2-19-13523/2 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-19-13523 1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristiina Kruusel Kohtujurist Merilin Oldekop Määruse tegemise aeg ja koht 5. september 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-13523 Tsiviilasi Põlde Invest OÜ taotlus pangakontode Euroopa arestimismääruse tegemiseks Menetlustoiming Taotluse lahendamine Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja (võlausaldaja) Põlde Invest OÜ (registrikood 12797802, asukoht Põlde 32-2, 13516 Tallinn e-post jarveinvest@gmail.com) Avaldaja lepinguline esindaja Siim Mägi (e-post siim.magi@magilex.ee) Puudutatud isik (võlgnik) Bolderaja serviss SIA (Läti registrikood 40103082147, asukoht Granīta iela 7, Riia, LV- 1057 Läti, e-post mebeles@mebeles.lv) Puudutatud isiku lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv (e-post tarmo@tarmopilv.ee) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Jätta Põlde Invest OÜ 4. septembril 2019 esitatud taotlus pangakontode Euroopa arestimismääruse tegemiseks rahuldamata. 2. Toimetada kohtumäärus avaldajale kätte. Menetluskulude jaotus Jätta avaldaja menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

2-19-13523 2

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Põlde Invest OÜ (avaldaja, võlausaldaja) esitas 04.09.2019 Harju Maakohtule taotluse pangakontode Euroopa arestimismääruse tegemiseks enne sisulise kohtumenetluse algatamist. Avaldaja palus taotluses arestida Bolderaja serviss SIA (puudutatud isik, võlgnik) Läti arvelduskonto nr xxxx AS-is Xxxx ning võimalusel ka muud arvelduskontod nimetatud pangas põhisumma 142 560,42 euro ulatuses.

1.2. Arestimismääruse taotlemise põhjenduseks on avaldaja märkinud, et eksisteerib reaalne oht, et ajaks, kui avaldaja saab algatada kohtuotsuse täitmise, on puudutatud isik pangakontodel olevad vahendid peitnud ja avaldaja vajab seeõttu kiiresti kohtulikku kaitset pangakontode arestimise näol, et puudutatud isik ei saaks vahendeid peita.

1.3. Avaldaja selgitas, et avaldajal on puudutatud isiku vastu avaldaja ja puudutatud isiku vahel 01.07.2015 sõlmitud koostöölepingu alusel leppetrahvi, lähetustasude hüvitamise, lisatasu maksmise, saamata jäänud tulu, tasumata arvetest tulenev võlgnevuse tasumise ja kahju hüvitamise nõue.

1.4. Avaldaja leidis, et kõiki asjaolusid arvestades ei ole tagatisnõude rakendamine asjakohane ja kohus peaks tagatisnõudest loobuma.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 2. Kohus on seisukohal, et avaldaja taotlus pangakontode Euroopa arestimismääruse tegemiseks ei ole põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele.

3. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15.05.2014 määruse (EL) nr 655/2014, millega luuakse pangakontode Euroopa arestimismääruse menetlus, et hõlbustada võlgade piiriülest sissenõudmist tsiviilja kaubandusasjades, (edaspidi määrus) artikli 54 järgi kohaldatakse määrust alates 18.01.2017 (v.a artikkel 50, mida kohaldatakse alates 18.07.2016) ning see on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega. Seejuures määruse artikli 46 lg 1 kohaselt reguleerib kõiki menetlusküsimusi, mida määruses eraldi ei käsitleta, selle liikmesriigi õigus, kus menetlus läbi viiakse. Vastavalt määruse artikli 1 lg-le 1 kehtestatakse nimetatud määrusega liidu menetlus, mis võimaldab võlausaldajal saada pangakonto Euroopa arestimismääruse („arestimismäärus”), millega hoitakse ära võlausaldaja nõude hilisema täitmise ohustamine raha ülekandmise või väljavõtmise teel määruses kindlaksmääratud summani, mida võlgnik hoiab või mida võlgniku nimel hoitakse liikmesriigis peetaval pangakontol. Sama artikli lg 2 järgi saab võlausaldaja arestimismäärust kasutada siseriikliku õiguse kohaste arestimismeetmete alternatiivina. Määruse artikli 2 lg 1 esimesest lausest tulenevalt kohaldatakse määrust rahaliste nõuete suhtes tsiviilja kaubandusasjades artiklis 3 määratletud piiriüleste juhtumite puhul kõikides asjaomastes kohtutes ja erikohtutes („kohus”).

4. Määruse artikli 5 lg 1 p a) järgi peab võlausaldajal olema võimalik taotleda arestimismääruse tegemist mh enne, kui võlausaldaja algatab liikmesriigis võlgniku vastu sisulise menetluse, või kõnealuse menetluse mis tahes etapis kuni kohtuotsuse tegemiseni või kohtuliku kokkuleppe kinnitamise või sõlmimiseni. Artikkel 6 lg 1 kohaselt, kui võlausaldaja ei ole kohtuotsust, kohtulikku kokkulepet või ametlikku dokumenti veel saanud, kuulub arestimismääruse tegemine selle liikmesriigi kohtute pädevusse, kes asjakohaste kohaldatavate kohtualluvuse eeskirjade kohaselt on pädevad asja sisuliselt lahendama. Seejuures sätestab määruse artikkel 7 lg 1, et kohus teeb arestimismääruse, kui võlausaldaja on esitanud piisavad tõendid, mille põhjal kohus saab veenduda, et arestimismääruse vormis kaitsemeetme võtmiseks on pakiline vajadus, kuna

2-19-13523 3

on reaalne oht, et ilma sellise meetmeta oleks võlausaldaja poolt võlgniku vastu esitatud nõude hilisem täitmine takistatud või oluliselt keerukam. Sama artikli lg 2 järgi kui võlausaldaja ei ole veel saanud liikmesriigis kohtuotsust, kohtulikku kokkulepet või ametlikku dokumenti, millega võlgnikult nõutakse võlausaldaja nõude täitmist, esitab võlausaldaja ka piisavad tõendid, mille põhjal kohus saab veenduda, et võlausaldaja nõue võlgniku vastu tõenäoliselt rahuldatakse.

5. Kohus rõhutab, et arestimismääruse tegemise tingimused peaksid looma asjakohase tasakaalu võlausaldajapoolse arestimismääruse saamise huvi ja võlgnikupoolse arestimismääruse kuritarvitamise vältimise huvi vahel. Sellest tulenevalt, kui võlausaldaja taotleb arestimismäärust enne kohtuotsuse saamist, peaks kohus, kellele taotlus esitatakse, olema võlausaldaja esitatud tõendite põhjal veendunud, et võlausaldaja nõue võlgniku vastu tõenäoliselt rahuldatakse. Arestimismääruse tegemiseks tuleb võlausaldajal (avaldajal) kohut veenda, et tema nõue vajab kiiresti kohtulikku kaitset ning et ilma arestimismääruseta võib tulevase kohtuotsuse täitmine olla takistatud või oluliselt keerukam, kuna eksisteerib reaalne oht, et ajaks, mil võlausaldaja saab lasta tulevase kohtuotsuse täitmisele pöörata, on võlgnik oma vara kaotanud, peitnud või hävitanud või on vara võõrandanud kas selle tegelikust väärtusest odavamalt või ebatavalises ulatuses või ebatavalise tegevuse kaudu. Kohus peab aga hindama võlausaldaja poolt sellise riski olemasolu tõestamiseks esitatud tõendeid. Need võivad puudutada näiteks võlgniku käitumist seoses võlausaldaja nõudega või varasemates pooltevahelistes vaidlustes, võlgniku krediidiajalugu, võlgniku varade liiki ja võlgniku mis tahes hiljutisi toiminguid oma varadega. Võlgniku poolt nõude lihtsalt tasumata jätmist või vaidlustamist, ei peaks iseenesest pidama piisavaks tõendiks, et põhjendada arestimismääruse tegemist. Samuti ei peaks arestimismääruse tegemiseks olema piisav põhjendus lihtsalt asjaolu, et võlgniku rahaline olukord on halb või halvenemas (vt määruse preambula p 14).

6. Kohus leiab, et avaldaja poolt taotluses välja toodud argumendid ja kohtule esitatud tõendid ei anna käesoleval juhul alust pangakontode Euroopa arestimismääruse tegemiseks. Avaldaja väited, et arestimismääruse tegemata jätmise korral võib kohtulahendi täitmine olla võimatu, on kohtu hinnangul üksnes oletusliku iseloomuga. Samuti ei ole avaldaja käesoleval juhul kohtule põhistanud ja ka tõendanud reaalselt ohtu, et ajaks, mil avaldaja saab lasta tulevase kohtuotsuse täitmisele pöörata, on puudutatud isik oma vara nt kaotanud, peitnud või hävitanud või on vara võõrandanud kas selle tegelikust väärtusest odavamalt või ebatavalises ulatuses või ebatavalise tegevuse kaudu. Kohus märgib, et üksnes asjaolu, et puudutatud isik on väidetavalt pooltevahelise koostöölepingu aluseta üles öelnud ning sellest tulenevalt on avaldajal puudutatud isiku vastu erinevad rahalised nõuded, ei ole piisavaks aluseks pangakontode Euroopa arestimismääruse tegemiseks. Avaldaja poolt esitatu põhjal ei ole kohus seega hetkel veendunud, et avaldaja nõue vajab kiiresti kohtulikku kaitset ning et ilma arestimismääruseta võib tulevase kohtulahendi täitmine olla takistatud või oluliselt keerukam. Kohus rõhutab, et pelgalt nõude olemasolu puudutatud isiku vastu ei tähenda veel seda, et seesuguse meetme kohaldamine oleks põhjendatud. Pangakontode Euroopa arestimismääruse tegemise eesmärgiks on eelkõige takistada veenvatele argumentidele tuginedes kohtulahendi täitmise võimatust.

7. Määruse artikli 12 lg 2 kohaselt kui võlausaldaja ei ole kohtuotsust, kohtulikku kokkulepet või ametlikku dokumenti veel saanud, nõuab kohus enne arestimismääruse tegemist, et võlausaldaja esitaks tagatise summas, mis on piisav, et vältida käesolevas määruses sätestatud menetluse kuritarvitamist ning tagada võlgnikule arestimismäärusest tuleneva mis tahes kahju hüvitamine ulatuses, milles võlausaldaja on artikli 13 kohaselt kohustatud sellise kahju hüvitama. Kohus võib erandkorras esimeses lõigus sätestatud nõudest loobuda, kui ta leiab, et nimetatud lõigus osutatud tagatise pakkumine ei ole konkreetse juhtumi asjaolusid arvesse võttes asjakohane. Käesoleval juhul ei ole avaldaja tasunud tagatist. Seejuures taotleb avaldaja tema vabastamist tagatisnõudest,

2-19-13523 4

kuna puudutatud isik on seadnud avaldaja hagi aluseks olevate asjaolude tulemusena raskesse majanduslikku olukorda ja tagatisnõude täitmine raskendaks võlausaldaja seisukorda veelgi. Kohtu hinnangul on avaldaja väited avaldaja raskest majanduslikust seisundist paljasõnalised ja tõendamata, mistõttu ei ole põhjendatud avaldaja taotlus tagatise tasumisest vabastamiseks.

8. Ülaltoodust lähtudes jätab kohus seega avaldaja 04.09.2019 taotluse pangakontode Euroopa arestimismääruse tegemiseks rahuldamata.

9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg-st 1 tulenevalt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse (TsMS § 173 lg 4). Lähtudes TsMS § 172 lg-s 1 sätestatust, tuleb menetluskulud kohtu hinnangul jätta praeguses asjas avaldaja kanda. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

10. Määruse artikli 21 lg-te 1 ja 2 kohaselt on võlausaldajal õigus esitada kaebus kohtu otsuse peale, millega tema arestimismääruse taotlus tervikuna või osaliselt tagasi lükati. Selline kaebus esitatakse 30 päeva jooksul alates kuupäevast, mil võlausaldajale teatati lõikes 1 osutatud otsusest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik