2-19-2666/33 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm, Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

6. september 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-2666

Tsiviilasi

YY hagi XX vastu elatise vähendamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 6. juuni 2019 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

CC apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: YY (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi

õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Kalev

Pihlak

Apellatsioonkaebuse esitanud isik: CC (isikukood

XXXXXXXXXXX)

Menetlustoiming

Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumine

RESOLUTSIOON

1. Keelduda CC apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada kaebus

apellandile käesoleva määruse jõustumisel.

2. Teatada

apellatsioonkaebuse

menetlusse

võtmisest

keeldumisest

kõigile

menetlusosalistele käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega.

3. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad CC kanda, välja arvatud hagejale riigi

õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jääb riigi kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud (peale eelviidatud tasu) puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada käesoleva määruse peale määruskaebus vahetult Riigikohtule

15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda

kautsjon. Hagimenetluses võib määruskaebuse Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2 (3)

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. XX (laps, käesoleva menetluse kostja) esitas CC (isa) vahendusel 16. detsembril 2015 hagi

YY (ema, käesoleva menetluse hageja) vastu elatise nõudes, mida Harju Maakohus menetles

tsiviilasjana nr 2-15-18960. Viidatud menetlus lõppes maakohtu 5. aprilli 2016 määrusega,

millega kinnitati kompromiss ja mille kohaselt ema pidi maksma lapse ülalpidamiseks elatist

(edaspidi: kompromiss). Kompromissi järgi tasus ema elatise isa pangakontole.

2. Laps esitas ema vahendusel 5. detsembril 2017 samale maakohtule hagi isa vastu elatise

väljamõistmiseks ja varasemalt väljamõistetud elatisemaksete muutmiseks. Lapse elatisnõuet

isa vastu lahendab maakohus tsiviilasjana nr 2-17-18172, aga eraldas 19. veebruari 2019

määrusega ema nõude lapse vastu varasemalt väljamõistetud elatisemaksete muutmiseks

iseseisvasse menetlusse (käesolev tsiviilasi).

3. Ema palus käesolevas asjas esitatud täpsustatud hagiavalduses vähendada kompromissi

alusel makstava elatis alates 5. detsembrist 2017 nullini. Laps elab alates 17. novembrist 2017

ema juures, lisaks anti maakohtu 30. novembri 2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-13540

emale ainuhooldusõigus lapse viibimiskoha osas.

4. Maakohus võttis 18. aprilli 2019 määrusega menetlusse ema nõude lapse vastu elatise

vähendamiseks. Ühtlasi määras kohus lapsele esindaja riigi kulul ja märkis, et esindajaks on

vandeadvokaat Kalev Pihlak (edaspidi: lapse esindaja).

5. Lapse esindaja esitas 13. mail 2019 kostja nimel avalduse, milles võttis hagi õigeks.

MAAKOHTU OTSUS

6. Maakohus rahuldas hagi 6. juuni 2019 õigeksvõtul põhineva otsusega (vaidlustatud otsus).

Riigi õigusabi tasu ja kulud jättis maakohus riigi kanda, ülejäänud kulud poolte endi kanda.

APELLATSIOONKAEBUS JA MENETLUSE EDASINE KÄIK

7. Isa esitas 8. juulil 2019 apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada ja

saata asi tagasi maakohtule lahendamiseks. Ühtlasi palub isa tühistada maakohtu otsustuse

lapse esindaja määramise kohta.

8. Ringkonnakohus jättis 10. juuli 2019 määrusega apellatsioonkaebuse käiguta ja andis isale

tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Ringkonnakohus selgitas, et kaebuse on esitanud isik, kes ei

ole menetlusosaliseks, ning kaebuses ei ole selgelt märgitud, milliste maakohtu tuvastatud

asjaolude, järelduste ja õiguslike põhjendustega kaebuse esitaja ei nõustu.

9. Lapse esindaja esitas 9. augustil 2019 selgituse, milles märkis, et käesoleva asja hageja ega

kostja ei vaidlustanud õigeksvõtul põhinevat maakohtu otsust. Isal puudub õigus kostjat

esindada, kuna tsiviilasjas nr 2-15-13540 anti maakohtu 6. veebruari 2019 määrusega emale

täielik ainuhooldusõigus lapse üle. Määrus jõustus 2. augustil 2019.

10. Isa esitas 13. augustil uuesti apellatsioonkaebuse. Ainsa muudatusena oli kaebuse esitajaks

märgitud kostja.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus leiab, et isa apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ja

kaebus tuleb tagastada esitajale. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 4

kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuse apellandi nimel

esitanud isik ei ole põhistanud oma esindusõiguse olemasolu. Käesoleval juhul on tegemist

sellise olukorraga.

3 (3)

12. Esmalt tuleb märkida, et menetluskõlbulik ei ole isa 8. juulil 2019 apellatsioonkaebus, sest

ta esitas selle enda, mitte aga lapse nimel. Isa ei ole käesolevas asjas menetlusosaline, vaid

vaidlus toimub ema ja lapse vahel.

Hagimenetluses on TsMS § 198 lg 1 p 1 järgi menetlusosalisteks pooled ja kolmas isik.

Tsiviilkohtumenetluse poolteks on TsMS § 205 järgi hageja, s.o isik, kes on esitanud hagi, ja

kostja, s.o isik, kelle vastu hagi on esitatud. Esimese astme kohtu lahendi peale võib TsMS

§ 630 lg 1 järgi esitada apellatsioonkaebuse esimese astme kohtu menetluse pool ja iseseisva

nõudega kolmas isik. Praegusel juhul vaatas maakohus läbi hageja nõuet kostja vastu elatise

vähendamiseks ja isa ei ole menetlusse kaasatud.

13. Täiendavalt tuleb arvestada, et kaebuse täiendamise ajal 9. augustil 2019 ei saanud isa enam

lapse nimel elatise asjas avaldusi teha.

Harju Maakohtu 6. veebruari 2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-13540 lõpetati vanemate

ühine hooldusõigus lapse suhtes ja anti see täielikult üle emale. Määrus jõustus 2. augustil 2019.

Perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 1 esimene lause näeb ette, et hooldusõiguslik vanem on lapse

seaduslik esindaja. PKS § 210 lg 2 p 1 kohaselt esindab ainuhooldusõigusega vanem last

üksinda. Jõustunud kohtulahendi alusel on emal lapse suhtes ainuhooldusõigus, st ainult tema

saab last esindada, sh kohtuvaidluses. Isa ei saa lapse nimel kohtumenetluses toiminguid teha.

Ka PKS § 120 lg 4 mõttest tuleneb, et elatise üle peetavas vaidluses esindab last ainult see

vanem, kes last kasvatab ehk temaga igapäevaselt koos elab.

14. Lisaks takistavad kaebuse menetlemist selles esinevad olulised puudused, millele

ringkonnakohus viitas kaebuse käiguta jätmise määruses, aga mida ei ole kõrvaldatud. Kaebus

ei vasta TsMS § 631 lg 1 ega § 633 lg-te 2, 3 ja 5 nõuetele. Puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu

saaks kaebuse menetlemisest keelduda ka TsMS § 340¹ lg 2 esimese lause alusel.

Vaatamata sellele, et kaebust ei saa menetleda, peab ringkonnakohus vajalikuks vastata kaebuse

väitele ja taotlusele seoses lapse esindajaga. Maakohus lähtus õigesti TsMS § 219 lg 2 p-st 1 ja

määras lapsele riigi õigusabi korras esindaja, sest tema huvid võivad elatise vähendamise nõude

puhul olla vastuolus ema huvidega. Ema tõi esile, et asjaolud on muutunud võrreldes

kompromissi kinnitamise ajaga, sest laps elab alates 17. novembrist 2017 tema juures. Samuti

anti maakohtu 30. novembri 2017 määrusega emale ainuhooldusõigus lapse viibimiskoha osas.

Neil asjaoludel leidis lapse esindaja põhjendatult, et hagi saab õigeks võtta.

Eeltoodust tulenevalt ei ole alust väita, et lapse esindaja käitus hagi õigeks võttes lapse huvide

vastaselt. Ringkonnakohus nõustub esindaja seisukohaga, et kui ema annab ülalpidamist

vahetult, ei ole põhjendatud PKS § 100 lg 2 alusel temalt elatise väljamõistmine.

15. TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus

keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud

jätta kaebuse esitaja kanda, välja arvatud kostja esindaja riigi õigusabi tasu ja kulud, mis jäävad

sarnaselt maakohtu menetlusega riigi kanda. Ringkonnakohus ei edastatud kaebust pooltele

vastamiseks, mistõttu ei saanud pooltel apellatsioonimenetluses tekkida väljamõistmisele

kuuluvaid menetluskulusid. Kaebusest ja kohtute infosüsteemist ei nähtu andmed riigilõivu

tasumise kohta, mistõttu ei tõusetu küsimust selle tagastamisest. Lapse esindaja tasutaotluse

lahendab ringkonnakohus täna eraldi määrusega.

16. TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm