnnetust vältida ning kahju tekitanud

mootorsõidukist tulenev risk oli kannatanu käitumise tõttu täielikult elimineeritud.

18.Kohtule

on

väljastatud

Politsei-

ja

Piirivalveameti

Lõuna

prefektuuri

Tartu

politseijaoskonna XX.XX.XXXX otsus väärteoasjas nr: XXX. Nimetatud otsus on Heldur Otsa

poolt edasikaevatud kohtusse ja see ei ole jõustunud (tl. 65-66). Otsuse kohaselt on väärteoasjas

koostatud väärteoprotokoll (tl.67-69), mille kohaselt 15.10.2018 kella 10.28 ajal juhtis Heldur

Otsa mootorsõidukit Škoda Octavia reg.nr XXX Tartu linnas, Põllu tn. ja Kruusamäe tn.

ristmikul, kus sooritades vasakpööret Kruusamäe tänavalt Põllu tänavale, ei veendunud selle

manöövri ohutuses ning vasakpööret sooritades kaldus ristmikul vastassuunavööndisse ning

selle tulemusel sõitis otsa Põllu tänaval enne ristmikku seisma jäänud sõidukile Mercedes-Benz

reg.nr XXX, mida juhtis K.Arand. Liiklusnõuete rikkumisega põhjustas H.Otsa varalise kahju

AS-ile Arand sõiduki Mercedes-Benz esiosa kahjustamise näol. Rikutud õigusnorm

liiklusseaduse § 33 lg 2 p 8 ja § 48 lg 2.

19.Hageja on seisukohal, et kindlustusotsuses on lähtutud väärast eeldusest nagu oleks hageja

sõitnud vastassuunavööndisse ning rikkunud LS § 33 lg 2 p 8 ja § 48 lg 2 sätestatud kohustusi.

Hageja ei ole neid kohustusi rikkunud. Hagiavalduses annab hageja oma seisukoha

põhistamiseks ja liiklusõnnetuse asjaolude kohta järgmise selgituse ning põhjendused:

 Hageja saabus Põllu - Kummeli - Välja - Kruusamäe ristmikule Kruusamäe tänavalt.

Tegemist on võrdsete teede ristmikuga (lisatud foto tl. 18). Seetõttu oli hagejal LS

§ 17 lg 5 p 5 alusel kohustus anda teed tema suhtes paremalt st Kummeli tänavalt

saabuvatele sõidukitele. Hageja veendus, et Kummeli tänavalt ühtegi sõidukit ei tule

ning alustas alles seejärel vasakpööret.

 MB juht samasisulist kohustust ei järginud ning sõitis Põllu tänavalt hageja suhtes

vasakult ristmikule veel enne seda kui hageja jõudis vasakpöörde manöövri

lõpetada. LS § 33 lg 2 p 8 sätestatud kohustust rikkus MB juht, sõites ristmikule

eelnevalt veendumata, et see on ohutu ega ohusta ristmikul juba manöövrit

sooritavat sõidukit.

 Kostja käsitlus, nagu ei oleks MB veel sõiduteede lõikumisalale jõudnud, ei ole õige.

Erinevalt ristmiku skeemist, on Kruusamäe – Põllu tänavate ristumiskoht mitte

täisnurkne vaid lauge ja kaarekujuline, samuti on see tavapärasest oluliselt laiem

(lisatud foto, tl 19).

 MB juht on sõitnud ristmikule selgelt liialt kaugele välja, rikkudes sellega LS § 56

lg 1 ja § 17 lg 5 p 5 sätestatud kohustusi.

 LS § 17 lg 5 p 5 sätestab, et sõidukijuht peab andma teed juhi suhtes paremalt

lähenevale või paremal asuvale sõidukijuhile, kui sõidukite liikumisteed lõikuvad ja

sõidujärjekord ei ole käesolevas seaduses teisiti määratud. Neid kohustusi MB juht

ei järginud, sõites teede lõikumisalale välja.

 Väär on ka väide nagu oleks hageja rikkunud LS § 48 lg 2 sätestatud kohustust ning

sõitnud sõiduteede lõikumisalalt välja sõites vastassuunavööndisse. LS § 48 lg 2

sätestab, et pöördel peab juht ristmikul sõitma nii, et sõiduteede lõikumisalalt välja

sõites ei satuks ta vastassuunavööndisse. Hageja ei sõitnud vastassuunavööndisse,

kuivõrd hageja ei jõudnudki ristmikku läbida ning sõiduteede lõikumisalalt välja

sõita. Hageja ei väljunud ka enda suunavööndist ning kui MB juht oleks soovinud

pöörata tema suhtes paremale Kruusamäe tänavale, oleks tal olnud selleks piisavalt

ruumi ilma, et hageja juhitud Škoda oleks seda takistanud.

 Liiklusõnnetuse põhjuseks oli asjaolu, et MB juht sõitis ristmikule veel enne seda

kui hageja oli jõudnud vasakpöörde lõpetada. Sellega rikkus MB juht LS § 33 lg 2

p 8 ja § 17 lg 5 p 5.

20.05.03.2019 kohtuistungil esitas hageja esindaja kohtule taotluse, kuulata tunnistajatena üle

liiklusõnnetust pealt näinud Karel Otti ja Egert Matrovi. 29.05.2019, 04.06.2019 esitas Hageja

esindaja taotluse, et kuna nimetatud tunnistajad ja MB juht Krista Arand on ülekuulatud Tartu

Maakohtu menetluses olevas väärteoasjas nr XXX (Heldur Otsa kaebus Politsei- Ja

Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri XX.XX.XXXX otsusele väärteoasjas nr XXX), siis ei pea

hageja esindaja vajalikuks nende ülekuulamist tsiviilasjas ja palub nimetatud protokollid võtta

antud tsiviilasja materjalide juurde (tl. 119-125, 130 - 142). Kohus rahuldas hageja esindaja

sellekohase taotluse.

21.29.05.2019 kohtuistungil väärteoasjas nr XXX, andis Krista Arand liiklusõnnetuse kohta

järgmisi ütlusi (tl. 130- 132):

 Mina sõitsin Põllu tänavalt, hakkasin otse sõitma Põllu tänavalt, kui tuli ristumine

Kruusamäe tänavaga. Siis Škoda autojuht tegi pööret lõigates ja sõitis minu

sõidusuunda. Ma nägin seda, et mind ei märgata, jõudsin lasta signaali.

 Tänu sellele, et need teeääred pole nii hästi piiritletud, siis see on nii laialiujuv rist…

aga oli selge, et Škoda tuli täiesti minu sõidurajale ette… ta lõikas. Ma nägin, kuidas

ta vaatas paremale poole ja tegi kurvi, ma proovisin märku anda, aga kõik toimus

nii kiiresti ma ei jõudnud reageerida.

 Ma jõudsin jääda seisma… ja jõudsin anda signaali seda mäletan selgelt… kui ta

olek koridori lõiganud õiget pidi, poleks kokkupõrget polnud.

 Nägin jah, et ta vaatas paremale poole, kui sooritas pööret lõigates.

 Ma polnud päris ristmikul veel väljas. Kuna ta oli vales sõidukoridoris, tänu sellele

see õnnetus juhtuski, muidu oleks olnud võimalik sealt mööda manööverdada ja

kõik oleks olnud korras.

16.05.2019 kohtuistungil väärteoasjas nr XXX, andis tunnistaja Karel Otti liiklusõnnetuse

kohta järgmisi ütlusi (tl. 121):

 Škoda, ta lõikas üle Põllu tänava, ta tegi vasakpööret. Mercedes tuli Põllu tänavalt

ja oli suunaga Selveri tänava poole. Mercedese häält oli kuulda, ühtlaselt tuli. Läks

ühtlase hooga otse. Škoda lõikas vastassuunavööndist kurvi. Kumbki auto ei

lasknud signaali.

16.05.2019 kohtuistungil väärteoasjas nr XXX, andis tunnistaja Egert Matrov

liiklusõnnetuse kohta järgmisi ütlusi (tl. 122):

 Seisin avariist maksimum 10 m kaugusel. Mercedese kiirus oli kiire ja teed ei

andnud ja vaatasin, et panevad kokku. Karel vaatas poole pealt, siis sõitsidki Škoda

ja Mercedes kokku.

 Mercedes ristile lähenedes ei peatunud, hoog oli väiksem aga mingi 12 km/h.

Mercedes pidurdas siis kui autod ninapidi koos olid. Mercedese juht signaali ei

andnud.

 Kuidas ta paiknes, ei oska öelda. Sõiduteede suhtes paiknes ristmiku keskel.

 Olen selles kindel, et Mercedes ristile lähenedes ei peatunud. Pidurituled süttisid

siis, kui kokkupõrge oli ära.

22.Mõlemad liiklusõnnetuses osalenud mootorsõiduki juhid kirjeldavad, et Kruusamäe-Põllu

tänavate ristumiskoht ei ole täisnurkne, on lauge ja kaarekujuline, tavapärasest oluliselt laiem.

Nimetatud ristmiku ja sõidukite kokkupõrke kohta on esitatud kohtule mitmed fotod tl. 18, 19,

26, 27, 38, 39, 40, 52, 57, 94, 95, 96, 97, 98, 99, 100, 101, 102, 103, 104, 105, 106, 152.

23.Tulenevalt LS § 56 lg-st 1 peab juht ristmikule lähenedes olema eriti tähelepanelik ristmiku

liiklusoludega. Juht peab sõitma sellise kiirusega, et tal on vajaduse korral võimalik sõiduk

seisma jätta ja anda teed eesõigust omavale liiklejale. Seega tuli hagejal vasakpöörde

sooritamiseks veenduda, et tulenevalt LS § 17 lg 5 p 5, tal ei ole paremalt läheneva sõiduki

suhtes tee andmise kohustust ja ta võib vasakpöörde sooritada lõigates oluliselt vasakult poolt

üle ristmiku ja selline manööver on vastavalt LS § 33 lg 2 p 8 ohutu ja ei takista ning kahjusta

teisi liiklejaid. Samuti tuli hagejal enne vasakpöörde sooritamist veenduda, et talle antakse teed.

Kohtule esitatud fotodelt tl. 96 ja 101, 102, 103, 104,105, 106 on üheselt nähtav, et hageja

paikneb suundudes Põllu tänavale oluliselt vastassuunavööndis. Kohtule esitatud fotosid

kõrvutades, on tuvastatav, et Mercedese juht ei ole veel jõudnud sõiduteede lõikumisalale.

Fotolt tl. 104 on tuvastav ristmiku nö sõiduread, mootorsõidukite kokkupõrke asukoht

ristmikul, mida näitlikustab hästi fotol parempööret tegev sõiduauto. Nimetatud sõiduk saab üle

ristmiku parempöörde manöövri sooritada selliselt, et liiklusõnnetuses olevad autod seda

kuidagi segaks. Arvestades eeltoodut, on kohus seisukohal, et liiklusõnnetuse põhjustas hageja,

kuna ei veendunud, et sooritades vasakpööret lõigates ja kaldudes oluliselt vasakule, siis selline

manööver on ohutu.

24.Riskivastutusest tulenva hüvitise määramisel, tuleb kohtul hinnata ka teise liiklusõnnetuses

osalenud juhi käitumist iseloomustavaid asjaolusid. Põllu tänavalt tulnud Mercedese juhil oli

hageja suhtes samuti paremalt lähenevale sõiduki suhtes tee andmise kohustus. Ristmikku

ületades, LS § 18 lg 1 kohaselt ei ole juhil kohustust sõidukit seisma jätta, vaid on kohustus

selgelt anda märku, et kavatseb järgida tee andmise kohustust seda siis sõidukiiruse

vähendamisega või sõiduki seismajäämisega. Hagejal tuli vasakpöörde manöövri sooritamisel

veenduda, et Mercedese juht täidab tee andmise kohustust. Seega oli mõlemal juhil kohustus

veenduda, et üksteist on märgatud ja täidetakse vastastikku liikluseeskirja nõudeid. Kristi Arand

on oma ütlustes kinnitanud, et ta jäi seisma ja andis signaali. Väärteo asjas nr XXX tunnistajate

Karel Otti ja Egert Matrovi ütluste kohaselt, kumbki juht seisma ei jäänud ega signaali ei

andnud. Samuti hageja seletuste kohaselt autod ei pidurdanud. Kohus loeb siinjuures

usaldusväärseks tunnistajate ütlused kui sündmust pealt näinud erapooletud isikud, kelle ei ole

põhjust enda kasuks sündmuse asjaolusid mõjutada. Kirjeldatud asjaolude ja esitatud tõendite

põhjal on kohus seisukohal, et mootorsõidukite kokkupõrge toimus mõlema sõiduki liikumise

pealt. Seega ei valinud ka Mercedese juht kohast meedet liiklusõnnetuse vältimiseks, st. ei

jätnud sõidukit seisma või ohu märkamisel ei andnud liiklusõnnetuse vältimiseks helisignaali.

Mootorsõiduki juhil tuleb liikluses järgida kõrgendatud hoolsust ja teha endast kõik olenev, et

ta ei ohustaks teisi liiklejaid ja samuti teha endast olenev, et liiklusõnnetust või ohtu vältida.

25.Arvestades eelnevaid põhjendusi, hinnates liiklusõnnetuse põhjuseid kogumina, leiab kohus,

et liiklusõnnetuse põhjustamises on hageja vastutav 80% ulatuses ja Mercedese juht 20%

ulatuses. Kohus leiab, et hageja käitumine on kokkuvõttes oluliselt suuremas põhjuslikkus

seoses temal endal kahju tekkimisega, kui seda on Mercedese juhil. Ülimalt suure tõenäosusega

oleks kahju jäänud saabumata, kui hageja oleks vasakpöörde sooritamisel püsinud oma

mõttelisel sõidureal ja teepoolel kuni manöövri lõpuni, samuti pööranud piisavalt tähelepanu

liiklusoludele temast vasakul. Hagejal parema käe reegli eelise omamine üksnes vähesel määral

ja osaliselt õigustab antud juhul sisuliselt vastassuunda sõitmist ning seal kokkupõrke

põhjustamist teise sõidukiga.

VÕS § 139 lg 1 kohaselt kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või

ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles

need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Võttes arvesse, et kohus pidas hagejat

liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi olevaks 80% ulatuses, tuleb väljamõistetavat kahjuhüvitist

vähendada 80% võrra. Kostja ei ole hageja poolt nõutud kahjuhüvitise summale vastuväiteid

esitanud. Hageja nõuab kahjuhüvitisena sõiduki Škoda Octavia taastamis maksumust, mille

kohta on hagejale Entar Auto esitanud 02.01.2019 arve nr XXX summas 3987,03 eurot (tl. 28).

Seega on põhjendatud välja mõista kostjalt hageja kasuks kahjuhüvitis summas

(3987,03 x 20 : 100) 797,41 eurot.

Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja

kahjuhüvitise 797,41 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

26.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4

sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1

kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui

kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Eelnevast tulenevalt ning kooskõlas

TsMS § 163 lg-ga 1 jätab kohus menetluskulud 80% ulatuses hageja kandaja ja 20% ulatuses

kostja kanda.

TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid.

Kohtu seisukoht kostja menetluskulude kindlaksmääramise osas.

27.Kostja taotleb hagejalt ühe kostja esindaja – Alar Urm, õigusabikulude väljamõistmist.

Kokku oli kostja esindaja ajakulu kogu kohtumenetluse jooksul 17,5 tundi. Esindaja tunnihind

on 170 eurot, käibemaksu hüvitamist ei taotleta. Seega on kostja menetluskulud kokku 2975

eurot järgmiste õigustoimingute eest:

-

kahjukäsitluse materjalidega tutvumine, kliendiga suhtlemiseks ja kostja vastuse

koostamiseks,7 tundi;

-

sündmuskohaga tutvumine ja Krista Arandiga vestlemine, 2 tundi;

-

liiklusõnnetuse ja väärteomenetluse kohta politseilt andmete pärimine, 30 minutit;

-

kohtuistungiks valmistumine ja kohtuistungil osalemine, 5 tundi;

-

ülejäänud menetlusdokumentide koostmaine, 3 tundi.

TsMS § 144 p 1 kohaselt on menetlusosaliste esindajate kulud kohtuvälised kulud.

Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu

diskretsiooniotsus (Riigikohtu 18.12.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-12, p 13).

Riigikohtu praktika kohaselt (RKTKo 3-2-1-115-13, p 25) tuleb lisaks esindaja ajakulu

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja

vajalikkust. Kohus leiab, et arvestades antud menetluse olemust ja esitatud nõuet ning menetluses

kostja esindaja poolt tehtud toiminguid, on arvestades kostja esindaja kvalifikatsiooni põhjendatud

töötunnihind 150 eurot. Keskmine advokaadi töötunnihind on sarnase õigusteenuse eest 110-120

eurot (ilma käibemaksuta).

Kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust

analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi.

Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh

menetlustoimingute hulgale. Kohus leiab, et arvestades kostja esindaja poolt tehtud

menetlustoiminguid, antud tsiviilasja olemust ja keerukust, loeb kohus hageja poolt kohtule

esitatud

menetlusdokumentide

ettevalmistamisele,

kohtuistungiks

ettevalmistamisele

ja

kohtuistungil osalemisele kulunud aega põhjendatuks 6 tunni ulatuses. Kohus leiab, et kostja

esindaja selline ajakulu vastab tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule. Kahjukäsitluse

materjalidega tutvumine, sündmuskohaga tutvumine, Krista Arandiga vestlemine, liiklusõnnetuse

ja väärteomenetluse kohta politsei andmete pärimine, kohus esindaja ajakulu hulka ei arvesta.

Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et menetluskulude väljamõistmisel ei arvestata asja

materjalidega tutvumisele kuluvat aega, samuti kliendiga suhtlemist ja talle õigusliku olukorra

selgitamist, kuna eelnevalt nimetatu peaks olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja

õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav

menetlusdokument.

Seega määrab kohus kostja lepingulise esindaja kuludeks kokku 900 eurot (6 tundi x tunnitasu 150

eurot). Arvestades kohtukulude jaotust tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista (900 x 80%) 720

eurot.

Kohtu seisukoht hageja menetluskulude kindlaksmääramise osas.

28. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 1810,20 eurot

(õigusabikulud 1 485,20 eurot (km-ga) ja riigilõiv 325 eurot) ja märkida, et menetluskuludelt

tuleb tasuda alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Hageja on kandnud antud tsiviilasjas õigusabikulusid alljärgnevalt :

-

tutvumine PZU 21.12.2018 vastusega kahjujuhtumis nr XXX, 10 min.;

-

telefoninõupidamine kliendiga, 15 min.;

-

hagiavalduse koostamine PZU vastu kahju hüvitamise nõudes, 2,5 tundi;

-

vastuse koostamine kostja 25.01.2019 vastusele, 1 tund, 59 min.;

-

telefonikõne klindiga, 15 min.;

-

taotluse koostmaine tunnistajate ülekuulamiseks, 40 min.;

-

telefonikõne kliendiga, 21 min.;

-

ettevalmistus kohtuistungiks, 52 min.;

-

kliendi esindus kohtuistungil, 1 tund;

-

täiendavate taotluste koostamine, 1 tund 7 min.;

-

kohtule väärteoasja XXX istungi protokolli esitamine, 10 min.;

-

telefonikõne kliendi ja adv. A. Urmiga, 35 min.;

-

lõppseisukohtade koostamine, 2 tundi.

Kohus leiab, et arvestades antud menetluse olemust ja esitatud nõuet ning menetluses hageja

esindaja poolt tehtud toiminguid ja hageja esindaja kvalifikatsiooni, on hageja esindaja,

vandeadvokaat Tambet Laasiku töötunnihind 140 eurot põhjendatud.

Kohus ei hinda õigusabile tehtud kulutuste juures minutilise täpsusega iga üksiku

õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Kohus leiab, et arvestades kostja esindaja

poolt tehtud menetlustoiminguid, antud tsiviilasja olemust ja keerukust, loeb kohus hageja poolt

kohtule esitatud menetlusdokumentide ettevalmistamisele, kohtuistungiks ettevalmistamisele ja

kohtuistungil osalemisele kulunud aega põhjendatuks 9 tunni ulatuses. Kohus leiab, et hageja

esindaja selline ajakulu vastab tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule. Seega määrab kohus

hageja lepingulise esindaja kuludeks kokku 1260 eurot (9 tundi x tunnitasu 140 eurot). Samuti on

kandnud hageja antud menetluses menetluskuluna riigilõivu summas 325 eurot. Eeltoodust

tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks (riigilõiv 325 eurot +

esindaja kulud 1260 eurot) 1585 eurot. Arvestades kohtukulude jaotust tuleb kostjalt hageja kasuks

välja mõista (1585x 20%) 317 eurot. Tulenevalt TsMS § 174 lg 10 menetluskuludelt arvestatava

käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustlane või

ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu arvestada. Kohus määrab hageja

menetluskulude rahaliselt kindlaks koos käibemaksuga, vastavalt hageja poolt antud kinnitusele,

et ta ei ole käibemaksukohustlane.

TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud taotluse

mõista menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni kohustuse kohase

täitmiseni välja menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg1 ettenähtud määras. Kohus mõistab hageja

taotluse alusel alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest menetluskuludelt välja viivise

VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Zakaria Nemsitsveridze

Kohtunik