1-19-5406/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

09.septembril 2019.a. Tallinnas Harju Maakohus koosseisus

kohtunik

Margot Mikler

sekretär

Moonika Rubizova juuresolekul

prokurör osavõtul

Heleri Randma

arutas kokkuleppemenetluse korras avalikul kohtuistungil kriminaalasja

Z.U (ik XXX; EV kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: keskharidus; elukoht: xxxx; töötab xxxx, varem kriminaalei ole kohaldatud ja väärteokorras karistamata, tõkend –

süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas

Z.U süüdistatakse selles, et tema, omamata vastava kategooria mootorsõiduki

juhtimisõigust, juhtis tahtlikult 16.09.2018 kella 18.09 ajal xxxx vallas xxxx alevikus xxx teel, xxxx teede vahelisel lõigul mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis

(alkoholi 0,93 mg/l väljahingatavas õhus). Liiklusseaduse § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund on alkoholi, narkootilise

või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis

avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja

reaktsioonides. joobeseisundi liigid: Korrakaitseseaduse § 36 lg 4 p 1, 2 kohaselt on

alkoholijoove; narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht siis, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

Z.U pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. J Z.U ja tema uhindudes KrMS § 245 sätetest on prokurör Heleri Randma, süüdistatav kaitsja Eva Rivis käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et prokurör taotleb kohtus KarS § 424 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest Z.U-le karistuseks 3 kuud vangistust, mis jätta KarS § 73 alusel tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui Z.U ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 16.09.2018.a. kuni 17.09.2018.a. (2 päeva) karistusaja hulka ning

kandmisele jäävaks karistuseks jääb 2 kuud ja 28 päeva vangistust. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päevast. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused

sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et

Kriminaalasi nr. 1-19-5406

2 menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru

saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe

on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub Z.U temale KarS § järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja 424 lg 1 temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, siis

seega kuulub Z.U-lt

KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras, s.o. 810 eurot.

Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 tuleb välja mõista riigi õigusabi korras määratud Z.U-lt kaitsjatasud, s.o. summas 90 eurot.

KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse

ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et

süüdistatavatel esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine neile ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele

asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Kohus leiab, et menetluskulud kokku summas 900 eurot tuleb Z.U tasuda 12 kuu (maksimumaeg) jooksul alates k

eurot. ohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 75,00

Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 3; § 248 lg 1 p 5; 249; § 311; § 312; § 313; § 315; KarS § 68 lg 1, § 73 lg 1,3, § 78 p 1 kohus:

o t s u s t a s

Süüdi KarS § järgi ja mõista karistuseks vangistus tunnistada Z.U 424 lg 1 3 kuud.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata Z.U eelvangistuses viibitud aeg, s.o 16.09.2018.a. kuni 17.09.2018.a. (2 päeva) karistusaja hulka 2 kuud ja 28 päeva vangistust. , kandmisele kuulub

KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel jätta vangistus tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui Z.U ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 78 p 1 alusel arvestada Z.U-le määratud 1 aasta pikkuse katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 09.09.2019.a.

Menetluskulud Välja mõista

Z.U-lt 810 eurot sundraha ja kaitsjatasu 90 eurot riigi tuludesse. Menetluskulud kokku summas 900 eurot sest tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumi igakuiselt vähemalt 75,00 eurot. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse Z.U-le e-posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised

3 nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks

kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja

võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui

kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest

ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

/digitaalselt allkirjastatud/ Margot Mikler Kohtunik