1-18-927/43 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-18-927

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

5. september 2019. a Tallinn Kriminaalasja number 1-18-927 Kohtukoosseis Eesistuja , liikmed Pavel Gontšarov Ivi Kesküla ja Meelika Aava Kriminaalasi XX

süüdistus KarS § 202 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 14. mai 2019. a otsus menetluses üld Apellatsiooni esitajad Süüdistatav kaitsja advokaat Madis Piirla XX Prokurör Eve Soostar Süüdistatav XX Ik: XXXXXXXXXXX, X , X , X X , XX XX XX, töökoht: XX elukoht: X . XX Tõkend: Tõkendit ei ole kohaldatud. Kahtlustatavana kinni peetud 03.04.2018 kuni 04.04.2018. (tl 68-69) Varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata. 1 kehtiv väärteokaristus Kaitsja advokaat Madis Piirla Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1.

14. mai 2019. a otsus

Tühistada Harju Maakohtu süüditunnistamise ja karistamise XX KarS § 2 järgi ning temalt menetluskulude väljamõistmise osas

02 1 lg . Teha uus otsus, millega mõista KarS § 202 lg 1 järgi õigeks XX . 2. aakohtu otsus muutmata. Muus osas jätta Harju M

3. Rahuldada kaitsja apellatsioon. 4. vahenditest -le apellatsioonimenetluses temal tekkinud Hüvitada riigieelarve XX kaitsjakulud summas 1155 eurot.

Edasikaebe kord

2(9) Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi

vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE K

ÄIK 1.

XX YY-lt on kohtu alla antud ja süüdistatakse selles, et tema omandas 2017. aasta lõpus Tallinnas, X

st nr 103 varastatud -le kuulva vara, s.o 4 suverehvi koos XX CC asuvast garaažiboksi Saab 95 valuveljega, 16 tolli, 2 rehvi Pirelli, 2 rehvi Continental maksumusega 450 eurot; 4 suverehvi koos Volvo S80 valuveljega - , 17x75 tollised valuveljed „Volvo Orestes“, rehvid GT Radial Champiro 228 maksumusega 550 eurot; tolmuimeja Kärcher A 2204 maksumusega 300 eurot, ning hoidis neid angaaris aadressil Tallinnas, T

TT ning samuti püüdis varastatud esemeid 03.04.2018 kella 14.00 ajal turustada temaga kontakteerunud isikule, kuid peeti politseinike poolt kinni. Seega pani

XX toime süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise ja turustamise, s.o KarS § 202 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Maakohtu otsus

2. Harju Maakohtu 14. mai 2019. a otsusega tunnistati

XX süüdi KarS § 202 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõisteti temale karistuseks rahaline karistus 100 (sada) päevamäära, päevamäära arvestusega 14 eurot ja 40 senti päevamäär, s.o 1440 (tuhat nelisada nelikümmend) eurot. KarS § 68

lg 1 alusel arvestati karistuse hulka eelvangistus, s.o kahtlustatavana kinnipidamise aeg 03.04.2018 kuni 04.04.2018, s.o 2 (kaks) päeva arvestusega, et üks eelvangistuse päev vastab kolmele rahalise karistuse päevamäärale, lugedes tasumisele kuuluvaks rahaliseks karistuseks rahalise karistuse 94 (üheksakümmend neli) päevamäära ulatuses, s.o 1353 (tuhat kolmsada viiskümmend kolm) eurot ja

60 (kuuskümmend) senti. Määrati, et rahaline karistus tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksuja Tolliameti arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „ 927, rahaline karistus“. XX, 1-18-

Asitõendid poolt 03.04.2018 Lääne konnale vabatahtlikult välja antud neli -

XX -Harju politseijaos velge Volvo R17, velgedel olevad neli rehvi Champiro 225/50/17, neli velge Saab R16, velgedel olevad kaks rehvi Pirelli 215/55/16 ja kaks rehvi Continental 215/55/16, tolmuimeja Kärcher A2204 koos otsikutega, mis on 30.04.2018 antud vastutavale hoiule - CC le, jäeti KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asja omanikule -le. CC XX- -te 1 ja 3 alusel lt mõisteti välja KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 1 ja 9; § 179 lg 1 p 2 § 180 lg teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 810 (kaheksasada kümme) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul riigi tuludesse tasuda.

ESITATUD APELLATSIOON

3. Apellatsiooni esitas kaitsja advokaat Madis Piirla, kes Harju Maakohtu süüdistatava ei nõustu otsuses toodud põhjendustega ning vaidlustab kohtuotsuse kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 338 p 1 ja 3 mõttes.

3.1. Apellandi sellest, kas

hinnangul on käesolevas kriminaalasjas enimmääravaks küsimus XX tegevus vastab tahtlikule tegevusele (kohtuotsuse märgitud kaudsele tahtlusele) või mitte. Seeläbi ei nõustu apellant kohtuotsuses esitatud järeldustega, et uuritavas kriminaalasjas on põhivaidluseks see, kas - XX le üle antud esemed pärinevad vahetult õigusvastasest eelteost ning kas tegemist oli

3(9) CC- ei ole le (edaspidi kannatanu) kuuluvate esemetega. Kaitsja on jätkuvalt seisukohal, et XX endale teadaolevalt võtnud lt vastu viimase poolt süüteo to YY- imepanemise tulemusena saadud vara (s.o süüdistuse sisus nimetatud esemed). samuti, et jätkuvalt on ebaselge Apellant leiab mis asjaoludel kannatanult esemed on varastatud. Samuti ei hõlma asjas esitatud süüdistus võimalust tuvastada kõiki eelteo tuvastamiseks vajalike asjaolusid (ka asjaolu, kelle poolt on kannatanult esemed varastatud). Maakohtus on ühe küsimusena tõusetunud kahtlus sellest, kas oli ikka YY selleks isikuks, s kohtul kes pani toime varguse. Varguse toimepanija tuvastamata jätmisel tulnuk la YY XX pakkudes - hendada küsimus sellest, kas le tööraha asemel süüdistuses nimetatud esemeid omas teadmist, et on tegemist ebaseaduslikult teel saadud varaga või mitte. YY varguste toimepanemise muster selles, et miks peaks tekitab ebakõla hinnaliste väiksemate esemete vargusi toimepanev is s ik panema toime varguse garaažiboksi , kuhu pääsemiseks on lõhutud uks ja varastatud esemeteks kasutatud valuveljed ja tolmuimeja. osas eraldas kohus YY kokkulepe sõlmimise tõttu materjalid ning sõlmis kokkuleppe. 14.12.2018 kohtu YY otsusest nähtuvalt mõisteti süüdi ka garaažis toimunud varguses. Kohtulik uurimine jätkus YY CC XX osas ning

YY YY andis kohtuistungil ütlusi tunnistajana. Tunnistaja ütlused aga ei aidanud tõe väljasel jättis õhku mitmeid ebakõlasid mh ei selgunud kellelt ta gitamisel kaasa vaid vastupidiselt, vaidlusalused esemed said. Apellandi hinnangul ei ole seeläbi ka tõendamist leidnud väidetav eelteo toimepanemine ning vastuseta on jäänud kahtlus selles, kas sai esemete üle valduse varguse toimepanemise YY tulemusena või jätkutehinguna. Samuti ei saa, eelteo (asjaolude kogumi) tõendamist asendada jõustunud kohtuotsusega kokkuleppemenetluses. Kohtuotsuse näol saab tegemist olla tõendiga, mis vastab KrMS § 63 lg 1 kohaselt muule dokumendile. Muu dokumendina esitatud kohtuotsusega ei ole aga võimalik tuvastada faktiliste asjaolude kogumit ehk käesolevas kriminaalasjas nimetatud

eelteole viitavaid asjaolusid (vt ka RK 3-1-1-100-

KK YY

07 p 7). On äärmiselt ebatõenäoline, et (puuduvad tõendid mis asetavad isiku sündmuskohale) on garaažiboksis toimepandud varguse toimepanijaks. Toodud põhjenduselt on ka kohtuotsuse järeldused ja tuvastatud asjaolud ebaõiged ning tegemist on kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 p 7 tähenduses.

3.2. Apellandi hinnangul on kohus subjektiivse koosseisu tuvastamisel rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust. Kokkuvõtvalt nähtub kohtuotsusest, et XX osas on esmalt kaudse tahtluse põhjendamisel lähtunud sellest, et süüdistatav ei teadnud, et tegemist on varastatud asjadega. Edasi

on kohtuotsuses leitud, et süüdistatav ei pidanud vajalikuks täpsemalt uurida, kust YY esemed sai, vaid jäi väidetavalt pimesi uskuma, et esemed kuuluvad le endale ja tema tundmatule sõbrale. YY- Toodud väidete abil on seeläbi konstateeritud, et asjaolu, et võõras isik, kellest väidetavalt süüdistatav midagi ei teadnud tuleb ja pakub töötasu katteks üsna kalleid esemeid , , oleks pidanud süüdistatavas tekitama kahtlusi vara päritolu osas. Lisaks eeltoodule on kaudse tahtluse põhjendamisel lähtutud muuhulgas ütlusest. Apellant le ütlused XX YY ja

iab, et

YY kriminaalasjas on osutunud ebaselgeteks ning küsimuste osas, mis puudutavad esemete päritolu on YY kas keeldunud vastamast või nimetatud asjaolud ei ole tunnistajale meenunud. Olukorras, kus tunnistajale ei meenu kohtuistungil asjaolu kas tundis esemet XX e e päritolu vastu huvi, tuleb se küsimus lahendada muude tõendite kaudu või vastuolude esinemise korral kõrvaldada tekkinud kahtlused süüdistatava kasuks (KrMS § 7 lg 3). Apellant leiab, et maakohus on omistatud -le XX ebamõistlikult suure hoolsuskohustuse. Esmalt on esitatud väide, et remonditöökojas töötades müües erinevaid varuosasid b isikul kohustus kontrollida inimese ning ettevõtja tausta, kelle , lasu käest ta erinevaid esemeid omandab. Samuti seda, et pidi töökogemus XX t ja elukogemust arvesse võttes aru saama, et töötades sellises valdkonnas võib ta omandada esemeid, mis on saadud süüteo tulemusel. Kaitsja leiab, et vaagides küsimust isiku hoolsuskohustuse täitmise üle viitab see selgelt teo toimepanemisele ettevaatamatusest (hooletuse) vormis, mille puhul tuleb anda objektiivne otsustus sel uskohustuse le üle, mida isik oleks pidanud tegema. Samuti lahendatakse küsimus hools täitmisest eelkõige hooletuse kui ettevaatamatuse tuvastamisel. Apellandi hinnangul puudub

4(9) subjektiivse küljena kaudne tahtlus ning subjektiivse külje hindamisel saabki isiku tegevust hinnata läbi ettevaatamatuse hooletusena. Kohtuotsuses on

jäetud tähelepanuta ütlused, millest nähtuvalt on isik selgitanud kuidas ja XX millisel määral teeb ta eeltööd selleks, et hoiduda ebaseaduslikul teel omandatud esemete soetamisest. Nimelt olukorras, kus isik soetab erinevat lisavarustust, hindab ta müügikuulutust selliselt, et soetaks esemeid üksnes neilt pakkujatelt (isikutelt), kelle nime ja kontaktandmeid ta teab (teisisõnu on kuulutuses märgitud) (25.02.18 kohtuistungi koll lk 8 keskelt). Sama põhimõtte proto ja juhise kaudu käitus ka i nõustus lt võtma tööde teostamise arve katteks süüdistusaktis XX, ku YY-

nimetatud esemed.

XX teadis tehingupoole kontaktandmeid (seda põhjusel, et isik oli toonud oma sõid tida) ning seetõttu ei olnud näol jaoks tegemist täiesti tundmatu uauto C - remon sse YY XX OÜ isikuga, keda pimesi uskuda, vaid kliendiga, kellelt oli vaja tehtud tööde eest raha kätte saada. Samuti nähtub ütlustest, et on esmalt partnertehinguks pakutavad esemed üle vaadanud, XX veendunud selles, et tegemist oli täiesti tavaliste, ilma eriliste tundemärkideta esemetega. Samuti veendunud selles on , et esemete võimalik turuväärtus kattub tehtud tööde maksumusega. XX kinnitanud, et temal ei tekkinud kahtlusi selles

, et tegemist võis olla varastatud esemetega. Kohtuotsuses on kui ka on (lk 15) kannatanu ütlustele kaudu asutud seisukohale, et XX QQ vaidlusaluste esemete päritolu osas püüdnud luua muljet, et need on ostetud osta.ee kaudu, kuigi mõlemad olid teadlikud esemete omandamisest lt viimasel tehtud töö eest tekkinud võla YY- katteks. Apellandi hinnangul on siinkohal jäetud tähelepanuta, et kannatanu ütluste kohaselt (kannatanu kuulati kohtus üle 08.10) ei ole ta mainitus ehk väites kust on XX rehvid ja tolmuimeja saanud 100% kindel, kuna see oli juba aprilli alguses (viide 2018 aastale). Järelikult on kohtuotsuses nimetatud järeldused nö vale mulje loomisest ebaõiged. Püstitatud ebakõlade

lahendamiseks on jäetud arvestamata asjaolu, et esemed leiti ruumist, kus hoiustati kokku ligikaudu kokku 60 velge, s.o 10- .

-l

15 sõiduki jagu komplektseid valuvelgi Järelikult on loogiline, või et XX QQ-l puudus kohene selgus sellest, kellelt veljed olid soetatud. Lisaks tuleb osundada, et

XX ütlused velgede päritolu osas on olnud järjepidevad ja kontrollitavad. kriminaalasjas

Kohtuotsuses puudub selgus ja tõendid, millest tulenevalt on XX osas leitud, et isik tegutses kaudset tahtlust omades. Kaudse tahtluse põhjendamiseks puuduvad selged, ammendavad, vastuoludeta ja veenvad põhistused, mille alusel oleks kohtuotsuse lugejale arusaadavalt jälgitav kohtu siseveendumuse kujunemine. Kohtuotsuses puudub tõendikogum selle kohta, et XX-l oleks olnud vähimatki teadmist, et pidada võimalikus asjaolu, et tehingu läbi üleantud esemed oleks varastatud. Järelikult ei ole ka teos täidetud tunnuseid, et asuda seisukohale, et isik oleks tegutsenud XX tahtlikult või olnuks puhul tegemist AÕS § 35 lg 2 tähenduses esemete pahauskse valdajaga. XX

3.3. Apellandi hinnangul on käesolevas asjas pööratud põhjendamatult suurt tähelepanu XX ja tema isa

QQ teojärgsele käitumisele või nende tegevuse eripärale. Toimepanija tahtlus süüteokoosseisu objektiivsetele tunnustele vastavate faktiliste asjaolude suhtes tuleb aga tuvastada rangelt teo toimepanemise hetkeseisuga (RK 3-1-1-111-16, p 11; RK 3-1-1-34-12 p 12.2). Seda aga KK KK tehtud ei ole. Täiendavalt on Riigikohtu praktikas leitud, et ehkki isiku teojärgne käitumine võib teatud juhtudel tõepoolest anda teavet ka süüteokoosseisu subjektiivse külje kohta (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. oktoobri 2015. a otsus asjas nr 3-1-1-79-15, p 8), on see eeskätt siiski abipakkuv kriteerium, mis aitab tahtlust siduda isiku suhtumisega teosse ja tagajärge vahetult teo toimepanemise ajal (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 1. märtsi 2006. a otsus asjas nr 3-1-1- 142-05, p 20). Siinkohal võib olla asjakohane hinnata dasist käitumist. Nimelt paigutas ta saadud esemed XX e tööandja ruumidesse ning asus esemeid turustama suurimas sõidukite müüki ja sõidukite lisavarustust ja varuosi vahendavas müügiportaalis auto24.ee. Nii laadis esemete turustamisel XX üles väga detailsed andmed, sh rehvimargi ja mõõdud Volvo velgedest, tehes seda oma nime ja kontaktnumbri kaudu. Kuulutus laeti üles kevadel, seda põhjusel et tegemist oli hooaja kaubaga (velgedel olid suverehvid). Selliselt pidas

kirjeldatud XX müüki kevadel tõenäoliseks. Kõik

5(9) tegevused annavad kinnitust sellest, et ei omanud teadmist sellest, et omandanud esemed XX võivad olla varastatud. O äärmiselt ebaloogiline, et isik omades teadmist sellest, et esemed võivad n olla varastatud asub neid turustama Eesti suu

- ja rimas kasutatud automüügi kui varuosa lisavarustust pakkuvas müügiportaalis, tehes muuhulgas kulutusi müügikuulutse ülespanekuks ja kirjeldades sedavõrd suure detailsusega müügiks pakutavaid esemeid. Apellant ei nõustu kohtuotsuses tehtud järeldustega (lk 14 alates lõigust 2), milles peetakse ebaloomulikuks tõendite puudumist sellest, et esemed läksid OÜ vara hulka. Tõendikogum selle C kohta, et - C , kannatanu kui YY QQ CC lt saadud esemed läksid OÜ vara hulka nähtub nii tunnistaja ka

XX ütlustest. Esemete (tehingu) näol oli tegemist ettevõtjale kuuluva varaga (kaubaga) mida hoiustati laos ja millest Volvo veljed olid pandud portaali auto24 müüki. Ekslik on aga järeldus, et puuduvad andmed velgede müügist saadud rahast kassas (see oleks asjakohane juhul, kui

XX soovinuks esemed C -lt endale soetada). C OÜ OÜ kassasse ei tekkinud raha seetõttu, et esemed olid müümata. XX C jaoks oli tavapärane OÜ-s kasutatud auto varuja lisavarustusega ostu/müügiga tegelemine (esitatud väite kohta on apellant esitanud ka tõendid, mida kohtuotsuse tegemisel kohus arvestanud ei ole). Seetõttu ei ole ka tema jaoks kliendilt (

le) tööraha asemel sõiduki lisavarustuse vastu YY- vahetamisel midagi tavatut.

XX on ka selgitanud, et tema jaoks on välistatud üksnes kasutatud sõiduki varu ja lisavarustusega hangeldamine anonüümsete pakkujatega, kes peidavad oma nime - või kontaktandmeid. YY oli aga isikuks, kes oli ka varem C - OÜ s oma sõidukit remontinud. Viidatud käitumismuster on just tavapärane isikule, kes tegutseb teadmises, et müügiks pakutud esemed on omandatud heauskselt.

3.4. Apellant tunnistaja

märgib, ei nõustu kohtu järeldustega ütluste usaldusväärust QQ puudutavates küsimustes. Kohtuotsusest nähtuvalt (lk 12) on kohus asunud seisukohale, et tunnistaja

QQ on kohut eksitusse viinud tolmuimeja eritunnustes ja tolmuimeja päritolu puudutavatest küsimustes. Apellandi hinnangul ei ole alust kah ütluste elda tunnistaja

QQ usaldusvääruses ning kõrvutades ja kannatanu ütlusi QQ , aitab see tuvastada, kas kannatanu poolt osundatud tolmuimeja võis kuuluda kannatanule või mitte. Üheks etteheiteks on kohtuotsuses see, et tunnistaja on andud ütluseid OÜ oleva tolmuimeja QQ C eritunnuste kohta, mille osas on kohtu järelduste kohaselt tunnistaja eksinud eritunnuste nimetamisega. Tegelikkuses

puudub alus kahelda tunnistaja ütluste paikapidavuse osas (vähemalt ei ole see asjakohane käesolevas menetluses). Esiteks ei saagi tunnistaja omada teavet kannatanu poolt näidatud ning asitõendina vaadeldud tolmuimeja eritunnuste kohta. Seda põhjusel, et tunnistajal puudub õigus tutvuda kriminaaltoimiku, kui kohtutoimiku materjalidega. Samuti ei viibi tunnistaja avalikul kohtuistungil

enne kui teda on ülekuulatud. Järelikult, kui tunnistaja annab ütlusi QQ temale kuuluva tolmuimeja eritunnuste kohta, ei ole tegemist kohtu eksitamisega, vaid ta annab selge vastuse sellest, kas asitõendina ära võetud tolmuimeja koos eritunnustega kuulub kannatanule või mitte. Teiseks on kohtuotsuses

t nähtuvalt tunnistaja andud ütlusi, et temale kuuluv tolmuimeja on QQ soetatud Stokkerist ja selle tõenduseks on tal ostudokument. Kohtuotsuses on etteheite sisustamisel lähtutud sellest, et tunnistaja Stokkerit, seejärel QQ on nimetatud samaaegselt soetamiskohana maaletoojat M AS. Kokkuvõtvalt on kohtuotsuses etteheidetud seda, et kohtule ei ole ostudokumenti esitatud. Apellant esitab apellatsioonkaebuse juurde C -le poolt tõendina OÜ M AS väljastatud arve veeja tolmuimeja (tootenimetus 1.629800&KAR) soetamise kohta (lisa 1) ja tootenimetuse 1.629800&KAR aluseks oleva toote pakkumuse (lisa 2) ja palub sellega koos anda hinnang tunnistaja

, QQ varem ei ole esitatud seisneb ütlustele. Põhjus miks nimetatud tõendeid selles, et alles kohtuotsusega tutvudes on apellant saanud teada, et kohus kahtleb ühe tõendiallika usaldusvääruses.

6(9)

3.5. Kannatanu

emed on kannatanule tagastatud kriminaalmenetluse CC ütlustest nähtub, et es kestel. Kannatanu sõnul on Volvo veljed igapäevases kasutuses, Saabi veljed hoiustatud ning tolmuimeja maakodus, kus ei ole välistatud selle kasutamine kannatanu lähedaste poolt. Toodud asjaoludele on apellant viidanud ka kohtumenetluse kestel osundades, et asitõendite hoiustamine on ebaselge ning see võib kahjustada kriminaalmenetluse huve. Seda seetõttu, et käesoleval hetkel puudub võimalus kontrollida ka kannatanu poolt nimetatu tundemärkide kattuvust leitud esemetel lahendamaks ammendavalt küsimus asjade kuuluvus Samuti võib olla kohtulikul arutamisel e kohta. riivatud ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtet (KrMS § 339 lg 1 p 12) sellega, et kannatanu ei ole osa

võtnud kohtuvaidlustest.

3.6. Apellant taotleb v

- õtta asja arutamise juurde apellatsioonkaebuse lisadeks olevad tõendid (arve saateleht nr AB1957230; veet ja tolmuimeja WD 3 Kärcher pakkumus); ühistada KrMS § 338 p 1 ja 3 alusel Harju Maakohtu 14. mai 2019. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-18-927 ning teha KrMS § 337 lg 1 p 4 alusel uus kohtuotsus, millega mõista süüdistuses KarS § 202 lg 1 järgi õigeks XX .

Menetlus Ringkonnakohtus

4. Ringkonnakohtu poolt määratud tähtajaks esitas vastuse apellatsioonile prokuratuur, kes leiab, et apellatsiooni rahuldamiseks alust ei ole. Prokuratuuri hinnangul on maakohus piisava põhjalikkusega ja jälgitavalt põhjendanud, millistele kohtus uuritud tõenditele tuginedes asus kohus seisukohale, et

XX pani süüdistuses näidatud ajal ja kohas toime KarS § 202 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo; samuti on kohtuotsuses põhjendatud, millistele objektiivselt tuvastatud asjaoludele tuginedes leidis kohus, et käesoleval juhul on täidetud kõnealuse kuriteo objektiivne ja subjektiivne koosseis. Prokurör nõustub täielikult kohtu motiividega eeltoodud osas ning ei pea vajalikuks neid korrata. Apellatsioonis esitatud väited leidsid olulises osas käsitlemist ka apellatsiooni es

itanud kaitsja kaitsekõnes esimese astme kohtus, samuti käsitles prokurör eelnimetatud väid ukõnes, millised on kajastatud esimese etega seonduvat temaatikat enda koht

astme kohtuistungi protokollis ja milles toodud seisukohti toetab prokurör täielikult ka käesoleval ajal. eiab Prokurör l , et apellatsioonis esitatud väited ei kummuta Harju Maakohtu süüdimõistvas

kohtuotsuses esitatud mõttearendusi ning selle tulemusena kujundatud järeldusi. Kokkuvõtvalt asub prokurör seisukohale, et Ha 927 on põhjendatud ja rju Maakohtu 14. mai 2019. a otsus nr 1- - 18 seaduslik, see tuleb jätta muutmata ja esitatud apellatsioon rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

5. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide, kaitsja apellatsioonis ning prokuratuuri vastuses Harju g 1 p toodud väidetega, leiab, et Maakohtu otsus kuulub tühistamisele KrMS § 337 l 4, § 338 p 2 alusel ning kaitsja apellatsioon rahuldamisele. Oma seisukohta põhjendab , 3 ringkonnakohus järgnevalt.

6. Kohtukolleegiumi veendumusel on maakohus unud

e, kas õigesti kontsentreer eelkõige küsimusel XX- -le le üle antud esemed pärinevad vahetult õigusvastasest eelteost ning kas tegemist oli CC (edaspidi kannatanu) kuuluvate esemetega. Ringkonnakohtu veendumusel on maakohus sellele küsimusele põhjalikult ning õigesti jaatavalt vastanud, mistõttu ei pea kohtukolleegium vajalikuks maakohtu põhjendusi selles osas korrata ning vastuseks apellatsioonile lisab vaid järgmist. Kaitsja märkis apellatsioonis, et lahendamata jäi küsimus, sai esemete üle valduse varguse kas

YY toimepanemise tulemusena või jätkutehinguna. Kaitsja veendumusel ei saa eelteo (asjaolude kogumi) tõendamist asendada jõustunud kohtuotsusega kokkuleppemenetluses, millele on kaitsja arvates juhtinud tähelepanu ka Riigikohus. Kohtukolleegium kaitsja sellise tõlgendusega ei nõustu ning märgib, et nn eelteo toimepanemine oli tõendatud kaugeltki mitte ainult suhtes jõustunud

YY

7(9) süüdimõistva kohtuotsusega. Teiseks märgib kohtukolleegium, et kaitsja poolt viidatud lahendis - (3 1-1-100-07 p 7) rõhutas Riigikohus, et ühe kriminaalasja menetlusdokumente, sh süüdistusakti, kohtuotsust ja kohtuistungi protokolli võib kasutada teises kriminaalasjas tõendina - muu dokumendina - KrMS § 63 lg 1 tähenduses.

7. Esitatud apellatsioonis asub kaitsja seisukohale, et menetletava kriminaalasja vaidluse põhiküsimuseks on süüdistatava poolt subjektiivse koosseisu realiseerimine. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja apellatsioonis toodud argumendid subjektiivse koosseisu realiseerimise osas väärivad tähelepanu.

7.1. Maakohus leidis otsuses , kui isik tegutseb , et KarS § 202 lg 1 subjektiivne koosseis on täidetud vähemalt kaudse tahtlusega ehk piisab kui süüdistatav peab võimalikuks, et esemed, mida ta hoiustab, on süüteolist päritolu. Ringkonnakohus nõustub, et KarS § 202 on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse taht nõustuda maakohtu seisukohaga, et lusega. Ei saa aga mingil juhul kaudse tahtluse tuvastamiseks piisab hoidmise ajal vara süüteolist päritolu võimalikuks ainult pidamist. Kaudse tahtluse kriteeriumiks on see, et isik peab asjaolu vähemalt võimalikuks ning möönab seda. Seega ei ole teadmine ja möönmine alternatiivsed tunnused. Maakohus järeldas seega ebaõigesti, et kaudse tahtluse tuvastamiseks piisab vara süüteolist päritolu võimalikuks ainult pidamisest. Kaudse tahtluse järeldamiseks tuleb lisaks intellektuaalsele küljele tuvastada ka tahtluse nn voluntatiivne element. KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Tahtlus koosneb seega kahest elemendist: i ehk koosseisuasjaolude teadmisest ning ntellektuaalsest küljest voluntatiivsest küljest ehk koosseisuasjaolude tahtmisest (vt nt RKKK nr 3-1-1-13-07, p 12). Intellektuaalne element on küll tahtluse minimaalne eeldus, kuid pelgalt süüteokoosseisule vastava asjaolu võimalikuks pidamine ei võimalda KarS § 16 lg 4 kohaselt teha järeldust tahtluse olemasolust. Selleks on nimetatud sätte kohaselt täiendavalt vajalik koosseisule vastava asjaolu saabumise möönmine, mida tuleb mõista kui isiku poolt võimaliku tagajärje heakskiitmist, selle saabumisega soostumist. Voluntatiivse elemendi tuvastamine on kaudse tahtluse tõdemiseks otsustava tähtsusega, sest just selle kaudu piiritletakse kehtivas karistusõigusdogmaatikas kaudset tahtlust kergemeelsusest (RKKK 3-1-1-13-07).

7.2. Kohtukolleegiumi veendumusel puuduvad kriminaalasjas mistahes tõendid, mis lubaksid tulla järeldusele, et pidas võimalikuks ja möönis, et käest tehtud tööde eest võla XX YY katteks omandatavad asjad on eelnevalt saadud süüteo toimepanemise tulemusena. Kriminaalasjas pole tõendeid, et oleks süüdistatavale kuidagi vihjanud vara tegeliku päritolu YY st st. Kohtukolleegiumi veendumusel asus maakohus t selles osas aga sisustama siseveendumusega. õendite puudumist Samuti on maakohus -le omistanud hoolsuskohustuse olemasolu ning XX põhjendamatult . Väär süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo koosseisu realiseerimise seisukohalt asjakohatu on maakohtu seisukoht, et

, ei oleks tohtinud

XX YY oleks pidanud vara päritolu tähelepanelikumalt uurima „pimesi uskuda“, tema igapäevaste tööülesannete hulka kuulub kohustus kontrollida inimese ning ettevõtte tausta, kelle käest ta erinevaid esemeid omandab, et veenduda, et tegemist on seaduslikul teel saaduga. Kohtukolleegium nõustub apellatsiooni esitajaga, et sisuliselt viitavad sellised maakohtu poolt tehtud etteheited (milliseid ei sisalda ega saagi sisaldada ka süüdistus) süüdistatava ettevaatamatusele, mida KarS § 202 dispositsioon ette ei näe.

7.3. Kohtukolleegium osutab lisaks , et ehkki eluline kohtupraktikas väljakujunenud arusaamale usutavus on üks tõendi usaldusväärsuse hindamise kriteeriume, ei ole see arvestatav iseseisva tõendina KrMS § 63 lg 1 tähenduses (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-72- 13, p 14). Kohtuotsus saab KrMS § 60 lg 1 kohaselt tugineda siiski asjaoludele, mille kohus on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. Tulenevalt KrMS § dest 7 ja 14 ei või kohus võtta endale -

8(9) süüdistaja rolli ja asuda täitma süüdistust kinnitavate tõendite vähesusest tulenevat tühimikku enda siseveendumusega (RKKK nr 3-1-1-10-11, p 26). t ei Seega otseste või kaudsete tõendite puudumis saa asendada argumendid sellest, et eluliselt pole usutav, et äriühingus võeti töötasu vastu velgedega ja tolmuim samuti menetletavas ejaga. Kohtukolleegium märgib , et äriühingule pole kriminaalasjas maakohtu

süüdistust esitatud, seega on põhjendamatud etteheited äriühingule raamatupid

amiskohustuse täitmata jätmisest ning ettevõtte ärimudeli jätkusuutmatusest.

7.4. Kohtukolleegium märgib sedagi, et isiku teotahtlus tuleb tuvastada rangelt teo toimepanemise hetke seisuga (vt nt RKKK 3-1-1-34-12, p 12.2). Ehkki isiku teojärgne käitumine võib teatud juhtudel tõepoolest anda teavet ka süüteokoosseisu subjektiivse külje kohta (vt nt RKKK 3-1-1-79- 15, p 8), on see eeskätt siiski abipakkuv kriteerium, mis aitab tahtlust siduda isiku suhtumisega teosse ja tagajärge vahetult teo toimepanemise ajal (vt ka RKKK 3-1-1-142-05, p 20) (3-1-1-111- 16, p 11). S - seda ning üüdistuses heidetakse le ette, et omandas süüteoga saadud vara, hoidis XX seejärel püüdis märk , et teoühtsuse aspektist turustada. Kohtukolleegium peab vajalikuks ida lähtudes süüdistatava poolt , Tä

-lt omandatud vara hoidmine angaaris aadressil Tallinn YY hetorni 21E, on asjadele kehtestatud valduse üks realiseerimise viis ning seetõttu hõlmatud kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamisega. Süüdistuses toodud esemete hoidmisega kui iseseisva teoga KarS § 202 tähenduses oleks olnud tegemist näiteks siis, kui hoidnuks XX angaaris süüteoga saadud vara kolmanda isiku palvel, seda eelnevalt omandamata (Vt RKKK nr 3- 1-1-93-07 p 8 Seega on algusest peale ). XX põhjendamatult süüdistatud süüteoga saadud vara hoidmises. Maakohus heitis ette kui ka tunnistaja

, et nii süüdistatav püüdsid kannatanu pöördumisel XX QQ nende poole

tema ja politseitöötajate eest velgede ja rehvide tegelikku päritolu varjata ja soovisid luua muljet nende soetamisest internetik ikult. Maakohtu veendumusel eskkonnas umbmääraselt is n

- äitab selline käitumine seda, et nad pidasid võimalikuks, et lt võla katteks saadud vara näol YY võib olla tegemist süüteo tulemusena saadud varaga ja mõlemad püüdsid seda teadmist varjata. Kohtukolleegium sedastab, et eeltoodud argumentatsioon iseloomustab just süüdistatava teojärgset käitumist, kuid ei luba tuvastada tema teotahtlust teo toimepanemise hetke seisuga ehk hetkel, kui ta omandas esemed - ning

ud kannatanule. YY lt seejärel proovis neid müüa tema poole pöördun Kriminaalasjas puuduvad tõendid, et süüdistatav pidas võimalikuks JA möönis vara süüteolist

päritolu kuni kannatanu teatas talle, et müüdavad esemed on Nähtuvalt

viimaselt varastatud. kannatanu

teatas asjade ostmisest osta.ee oksjonilt peale seda, kui sai CC ütlustest süüdistatav talle teada, et asjasse on segatud

politsei (Kd II lk 69 pöördel). Kohtukolleegium kokkuvõtvalt märgib, et s endisest kaassüüdistatavast tunnistaja ee, et YY, süüdistatav ei andnud tegelikkusele vastavat infot, ei mäletanud või ei tahtnud

ja tema isa

XX QQ mäletada tõendiallikatena teatud asjaolusid on tunnistuseks vaid sellele, et nimetatud isikud ei ole usaldusväärsed. iseseisvat tõendikogumit, millele võib rajaneda süüdimõistev See aga ei loo kohtuotsus.

8. Eeltoodust lähtudes nõustub ringkonnakohus kaitsja apellatsiooni põhiargumendiga, et maakohus kohaldas

ebaõigesti materiaalõigust tegevuses KarS § 202 lg 1 subjektiivse kuriteokoosseisu XX tuvastamisel. Süüdistust kinnitavate tõendite vähesusest tulenevat tühimikku enda siseveendumusega sisustamisel rikkus maakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 338 p 3 mõttes. Kuna ringkonnakohus nõustub kaitsja apellatsiooni põhiargumendiga ning rahuldab apellatsiooni, ei pea kohtukolleegium vajalikuks vastata kaitsja apellatsiooni teistele apellatsiooni lahendamise seisukohalt tähtsust mitteomavatele argumentidele.

9. 2130 Õigusabi osutanud kaitsja on taotlenud kulude hüvitamist koos käibemaksuga summas eurot. Taotluse kohaselt apellatsiooniastmes on -

XX le osutatud õigusabi kokku 14,2 tunni ulatuses.

9(9) Osutatud õigusteenusteks on Harju Maakohtu 14. mai 2019. a kohtuotsusega tutvumine, õiguspositsiooni kujundamine, kliendiga kaitsepositsiooni kujundamine ja konsultatsio – on ajakulu 1,5 h; 29.05.19 apellatsioonkaebuse koostamine (sh kohtuistungite protokollidega tutvumine, tõendite kogumine, kliendile tutvustamine) – annatanu, prokuröri seisukohtadega 11,5 h; k tutvumine, 09.08.19 seisukoha koostamine 1,2 h. Kaitsja pool – t rakendatav tasumäär on 125 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks 25 eurot tunnis. Valitud kaitsjale makstav tasu on menetluskuluna käsitatav KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel üksnes osas, milles see tasu on mõistliku suurusega. Mõistlikku suurust ületavat kaitsjatasu menetluskulude hulka ei arvata ja järelikult ei saa kriminaalasja menetleja otsustada selle hüvitamist (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. detsembri 2014. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-79-14, p 44). Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb valitud kaitsjale kaebuse koostamise eest makstud tasu mõistlikkust hinnates võtta arvesse, millises ulatuses on kaebuse argumendid põhjendatud, missugune on kaitsja ühe tööühiku hind ja kas osutatud õigusteenus oli vajalik (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19. juuni 2015. a otsus asjas nr 3-1-1-58-15, p 14). Ringkonnakohus leiab, et apellatsiooni koostamise ajakulu 11,5 tundi on põhjendamatult suur. Nähtuvalt maakohtu kohtuistungi protokollist on kaitsja esinenud sisuliselt samasuguste argumentidega juba esimese astme kohtus, seega on arusaamatu, miks apellatsiooni koostamiseks pidi ta täiendavalt tutvuma kohtuistungi protokolliga. Kohtukolleegium leiab, et apellatsiooni koostamise mõistlikuks ajakuluks on 5 tundi. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja poolt taotletav tasumäär 125 eurot tunnis on mõistliku suurusega ning vastab väljakujunenud kohtupraktikale. Seega apellatsioonimenetluses mõistliku suurusega kaitsjatasuks on 1155 eurot (7,7 h x 125 € + 20%). KrMS § 185 lg 1 sätestab, et ui apellatsioonimenetluses tehakse üks käesoleva seadustiku § 337 k lõike 1 punktides 2–4 või lõikes 2 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik. Kohtukolleegium teeb lahendi KrMS § 337 lg alusel, seega mõistab Eesti Vabariigilt välja

1 p 4 ringkonnakohus XX kasuks eurot. mõistliku suurusega kaitsjatasu summas 1155

10. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes KrMS § 337 lg 1 p 4, § 338 p 2, 3 ja § 340 lg 2 p 1 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu otsuse

2 , temale XX KarS § 20 lg 1 järgi süüditunnistamise karistuse mõistmise ja menetlusku de väljamõ osas ja teeb uue otsuse, millega mõistab lu istmise XX süüdistuses KarS § 202 lg 1 järgi õigeks. Muus osas (nimelt asitõendite tagastamise osas) jätab

ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata

allkirjastatud digitaalselt