2-13-19049/31 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Määruse tegemise aeg ja koht

09. september 2019.a Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-13-19049

Tsiviilasi

L P’i kohustustest vabastamise menetlus

Menetlustoiming

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine ja

kohustustest vabastamise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik L P (isikukood: xxxx, elukoht xxxx)

Puudutatud isik võlausaldaja Swedbank AS (e-post:

info@swedbank.ee)

Puudutatud isik võlausaldaja Eesti Vabariik (Maksu- ja

Tolliameti kaudu) (e-post: emta@emta.ee)

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada võlgniku L P (isikukood: xxxx) kohustustest vabastamise menetlus.

2. Keelduda vabastamast võlgnikku L P pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

3. Avaldada teade võlgniku L P pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata

jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

4. Menetluskulud jätta võlgniku kanda.

Edasikaebamise kord

Võlgniku kohustustest vabastamata jätmise määrusele võivad võlgnik ja võlausaldajad esitada

määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Asjaolud

Harju Maakohtu 30.04.2013 määrusega kuulutati välja L P’i pankrot. 28.05.2014 määrusega lõpetas

kohus L P’i pankrotimenetluse ja algatas tema suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

Usaldusisiku kohustusi määrati täitma võlgnikku ennast.

Võlgniku L P’i pankrotimenetluses jäi rahuldamata võlausaldajate Swedbank AS nõue summas 22

724 eurot ja Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) nõue summas 18,84 eurot.

Käesolevaks hetkeks on võlgniku L P’i kohustustest vabastamise menetlus kestnud viis aastat,

mistõttu tuleb kohtul otsustada võlgniku L P’i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamine vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg-le 1.

20.06.2019 esitas L P taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja kohustustest

vabastamiseks.

06.08.2019 toimus Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas võlgniku L P’i ärakuulamine kohustustest

vabastamise menetluses. Ärakuulamisele ilmus võlgnik, võlausaldajad ärakuulamisel osaleda ei

soovinud. Võlgnik selgitas ärakuulamisel, et ta ei ole kohustustest vabastamise menetluse kestel

töötanud. Võlgnik on Töötukassas töötuna arvel ning käis läbi selle koristamis- ja teenuseosutamise

kursusel. Võlgnik käis ka töökatsetel, kuid tervislikel põhjustel osutus see talle liiga raskeks.

Võlgniku väitel on tal osteoporoos ja kõrge kolesterool. Ta ei saa pidevalt kummardada ja tarvitab

viimased kaks aastat valuvaigisteid. Võlgnik ei ole võlausaldajatele kohustustest vabastamise

menetluse kestel midagi tasunud. Võlgnik elab koos oma tütre perega, kuid tütar ei saa teda aidata.

06.08.2019 andis võlgnik kohtule PankrS § 175 lg 4 alusel võlgniku vande.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise osas esitasid

seisukoha mõlemad võlausaldajad:

 Võlausaldaja Swedbank AS teatas, et Swedbank AS võla jääk on 22 530,49 eurot. Swedbank

AS palub kohtul otsustada võlgniku kohustustest vabastamise/vabastamata jätmise

põhjendatus.

 Võlausaldajal Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) puuduvad vastuväited võlgniku

kohustustest vabastamise osa. Võla jääk on 18,84 eurot.

Kohtumääruse põhjendused

PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Käesolevaks ajaks on võlgniku L P’i kohustustest

vabastamise menetluse algatamisest möödunud viis aastat, mistõttu otsustab kohus võlgniku L P’i

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt PankrS § 175 lg-le 1.

Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära

usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlgnik peab vande

all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet

ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast

(PankrS § 175 lg 4). Kohus kuulas 06.08.2019.a ära võlgniku, võlausaldajad ärakuulamisel osaleda ei

soovinud. 06.08.2019.a andis võlgnik L P kohtule PankrS § 175 lg 4 alusel võlgniku vande.

PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on

rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Samuti

eeldab PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaldamine võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral

järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte

tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel.

PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui

tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult

teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid

ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 sätestab, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust

sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule.

Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 sätestab,

et käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti.

Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis, leiab, et L P’i

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada.

Kohus leiab, et käesoleval juhul on võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg’s 1 nimetatud kohustust, jättes

täitmata kohustuse tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ning kui tal sellist tegevust ei ole, siis

seda otsida. Võlgnik on olnud kogu kohustustest vabastamise menetluse perioodi jooksul töötu ning

alates 06.04.2016 ennetähtaegsel vanaduspensionil. Kohus leiab, et ei saa pidada mõistlikuks, et

võlgnik ei pinguta piisavalt leidmaks püsivat ja tasuvat tööd. PankrS § 173 mõtte kohaselt peab võlgnik

ise olema aktiivne ning otsima tööd, mille eest saadav sissetulek võimaldaks lisaks enda

igapäevavajaduste katmise ka tasuda võlausaldajate nõudeid. Võlgniku väitel on ta Töötukassa kaudu

osalenud koristamis- ja teenuseosutamise kursusel. Samas ei ole võlgnik esitanud ühtegi tõendit selle

kohta, mida rohkemat on ta teinud töökoha otsimiseks ega tõendanud mingeid asjaolusid, mis

õigustaksid tema võimatust töötada. Võlgnik on toonud esile, et tema tervislik seisund ei võimalda tal

tööl käimist. Võlgniku poolt esitatud diagnooside väljavõttest nähtuvad võlgnikul erinevad tervislikud

probleemid, kuid sellest hoolimata ei ole võlgnikul tuvastatud töövõime vähenemist. Eeltoodu

kinnitab, et võlgnikul ei ole selliseid tervislikke probleeme, millest saaks järeldada, et ta ei ole

võimeline ühelgi töökohal töötama. Kohus on seisukohal, et kui võlgnik oleks otsinud aktiivselt tööd,

mis oleks vastav tema tervislikule seisundile ja oskustele, oleks see tal ka õnnestunud. Sellega, et

võlgnik ei ole aktiivselt otsinud tööd, mis võimaldanuks lisaks enda igapäevavajaduste katmisele

tasuda ka võlausaldajate nõudeid, on võlgnik kohtu hinnangul kahjustanud võlausaldajate huve ja

takistanud nende nõuete arvestatavas ulatuses rahuldamist. Võlgniku pahatahtlikkust võlausaldajate

nõuete rahuldamisel näitab ka asjaolu, et võlgnik ei ole hea tahte märgiks kogu kohustustest

vabastamise menetluse, s.o 5 aasta, jooksul teinud võlausaldajatele ühtegi makset võlgnevuste katteks.

Kuivõrd PankrS 175 lg 2 p-i 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik

on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate

huve, analüüsib kohus järgnevalt võlgniku süülisust eelpool viidatud kohustuste rikkumisel. Vastavalt

VÕS § 104 lg-le 2 on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Hooletus on käibes vajaliku hoole

järgimata jätmine VÕS § 104 lg 3). Raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata

jätmine (VÕS § 104 lg 4). Tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel

või lõpetamisel (VÕS 104 lg 5). Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-19-16 selgitanud, et füüsilisest isikust

võlgniku saab kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta, kui tema käitumises on

PankrS § 175 lg 2 p-des 1 või 2 või lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid. Seega on

Riigikohus täpsustanud, et pelgalt hooletust käitumisest ei piisa ja võlgniku kohustuste rikkumine peab

olema toimunud vähemalt raskelt hooletult. Kohtu hinnangul on võlgnik oma eelpool viidatud

kohustuste rikkumisel käitunud süüliselt. Võlgnik ei ole usutavalt põhistanud oma kohustuste

rikkumise vabandatavust ning asjas tõendamist leidnud asjaoludest nähtuvalt on võlgnik oma

pankrotiseadusest tulenevate kohustuste täitmisel tegutsenud vähemalt raske hooletusega.

Eeltoodud asjaoludest tulenevalt on kohus seisukohal, et L P ei ole andnud endast parimat võlausaldaja

nõude rahuldamiseks ning on süüliselt jätnud oma kohustused täitmata, kahjustades sellega

võlausaldaja huve. Kohus on tuvastanud, et võlgniku käitumine on käsitletav võlausaldajate nõuete

rahuldamise takistamisele suunatud tegevusena ja süülise käitumisena. Võlgnik on tahtlikult rikkunud

PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustusi, mistõttu esineb alus võlgniku L P’i pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja tema kohustustest vabastamisest

keeldumiseks PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel.

Kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti

raske. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma

endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Seega on võlgadest vabastamise menetlus nähtud

ette neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele.

Kuivõrd L P ei ole andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning on süüliselt jätnud

oma kohustused täitmata kahjustades sellega võlausaldajate huve, tuleb L P’i kohustustest vabastamise

menetlus lõpetada. Kohus keeldub võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamisest.

Lähtudes eelnevast, tuleb vastavalt PankrS § 175 lg 2 p-le 2 keelduda füüsilisest isikust võlgnikku L

P tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, kuna võlgnik on rikkunud

süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

Kohus jätab TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku

kanda.

Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 7 avaldab kohus teate L P’i (pankrotis) kohustustest vabastamata jätmise

määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liili Lauri

Kohtunik