2-18-11556/43 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

6. september 2019. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-11556

Hagi ese

Ain Keluse hagi DEB Control OÜ vastu

sundtäitmise

lubamatuks

tunnistamiseks

täiteasjas nr 052/2015/1025

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Ain Kelus (isikukood XXX );

Hageja

esindajad

advokaat

Triin

Väljaots

ja

vandeadvokaat

Armand

Reinmaa

(e-post

menetlus@reinmaa.ee)

Kostja DEB Control OÜ (registrikood 14289010);

Kostja esindaja vandeadvokaat Tõnu Mets (e-post

tonu@mets.law)

Viimane kohtuistung

2. september 2019

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Ain Keluse hagi DEB Control OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks täiteasjas nr 052/2015/1025

2. Tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 052/2015/1025 lubamatuks.

3. Tühistada Harju Maakohtu 2. augusti 2018. a määrusega seatud hagi tagamise

abinõud.

4. Jätta menetluskulud DEB Control OÜ kanda.

5. Mõista DEB Control OÜ-lt Ain Keluse kasuks välja menetluskulu 4195 eurot.

Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust

kindlaks

tegeva

lahendi

jõustumisest

alates

kuni

täitmiseni

viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

2/4

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta

seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Ain Kelus (hageja) esitas 1. augustil 2018 Harju Maakohtule Tehnotaip OÜ vastu hagi,

milles palus tunnistada sundtäitmine täiteasjas 052/2015/1025 lubamatuks. Hagi

kohaselt on hageja suhtes täitemenetlust alustatud XX.XX.XXXX. a notariaalselt

tõestatud võlatunnistuse ja sundtäitmisele allumise kokkuleppe alusel. Hageja leiab, et

sundtäitmine tuleks tunnistada lubamatuks, kuna võlatunnistus on fiktiivne ja hageja ei

ole võlatunnistuses märgitud laenulepingut sõlminud ega laenu summas 50 000 eurot

saanud. Võlatunnistus anti tulevikus tekkiva kohustuse katteks, mis aga ei

realiseerunud. Hageja on saanud Cinzia Siigilt XX.XX.XXXX. a laenulepingu alusel

500 000 krooni, mille hageja on võlausaldajale tagastanud. Täiendavat laenu hageja ei

ole saanud.

2. Harju Maakohus andis asja kohtualluvuse alusel üle menetlemiseks Tartu Maakohtule.

3. Tehnotaip OÜ vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja sai Cinzia

Siigilt XX.XX.XXXX sõlmitud laenulepingu alusel laenu 500 000 krooni (31 955,81

eurot), mille pidi tagastama ühe kuu möödudes ja tasuma selle eest intressi 10% kuus.

Lisaks on kostja andnud hagejale 2010. a sügisel täiendavalt sularahas laenu 150 000

krooni (9586,75 eurot). Arvestades intressimäära 10% kuus, oli hageja võlg 15.

veebruari 2012 seisuga kokku 117 917 eurot.

4. DEB Control OÜ (kostja) esitas 12. veebruaril 2019. a kohtule taotluse astuda kostjana

tsiviilasja menetlusse Tehnotaip OÜ asemel, kuna Tehnotaip OÜ on pärast hagi

menetlusse võtmist loovutanud oma nõude hageja vastu DEB Control OÜ-le

5. Kohus asendas kostja 6. märtsi 2019. a määrusega.

6. Kostja asus 6. mai 2019. a kohtuistungil seisukohale, et tal ei ole hageja vastu

viivisenõuet aja eest enne XX.XX.XXXX . Kostja nõustus hagejaga, et

XX.XX.XXXX. a laenulepingu järgne põhivõlg, intress ja alates 2. jaanuarist 2013

arvestatud viivis, on hageja esitatud graafiku järgi (tl 179) tagasi makstud.

KOHTU SEISUKOHT

7. Hageja on esitanud kostja vastu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.

Täitemenetluse seadustiku § 221 lg-te 1 ja 11 kohaselt võib sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise hagis esitada kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude

olemasolule ja kehtivusele.

8. Täitedokumendiks on praeguses asjas hageja ja Cinzia Siigi sõlmitud notariaalne

võlatunnistus ja kokkulepe kohesele sundtäitmisele allumise kohta (tl 6 jj).

Võlatunnistuse kohaselt on tegemist deklaratiivse võlatunnistusega, millega hageja

tunnistas enda varasemat võlga. Deklaratiivse võlatunnistuse menetlusõiguslikuks

3/4

tagajärjeks on tõendamiskoormise ümberpööramine, st võlausaldajal ei ole vaja

tunnustatud võla sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse ning

võlgnik peab kohustusest vabanemiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks tõendama, et tal

ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga (vt nt Riigikohtu 10. detsembri 2014. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-124-14, p 23; 6. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-

11, p 21). Deklaratiivse võlatunnistuse materiaalõiguslikuks tagajärjeks on võlgniku

loobumine võimalikest vastuväidetest võlale, millega lihtsustatakse võla sissenõudmist

(vt ka Riigikohtu 10. detsembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-14, p 23; 18.

detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-146-13, p 24; vastuväidetest loobumise

kohta vt täpsemalt otsuse p 23).

9. Eelnevast tulenevalt ei pea kostja tõendama käesolevas menetluses enda nõude

olemasolu, vaid piisab üksnes sellest, kui ta toob välja nõude aluseks olevad asjaolud.

Võla puudumise tõendamiskoormis on hagejal.

10. Kostja on tuginenud sellele, et nõue hageja vastu, mida deklaratiivse võlatunnistusega

tunnustati, tuleneb hageja ja Cinzia Siigi vahel sõlmitud laenulepingutest, millega

Cinzia Siig laenas hagejale XX.XX.XXXX 500 000 krooni ning 2010. a sügisel

täiendavalt 150 000 krooni.

11. Kostja on samas omaks võtnud asjaolu, et XX.XX.XXXX. a saadud laenu on hageja

koos intressi ja viivisega tagasi maksnud. Seega on selles osas hageja kohustus

võlaõigusseaduse § 186 p 1 alusel lõppenud.

12. Hageja on esitanud väidetavalt 2010. a sügisel saadud 150 000 krooni suuruse laenu

kohta vastuväite, et hageja ei ole seda laenu saanud. Hageja on selle väite tõendamiseks

palunud ennast vande all üle kuulata. Hageja kohtuistungil vande all antud ütlustest

nähtub, et hageja sai Cinzia Siigilt laenuna üksnes XX.XX.XXXX. a laenulepingu

alusel 500 000 krooni. Mingit täiendavat laenu hageja ei Cinzia Siigilt ega Tehnotaip

OÜ-lt ei ole saanud. Hageja andis võlatunnistuse tulevikus sõlmitavast laenulepingust

tuleneva kohustuse tagamiseks, kuid seda laenulepingut ei sõlmitud. Kohus leiab, et

kuivõrd kostja ei ole esitanud omapoolselt ühtegi tõendit, mis lükkaks ümber hageja

vande all antud ütlused ja tõendaksid, et hageja sai 2010. a sügisel täiendavalt laenu

150 000 krooni, siis on hageja vande all antud ütlustega tõendatud, et hageja seda laenu

ei saanud.

13. Kuivõrd eelnevaga on tuvastatud, et hageja on oma XX.XX.XXXX. a laenulepingust

tuleneva kohustuse täitnud ning mingeid täiendavaid kohustusi tal Cinzia Siigi ees ei

olnud, mis oleksid XX.XX.XXXX. a võlatunnistuse aluseks, siis leiab kohus, et hagi

tuleb rahuldada ja sundtäitmine tunnistada lubamatuks, kuivõrd täitedokumendist

nähtuvat kohustust ei ole olemas.

14. Kuna käesoleva otsuse alusel, tuleb täitemenetlus lõpetada, langeb ära hagi tagamise

vajadus, mistõttu tuleb asjas kohaldatud hagi tagamise abinõud tühistada.

15. Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 162 lg 1 järgi kostja kanda. TsMS § 166 kohaselt poole asendamisel vaidlusaluse

eseme võõrandamise või nõude loovutamise korral kannavad asendatud ja asendav

pool solidaarselt vastaspoole menetluskulud, kui otsus tehakse vastaspoole kasuks.

Kohus määrab kulude jaotuse teisiti, kui see oleks eelnimetatud viisil ilmselt

ebaõiglane. Kohus leiab, et praegusel juhul oleks ebaõiglane jätta menetluskulud

solidaarselt ka kostja õiguseelneja Tehnotaip OÜ kanda. Nimelt kostja on pärast

menetlusse astumist loobunud tunnistajate ülekuulamise taotlusest, millega Tehnotaip

OÜ tahtis tõendada hagejale 150 000 krooni laenamist, loobunud viivisenõuetest, mis

4/4

muutusid sissenõutavaks enne võlatunnistuse andmist, andnud TsMS § 268 mõttes

nõusoleku hageja vande all ülekuulamiseks ning on omaks võtnud hageja väited

500 000 kroonise laenu tasumise kohta. Seega on kohtu hinnangul asja lahendus

suuresti tingitud praeguse kostja menetluslikust käitumisest ning ei ole välistatud, et

asja lahendus oleks Tehnotaip OÜ menetluses jätkamisel olnud teistsugune.

16. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv 350

eurot ning esindajakulu 4614 eurot. Esindaja tunnitasu on 150 eurot koos

käibemaksuga ning ajakulu 30 tundi 36 minutit. Lisaks on esindajakuluks esindaja

bussipiletite kulu sõiduks Tallinnast Tartusse istungile. Hageja on kasutanud asjas

kahte lepingulist esindajat. TsMS § 175 lg 3 kohaselt mitmele lepingulisele esindajale

tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja

vahetamise vajadusest. Kohus märgib, et asja õiguslik külg ei olnud arvestades

vaidluse sisu ja poolte seisukohti eriti keeruline. Keskmisest keerulisem oli hageja

positsioonilt asja tõenduslik külg, arvestades seda, et tõendamiskoormis võla

puudumise osas lasus hagejal. Tegemist ei ole siiski nii keerulise ja mahuka tõendite

kogumiga, mida üks esindaja ei oleks mõistliku aja jooksul suutnud läbi töötada. Kohus

leiab sellest tulenevalt, et TsMS § 175 lg 3 järgi põhjendatuks ei saa pidada mitme

esindaja kulude hüvitamist. Kuivõrd hageja menetluskulu nimekirjast ei ole selgelt aru

saada, millised kulud on täiendavalt tekkinud seoses kahe esindaja kasutamisega, peab

kohus põhjendatuks vähendada kostjalt väljamõistetavaid kulusid 20% võrra, st 3845

euroni. Arvestades vaidluse olemust, esitatud menetlusdokumente ning toimunud

istungeid, peab kohus selles ulatuses esindajakulu TsMS § 175 lg 1 mõttes vajalikuks

ja põhjendatuks. Kostjalt tuleb seega hageja kasuks välja mõista menetluskulu 4195

eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik