2-17-11142/34 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

6. september 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-11142

Tsiviilasi

TA Haldus OÜ hagi Osaühingu MALDOF

(Unipetrol OÜ õigusjärglane) vastu võlgnevuse,

kõrvalnõuete ja täiendava viivise väljamõistmiseks.

Hagi läbi vaatamata jätmine

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 24. mai 2019 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

TA Haldus OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (määruskaebuse esitaja): TA Haldus OÜ

(registrikood 12208792), seaduslik esindaja juhatuse

liige AU

Kostja (vastustaja määruskaebemenetluses): Osaühing

MALDOF (registrikood 14415029), seaduslik esindaja

juhatuse liige AM ja lepinguline esindaja vandeadvokaat

Rivo Kaldvee

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 24. mai 2019 määrus tühistada ja saata asi menetluse

jätkamiseks samale maakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale ei saa esitada märuskaebust Riigikohtule.

HAGEJA NÕUE JA MENETLUSE SENINE KÄIK

1. TA Haldus OÜ (hageja) esitas 21. juulil 2017 Harju Maakohtule hagiavalduse Unipetrol OÜ

(esialgne kostja) vastu laenulepingust tuleneva võla nõudes. Hageja palus välja mõista hagi

esitamise seisuga 7 210 976,81 eurot, sh põhivõla 4 208 069,03 eurot ja kõrvalnõuetena

3 002 907,78 eurot. Lisaks palus ta välja mõista viivise tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 367 alusel määras 0,5% päevas alates 22. juulist 2017 kuni nõude kohase täitmiseni,

kuid üksnes ulatuses, et kõrvalnõuded ei ületaks kokku põhinõuet.

2. Esialgne kostja vaidles vastu kõrvalnõuete tasumisele summas 3 002 907,78 eurot, sest

nende maht on võrreldes põhinõudega ebamõistlikult suur. Hagiavalduses puudub kõrvalnõuete

selge arvutuskäik, mistõttu on nõuete kujunemine ebaselge.

3. Hageja ja esialgne kostja teatasid 10. mail 2018 kohtule, et on saavutanud kokkuleppe

vaidluse lahendamiseks kompromissiga. Nad esitasid kohtule juhatuse liikmete allkirjastatud

kompromissi koos taotlustega kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks.

2 (4)

4. Maakohus jättis 21. septembri 2018 määrusega kompromissi TsMS § 430 lg 3 alusel

kinnitamata ja hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Tallinna Ringkonnakohus

tühistas 14. detsembril 2018 selle määruse.

5. Maakohus määras 7. veebruaril 2019 lahendada vaidlus kirjalikus menetluses, andis pooltele

tähtajad ja lubas teatada lahendi avalikult teatavaks tegemise aja edaspidi. Pooled esitasid

seisukohad ja lisaks teatas kostja lepinguline esindaja 13. märtsil 2019 kohtule, et esialgne

kostja ja Osaühing MALDOF (edaspidi: kostja) ühinesid 8. veebruaril 2019 sõlmitud ühinemis-

lepingu alusel ning esialgne kostja kustutati 4. märtsil 2019 äriregistrist. Maakohus teatas

2. aprilli 2019 e-kirjaga pooltele, et teeb lahendi avalikult teatavaks hiljemalt 24. mail 2019.

MAAKOHTU MÄÄRUS

6. Maakohus jättis 24. mai 2019 määrusega (vaidlustatud määrus) hagi TsMS § 423 lg 2 p 2

alusel läbi vaatamata. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda

ja selgitas hagejale õigust esitada taotlus riigilõivu tagastamiseks.

Maakohus leidis, et pooltel puudub vaidlus haginõudest summa 3 813 719,03 eurot osas.

Kohtusse pöördutakse juhul, kui poolte vahel on erimeelsused (TsMS § 3), aga praegu sellist

olukorda ei esine. Erimeelsuste puudumisele viitab poolte menetluslik käitumine: kostja ei

vasta kirjalikult hagiavaldusele, kuigi kostja seaduslik esindaja võtab menetlusdokumendid

viivituseta vastu, kostja ei ilmu vaatamata kohtukutsele ja kohtu selgitustele kohtuistungile,

kohtuistungil avaldab kostja esindaja kohtule, et hagi on kohtu asi.

Väidetavat nõuet esialgse kostja vastu on loovutatud kolmel korral ja praeguseks on ühinemise

tõttu kostjaks uus isik, kellel on kohtute infosüsteemist nähtuvalt mitmeid maksuvaidlusi.

Eeltoodust järeldas maakohus, et käesoleva vaidlusega ei soovita lahendada poolte vahel

väidetavaid erimeelsusi võlgnevuse tasumisel, hagi esitati muul eesmärgil. Kuna pooled on juba

sõlminud kokkuleppe võlgnevuse tasumiseks, siis võib kostja nõude vabatahtlikult täita. Samuti

on pooltel võimalus pöörduda kindluse saamiseks notari poole.

Kooskõlas TsMS § 200 lg-tega 1 ja 2 on menetlusosaline kohustatud kasutama menetlusõigusi

heauskselt ja kohus ei luba neid kuritarvitada. Kuivõrd käesolevas asjas puudub pooltel sisuline

vaidlus nõude üle, siis järeldab kohus, et hagi esitamise eesmärgiks ei ole õigusvaidluse

lahendamine ning seetõttu ei saa kohus teha selle nõude kohta kohtulahendit.

MÄÄRUSKAEBUS

7. Hageja esitas 10. juunil 2019 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja

saata asi lahendamiseks maakohtule teises koosseisus. Kaebuse põhjendused on järgmised.

Esiteks ei järginud maakohus ringkonnakohtu 14. detsembri 2018 määruse juhiseid, mille järgi

puudub alus jätta hagi läbi vaatamata.

Teiseks lähtus maakohus sellest, et pooltel pole vaidlust osasummas 3 813 719,03 eurot, kuid

ei pööranud tähelepanu asjaolule, et pooled vaidlevad kõrvalnõuete üle. Kostja taotles viivise

vähendamist, aga hageja sellega ei nõustunud. Lisaks ei pea kohustatud isik alati haginõudele

vastu vaidlema, kuid hagejal on ka sel juhul õigus saada kõigi nõuete, sh vaidlusaluste kõrval-

nõuete osas kohtulahend (täitedokument) olukorras, kus kostja ei täida nõuet vabatahtlikult.

Kolmandaks ei selgu vaidlustatud määrusest, milles seisneb poolte menetlusõiguste väidetav

pahauskne kasutamine, või kuidas mõjutab asja nõude loovutamine, mille üle pooled ei vaidle.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

8. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjale tähtaja sellele vastamiseks.

Kostja vaidles kaebustele vastu. Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle

lahendamiseks ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 30. juulil 2019.

3 (4)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja asi

saata menetluse jätkamiseks maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt, sest kehtiv

menetlusõigus ei võimalda ringkonnakohtul määrata, millises koosseisus peab maakohus

määruse tühistamise korral asja uuesti läbi vaatama.

10. Kaebuse väited on põhjendatud.

Ringkonnakohus viitas 14. detsembri 2018 määruse p-s 15 maakohtu ekslikutele järeldustele

nagu puuduks poolte vahel vaidlus hagiavalduses esitatud nõudesummade üle ja seega ka

vajadus kohtulahendi järgi. Hageja nõuab kostjalt laenulepingu alusel võla ja viivise tasumist.

Kostjal on õigus hagi õigeks võtta (TsMS § 206 lg 1 esimene lause, § 4 lg 3), kuid maakohtul

tuli selgeks teha, kas kostja on hagi 4 208 069,03 euro osas TsMS § 440 lg 1 mõttes õigeks

võtnud. Ringkonnakohus leidis, et sellele võib viidata kostja esindaja maakohtu istungil tehtud

avaldus, milles ta kinnitas hageja põhinõudele vastuväidete puudumist. Jättes ringkonnakohtu

seisukohad TsMS § 423 lg 2 p 2 tõlgendamisel tähelepanuta, rikkus maakohus vaidlustatud

määruse tegemisel TsMS § 659 kaudu kohalduvat § 658 lg 2.

Kui kostja võtab kas hagi osaliselt õigeks või jätab hagile vastamata või kohtusse ilmumata,

siis ei saa sellest järeldada, et puudub vajadus kohtulahendi järgi. TsMS § 440 lg 1, § 407 lg 1

ja § 410 võimaldavad kirjeldatud olukordades hagi rahuldamist, mitte aga läbi vaatamata

jätmist. Kostja passiivsus ei tähenda hageja õiguskaitsevajaduse puudumist või äralangemist.

Samuti nõustub ringkonnakohus kaebuse väitega, et vaidlustatud määrusest ei ole võimalik aru

saada, milles seisneb eelkõige hageja menetlusõiguste kuritarvitamine ja miks peaks määruses

kirjeldatud poolte käitumine (sh kostja võimalikud maksuvaidlused) tooma kaasa hagi läbi

vaatamata jätmise. Sarnaselt puudub igasugune seos nõude loovutamise, kostja üldõigus-

järgluse ja TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaldamise eelduste vahel.

Neil kaalutlustel tuleb vaidlustatud määrus tühistada ja maakohus peab menetlust jätkama.

Ringkonnakohus ei saa rahuldada määruskaebuse taotlust saata asi maakohtule läbivaatamiseks

teises kohtukoosseisus, sest sellist pädevust TsMS § 667 ega ka § 659 kaudu kohalduv § 657

lg 1 ringkonnakohtule ei anna. Esimese astme kohtu kohtunike tööjaotus nähakse vastavalt

kohtute seaduse § 37 lg-le 1 ette tööjaotusplaanis, mille sama seaduse § 36 p 1 kohaselt kinnitab

kohtu üldkogu. Seetõttu rahuldatakse määruskaebus osaliselt.

11. Ringkonnakohus käsitleb lisaks maakohtu menetluslikke rikkumisi, mis tuleb menetluse

jätkudes samuti kõrvaldada.

Esiteks ei teinud maakohus TsMS § 209 lg 1 järgset otsustust selle kohta, et lubab kostjal

menetlusse astuda esialgse kostja üldõigusjärglasena. Vastavat taotlust ei ole kostja selgelt ka

esitanud, aga vähemalt kaudselt saab seda järeldada 13. märtsi 2019 teatest. Nii kujunes

olukord, kus kohus menetles hagi ühe kostja vastu, aga tegi otsuse hagi kohta hoopis teise isiku

suhtes. Ringkonnakohus selgitab, et menetlus ei olnud vahepeal TsMS § 353 lg 1 alusel

peatunud, sest nii esialgset kostjat kui ka kostjat esindas sama lepinguline esindaja (vrd

Riigikohtu 25. septembri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-13, p 63 kolmas lõik).

Teiseks on maakohus jätnud asja uuesti läbivaatamisel lahendamata poolte 10. mai 2018

taotluse kompromissi kinnitamiseks. Ringkonnakohus tühistas 14. detsembril 2018 maakohtu

eelmise, 21. septembri 2018 lahendi, aga ei teinud ise kompromissi kinnitamise kohta uut

otsustust. Ringkonnakohus andis määruse p-s 14 maakohtule juhised, kuidas varem esitatud,

aga esialgse kostja hilisemate avalduste tõttu kaheldava kompromissi suhtes toimida. Tsiviilasja

toimikust ei nähtu, et maakohus oleks neid juhiseid järginud või teinud muid toiminguid

kompromissi taotluse lahendamisel. TsMS § 430 sätted ei võimalda kohtule esitatud

kompromissi lihtsalt ignoreerida.

4 (4)

Kolmandaks pole maakohus võtnud seisukohta hageja 28. veebruari 2019 menetlusdokumendi

p-s 1 sisalduva põhinõude vähendamise avalduse kohta. Hageja väitel on kostja menetluse

kestel osa võlga tasunud ja sama nähtub ka kostja menetlusdokumentidest. Maakohtul tuleb

välja selgitada hageja tahe nõudest osalise loobumise või hagi osaliselt tagasivõtmise kohta ja

teha vastav otsustus kohtulahendi resolutsioonis (vt nt Riigikohtu 21. novembri 2018 otsus

tsiviilasjas nr 2-16-708, p 15 teine lõik; 28. septembri 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-16,

p 13 teine lõik; 25. septembri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-13, p 24 esimene lõik).

12. TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt määratakse menetluskulude jaotus kindlaks asja uuel

läbivaatamisel.

13. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse sisulise taotluse ja saadab asja menetluse

jätkamiseks maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale TsMS § 427 ja § 433 lg 2 järgi

kaevata (vrd Riigikohtu 21. veebruari 2018 määrus tsiviilasjas nr 2-14-7385, p 13).

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm