2-17-7183/54 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 08.03.2019 otsus ja saata asi maakohtule uueks

läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.

2. Apellatsioonkaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile

kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing

Otsuse kuupäev

05.09.2019, Tallinn

Kohtuasja number

2-17-7183

Kohtuasi

Tallinn, Õismäe tee 81 korteriühistu hagi XX (X) ja

YY

(Y)

vastu

solidaarselt

kahjuhüvitise

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 08.03.2019 otsus

Kaebuse esitaja, liik ja hind

Tallinn, Õismäe tee 81 korteriühistu apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

2 474,28 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

Tallinn,

Õismäe

tee

korteriühistu

(registrikood 80100632), esindaja vandeadvokaat Liis

Mäeker

Kostja I XX (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja II YY (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostjate esindaja Tatjana Kalin

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Asjaolud ja hageja nõue

1. Tallinn, Õismäe tee 81 korteriühistu (hageja) esitas XX (kostja I) ja YY (kostja II) vastu

08.05.2017 hagi solidaarselt 2 291 euro ja sellelt viivise väljamõistmiseks. Menetluskulud palus

hageja jätta solidaarselt kostjate kanda.

Enne hageja uue juhatuse valimist ja ametisse asumist 14.07.2016 koosnes hageja juhatus viiest

liikmest, kelle hulgas olid ka kostjad. Hageja juhatuse siseselt oli välja kujunenud olukord, kus

kolme juhatuse liikme (KK, UU, TT) seisukohtadele vastandusid kahe teise juhatuse liikme, s.o

kostjate arvamused. Juhatuse liikmete vahelised lahkhelid ja vastuoluline käitumine viis hagejale

kahju tekitamiseni.

Kostjad korraldasid 16.05.2016 hageja juhatuse koosoleku, kus viiest juhatuse liikmest viibisid

vaid nemad kohal ja võtsid seal mh vastu otsused korraldada üldkoosolek 03.06.2016 ning

korduskoosolek 12.06.2016, mis leidsid ka aset. Vastavalt hageja põhikirja p-le 6.14 tuli juhatuse

otsused vastu võtta juhatuse liikmete arvu häälteenamusega. Seega ei saanud kostjad kahekesi

otsustada üldkoosoleku toimumise üle (vastav otsus ei olnud kehtiv) ning kostjate korraldatud

üldkoosolekud olid õigusvastased ja seal vastuvõetud otsused tühised.

Eelnevaga paralleelselt leidis aset ka õiguspärane üldkoosolek 08.06.2016. 18.05.2016 toimus

hageja juhatuse liikmete koosolek, kus viibisid kõik viis juhatuse liiget. Sellel koosolekul

avaldati kostjale I umbusaldust. Veel otsustati korraldada üldkoosolek 08.06.2016.

Üldkoosolekul osales 23 ühistu liiget 40-st, s.t koosolek oli otsustusvõimeline. 08.06.2016

üldkoosolekul kutsuti juhatusest tagasi mõlemad kostjad ning arutati samu teemasid ja võeti

nende osas otsuseid vastu, mis kostjate korraldatud 12.06.2016 korduskoosolekul.

Kostja I pöördus 27.06.2016 koos GG-ga Tartu Maakohtu registriosakonna poole 12.06.2016

korduskoosoleku kehtetute otsuste alusel kannete muutmiseks ning palus ühtlasi jätta sisse

viimata muudatused, mis tulenesid 08.06.2016 läbiviidud üldkoosolekust. Selleks, et kostjate

tegevust takistada ning vältida seadusvastaste otsuste sissekandmist registrisse, vaidlustas hageja

liige AA Harju Maakohtule 15.07.2016 esitatud hagiavaldusega 12.06.2016 üldkoosolekul

vastuvõetud otsused. AA hagi alusel alustas Harju Maakohus 18.07.2016 määrusega menetlust

tsiviilasjas nr 2-16-10943. Asjatute kulutuste vältimiseks sõlmis hageja AA-ga 27.07.2016

kompromissi, millega võttis hagi õigeks ja kohustus kandma AA menetluskulud 2 291 eurot.

Kohus kinnitas kompromissi 02.11.2016. Viidatud summa oli kahju, mille kostjad I ja II tekitasid

juhatuse liikme kohustuste rikkumisega.

Vastuseks kostjate väitele, et alates 31.03.2016 oli hageja juhatuses kaks liiget, märkis hageja

järgmist. 31.03.2016 koosolekul esitasid KK, UU, TT avaldused juhatusest tagasiastumiseks,

kuid sellel ei olnud õiguslikke järelmeid, sest tagasikutsumine oli üldkoosoleku pädevuses ja

üldkoosolek nimetatud juhatuse liikmeid tagasi ei kutsunud. Lisaks võtsid KK ja UU oma

avaldused hiljem tagasi.

Kostjate vastuväited

2. Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palusid kostjad

jätta hageja kanda.

Kahju tekkimine ei olnud seotud kostjate tegevusega. Kostjad tegutsesid hageja huvides ning

kooskõlas õigusaktide ja põhikirjaga. Seisuga 31.03.2016 oli hagejal kaks tegutsevat juhatuse

liiget, n.o kostjad, sest 31.03.2016 toimunud juhatuse koosolekul esitasid teised juhatuse liikmed

(KK, UU, TT) avaldused nende vabastamiseks juhatuse liikme kohustustest ja keeldusid neid

täitmast. Kirjeldatud avaldustega seoses sooviti korraldada üldkoosolek, kuid see ebaõnnestus

mitmel korral, kuni viimaks 12.06.2016 toimunud korduskoosolekul, kutsuti KK, UU, TT

juhatusest tagasi. Korduskoosolek oli otsustusvõimeline. 18.05.2016 toimunud juhatuse

koosolekul kostjad I ja II ei osalenud ja seda kinnitav protokoll oli võltsitud.

Tsiviilasja nr 2-16-10943 algatamine toimus KK, UU, Ti ja AA kokkuleppel. Kostjad I ja II

viidatud menetluse osalised ei olnud ja end kaitsta ei saanud. Kompromissi sõlmimisel jäävad

kulud reeglina poolte endi kanda; oli arusaamatu, miks hageja nõustus AA kulude kandmisega.

Kuivõrd hagi esitati 15.07.2016 ja kompromiss sõlmiti 27.07.2016, ei olnud usutav, et AA-l

tekkisid 2 291 euro suurused õigusabikulud. Kompromissis ei kajastunud kindlaksmääratud

menetluskulude summa. Põhjuslikku seost kostjate tegevuse ning väidetava kahju vahel ei olnud.

Maakohtu otsus

3. Kohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ühtlasi mõistis kohus hagejalt

kostjate kasuks välja menetluskulude hüvitise 1 950 eurot ja sellelt viivise alates lahendi

jõustumisest kuni selle täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

määras.

Pooltel ei olnud vaidlust, et tsiviilasjas nr 2-16-10943 kinnitas Harju Maakohus 02.11.2016 AA

ja hageja vahel sõlmitud kompromissi. AA ja hageja vaidlesid viidatud tsiviilasjas 12.06.2016

korteriühistu üldkoosoleku otsuste kehtivuse üle. Kohtu poolt kinnitatud kompromissi p-i 1.3

kohaselt jäid poolte menetluskulud täies ulatuses korteriühistu kanda. Kohus ei määranud

viidatud määruses menetluskulusid kindlaks. Maksekorraldustest nähtus, et hageja hüvitas AA-

le kokku 2 291 eurot.

Riigikohus leidis 06.06.2018 kohtuotsuses tsiviilasja nr 2-15-4981 p-s 14, et kuigi ühe isiku tegu

võib olla teise isiku kahju põhjuseks, ei tulene seadusest, et põhjusliku seose olemasolu korral

tuleks hüvitisnõue alati rahuldada. Kahju hüvitamise nõude suuruse kindlakstegemisel tuleb

juhinduda VÕS-i 7. ptk (VÕS § 127 jj) sätetest. VÕS § 127 lg 2 võimaldab jätta tähelepanuta

rikkumiste negatiivsed tagajärjed, mis on küll põhjuslikus seoses rikkumisega, kuid on mõistliku

inimese seisukohast vaadates erakordsed. Seda põhjusel, et selliste tagajärgede ärahoidmine ei

saanud eeldatavasti olla kohustuse eesmärgiks ning seega ei olnud rikkujal neid tagajärgi ka

võimalik ette näha. Hüvitatav kahju tuleb kindlaks määrata, arvestades VÕS § 127 lg 2 järgi

rikutud kohustuse kaitse-eesmärki. Rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamine peab vastama

pooltevahelisele mõistlikule riskijaotusele.

Tähelepanuväärne oli asjaolu, et hageja oli nõus tasuma tsiviilasjas nr 2-16-10943 enda ja AA

menetluskulud täies ulatuses, kuigi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg 3 järgi

kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise. Hagejal tulnuks

kompromissi sõlmimisel leppida kokku, et menetluskulud jäävad menetlusosaliste enda kanda

või paluda kohtul määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus. Seda enam, et

hagi esitati 15.07.2016 ja kompromiss esitati kohtule kinnitamiseks 27.07.2016.

Kostjad ei saanud ette näha, et nende tegevuse tulemusena tekib hagejale 2 291 euro suurune

kahju ja seda olukorras, kus kostjad pole nende enda seletuste kohaselt saanud omapoolset

seisukohta tsiviilasjas nr 2-16-10943 avaldada ega menetluses osaleda. Lisaks ei nimetanud

hageja toiminguid, mida ta tegi väidetava kahju ärahoidmiseks. Hageja ei põhistanud, miks ei

kohaldatud TsMS § 168 lg-t 3 ja miks ei taotletud kohtult menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramist kooskõlas TsMS §-ga 174.

Menetluskulud jättis kohus TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostjate põhjendatud

menetluskulude suurus oli 1 950 eurot.

Hageja apellatsioonkaebus

4. Hageja palus maakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja mõista

kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 2 291 eurot ja sellelt viivise 0,02% päevas alates hagi

esitamisest kuni tasumiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda. Alternatiivselt, kui

ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada, palus hageja saata tsiviilasi maakohtule uueks

läbivaatamiseks.

Maakohtu otsus jäi olulises ulatuses põhjendamata. Otsuse põhjendav osa hõlmas numeratsiooni

3-27, millest esimesed 23 punkti sisaldasid ainult faktiliste asjaolude ümberkirjutamist. Järeldusi

või põhjendusi viidatud osas ei olnud. Alles punktid 23-25 sisaldasid kohtu järeldusi, kuid sedagi

vaid paari asjaolu kohta. Kohus jättis ebaõigesti lahendi tegemisel mitmete asjaolude ja

tõenditega arvestamata, seda otsuses põhjendamata.

Maakohus väljus asja faktiliste asjaoludega seatud raamidest ning kohaldas ebaõiget õigusnormi

kahjunõude lahendamisel ja kohaldas õigusnorme valesti. Otsusest ei nähtunud, et kohus eitas

kostjate tegevuse õigusvastasust või selle tagajärjel hagejale tekitatud kahju olemasolu. Kohus

jättis hagi rahuldamata, sest kahju tekkimine ei olnud kostjatele ettenähtav, kompromissis oleks

tulnud kokku leppida teistsugusest menetluskulude jaotuses või lasta menetluskulude suurus

kindlaks määrata kohtul ning hageja ei toonud kohtu ette asjaolusid, millest nähtusid tema

toimingud kahju ärahoidmisel. Kõik kolm järeldust olid ebaõiged.

VÕS § 127 lg 3 piirab vastutust kahju eest üksnes lepinguliste kohustuste rikkumise korral, kuid

praegusel juhul rikkusid kostjad seadusest tulenevaid kohustusi. Seega ei olnud kostjate vastutust

võimalik piirata VÕS § 127 lg 3 alusel. Pealegi ei toonud kostjad kohtu ette asjaolusid ja ei

tõendanud neid, millele kohus saanuks rajada järelduse, et neile etteheidetava konkreetse

käitumise tagajärjena ei olnud neile kahju tekitamine ettenähtav. Seega väljus kohus asja

arutamise raamidest.

Viidatud kahju oli kostjatele ettenähtav. Kostjad korraldasid oma eesmärkide täitmiseks

paralleelselt nõuetekohaselt kokkukutsutud korteriühistu üldkoosolekuga omavolilise ja

seaduspäratu üldkoosoleku. Sellest koosolekust ei võtnud osa piisav arv liikmeid ning vastustajad

ei saanud kokku kvoorumit otsuste vastuvõtmiseks, sest vastustajate tegevust ei toeta pea ükski

korteriühistu liige. Sellest hoolimata viisid vastustajad läbi korduskoosoleku ja võtsid vastu

seaduspäratuid otsuseid. Kostjad pidid arvestama, et õigusvastaselt vastuvõetud otsused võidakse

korteriühistu liikmete poolt vaidlustada ja sellega kaasnevad kulud. Üllatav oli kohtu seisukoht,

et kostjate jaoks ei olnud kahju tekkimine ettenähtav ka asjaolu tõttu, et nemad ei saanud avaldada

enda seisukohta AA algatatud kohtuasjas. Nad olid menetlusest teadlikud ja esitasid omapoolseid

avaldusi.

Hageja ja AA võisid TsMS § 168 lg 3 alusel leppida kokku ka teistsuguses menetluskulude

jaotuses kui kulude poolte kanda jätmises. Lisaks puudus seaduslik alus nõudel määrata

kompromissi korras hüvitatavad menetluskulud kindlaks kohtul.

Juhul kui kostjatel oleks olnud sisulisi vastuväiteid AA-le hüvitatud menetluskulude sisu või

suuruse kohta, oleks kohus pidanud hindama kahjuhüvitise ulatust kahju hüvitamist reguleerivate

üldnormide järgi, mitte jätma nõude rahuldamata pelgalt põhjusel, et teises kohtumenetluses seda

ei tehtud. Õigusabikulu hüvitisnõude esitamist pidas lubatavaks ka Riigikohus 09.02.2011

lahendis nr 3-2-1-138-10.

Kommentaariks kohtu viitele, et hageja hüvitas AA menetluskulud nelja osamaksega, millest

esimene tehti enne seda, kui kohus oli kinnitanud poolte vahelise kompromissi, kuid millest

kohus otsusest nähtuvalt kirjalikke järeldusi ei teinud, märkis hageja järgmist. Hageja asus täitma

kompromissist tulenevaid kohustusi pärast selle sõlmimist. Mitte ükski õigusnorm ei keela asuda

täitma kompromissi pärast selle sõlmimist kuid enne selle kohtupoolset kinnitamist.

Kompromissi sõlmimine oli hageja jaoks kõige säästlikum.

Menetluskulud tuli jätta kostjate kanda.

Vastus apellatsioonkaebusele

5. Kostjad palusid jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, maakohtu otsus muutmata ning

menetluskulud hageja kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

6. Ringkonnakohus, tutvunud kirjalikus menetluses tsiviilasja materjaliga, leidis, et maakohtu

otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu

ja saata esimese astme kohtule uueks arutamiseks. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.

TsMS § 436 lg 1 järgi peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Vaidlustatud otsus sellele

tingimusele ei vasta. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et otsus on olulises osas

põhjendamata, vaidluse lahendamiseks olulised asjaolud esile toomata ja eelmenetluse ülesanded

olulises ulatuses täitmata (vrd Riigikohtu 23.09.2015 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-84-15, p 12 teine

lõik). Ringkonnakohtu hinnangul moodustavad need rikkumised tervikuna õigusliku

ärakuulamise põhimõtte rikkumise. Puuduliku eelmenetluse tõttu ei ole võimalik

ringkonnakohtul asja sisuliselt ise lahendada ning maakohtul tuleb läbi viia kohane eelmenetlus.

Kuigi hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust, lasub

kohtul vastavalt TsMS § 392 lg-le 1, § 351 lg-tele 1 ja 2 ulatuslik selgitamiskohustus, mille

lähtepunktiks hagimenetluses on hageja esitatud nõue. Maakohus peab hagejale selgitama,

milliseid asjaolusid peab hageja hagi alusena tõendama ja tuleb juhtida hageja tähelepanu

vajadusele esitada asjaolud täielikult. Kohus peab menetlust juhtides tagama menetlusosalise

tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamise võimaluse. Kohus peab menetluses juhtima poolte

tähelepanu õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile ja võimaldama pooltel avaldada selle kohta

arvamust (vt nt TsMS § 348 lg d 1–3, § 351, § 392 lg 1 p d 1 ja 3, § 400 lg 5, § 401 lg 1, § 436

lg 4).

Praeguses asjas on 08.05.2017 hagi esitatud endiste hageja juhatuse liikmete (kostjate) vastu

kahju hüvitamise nõudes. Enne 01.01.2018 kehtinud korteriühistuseaduse § 1 lg 2 järgi tuli samas

seaduses reguleerimata küsimustes kohaldada MTÜS-i. Üheski menetlusdokumendis ega

08.11.2017 toimunud kohtuistungil ei ole maakohus poolte õigussuhet kvalifitseerinud ega seda

pooltega arutanud. Hageja nõude õiguslikuks aluseks saab olla MTÜS § 32 lg 2, mille eeldused

on järgmised (vt ka nt Riigikohtu 02.12.2015 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-133-15, p 12 esimene

lõik):

-

juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (MTÜS § 32 lg 1, TsÜS § 35);

-

ühingule on tekkinud või tekib varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128);

-

rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4);

-

juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud korteriühistu

juhatuse liikme tavapärast hoolsusstandardit (MTÜS § 32 lg 2 teine lause).

Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel pooltele selgitada MTÜS § 32 lg-s 2 sätestatud nõude

tõendamiskoormust: korteriühistu peab nõude maksmapanekul tõendama, et juhatuse liikmed on

rikkunud oma kohustusi ja et just nende rikkumiste tulemusena on korteriühistule tekkinud kahju

ning rikkumiste ja kahju vahel on põhjuslik seos. Seejärel on juhatuse liikmel omakorda võimalus

tõendada, et ta on tegutsenud korteriühistu juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega (vt

Riigikohtu 04.03.2015 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-169-14, p 12).

Praeguses kohtuasjas on pooled esitanud hulgaliselt tõendeid, neid asjaoludega sidumata.

Maakohus ei teinud istungil ega kirjalikus menetluses ühtegi määrust selle kohta, millised

tõendid ta vastu võtab (vt Riigikohtu 01.02.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-15-13216, p 15 esimene

lõik). Ka see puudus tuleb asja uuel läbivaatamisel kõrvaldada. Nimetatud rikkumine on kaasa

toonud apellandi etteheite osade tõendite hindamata jätmise ja ebaõige hindamise kohta, millega

tuleb nõustuda.

Apellatsioonkaebusega esitas hageja uue tõendi (II kd, lk 80). Asja maakohtule uueks

läbivaatamiseks saatmise korral puudub ringkonnakohtul vajadus ja mõistlik põhjendus hinnata

tõendeid ning tuvastada asjaolusid, sest TsMS § 658 lg 2 järgi on asja uuesti läbivaatavale

maakohtule kohustuslikud üksnes ringkonnakohtu otsuse seisukohad materiaalõiguse ja

menetlusõiguse normi tõlgendamisel ja kohaldamisel (vt Riigikohtu 13.04.2011 otsust

tsiviilasjas nr 3-2-1-11-11, p 13 kolmas lõik). Kuna ringkonnakohus ei lahenda asja sisuliselt ega

tuvasta asjaolusid, siis jätab ta hageja taotlused maakohtu lahendada (vt sarnaselt sellise

võimaluse kohta Riigikohtu 25.04.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-15-8579, p 37).

Menetluskulud

7. TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi otsustatakse menetluskulude jaotus asja uuel läbivaatamisel.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm

Meeli Kaur

Mati Maksing