Legislator Case Law & Legislation
2-19-8667/11 AI generated

2-19-8667/11 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-19-8667/11
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Harju Maakohtu 21. juuni 2019 määrus tühistada ja saata asi hagi menetlusse XX (hageja) esitas 6. juunil 2019 Harju maakohtule hagi Stix KV OÜ (kostja) vastu

Legislator headnote

AI generated

2-19-8667/11 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Harju Maakohtu 21. juuni 2019 määrus tühistada ja saata asi hagi menetlusse XX (hageja) esitas 6. juunil 2019 Harju maakohtule hagi Stix KV OÜ (kostja) vastu

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

6. september 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-8667

Tsiviilasi

XX hagi Stix KV OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks täiteasjas nr 008/2019/750

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 21. juuni 2019 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XX määruskaebus

Menetlusosaline ja tema

esindaja ringkonnakohtus

Hageja (määruskaebuse esitaja): XX, lepinguline

esindaja Kaspar Noor

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 21. juuni 2019 määrus tühistada ja saata asi hagi menetlusse

võtmise otsustamiseks samale maakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule.

MENETLUSE KÄIK JA MAAKOHTU MÄÄRUS

1. XX (hageja) esitas 6. juunil 2019 Harju maakohtule hagi Stix KV OÜ (kostja) vastu

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 008/2019/750. Samal päeval esitas hageja

ka taotluse hagi tagamise korras täitemenetluse peatamiseks, mille maakohus 7. juuni 2019

määrusega rahuldas.

Hageja väitel on kostja avalduse alusel algatatud täitemenetlus YY (võlgnik) väljatõstmiseks

kinnistult, mille suhtes hageja ja kolmanda isikuga (CC) on sõlmitud üürileping. Hageja soovib

üürnikuna tema suhtes sundtäitmise lubamatuks tunnistamist, sest tal on õigus üürilepingu

alusel kinnistut vallata.

2. Kohtutäitur teatas 10. juunil 2019 kohtule, et ta on täitemenetluse 7. juunil 2019 lõpetanud.

3. Maakohus keeldus 21. juuni 2019 määrusega (vaidlustatud määrus) tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel hagiavalduse menetlusse võtmisest, sest täitemenetluse

lõpetamise tõttu ei ole enam võimalik hagiga taotletavat eesmärki saavutada. Menetluskulud

jättis maakohus TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda ja tühistas TsMS § 386 lg 4 esimese lause

kohaselt hagi tagamise.

2 (2)

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLEMINE MAAKOHTUS

4. Hageja esitas 11. juulil 2019 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada

ja hagi menetlusse võtta. Kaebusega seonduvad menetluskulud palub hageja panna kostja

kanda.

Maakohus ei põhjendanud, miks on tema hinnang hagi perspektiivikusele muutunud pärast hagi

tagamise taotluse rahuldamist. Samuti ei nähtu vaidlustatud määrusest, mille põhjal kohus

leidis, et täitemenetlus on lõppenud. Hagi menetlusse võtmise otsustamisel tuli lähtuda hagi-

avalduses märgitud asjaoludest, mille järgi on sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõue

endiselt põhjendatud.

5. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja edastas lahendamiseks

Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 16. juulil 2019.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja

saata asi hagi menetlusse võtmise uuesti otsustamiseks tagasi maakohtule. Määruskaebus

rahuldatakse osaliselt.

7. TsMS § 465 lg 2 p 8 sätestab, et kirjalikus määruses, mille peale saab esitada määrus-

kaebuse, märgitakse mh põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis. Õige on

määruskaebuse väide, et vaidlustatud määrusest ei nähtu, mille põhjal maakohus tuvastas

täitemenetluse lõpetamise.

8. Hagi menetlusse võtmise otsustamisel tuleb kohtul lähtuda neist asjaoludest, mis hageja on

esile toonud. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaldamisel ei saa

kohtud hinnata tõendeid (vt nt 13. veebruari 2018 määrus tsiviilasjas nr 2-17-8939, p 9;

13. septembri 2017 määrus tsiviilasjas nr 2-16-17452, p 11 esimene lõik; samuti neis viidatud

varasem praktika). Järelikult ei saa kohus lähtuda käesolevas asjas täitemenetluse lõpetamisest,

kui hageja ise sellele ei tugine. Maakohtu määrus tuleb seetõttu tühistada ja saata asi

maakohtule hagi menetlusse võtmise uuesti otsustamiseks.

9. Maakohtu keeldumisotsustuse tühistamise tõttu kuuluvad tühistamisele ka otsustused hagi

tagamise tühistamise ja menetluskulude jaotuse kohta. Ringkonnakohus märgib, et maakohus

on vaidlustatud määruse resolutsiooni p-s 2 ekslikult tühistanud varasema hagi tagamise

määruse, sellist pädevust maakohtul menetluse lõpetamisel pole. TsMS § 386 lg 4 võimaldab

tühistada hagi tagamise, mitte aga seda otsustanud kohtulahendit.

10. Ringkonnakohus ei saa maakohtu asemel otsustada hagi menetlusse võtmist. Samuti ei

otsustata praegu menetluskulude jaotust, vaid seda teeb TsMS § 173 lg 3 järgi maakohus asja

lahendamisel. Neil kaalutlustel kuulub määruskaebus rahuldamisele osaliselt.

11. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5

esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale

hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja

menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale

kaevata.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm