2-18-19346/23 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

6. september 2019. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-19346

Hagi ese

Lydon Mürgimäe hagi TRENEK OÜ vastu

töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja

hüvitise saamiseks

Tsiviilasja hind

6300 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Lydon Mürgimäe (isikukood XXX)

Hageja

lepinguline

esindaja

advokaat

Grete

Kirsimaa, (e-post grete.kirsimaa@lmp.ee)

Kostja TRENEK OÜ (registrikood 11289914),

seaduslik esindaja Roel Jüriöö (e-post XXX)

Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Karin

Antsov (e-post karin@kuklase.ee)

Viimane kohtuistung

19. august 2019

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt Lydon Mürgimäe hagi TRENEK OÜ vastu töölepingu

ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise saamiseks.

2. Tuvastada, et TRENEK OÜ poolt Lydon Mürgimäega sõlmitud töölepingu

erakorraline ülesütlemine on tühine. Lõpetada TRENEK OÜ ja Lydon

Mürgimäe töösuhe alates 7. septembrist 2018.

3. Mõista TRENEK OÜ-lt Lydon Mürgimäe kasuks välja hüvitis netosummas 4400

eurot. TRENEK OÜ peab sellele täiendavalt tasuma seaduses ettenähtud maksud

ja maksed.

4. Jätta Lydon Mürgimäe hagi rahuldamata osas, milles ta palus TRENEK OÜ-lt

välja mõista hüvitise eelmises punktis toodut ületavas summas.

5. Jätta menetluskuludest 70% TRENEK OÜ ja 30% Lydon Mürgimäe kanda.

6. Mõista TRENEK OÜ-lt Lydon Mürgimäe kasuks välja menetluskulu 639 eurot

60 senti. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

7. Toimetada otsus kätte pooltele.

2/6

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta

seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Sirje Lydon Mürgimäe (hageja) esitas Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile

TRENEK OÜ (kostja) vastu avalduse, milles palus tunnistada kostja 7. septembri 2018.

a töölepingu ülesütlemine tühiseks, lõpetada poolte töösuhe töölepingu seaduse (TLS)

§ 107 lg 2 alusel ja mõista kostjalt hageja kasuks TLS § 109 lg 1 alusel välja hüvitis

6300 eurot (neto). Alternatiivselt palus hageja mõista kostjalt enda kasuks välja TLS §

100 lg 5 järgne hüvitis 2100 eurot (neto).

Avalduse kohaselt sõlmisid pooled 29. augustil 2017 töölepingu, mille alusel asus

hageja tööle XXX. Tööandja ja töötajad suhtlesid sotsiaalmeediaplatvormil Whatsapp.

Kuivõrd hageja avaldas seal rahulolematust teise töötaja suhtes, kirjutas tööandja

esindaja, et töösuhe hagejaga on koheselt lõppenud. Samal päeval edastas tööandja

hagejale ametliku teatise töölepingu erakorralisest ülesütlemisest TLS § 88 lg 1 p 6

alusel, kuna hageja on rikkunud üldtunnustatud käitumisnorme tööandja äripartneri

suhtes, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse töötaja vastu ning kolmanda

isikuusaldamatuse tööandja vastu. Hageja sellega ei nõustu. Hageja avaldas pahameelt

teise tööandja töötaja tehtud töö suhtes, mitte tööandja äripartneri suhtes. Kostja ei ole

hagejat enne töölepingu ülesütlemist hoiatanud. Samuti ei ole tegemist erakorraliste

asjaoludega, mis õigustaksid töölepingu ilma etteteatamistähtajata ülesütlemise.

2. Kostja vaidles avaldusele vastu. Töötaja peab TLS §-st 15 tulenevalt täitma oma

kohustusi tööandja vastu lojaalselt, olema aus ja kohusetundlik. Töölepingu p-de 2.4.5,

2.8.2, 2.8.3 kohaselt peab töötaja järgima töökultuuri üldtunnustatud põhimõtteid.

Töötaja ei tohi segada teiste töötajate tööd, tülitseda kaastöötajatega, neid solvata,

põhjustada skandaale jne. Töötaja peab suhtlema kaastöötajate, tööandja esindajate

ning kolmandate isikutega viisakalt ja korrektselt. Töötaja peab täitma tööandja

ülesandeid hoolega ning ausalt ja kohustub hoiduma tööülesannete täitmisel, samuti

töövälisel ajal, tegevusest või tegevusetusest, mis takistavad teistel töötajatel

töökohustuste täitmist, võib ohustada tööandja head nime, ühiskondlikke sidemeid,

kliendisuhteid või majanduslikke huve või tekitada tööandjale, teistele töötajatele või

kolmandatele isikutele varalist või mittevaralist kahju. Hagejaga töölepingu

ülesütlemise aluseks on järgmised hageja teod:

• Raiester Building OY esindaja T. P. korduv halvustamine;

• Raiester Building OY töötaja töö halvustamine ning solvamine;

3/6

• faktidele mittepõhineva info edastamine, mis on kaasa toonud negatiivse tööõhkkonna;

• Raiester Building OY esindaja korraldustele korduv tahtlik mitte allumine;

• tööst korduv keeldumine, korralduste naeruväärseks nimetamine;

• ebakvaliteetse ehk nõuetele mitte vastava töö tegemine;

• Raiester Building OY ja Trenek OÜ maine kahjustamine.

Raiester Building OY esindaja esitas kostjale suusõnalise hoiatuse, et lõpetab kostjaga

koostöö, kui hagejast tingitud olukorda ei lahendata.

3. Tööinspektsiooni töövaidluskomisjon jättis 22. novembri 2018. a otsusega nr 4-

1/1871/18-8 hageja avalduse rahuldamata.

4. Hageja esitas 22. detsembril 2018 Tartu Maakohtule kostja vastu hagi, milles palub

tunnistada kostja 7. septembri 2018. a töölepingu ülesütlemine tühiseks, lõpetada

poolte töösuhe töölepingu seaduse (TLS) § 107 lg 2 alusel ja mõista kostjalt hageja

kasuks TLS § 109 lg 1 alusel välja hüvitis 6300 eurot (neto). Alternatiivselt palus

hageja mõista kostjalt enda kasuks välja TLS § 100 lg 5 järgne hüvitis 2100 eurot

(neto). Lisaks töövaidluskomisjonile esitatud avalduses toodule leiab hageja, et

Raiester Building Oy ei ole kostja äripartner, vaid tööandja teine osaühing. Kostja ja

Raiester Building Oy juhatuse liikmeks on sama isik. Hageja oli eeskujulik töötaja ning

talle varem mingisuguseid etteheiteid tehtud ei ole. Tööleping on üles öeldud seoses

perekondlike suhete ja isikliku solvumisega.

5. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ütles hagejaga töölepingu üles TLS § 88 lg 1 p 6

alusel, kuna hageja põhjustas kolmanda isiku Raiester Building OY usaldamatuse

kostja vastu. Hageja rikkus lojaalsuskohustust ning kohustust hoiduda tegudest, mis

kahjustavad hageja mainet või põhjustavad klientide või partnerite usaldamatust hageja

suhtes. Hageja töötas ehitustöölisena ning tegi renditööd kasutajaettevõttes Raiester

Building Oy. Hageja rikkumine seisnes selles, et ta vaidles vastu kasutajaettevõtja juhi

antud töökorraldustele ja arvustas neid, õhutades sellega konflikti teiste töötajate ja

kasutajaettevõtte vahel ning arvustas teiste kasutajaettevõtja töötajate tööd. Selle

tulemusena avaldas kasutajaettevõte kostjale, et juhul, kui hageja jätkab seal töötamist,

ei ole võimalik koostööd jätkata. Kostja on varem hagejat hoiatanud töökohustuste

rikkumise eest.

KOHTU SEISUKOHT

6. Hageja on hagis esitanud nõude tuvastada kostjapoolne töölepingu ülesütlemise

tühisus, lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel ning mõista välja kostjalt hüvitis TLS

§ 109 lg 1 alusel. Alternatiivselt palub hageja välja mõista hüvitise TLS § 100 lg 5

alusel.

7. Pooled ei vaidle selle üle, et nad olid sõlminud töölepingu ning kostja esitas hagejale 7.

septembril 2018 töölepingu ülesütlemise avalduse. Pooled vaidlevad selle üle, kas

kostjal oli õiguslik alus tööleping erakorraliselt üles öelda. Kuigi hageja töötas Soomes,

on pooled töölepingu p-s 8.1 kokku leppinud, et töölepingule kohaldub Eesti Vabariigi

õigus. Seega lähtub kohus töölepingu ülesütlemise õiguspärasuse hindamisel Eesti

õigusest.

8. TLS § 104 lg 1 kohaselt on töölepingu ülesütlemine tühine, kui selleks ei ole seadusest

tulenevat alust või see ei vasta seaduse nõuetele. Töölepingu ülesütlemisavaldus vastab

TLS § 95 lg-s 1 sätestatud vorminõuetele. Pooled selle üle ka ei vaidle. Pooled

4/6

vaidlevad selle üle, kas ülesütlemiseks oli materiaalõiguslik alus. Kostja tugines

töölepingu ülesütlemisel TLS § 88 lg 1 p-le 6.

9. TLS § 88 lg 1 p 6 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast

tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada

töösuhte jätkamist, kui töötaja on põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse tööandja

vastu. Kostja väitel põhjustas hageja käitumine kostja äripartneri Raiester Building Oy

usaldamatuse kostja suhtes. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja tegi tööd renditööna

Raiester Building Oy juures. Kohus leiab, et olukord, kus töötaja teeb tööd renditööna,

ei tohi kaasa tuua töötaja õiguste kahjustamist võrreldes olukorraga, kus ta teeb tööd

oma tööandjale. Seega ei saa renditöö tegemine võimaldada kuidagi lihtsamalt

töölepingu ülesütlemist võrreldes tavatööga. Seega hindab kohus, kas kostja poolt

hagejale etteheidetud teod annaksid alust töölepingu ülesütlemiseks, kui need oleksid

tehtud tööandja suhtes. Kohus märgib täiendavalt, et hageja on esitanud tõendid selle

kohta, et kostja juhatuse liige on Raiester Building Oy enamusosanik. Kostja ei ole

sellele ka vastu vaielnud. Sellises olukorras ei ole kohtu hinnangul usutavad kostja

väited koostöö võimaliku katkemise kohta.

10. Kostja leiab, et hagejaga töölepingu ülesütlemiseks andis alust hageja poolt

sotsiaalmeedia platvormil Whatsapp kasutajaettevõtte loodud tööalaseks suhtlemiseks

mõeldud vestlusgrupis 6. septembril 2018, st päev enne töölepingu ülesütlemist

väljendatu (tl 45 jj). Kohtu hinnangul nähtub nimetatud vestlusest, et kasutajaettevõtja

juhataja T. P. oli saatnud hageja koos teise töötajaga kontrollima tehtud tööde

kvaliteeti. Hageja leidis, et töö oli halvasti tehtud ning tuleb üle teha. Kohus märgib

seejuures, et vestluse tekst ei kinnita kostja väidet, et hageja olevat juba vestluse

alguses nimetanud T. P. korraldusi naeruväärseks. Hageja on nimetanud oma esimeses

sõnumis naeruväärseks seda, kui ta peaks kogu töö üle tegema. Kusagilt ei nähtu aga,

et selleks hetkeks oleks talle vastav korraldus ka antud. Loogiliselt võttes, arvestades

asjaolu, et hageja oli saadetud objektile etteheidete paikapidavust kontrollima, st enne

hageja sõnumit ei saanud T. P. olla kindel, kas töö halb kvaliteet kinnitust leiab, ei

saanud hagejale vastavat korraldust olla antud. Arvestades asjaolu, et T. P. andis

seejärel korralduse, et kõik töötajad peavad oma korruse uuesti üle tegema, on selge, et

hageja hinnang tööde halvale kvaliteedile oli põhjendatud. Kohus leiab, et olukorras,

kus hageja oli saadetud tööde kvaliteeti hindama, ei saa talle ette heita seda, et ta tehtud

tööde kvaliteeti kritiseeris. Vestlusest nähtub, et hageja avaldas rahulolematust T. P.

korraldusega alles pärast seda, kui T. P. teatas, et töö ületegemise eest töötajatele

täiendavalt ei maksta. Seejuures ei olnud hageja ainus töötaja, kes avaldas

rahulolematust. Kohus leiab, et töötaja lojaalsuskohustus ei tähenda seda, et töötajal ei

oleks õigus kritiseerida tööandja korraldusi. Seda eriti olukorras, kus pealtnäha annab

tööandja töötajale korralduse teha tasuta tööd, mis ei lähe kokku töölepingu kui tasulise

lepingu olemusega. Olukorras, kus tööandja juba ette teatab, et ta tehtud töö eest

töötasu ei maksa, on töötajal iseenesest õigus töö tegemisest keelduda. Kohtu

hinnangul nähtub nimetatud Whatsappi vestlusest, et tegelikult ei olnud ka

eelpoolmainitud hageja kirjutatu ülesütlemise põhjuseks. Ülesütlemise põhjustas see, et

hageja nimetas lohikuks Raiester Building Oy töötajat ja T. P. poega N. P., kes oli

teinud töö, mille kvaliteedi osas tehtud etteheidetest tingitult vestlus algas. Kohtu

hinnangul nähtub T. P. sellele järgnenud kirjutisest selgelt, et ülesütlemise põhjustas

tema isiklik solvumine. Kohus märgib, et hageja sõnakasutust ei saa pidada küll

viisakaks, kuid ainuüksi ebaviisakat sõnakasutust olukorras, kus öeldu sisu (tööde kehv

kvaliteet) vastab tõele, ei saa pidada töölepingu rikkumiseks. Töötajale ei saa ette heita,

et ta põhjendatult teise töötaja tehtud töö kvaliteeti kritiseerib. Kohus leiab, et isiklik

5/6

solvumine ei saa olla mõjuvaks põhjuseks töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks.

Seega tuleb hageja nõue töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks rahuldada.

Kuivõrd hageja on taotlenud töölepingu lõpetamist, lõpetab kohus töölepingu TLS §

107 lg 2 alusel.

11. Kuna kohus eelnevalt leidis, et hageja 6. septembril 2018 Whatsappi vestluses

kirjutatuga töölepingut ei rikkunud, ei ole asja lahendamisel oluline ka see, kas hageja

oli varem oma töökohustusi rikkunud ning kas kostja oli hagejat varem selle eest

hoiatanud, mistõttu ei pea kohus vajalikuks vastavaid väiteid ja nende kohta esitatud

tõendeid käsitleda.

12. TLS § 109 lg 1 kohaselt, kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu TLS §

107 lg-s 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu

keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta,

arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Pooled ei vaidle

selle üle, et hageja keskmine netotöötasu oli XXX eurot kuus. Kostja on leidnud, et

hüvitist tuleb vähendada, kuna hageja asus kohe pärast töölepingu ülesütlemist uuesti

tööle, mistõttu ei ole talle töölepingu ülesütlemisest tulenevalt kahju tekkinud. Hageja

võttis toimunud kohtuistungil omaks, et ta asus uuesti tööle kuu aega pärast töölepingu

ülesütlemist töötasuga XXX eurot kuus. Kohtule esitatud ja kohtu kogutud tõenditest ei

nähtu, et hageja oleks asunud tööle varem või suurema töötasuga. Kohus märgib, et

Maksu- ja Tolliameti väljavõttest nähtuvalt on kostja teinud hagejale 2018. a

septembris küll makse, kuid arvestades asjaolu, et töösuhe hagejaga lõppes 7.

septembril, sai see sisaldada üksnes eelmise kuu ja septembri esimese nädala tasu ning

võimalikku hüvitist kasutamata puhkuse eest. Tõendeid ei ole selle kohta, et hageja

oleks saanud septembri eest töötasu pärast temaga töölepingu ülesütlemist. Kohus

leiab, et kuivõrd hageja sai asuda lühikese aja jooksul pärast töölepingu ülesütlemist

sarnase töötasuga töökohale, on hüvitise vähendamine põhjendatud. Kuna hüvitis

hõlmab kogu hagejale tekkinud kahju, st lisaks kaotatud töötasule ka mittevaralist

kahju, ei ole põhjendatud hüvitise vähendamine üksnes hageja ühe kuu töötasuni.

Kohus peab põhjendatud hüvitise suuruseks, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista 4400 eurot.

13. Kohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 331 lg 1 alusel tähelepanuta

hageja 26. augusti 2019. a menetlusdokumendile lisatud tõendid ja väited hagejale

kahju tekkimise kohta. Kohus oli andnud pooltele 11. jaanuari 2019. a määrusega

tähtaja mh kõigi tõendite esitamiseks, mis mõjutavad väljamõistetava hüvitise suurust.

Hagejal oli võimalik nimetatud tõendid esitada antud tähtaja jooksul. Hageja

täiendavad tõendid on esitatud hilinenult ning nende vastuvõtmine viivitaks asja

menetlust.

14. Kuna kohus rahuldab osaliselt hageja esimese nõude, siis, arvestades ka hageja

kohtuistungil esitatud seisukohta, ei ole vajadust käsitleda hageja alternatiivset nõuet,

mille hageja esitas juhuks, kui kohus jätab tema esmase nõude rahuldamata.

15. Hagi osalise rahuldamise tõttu jaotab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 järgi

proportsionaalselt hageja hüvitisenõude rahuldamise ulatusega. Seega jääb 70%

menetluskuludest kostja kanda ja 30% hageja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja

kohaselt on hageja menetluskuluks esindajatasu 1428 eurot. Esindaja tunnitasu on 120

eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja

menetluskuluks esindajatasu 1200 eurot tunnitasuga 120 eurot ilma käibemaksuta.

Kohtu hinnangul on mõlema poole esindajakulud, arvestades asja mahtu ja tehtud

menetlustoiminguid TsMS § 175 lg 1 mõttes pidada põhjendatud ja vajalikud. Hageja

6/6

esindajakulust 70% on 999,6 eurot, mis jääb kostja kanda ning kostja menetluskuludest

30% on 360 eurot, mis jääb hageja kanda. Kohus tasaarvestab need nõuded ja mõistab

kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 639,6 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik