2-19-3141/17 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

6. september 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-3141

Tsiviilasi

XX avaldus Tallinn, Männiku tee 103/Pihlaka tn 2a

korteriühistu kohustamiseks võimaldada kõigil

korteriühistu liikmetel vabal valida elektritarnijat,

läbi viima elektriaudit ja viima voolutugevus

vastavusse ehitusloaga lubatud voolutugevusega.

Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 14. märtsi 2019 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (määruskaebuse esitaja): XX

Puudutatud isik: Tallinn, Männiku tee 103/Pihlaka tn 2a

korteriühistu, seaduslikud esindajad juhatuse liikmed

VV, TM ja AH

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada puudutatud isiku 10. aprilli 2019 taotlus tõendi vastuvõtmiseks ja võtta

viidatud kuupäeva vastusele lisatud Elektrilevi OÜ selgitus tsiviilasja toimikusse.

2. Harju Maakohtu 14. märtsi 2019 määrus tühistada.

3. Saata tsiviilasi menetlusse võtmise otsustamiseks Harju Maakohtule.

4. Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.

MENETLUSE KÄIK

1. XX (avaldaja) esitas 27. veebruaril 2019 Harju maakohtule avalduse Tallinn, Männiku tee

103/Pihlaka tn 2a korteriühistu (puudutatud isik) vastu. Avaldaja palus:

-

tunnistada kehtetuks puudutatud isiku 8. juuni 2016 üldkoosoleku protokoll;

-

kohustada puudutatud isikut jõustama Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 13. juuli 2009

direktiivi 2009/72/EÜ (edaspidi „direktiiv 2009/72“) sätteid, võimaldada kõikidel

korteriühistu liikmetel koheselt vabalt valida elektritarnijat,

-

hüvitada avaldajale tekitatud lisakulud seoses korteriomanike sunniviisilise

kinnihoidmisega korteriühistu poolt valitud elektritarnelepingutega;

-

kohustada puudutatud isikut läbi viima elektriaudit ning viima voolutugevus

vastavusse ehitusloaga lubatud voolutugevusega.

2 (5)

MAAKOHTU MÄÄRUS

2. Maakohus keeldus 14. märtsi 2019 määrusega (vaidlustatud määrus) avaldust menetlusse

võtmast tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel, kuna avaldusega ei ole

võimalik avaldaja soovitud eesmärki saavutada. Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda.

Maakohus sedastas, et avaldaja vaidlustab puudutatud isiku 8. juuni 2016 üldkoosoleku otsust,

aga pole kohtusse pöördumisel kinni pidanud kuni 31. detsembrini 2017 kehtinud

korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg-s 3 ega alates 1. jaanuarist 2018 kehtiva korteriomandi- ja

korteriühistuseaduse (KrtS) § 29 lg-s 3 sätestatud tähtajast.

KÜS § 13 lg 3 kohaselt on korteriühistu liikmel õigus pöörduda korteriühistu üldkoosoleku

ebaseadusliku otsuse tühistamiseks kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast

arvates. Avaldusele lisatud e-kirjast nähtub, et korteriühistu 8. juuni 2016 üldkoosoleku

protokoll saadeti avaldajale 31. augustil 2016, millest alates oli ta teadlik koosolekul vastu

võetud otsustest. Seega pidanuks ta kohtusse pöörduma hiljemalt 2016. aasta novembri lõpus.

KrtS § 29 lg 3 kohaselt on korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamise

tähtaeg 60 päeva otsuse vastuvõtmisest arvates, ka selle sätte järgi esitati avaldus hilinenult.

MÄÄRUSKAEBUS

3. Avaldaja esitas 1. aprillil 2019 määruskaebuse, milles vaidleb maakohtu määrusele vastu.

Maakohus sisustas nõude ekslikult. Avaldaja soovib, et kohus kohustaks puudutatud isikut

täitma direktiivi 2009/72, st kõigil puudutatud isiku liikmetel oleks vaba pääs elektriturule.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

4. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis puudutatud isikule tähtaja sellele

vastamiseks. Puudutatud isik vaidles kaebusele vastu.

Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonna-

kohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 15. aprillil 2019.

5. Ringkonnakohus kohustas 14. mai 2019 kirjaga Konkurentsiametit (KA) ning Tarbija-

kaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit (TTJA) selgitama, kuidas on Eestis tagatud kodutarbijale

reaalne võimalus elektritarnijat vahetada ning kelle poole võib isik pöörduda elamu elektri-

süsteemi tehnilise korrasoleku ja elamu elektriga nõuetekohase varustamise kontrollimiseks.

6. TTJA selgitas TTJA, et puudtatud isiku hallatava elamu korterivaldajate ühiskasutuses

olevas elektripaigaldises teostati korraline audit 27. märtsil 2019. Auditi protokolli kohaselt

vastab elektripaigaldis kehtestatud ohutusnõuetele ja seda võib ettenähtud otstarbel kasutada,

järgmise kontrolli tähtaeg on märts 2029. Seega vastab elamu korterivaldajate ühiskasutuses

olevas elektripaigaldis nõuetele ja TTJA on lõpetanud järelevalvemenetluse selle suhtes.

7. KA viitas elektrituruseaduse (ELTS) § 12 lg-tele 1 ja 1³, § 88 lg-le 3 ning märkis, et

elektrimüüja vahetusega seonduvalt on oluline, kes on turuosaline, kes sõlmis tarbimiskoha

mõõtepunkti suhtes võrgulepingu. Korteriühistu puhul on võimalikud järgmised variandid.

7.1. Kui võrguettevõtjaga on võrgulepingu sõlminud korteriühistu, siis võrguettevõtjal on

kohustus osutada võrguteenuseid korteriühistu liitumispunktis ning mh edastada elektrienergiat

kokkulepitud ühistu liitumispunktini. Kogu ühistu tarbitavat elektrienergiat mõõdetakse ühises

mõõtepunktis. Võrguettevõtja tagab mõõteandmete mõõtmise, kogumise, mõõteandmete

kontrolli ja õigsuse. Turuosaliste andmevahetus toimub andmevahetusplatvormi (AVP) kaudu,

et selleks õigusi omavad turuosalised saaksid võrdse juurdepääsu elektrienergia

tarbimiskogustele ja kiire tarnija vahetuse protseduuri. Igale turuosalisele või mõõtepunktile

määratakse unikaalne identifikaator (EIC–kood), mis on vajalik elektriturul tegutsevate

turuosaliste kohta käiva infovahetuse automatiseerimiseks. Korteriühistu puhul määratakse

EIC-kood ühistule kui turuosalisele ja EIC-kood ühistu mõõtepunktile.

3 (5)

7.2. Juhul kui võrguettevõtjaga on sõlminud võrgulepingu iga korteriomanik eraldi,

mõõdetakse iga korteri tarbimist eraldi. Sellisel juhul määratakse ka EIC-koodid eraldi igale

korteriomanikule (turuosalisele) ja mõõtepunktile, mille suhtes on sõlmitud võrguleping.

AVP veebiportaali kaudu saavad kõik tootjad ja tarbijad ligipääsu oma tarbimiskoguse

mõõteandmetele (kaugloetava arvesti puhul 1 t kaupa). Samuti on turuosalistele nähtavad

lepingute tähtajad, müüjad, tarbija EIC-kood ja tarbijaga seotud mõõtepunktide EIC-kood.

AVP-d administreerib Elering AS sõltumatu süsteemioperaatorina.

7.3. Liitumispunktist edasi toimub elektrienergia tarne vastavalt liitumislepingu pooleks oleva

isiku (nt korteriühistu) sisesuhetele. Üldjuhul on kortermajad kavandatud selliselt, et nende

varustamine toimub ühe liitumispunkti kaudu. Sel juhul on teenuse tarbija võrk (tarbija-

paigaldis) korteriomandi kaasomandi osa ese ja teenuse tarbijaks korteriomanikud ühiselt.

Korteriühistu puhul eeldatakse, et ühistu kaudu toimub elektrienergia tarbimise arvestus ja

tasumine, kuid korteriomanikud võivad ka teisti otsustada. Seadus ei piira võrguteenuse lepingu

pooleks oleva isiku sisesuhte muutumisel võrguteenuse kokkuleppelist muutmist. Nii võivad

korteriomanikud ühiselt otsustada, et korteriühistul on mitu mõõtepunkti ja võrguleping on igal

korteril eraldi. Sel juhul saaks iga korteriomanik osta endale sobiva müüja käest elektrit.

Küll aga on korteripõhistele võrgulepingutele ja mõõtepunktidele üleminek olemasoleva

võrgulepingu muutmine. Võrguettevõtja näitab siin üles tavapärast majandustegevuses

sõlmitavas tehingus kasutatavat hoolsust ning soovib lepingu muutmisel tutvuda ka asjakohase

tarbija sisesuhteid reguleeriva dokumendiga (nt üldkoosoleku otsus).

7.4. ELTS § 3 p-dest 9, 29 ja 15 tulenevalt vastutab võrgu tehnilise korrasoleku eest võrgu-

ettevõtja kuni liitumispunktini. Liitumispunktist algab tarbija elektripaigaldis mille eest

vastutab tarbija kui elektripaigaldise omanik. Korteriühistu puhul vastutab alates

liitumispunktist elamu siseste juhtmete, seadmete jms nõuetele vastavuse eest korteriühistu

ning hoolduse või remondi vajadusel tellima töö nõuetele vastavalt isikult.

TTJA teostab füüsilisest isikust tarbijat silmas pidades järelevalvet elektriettevõtete reklaami-

ning müügitegevuse üle, samuti kui isik ei ole rahul elektriettevõtja klienditeenindusega või

leidnud puudused ettevõtja veebilehel, tegemist on eksitava teabe esitamisega ning ettevõtja ei

tee isiku pöördumise peale parandusi. Lisaks ka olukorras, kus isikule on elektriettevõtja poolt

esitatud leppetrahv või viivise tasumise nõue või kui tekkinud on kahjunõue seoses

elektriettevõtja tegevuse/tegevusetusega. Seda ka juhul, kui elektriettevõtja muudab isikuga

sõlmitud lepingu tingimusi või kui isikule on esitatud ebamõistlikult suur arve, kuid

olemasolevad dokumendid kinnitavad tarbitud elektrikoguseid ja selle hinda. KA sekkub, kui

isiku elektriühendus on ettevõtte poolt katkestatud või kui isiku tarbimiskohas ei ole täidetud

võrgukvaliteedi nõudeid (näiteks kui elektriga varustus ei ole tagatud ning pinge kõigub).

8. Avaldaja jäi täiendavas seisukohas selle juurde, et puudutatud isikut tuleb kohustada täitma

direktiivi 2009/72. Avaldaja märkis, et tema hinnangul ei ole elamu elektripaigaldis endiselt

nõuetekohane ja ta soovib kogu algse avalduse menetlemist ning rahuldamist. Puudutatud isik

rohkem seisukohti ei esitanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2, § 659 ja § 657 lg 1

p 3 alusel tühistada ning asi saata menetlusse võtmise otsustamiseks maakohtule.

Määruskaebus rahuldatakse.

10. Puudutatud isik esitas kaebusele vastates taotluse tõendi (Elektrilevi OÜ 10. aprilli 2019

selgitus) vastuvõtmiseks. TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebemenetluses esitada uusi

tõendeid ja vaidluse asjaolusid arvestades on tõend asjakohane. Seega puudub alus keelduda

tõendi vastuvõtmisest.

4 (5)

11. Nähtuvalt maakohtule esitatud avaldusest, taotleb avaldaja sisuliselt puudutatud isiku

kohustamist järgmiseks:

(1) võimaldada kõigil korteriühistu liikmetel vabalt valida elektritarnijat;

(2) hüvitada elektritarnija valiku takistamistest tingitud kahju;

(3) läbi viia elektriaudit;

(4) viia voolutugevus vastavusse ehitusloaga lubatud voolutugevusega.

12. Maakohus avaldaja sisulistele nõuetele tähelepanu ei pööranud, vaid leidis, et avaldaja

vaidlustas hilinenult puudutatud isiku 8. juuni 2016 üldkoosoleku otsuse. Maakohus ei

analüüsinud, mis nõuded avaldaja esitas, ega seda, kas avaldaja esile toodud asjaoludel vastutab

puudutatud isik esitatud nõute eest. Nii keeldus maakohus ennatlikult avalduse menetlusse

võtmisest TsMS § 477 lg 1 kaudu kohalduva § 371 lg 2 p 2 alusel. Tegelikkuses ei eelda

nõuete (1)–(4) esitamine puudutatud isiku liikmete varasema otsuse vaidlustamist.

12.1. TsMS § 5 lg 3 esimene lause näeb ette, et hagita asjas selgitab kohus ise üldjuhul välja

asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid. TsMS § 198 lg 3 esimese lause järgi kaasab kohus

hagita menetluse osalised omal algatusel. Käesoleval juhul tähendab see mh selguse loomist

küsimuses, kas avaldaja saab nõuded (1)–(4) esitada puudutatud isiku kui korteriühistu vastu

või tuleks vähemalt osades neist pöörduda KrtS sätete alusel kohtusse teiste korteriomanike

vastu. Riigikohus on leidnud, et TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaldamisel ei saa kohtud hinnata

tõendeid ning kui hagiavalduses esitatud asjaoludel ei saa tõendeid hindamata otsustada selle

üle, kas kostja vastutab hageja nõude eest, tuleb see, kas hagi on esitatud õige kostja vastu, välja

selgitada asja sisulisel läbivaatamisel (vt 1. novembri 2017 määrus tsiviilasjas nr 2-16-8446,

p 10 teine lõik ja selles viidatud 11. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-14,

p-d 13, 14). Sama põhimõte kohaldub hagita menetluses, aga selle erisusega, et kui avaldaja ei

ole kõiki puudutatud isikuid ise nimetanud, siis saab kohus need menetlusse kaasata.

12.2. Vähemalt nõude (1) osas pole ilma pikemata selge, kas avaldajal on Eesti õiguse järgi

vastav nõudeõigus. Eeldatavasti vastab avaldaja kodutarbija tingimustele direktiivi 2009/72

art 2 p 10 tähenduses ja on art 33 lg 1 punkti c järgi ühtlasi vabatarbija. Direktiivi 2009/72 art 3

lg 7 kuuenda ja seitsmenda lausega on liikmesriike kohustatud tagama vabatarbijatele reaalne

võimalus hõlpsasti tarnijat vahetada, kusjuures kodutarbijate osas peaks I lisa p-s 1 sätestatu

kohaselt olema tagatud nii läbipaistva teabe saamine elektriteenustele juurdepääsu tingimuste

kohta (alapunkt c) kui ka tasuta tarnijavahetus (alapunkt e). Eesti asjakohaste õigusaktide

(eelkõige ELTS ja Vabariigi Valitsuse määruse „Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri“) järgi

pole üheselt selge, kuidas avaldaja peaks realiseerima oma õigust elektritarnija vahetamiseks.

Ringkonnakohtule esitatud KA ja TTJA vastustest see ka üheselt ei ilmne. Seega on küsimus

keskmisest keerukam. Kui tegemist on keeruka õigusliku küsimusega, tuleb eelistada hagi

menetlusse võtmist ning keeruka õigusliku küsimuse täiendavat analüüsimist (vt Riigikohtu

2. mai 2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-12, p 13, ja 31. jaanuari 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-134-07, p 13). Ka see põhimõte kohaldub hagita asjades.

12.3. Seoses elektriauditi läbiviimisega tuleb märkida, et avalduse menetlusse võtmise

otsustamisel ei saa kohus uurida ega hinnata tõendeid (vt nt Riigikohtu 13. septembri 2017

määrus tsiviilasjas nr 2-16-17452, p 11 esimene lõik, ja seal viidatud varasem praktika).

Praeguses menetlusetapis pole võimalik anda hinnangut, kas audit on juba kohaselt läbi viidud.

Ka sellele küsimusele saab vastata alles asja sisulisel läbivaatamisel.

12.4. Eelnevast tuleneb, et avaldust ei saa jätta maakohtu osundatud põhjustel menetlusse

võtmata. Järelikult tuleb vaidlustatud määrus tühistada ja saata asi menetlusse võtmise uueks

otsustamiseks samale maakohtule. Kui avaldus ei ole menetlusse võtmiseks piisavalt selge, siis

võib maakohus anda avaldajale tähtaja selgituste esitamiseks. Siiski tuleb arvestada, et eelkõige

hagita asjas on piisav, kui avaldusest nähtub selle esitamise eesmärk ja määratud on avalduse

5 (5)

ese (vrd Riigikohtu 16. jaanuari 2019 määrus tsiviilasjas nr 2-18-3298, p 15.1, ja

22. novembri 2017 määrus tsiviilasjas nr 2-16-5794, p 20.4)

13. Ringkonnakohus selgitab, et kui maakohus jagab avaldaja arusaama, et direktiiv 2009/72

ei tarvitse olla õigesti Eesti õigusesse üle võetud, siis saab ta kaaluda eelotsusetaotluse esitamist

Euroopa Kohtule, aga seda ei ole põhjendatud teha avalduse menetlusse võtmise otsustamise

etapis.

14. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi

ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu

otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise

tulemusest.

15. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 477 lg 1

näeb ette, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita

menetluse kohta sätestatud erisusi.TsMS § 372 lg 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse

menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Kuna

ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks

tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm