2-19-12697/6 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-19-12697 1(2)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Angelina Abol Kohtujurist J E Pavlenko Määruse tegemise aeg ja koht 09. september 2019, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-12697 Tsiviilasi E M hagi P M vastu abielu lahutamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: E M (IK XXX, elukoht XXX) Kostja: P M (IK XXX, elukoht XXX)

Menetlustoiming hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast E M hagi P M vastu abielu lahutamise nõudes. 2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. 3. Tagastada hagejale hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 100 eurot.

Saata määrus pooltele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates.

Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõiv. Kohus selgitab, et määruskaebuse esitamisel menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

E M esitas 27.08.2019 Viru Maakohtule hagiavalduse P M vastu abielu lahutamise nõudes.

Enne avalduse menetlusse võtmist esitas hageja 02.09.2019 avalduse hagist loobumiseks, kuna pooled on ära leppinud.

Kohus leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda, kuna pooled on ära leppinud

2-19-12697 2(2)

ning seega on ära langenud abielu lahutamise vajadus.

Seoses hageja avaldusega hagist loobumiseks peab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 1 p 3 alusel kohus menetluse lõpetama. Kohus ei saa aga menetlust lõpetada, kuna asi ei ole veel kohtumenetlusse võetud.

TsMS § 371 lg 2 p-le 2 võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Kuna pooled on ära leppinud, asub kohus seisukohale, et hageja õiguste rikkumine ei ole võimalik, hageja enam õiguskaitset ei vaja. Seetõttu tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keelduda.

Eeltoodu alusel keeldub kohus hagi menetlusse võtmast.

Kohus selgitab, et TsMS § 372 lg 6 kohaselt, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole kohtu menetluses olnud.

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 173 lõike 1 esimesele lausele märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kuna kostja menetluses ei osalenud, ei ole temal ka menetluskulusid tekkinud. Kuna pooltele hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad, ei määra kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks.

TsMS § 150 lg 1 p-le 2 tasutud riigilõiv tagastatakse kui avaldust ei võeta menetlusse. Hageja esitas taotluse riigilõivu tagastamiseks. Kohus leiab, et hageja taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hagejale tuleb tagastada hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 100 eurot.

/digitaalallkiri/ Angelina Abol kohtunik