2-19-8922/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 5. septembril 2019

tsiviilkantselei Lubja 4 Tallinnas ja avaliku e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number

2-19-8922

Kohtuasi

A S’i hagi P T L OÜ vastu töövaidluses

Tsiviilasja hind

1808,31 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: A S (isikukood xxxx, elukoht xxxx) lepinguline

esindaja K M

Kostja: P T L OÜ (registrikood xxxx, asukoht xxxx)

lepinguline esindaja A S

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada A S’i avaldus P T L OÜ vastu.

2. Välja mõista P T L OÜ-lt A S’i kasuks töötasu 1152,17 eurot (üks tuhat ükssada

viiskümmend kaks eurot ja 17 senti), mis kuulub viivitamatule täitmisele summas 1000

eurot.

3. Välja mõista P T L OÜ-lt A S’i kasuks puhkusetasu 250,05 eurot (kakssada viiskümmend

eurot ja 5 senti).

4. Välja mõista P T L OÜ-lt A S’i kasuks puhkusehüvitis 237,21 eurot (kakssada

kolmkümmend seitse eurot ja 21 senti).

5. Välja mõista P T L OÜ-lt A S’i kasuks viivis 02.05.2019 seisuga 37,73 eurot (kolmkümmend

seitse eurot ja 73 senti) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivis kuni nõuete kohase

täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

Hagimenetluse kulud jätta täies ulatuses P T L OÜ kanda

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud

alustel

Kohtueelne menetlus töövaidluskomisjonis

1. A

S

(edaspidi

ka

hageja

või

töötaja)

esitas

28.01.2019

Tööinspektsiooni

Töövaidluskomisjonile (edaspidi TVK) avalduse P T L OÜ (edaspidi ka kostja või tööandja)

vastu paludes tuvastada, et töölepinguline töösuhe algas 16.11.2017 ja lõppes 17.01.2019

TLS § 85 lg 1 alusel, st korraliselt töötaja algatusel ja teha vastavad kanded töötamise

registris; mõista välja tööandjalt töötaja kasuks töötasu 2018 oktoobri kuu eest 155,33 eurot,

novembri kuu eest 500 eurot, detsembri kuu eest 500 eurot, millest kaks viimast palka

määrata viivitamatult täitmisele TvLS § 65 lg 1 alusel; mõista välja tööandjalt töötaja kasuks

puhkusetasu ajavahemiku 01.01.2019 kuni 16.01.2019 eest 250,05 eurot; mõista välja

tööandjalt töötaja kasuks puhkusehüvitis ajavahemiku 01.01.2018 kuni 26.01.2019 eest

238,38 eurot; mõista välja tööandjalt töötaja kasuks viivis 3,96 eurot lõpparvelt (1643,76

eurot) ajavahemiku 18.01.2019 kuni 28.01.2019 eest ja edaspidi kuni võlgnevuse lõpliku

heastamiseni lähtudes VÕS § 113 lg 1 ja § 94.

2. TVK rahuldas 02.05.2019 otsuses hageja avalduse kostja vastu osaliselt, mõistes välja

kostjalt hageja kasuks töötasu 1152,17 eurot, mis kuulub viivitamatule täitmisele summas

1000 eurot, puhkusetasu 250,05 eurot, puhkusehüvitise 237,21 eurot ja viivise 02.05.2019

seisuga 37,73 eurot ja edasi seadusjärgse viivise kuni nõuete kohase täitmiseni.

3. Kostja vaidlustas 12.06.2019 avalduses kohtule tema kahjuks tehtud osas. Hageja TVK

otsust ei vaidlustanud, seega on TVK otsus vaidlustamata osas jõustunud.

Hagiavalduse asjaolud

4. Hageja töötas alates 16.11.2017 kostja juures täistööajaga autojuhina tähtajatu töölepingu

alusel. Töö oli seotud lähetustega, töötasuks oli kokkulepitud EV-s kehtiv miinimum töötasu

kuus, mis 2018.a oli 500 eurot, palk kuulus tasumisele kord kuus. 17.01.2019 ütles töötaja

tööandjaga töölepingu üles TLS § 85 lg 1 alusel, st omal soovil. Ajavahemikus 03.01.2019

kuni 16.01.2019 viibis töötaja puhkusel, mille eest tööandja ei maksnud puhkusetasu. Töötaja

pangakonto väljavõtte kohaselt ei ole tööandja tasunud töötajale palka osaliselt 2018 oktoobri

kuu eest (maksis 342,26 eurot 30.11.2018) ning on jätnud täies ulatuses tasumata novembri

ja detsembri kuu töötasu aga ka puhkusetasu 250,05 eurot ajavahemiku 01.01.2019 kuni

16.01.2018 eest ja puhkusehüvitise 14,30 kalendripäeva summas 238,38 eurot

5. VÕS § 113 lg 1 tulenevalt nõuab hageja kostjalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

eest viivitusintressi VÕS § 94 sätestatud suuruses, s.o 8% aastas, mis lõpparvelt 1643,76

eurot moodustab viiviseks 3,96 eurot ajavahemiku 18.01.2019 - 28.01.2019 eest ning

edaspidi kuulub viivis tasumisele kuni võlgnevuse lõpliku heastamiseni lähtudes VÕS § 113

lg 1 ja § 94.

Kostja vastuväited

6. Kostja vastuväidete kohaselt tunnistab kostja hageja nõuet osaliselt kogusummas 1427,68

eurot (bruto). Kostja vastusest nähtuvalt maksti palka oktoobri eest vähem, sest alates 10.

kuni 19.oktoobrini 2018 oli hageja kodus töö puudumise tõttu. Kostja võtab omaks, et peab

tasuma oktoobri kuu eest 152,17 eurot ning, et palka novembri ja detsembri kuude eest ei

makstud. Puhkuse taotlus esitati alates 02.01.19 kuni 16.01.19 ehk 15 kalendripäeva kohta,

hageja keskmine päeva tasu oli 16,45 eurot, seega oli puhkusetasu kokku 246,75 eurot.

Kasutamata puhkuse hüvitis on 36,68 eurot.

Kohtuotsuse põhjendused

7. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja töötas kostja juures alates 16.11.2017 autojuhina tähtajatu

töölepingu alusel täistööajaga ning töötasuks oli kokkulepitud kehtiv miinimum töötasu kuus,

mis oli 2018.aastal 500 eurot, palka tuli maksta üks kord kuus ning, et töötaja ütles

töölepingu korraliselt üles 17.01.2019 TLS § 85 lg 1 alusel.

8. Pooled vaidlevad lõpparve suuruse üle.

9. TLS § 5 kohaselt lepivad pooled töölepingu tingimustes kokku lepingu sõlmimisel ning need

tingimused on mõlemale poolele täitmiseks kohustuslikud. TLS § 5 lg 1 p 5 kohaselt on

töötasu tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule. TLS § 28 lg 2 p

2 sätestab tööandja kohustuse maksta töö eest tasu kokkulepitud tingimustel ja ajal.

10. SEB Pank AS-i arvelduskonto väljavõttega ajavahemiku 23.01.2018 kuni 23.01.2019 kohta

on tõendatud, et kostja on hagejale maksnud oktoobri kuu eest töötasu netosummas 342,26

eurot, mis on brutosummas 347,83 eurot. Kostja ei ole üldse maksnud avaldajale töötasu

2018 novembrikuu ja detsembrikuu eest. Vaidlust ei ole novembri ja detsembri kuude töötasu

1000 euro üle, seega mõistab kohus kostjalt välja novembri ja detsembrikuu töötasu kokku

1000 eurot. Kuna hageja ei ole liitunud kogumispensioniga, siis on tal õigus saada 2018.a

oktoobrikuu eest töötasu 152,17 eurot (500 eurot - 347,83 eurot). Seega kuulub hageja

töötasu nõue rahuldamisele kokku summas 1152,17 eurot.

