2-19-8667/11 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedHarju Maakohtu 21. juuni 2019 määrus tühistada ja saata asi hagi menetlusse XX (hageja) esitas 6. juunil 2019 Harju maakohtule hagi Stix KV OÜ (kostja) vastu
Legislator headnote
AI generated2-19-8667/11 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Harju Maakohtu 21. juuni 2019 määrus tühistada ja saata asi hagi menetlusse XX (hageja) esitas 6. juunil 2019 Harju maakohtule hagi Stix KV OÜ (kostja) vastu
Full text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm
Määruse tegemise aeg ja koht
6. september 2019, Tallinn
Tsiviilasja number
2-19-8667
Tsiviilasi
XX hagi Stix KV OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks
tunnistamiseks täiteasjas nr 008/2019/750
Vaidlustatud määrus
Harju Maakohtu 21. juuni 2019 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
XX määruskaebus
Menetlusosaline ja tema
esindaja ringkonnakohtus
Hageja (määruskaebuse esitaja): XX, lepinguline
esindaja Kaspar Noor
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1. Harju Maakohtu 21. juuni 2019 määrus tühistada ja saata asi hagi menetlusse
võtmise otsustamiseks samale maakohtule.
2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.
Edasikaebamise kord
Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule.
MENETLUSE KÄIK JA MAAKOHTU MÄÄRUS
1. XX (hageja) esitas 6. juunil 2019 Harju maakohtule hagi Stix KV OÜ (kostja) vastu
sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 008/2019/750. Samal päeval esitas hageja
ka taotluse hagi tagamise korras täitemenetluse peatamiseks, mille maakohus 7. juuni 2019
määrusega rahuldas.
Hageja väitel on kostja avalduse alusel algatatud täitemenetlus YY (võlgnik) väljatõstmiseks
kinnistult, mille suhtes hageja ja kolmanda isikuga (CC) on sõlmitud üürileping. Hageja soovib
üürnikuna tema suhtes sundtäitmise lubamatuks tunnistamist, sest tal on õigus üürilepingu
alusel kinnistut vallata.
2. Kohtutäitur teatas 10. juunil 2019 kohtule, et ta on täitemenetluse 7. juunil 2019 lõpetanud.
3. Maakohus keeldus 21. juuni 2019 määrusega (vaidlustatud määrus) tsiviilkohtumenetluse
seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel hagiavalduse menetlusse võtmisest, sest täitemenetluse
lõpetamise tõttu ei ole enam võimalik hagiga taotletavat eesmärki saavutada. Menetluskulud
jättis maakohus TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda ja tühistas TsMS § 386 lg 4 esimese lause
kohaselt hagi tagamise.
2 (2)
MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLEMINE MAAKOHTUS
4. Hageja esitas 11. juulil 2019 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada
ja hagi menetlusse võtta. Kaebusega seonduvad menetluskulud palub hageja panna kostja
kanda.
Maakohus ei põhjendanud, miks on tema hinnang hagi perspektiivikusele muutunud pärast hagi
tagamise taotluse rahuldamist. Samuti ei nähtu vaidlustatud määrusest, mille põhjal kohus
leidis, et täitemenetlus on lõppenud. Hagi menetlusse võtmise otsustamisel tuli lähtuda hagi-
avalduses märgitud asjaoludest, mille järgi on sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõue
endiselt põhjendatud.
5. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja edastas lahendamiseks
Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 16. juulil 2019.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja
saata asi hagi menetlusse võtmise uuesti otsustamiseks tagasi maakohtule. Määruskaebus
rahuldatakse osaliselt.
7. TsMS § 465 lg 2 p 8 sätestab, et kirjalikus määruses, mille peale saab esitada määrus-
kaebuse, märgitakse mh põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis. Õige on
määruskaebuse väide, et vaidlustatud määrusest ei nähtu, mille põhjal maakohus tuvastas
täitemenetluse lõpetamise.
8. Hagi menetlusse võtmise otsustamisel tuleb kohtul lähtuda neist asjaoludest, mis hageja on
esile toonud. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaldamisel ei saa
kohtud hinnata tõendeid (vt nt 13. veebruari 2018 määrus tsiviilasjas nr 2-17-8939, p 9;
13. septembri 2017 määrus tsiviilasjas nr 2-16-17452, p 11 esimene lõik; samuti neis viidatud
varasem praktika). Järelikult ei saa kohus lähtuda käesolevas asjas täitemenetluse lõpetamisest,
kui hageja ise sellele ei tugine. Maakohtu määrus tuleb seetõttu tühistada ja saata asi
maakohtule hagi menetlusse võtmise uuesti otsustamiseks.
9. Maakohtu keeldumisotsustuse tühistamise tõttu kuuluvad tühistamisele ka otsustused hagi
tagamise tühistamise ja menetluskulude jaotuse kohta. Ringkonnakohus märgib, et maakohus
on vaidlustatud määruse resolutsiooni p-s 2 ekslikult tühistanud varasema hagi tagamise
määruse, sellist pädevust maakohtul menetluse lõpetamisel pole. TsMS § 386 lg 4 võimaldab
tühistada hagi tagamise, mitte aga seda otsustanud kohtulahendit.
10. Ringkonnakohus ei saa maakohtu asemel otsustada hagi menetlusse võtmist. Samuti ei
otsustata praegu menetluskulude jaotust, vaid seda teeb TsMS § 173 lg 3 järgi maakohus asja
lahendamisel. Neil kaalutlustel kuulub määruskaebus rahuldamisele osaliselt.
11. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale
määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5
esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale
hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja
menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale
kaevata.
/ allkirjastatud digitaalselt /
/ allkirjastatud digitaalselt /
/ allkirjastatud digitaalselt /
Mati Maksing
Gaida Kivinurm
Ulvi Loonurm