4-19-3391/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-19-3391

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

06. september 2019, Tallinn Väärteoasja number 4-19-3391 (2302,19,007839) Kohtunik Märt Toming Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi L

201 lg 2

iiklusseaduse § ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik

K.I XXX; elukoht: xxxx ; sünniaeg: ; töökoht: xxxx Kohtuvälise menetleja esindaja Raul Annuka, Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse kohtuesindusgrupp RESOLUTSIOON

1. K.I tunnistada LS

süüdi § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemises ning mõista temale karistuseks arest 10 (

kümme) päeva.

2. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata aresti kandmine ositi, ning järjest kantava karistuse kestus peab olema vähemalt 2 (kaks) päeva.

3. Mõistetud ja ositi kandmisele määratud arest päeva tuleb ära kanda Põhja prefektuuri

Kinnipidamiskeskuses Linnaaru tee 5/1 Soodevahe küla Rae vald Harjumaa. Mõistetud arest peab olema täies ulatuses ära kantud hiljemalt 27.10.2019. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole tähtaegselt mõistetud aresti ära kandnud, kohaldatakse tema suhtes sundtoomist ning kogu ära kandmata aresti ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku kinnipidamisest ja toimetamisest karistuse ärakandmisele.

4. Väärteotoimikus asuv ümbrikusse pakendatud CD plaat fotode jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 ga alusel väärteotoimikusse. Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, s.o alates 06.09.2019. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest.

Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

27.05.2019 20190527375701 koostatud väärteoprotokollist nr nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et tänav 27.05.2019 kell 08:57 peeti xxxx xxxx juures (xxxx suunas),

xxxx K.I, kes j ta vastava kinni sõiduk, mida juhtis uhtis mootorsõidukit, omama

kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Eeltoodud tegevusega rikkus menetlusalune isik LS

90 lg 1 p pani §

1 sätestatud keeldu ning toime LS

§ 201 lg ettenähtud väärteo.

Menetlusalune isik selgitas, et süüdistus on arusaadav ja tunnistab end süüdi. Töötaja, kes pidi autot juhtima jõi ennast täis. Pidi ise rooli minema, et auto keskuse juurest ära viia. Kuna xxxx pidi ise bussijaamast bussiga ära sõitma, viis auto bussijaama parklasse. Helistas inimesele, kes pidi sõiduki üle võtma. On kaua aega töötanud, seetõttu ei ole juhtimisõigust taastanud. xxxx xxxx on ka vahepeal kinni peetud. Varasemad trahvid on tasumata, kohtutäiturid peavad kinni.

Viimast trahvi tasuma asunud ei ole. Oleks nõus tegema üldkasulikku tööd, mitte niisama istuma. Saaks olla sellega rohkem kasulik. Kui määratakse arest, siis taotleks ositi kandmist.

Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et menetlusalune isik on temale inkrimineeritud väärteo toime pannud. Arvestades isiku karistusandmeid, on suur tõenäosus, et paneb toime kuriteo. Taotleb aresti 10 päeva.

Kohus,

kontrollinud väärteoasja materjale, kuulanud ära menetlusaluse isiku süü tunnistamise ja selgitused, o asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärte toimepanemine on tõendamist leidnud täies mahus.

LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt moot kellel ei ole vastava kategooria orsõidukit ei tohi juhtida isik,

või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest .

nähtuvalt juhtimisõigus puudus, sest juhtimisõigus oli K.I 27.05.2019 taastamata

alates 30.01.2007. Seega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1 nõuet, juhtides mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ajal, kui juhtimisõigus oli Menetlusalune isik oli teadlik sellest, et tal mootorsõiduki taastamata. juhtimise õigus puudub. Lisaks sellele oli ta isikuks, keda on varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, kuivõrd teda kõrvaldati mootorsõiduki juhtimiselt ka 22.12.2015 kui oli kinni peetud samasuguse väärteo toimepanemiselt, s.t ta oli LS § 90 lg 1 p 3 märgitud isikuks.

22.12.2015 koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt jõustub otsus alates selle tegemisest ning kehtib asjaolude äralangemiseni, s.o juhtimisõiguse taastamiseni. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsust ettenähtud korras vaidlustanud ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuses märgitud asjaolu ei ole senini ära langenud, on see otsus senini kehtiv ja menetlusalune isik oli väärtegu toime pannes isikuks, keda on varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud s menetlusalune isik mootorsõidukit . Sellegi poolest asu juhtima. Seega on tegu toime pandud teadlikult ja tahtlikult, s.o kavatsetult.

Eeltooduga on tõendamist leidnud, et rikkus LS § 90 lg 1 p 1, 3 menetlusalune isik

keeldusid ja pani sellega

. toime LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo, s o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on varem mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud.

Karistuse mõistmine

LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva.

Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse kaitsmise huvisid. mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja r

askendavaid asjaolusid ning preventsioone mõistetakse karistus.

Kuivõrd LS § 201 lg 2 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, siis tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Väärteotoimikus leiduvatest karistusandmetest menetlusalust isikut on eelnevalt juba kahel korral nähtub, et karistatud mootorsõiduki juhtimise eest ilma juhtimisõigust omamata. Samuti on isikut ka teiste liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest korduvalt karistatud. Nii eelnimetatud liiklusalaste väärtegude kui ka teiselaadsete väärtegude eest on isikut karistatud rahatrahvidega, mis on jäetud tasumata Seejuures on üks rahatrahvidest karistuse täitmata jätmise tõttu asendatud ka . arestiga. Seejärel on ta taaskord vaatamata juhtimisõiguse puudumisele juhtinud sõidukit isikuna, kellel ei ole juhtimisõigust. Seega varasemad karistused rahatrahvide näol ei ole soovitud mõju avaldanud ning menetlusalune isik jätkab liiklusalaste süütegude toimepanemist.

Arvestades eelmiste määratud rahatrahvide tasumata jätmist võib asuda seisukohale, et menetlusalusel isikul puuduvad piisavad rahalised vahendid trahvide maksmiseks või soov rahaliste mõjutusvahendite tasumiseks ning rahatrahvid pole oodatud mõju taganud. Et rahatrahv oma mõju ei avaldanud, näitab ka uue samalaadse väärteo toimepanemine. Samas nähtub karistusandmetest ka see, et teda on juba ajal, mil tal on juhtimisõigus puudub, korduvalt kinni peetud sõiduki juhtimiselt. Kohtuistungil esitas kohtuvälise menetleja kohtule kiirmenetluse otsuse, mille kohaselt on menetlusalust isikut ka pärast menetlusesemeks olevat väärtegu 06.07.2019 karistatud LS § 201 lg 1 ja § 227 lg 2 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest rahatrahviga, mida menetlusalune isik samuti tasuma hakanud ei ole. Selline asjaolu näitab, et menetlusalune isik teadlikult ignoreerib määratud karistus , juhtimisõiguse puudumist ja i

jätkab järjekindlalt liikluses juhina osalemist. Seega on rahatrahv kui karistusliik end ammendanud ja seetõttu tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada teiseliigilist karistust, s.o aresti, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma uute süütegude toimepanemisest.

Käesolevas väärteoasjas on menetlusaluse isiku süü väärteo toimepanemisel keskmine.

Menetlusalune isik on avaldanud ka kahetsust, kuid kohus suhtub sellisesse kahetsusse kriitikaga, kuna menetlusalust isikut on liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest juba korduvalt karistatud. Kuivõrd isikut on ka varasemalt kõrvaldatud mootorsõiduki juhtimiselt ja karistatud mootorsõiduki juhtimise eest ilma juhtimisõigust omamata, on menetlusalune isik üheselt teadlik ni toime pandud teo keelatusest, võimalikest põhikaristus i

test kui ka nende tähtaegadest. Seega ei saa kahetsust hinnata siirana ja kohus seda kergendava asjaoluna arvesse võtta ei Seda kinnitab ka asjaolu, et vähem kui kahe kuu möödudes pani ta toime juba uue saa. samalaadse väärteo.

Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest vähemalt aresti kandmise ajaks, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Seda toetab ka eripreventsiooni saavutamise eesmärk, kuivõrd varasemad karistused ei ole menetlusalust isikut mõjutanud ning järjest uute süütegude toimepanemine ei saa hakata süüdlase olukorda kergendama.

Seetõttu VTMS § kohus, juhindudes -dest 107 lg 1 p 1 asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärte õista o toimepanemises ja temale tuleb m karistusena arest. Kehtiva kohtupraktika kohaselt võib ka keskmise süü korral mõista karistuse keskmist määra ületavas määras kui korduvalt karistatud isikus on vaja kinnistada arusaama keelunormi kehtivusest. Arvestades aga menetlusaluse isiku karistusandmeid, siis tuleks asuda seisukohale, et keskmist määra ületava karistuse tingivad nii keskmisest suurem süü kui ka eelmiste karistustega võrreldes vajadus rangema karistusega mõjutada menetlusalust isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Samas leiab kohus, et kuna menetlusalust isikut on arestiga karistatud neli aastat tagasi ja sedagi asenduskaristusena, peab kohus võimalikuks mõista karistuse mõningal määral alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra.

Menetlusalune isik taotles aresti asendamist üldkasuliku tööga, kuid kohus leiab, et see taotlus jääb tagajärjetuks. Menetlusaluse isiku puhul ei ole tegemist isikuga, keda ei ole varem karistatud ja esmakordse aresti mõistmisel võiks kaaluda selle asendamist. Menetlusalust isikut on korduvalt väärtegude toimepanemise eest karistatud rahatrahvidega, mis on jäetud tasumata ning väärtegude toimepanemise eest määratud rahatrahvi asendamine arestiga ei ole samuti oma eesmärki täitnud. Menetlusalune isik on ka pärast menetlusesemeks olevat väärtegu toime pannud samalaadse väärteo, mis näitab seda, et menetlusalust isikut varasemad karistused ei ole mõjutanud. Seega juba menetlusaluse isiku karistusandmed välistavad mõistetava aresti üldkasuliku tööga asendamise.

Menetlusalune isik selgitas, et ta töötab ning ta taotles seoses sellega karistuse kandmise määramist osadena, säilitamaks võimaluse edasi töötada ja karistust kanda nädalavahetustel

. Kohus leiab, et kuivõrd menetlusalune isik töötab, peab kohus võimalikuks taotlus karistuse kandmise määramises ositi rahuldada ja määrata karistuse kandmine ositi, andes karistuse ära kandmiseks menetlusalusele isikule pikema ajavahemiku, et karistuse kandmine ei tingiks töö kaotust.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/