11. TLS § 55 järgi eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva (põhipuhkus).

TLS § 70 lõike 1 alusel on töötajal on õigus saada puhkusetasu ning puhkusetasu arvutamisel

tuleb lähtuda keskmise töötasu arvutamise põhimõtetest, mis on sätestatud Vabariigi

Valitsuse vastavasisulises määruses. TLS § 70 lg 2 alusel makstakse puhkusetasu hiljemalt

eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui tööandja ja töötaja ei ole leppinud kokku

teisiti. Kokkulepe, mille alusel puhkusetasu makstakse hiljem kui puhkuse kasutamisele

järgneval palgapäeval, on tühine.

12. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse nr 91 “Keskmise töötasu maksmise tingimused ja

kord“ § 2 lg 2 kohaselt arvutatakse keskmine töötasu arvutamise vajaduse tekke kuule

eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust. Puhkusetasu arvutamisel on

arvutamise vajaduse tekke kuuks kuu, millele langeb eelviimane tööpäev enne puhkuse

algust. Keskmise kalendripäevatasu arvutamiseks liidetakse nimetatud ajavahemiku töötasud

ja jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade arvuga.

13. Hageja kasutas põhipuhkust ajavahemikus 01.01.2019 - 16.01.2019 kokku 15 kalendripäeva

ning pangakonto väljavõttega on tõendatud, et puhkusetasu talle välja ei makstud. Kohus on

seisukohal, et hageja puhkusetasu arvutamisel tuleb aluseks võtta hageja arvestuslik töötasu

ajavahemikult juunikuu 2018 - novembrikuu 2018, kokku 3000 eurot ja jagada see 180

kalendripäevaga. Seega on ühe puhkusepäeva tasu 16,67 eurot ja 15 päeva tasu kokku 250,05

eurot. Järelikult tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista puhkusetasu 250,05 eurot.

14. TLS § 84 lg 1 sätestab üldpõhimõttena töösuhtest tulenevate kõikide nõuete sissenõutavaks

muutumise aja, milleks on töölepingu lõppemise kuupäev. Nii tuleb tööandjal töölepingu

lõppemise päeval maksta töötajale väljateenitud, kuid veel maksmata summad. TLS § 71

järgi on tööandja kohustatud töölepingu lõppemisel hüvitama töötajale kasutamata jäänud

aegumata põhipuhkuse rahas.

15. Vaidlus puudub, et tööleping lõppes 17.01.2019 ning kostja hagejale kasutamata

põhipuhkuse hüvitist maksnud ei ole. Hagejal on õigus kasutada ajavahemiku 01.01.2018 –

16.01.2019 eest 29,23 puhkusepäeva. Kuna hageja on kasutanud põhipuhkust kokku 15

kalendripäeva jaanuarikuus 2019, siis on tal õigus saada kasutamata põhipuhkuse hüvitist

14,23 päeva eest. Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks viibinud puhkusel 2018.a

juunikuus 12 päeva. Puhkuse hüvitise arvutamisel tuleb aluseks võtta avaldaja arvestuslik

töötasu 3000 eurot perioodil 2018.a juulikuu - detsembrikuu ja 180 kalendripäeva. Seega on

ühe puhkusepäeva tasu 16,67 eurot ja hüvitis 14,23 päeva eest 237,21 eurot.

Töövaidluskomisjon rahuldab avaldaja nõude osaliselt ja mõistab tööandjalt välja kasutamata

põhipuhkuse hüvitise summas 237,21 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista

237,21 eurot.

16. VÕS § 113 lõike 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub 8% aastas. Viivis ajavahemikul 18.01.2019 kuni 02.05.2019

põhinõudelt 1639,43 eurot 105 päeva eest on 37,73 eurot. Kostjalt tuleb välja mõista hageja

kasuks sissenõutavaks muutunud viivis VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses 37,73 eurot

ja edaspidi samas määras kuni põhinõuete kohase täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

17. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus lahendas hagi P T L OÜ kahjuks, siis tuleb hagimenetluse kulud jätta tema kanda.

18. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja

lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud

maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

Kohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb kindlaks määrata pärast kohtuotsuse jõustumist.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtunik