2-16-19528/27 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu ja Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

05.09.2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-19528

Tsiviilasi

White Office OÜ hagi Pae 68/78 Korteriühistu vastu

alusetu rikastumise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 24.05.2019 menetluskulude

kindlaksmääramise määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

White Office OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindaja

Hageja: White Office OÜ (registrikood 11995753),

lepinguline esindaja Alik Karajev

Kostja: Tallinn, Pae tn 68 korteriühistu (endise

ärinimega

Pae

68/78

Korteriühistu,

registrikood

80023570), lepinguline esindaja advokaat Indrek Kukk

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 24.05.2019 määrus, millega maakohus rahuldas Tallinn,

Pae tn 68 korteriühistu menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 1467,36 eurot

ületavas ulatuses. Ülejäänud osas jätta määrus muutmata.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

3. Kohtumääruse terviklik resolutsioon:

3.1. Rahuldada Tallinn, Pae tn 68 korteriühistu avaldus maakohtu menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt.

3.2. Määrata Tallinn, Pae tn 68 korteriühistu maakohtu menetluskulude rahaliseks

suuruseks 1467,36 eurot.

3.3. Mõista White Office OÜ-lt välja Tallinn, Pae tn 68 korteriühistu kasuks

menetluskulud 1467,36 eurot.

3.4. Jätta rahuldamata kostja Tallinn, Pae tn 68 korteriühistu õigusabikulude nõue

maakohtus 1199,52 euro ulatuses.

4. Käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

2 (5)

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. White Office OÜ (hageja) esitas 29.12.2016 Harju Maakohtule Tallinn, Pae tn 68

korteriühistu (kostja) vastu hagiavalduse, milles palus välja mõista kostjalt hageja kasuks

ampritasu summas 1529,38 eurot ja viivised.

2. Harju Maakohus jättis hagi 14.01.2019 otsusega rahuldamata. Menetluskulud jäid hageja

kanda. Tallinna Ringkonnakohus keeldus 21.02.2019 määrusega maakohtu otsuse peale

esitatud hageja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Apellatsiooniastme menetluskulud

jäid hageja kanda. Ringkonnakohtu määrus jõustus 12.03.2019.

3. Kostja esitas 16.04.2018 ja 17.12.2018 istungil menetluskulude nimekirjad, mille kohaselt

kulus

kostja

esindajal

14.02.2017

kompromissi

aruteluks

20 min,

15.02.2017

kompromissipakkumise esitamiseks 20 min, 15.02.2017 hagile vastastamise dokumentatsiooni

kogumiseks 50 min, 17.02.2017 konsultatsiooniks kliendiga ja vastuse koostamiseks 30 min,

20.02.2017 teateks kohtule 10 min, 22.02.2017 telefonikonsultatsiooniks 30 min, 27.02.2017

asjaoludega tutvumiseks, vastuse koostamiseks 2 t 10 min, 27.02.2017 tähtaja pikendamise

taotluse koostamiseks ja esitamiseks 20 min, 28.02.2017 uute tõenditega tutvumiseks ja

vastuseks kohtule 6 t 30 min, 05.03.2018 kliendi konsultatsiooniks ja taotluseks kohtule

40 min, 16.04.2018 kohtuistungi ettevalmistamiseks ja konsultatsiooniks kliendiga 2 t 30 min,

17.04.2018 kohtuistungiks osalemiseks 43 min, 14.05.2018 taotluse koostamiseks 1 t,

14.12.2018 ettevalmistuseks kohtuistungiks 1 t ja 20 min ja 17.12.2018 kohtuistungil

osalemiseks 38 min. Kostjale osutati õigusabi tunnihinnaga 120 eurot (lisandub käibemaks).

4. Hageja palus 17.12.2018 istungiprotokollist nähtuvalt menetluskulude suuruse määramisel

hinnata menetluse keerukust ja teenuse mahtu ning juhtis kohtu tähelepanu Riigikohtu

praktikale, mille kohaselt ei või väljamõistetavad menetluskulud olla suuremad kui haginõue.

MAAKOHTU MÄÄRUS

5. Maakohus rahuldas 24.05.2019 määrusega (vaidlustatud määrus) osaliselt kostja

menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ning määras kostja menetluskulude suuruseks

2450,88 eurot (koos käibemaksuga). Maakohus jättis rahuldamata kostja menetluskulude

kindlaksmääramise avalduse 215,52 euro ulatuses.

6. Maakohus luges põhjendatuks ja vajalikuks kostja esindajal 14.02.2017 – 15.02.2017

kompromissi aruteluks ja kompromisspakkumise esitamiseks kulunud 0,67 t, 15.02.2017 hagile

vastastamise dokumentatsiooni kogumiseks kulunud 0,83 t, 17.02.2017 konsultatsiooniks

kliendiga ja vastuse koostamiseks kulunud 0,5 t, 20.02.2017 kohtule teate esitamiseks kulunud

0,17 t, 22.02.2017 telefonikonsultatsiooniks kulunud 0,5 t, 27.02.2017 asjaoludega tutvumiseks

ja vastuse koostamiseks kulunud 2,17 t, 27.02.2017 tähtaja pikendamise taotluseks

koostamiseks ja esitamiseks kulunud 0,33 t, 28.02.2017 uute tõenditega tutvumiseks ja

vastuseks kohtule kulunud 5 t, 05.03.2018 kliendi konsultatsiooniks ja taotluseks kohtule

kulunud 0,67 t, 16.04.2018 kohtuistungi ettevalmistamiseks ja konsultatsiooniks kliendiga

kulunud 2,5 t, 17.04.2018 kohtuistungiks osalemiseks kulunud 0,72 t, 14.05.2018 taotluse

koostamiseks kulunud 1 t, 14.12.2018 ettevalmistumiseks kohtuistungiks kulunud 1,33 t ning

17.12.2018 kohtuistungil osalemiseks kulunud 0,63 t.

7. Kostja esindaja tunnitasu 120 eurot pidas maakohus senisele kohtupraktikale tuginedes ja

kostja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ning asja keerukust arvestades mõistlikuks.

8. Kostja esindaja töötundide põhjendatud maht tunnihinnaga 144 eurot (koos käibemaksuga)

oli 17,02 t. Kostja menetluses kantud põhjendatud menetluskulud olid kokku 2042,40 eurot,

millele lisandus käibemaks 408,48 eurot, kokku 2450,88 eurot.

3 (5)

MÄÄRUSKAEBUS

9. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus vaidlustatud määrus

tühistada osas, millega mõisteti hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 825,87 eurot

ületavas osas. Hageja palus määrata kindlaks kostja menetluskulude rahaline suurus ja mõista

hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 825,87 eurot.

10. Maakohus on jätnud tähelepanuta Riigikohtu selgitused, mille kohaselt ei või

väljamõistetavate menetluskulude summa ületada tsiviilasja hinda ehk summat 1651,73 eurot.

11. Maakohus on ebaõigesti hinnanud tsiviilasja raskusastme keskmiseks. Tegemist oli lihtsa

vaidlusega. Vaidlusese seisnes selles, kas hageja kui korteriühistu liige peab kostjale kui

korteriühistule maksma ampritasu.

12. Maakohus ei arvestanud asjaoluga, et kostja kohustus oli tagada korteriühistu liikmetele

õigete ja põhjendatud arvete esitamine. Kohtumenetluse põhjuseks oli kostja poolt esitatud

arvete ebaselgus. Seetõttu pole TsMS § 162 lg 4 kohaselt õiglane mõista hagejalt kostja kasuks

välja menetluskulud 100 %. Õiglane on kohustada hagejat hüvitama kostja menetluskulud

pooles ulatuses hagihinnast ehk summas 825,87 eurot.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

13. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjale tähtaja määruskaebusele

vastamiseks. Kostja vaidles määruskaebusele vastu.

Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle 26.06.2019 läbivaatamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

14. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 esimese lause alusel

tühistada osas, millega maakohus rahuldas kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse

1467,36 eurot ületavas ulatuses. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. TsMS § 654 lg 22 ja

§ 659 alusel esitab ringkonnakohus määruse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses.

15. Esmalt selgitab ringkonnakohus, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, s.t

kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas,

millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire

(vt nt Riigikohtu 23.03.2016 määrus asjas nr 3-2-1-184-15, p 14). Menetlusosalise lepingulise

esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada

mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (vt nt Riigikohtu

06.05.2016 määrus asjas nr 3-2-1-4-15, p 14).

16. Kaebuse esimese väite kohaselt on hageja vaidlustanud menetluskulude jaotuse.

Põhjendamatu on hageja seisukoht, et praeguses menetlusstaadiumis saab vaidlustada

menetluskulude jaotust. TsMS § 178 lg 1 esimese lause järgi saab menetluskulude jaotust

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Menetluskulude jaotuse vaidlustamiseks pidi hageja esitama vastavasisulise

kaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 21.02.2019 menetlust lõpetava määruse peale. Hageja seda

ei teinud ja ringkonnakohtu määrus jõustus 12.03.2019. Menetluskulude kindlaksmääramise

menetluses ei saa muuta menetluskulude jaotust. Kuna põhimenetluses jäeti menetluskulud nii

maa- kui ka ringkonnakohtus hageja kanda (ringkonnakohus otsustas apellatsioonimenetluse

kulud mitte välja mõista), tuleb kostja esindaja põhjendatud ja vajalik menetluskulu hagejalt

välja mõista. Eeltoodust tulenevalt ei anna kaebuse esimene väide alust menetluskulude jaotuse

muutmiseks.

17. Teiseks väidab hageja, et väljamõistetavate menetluskulude summa ei või ületada tsiviilasja

hinda. Ringkonnakohus selle hageja seisukohaga täielikult ei nõustu ja märgib, et üldjuhul ei

4 (5)

tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul küll ületada tsiviilasja hinda,

kuid see on õigustatud asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul (vt Riigikohtu 06.05.2015

määrus asjas nr 3-2-1-4-15, p 14 teine lõige). Seega tuli maakohtul kaaluda, kas hagejalt on

põhjendatud mõista kostja lepingulise esindaja kulu välja rohkem, kui oli tema nõude suurus

(vt Riigikohtu 27.02.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-143-11, p 14). Maakohus on vaidlustatud

kohtumääruse põhjendavas osas märkinud, et võtab hageja seisukoha, mille kohaselt ei võiks

väljamõistetavad menetluskulud olla suuremas summas kui on haginõue (tl 188 pöördel),

arvesse, kuid ringkonnakohtu hinnangul need kaalutlused vaidlustatud määruses puuduvad.

Diskretsiooni kohaldamine eeldab kohtult oma seisukoha põhjendamist.

Avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud peaksid olema

mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste

nõuete puhul olla üldjuhul hagihind (vt Riigikohtu 06.05.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-

15, p 14). Arvestades tsiviilasja hinda (1651,73 eurot) ei saa pidada maakohtu poolt

väljamõistetud menetluskulusid (2450,88 eurot) põhjendatuks. Ringkonnakohus nõustub

hagejaga, et hagi hind ja väljamõistetud menetluskulud ei ole mõistlikus proportsioonis.

Maakohtu diskretsioon ei ole jälgitav, mistõttu on ringkonnakohtul põhjust sellesse sekkuda.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus piisavalt kontrollinud ka kostja kulude

põhjendatust ja vajalikkust ning on märkinud määruses üldsõnaliselt, et esindajakulud on olnud

põhjendatud ja vajalikud osas, milles maakohus neid ei vähendanud. Ringkonnakohus tühistab

maakohtu määruse menetluskulude väljamõistmise osas osaliselt ja teeb tühistatud osas uue

määruse.

18. Hageja väidab, et maakohus on praeguse vaidluse raskusastme määranud ebaõigesti

keskmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et tegemist oli keskmise

keerukusega vaidlusega, sest tsiviilasjas tuvastamist vajanud asjaolud olid pigem keerukamad

kui tavapärase võlavaidluse korral. Pooled vaidlesid selle üle, kas kostjal on õigus nõuda

hagejalt ampritasu maksmist. Selleks tuli mh tuvastada, millises elektrivõimsuses ja läbi

milliste kaitsmete hageja elektrienergiat saab. Tsiviilasja vaidluse ese puudutas ampritasu

arvestamist ehk tehnilist teavet.

19. 17.12.2018 kostja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja esindajal 15.02.2017

hagile vastastamise dokumentatsiooni kogumiseks 50 min, 17.02.2017 konsultatsiooniks

kliendiga, vastuse koostamiseks 30 min, 22.02.2017 telefonikonsultatsiooniks 30 min,

27.02.2017 asjaoludega tutvumiseks ja vastuse koostamiseks 2 t 10 min, 28.02.2017 uute

tõenditega tutvumiseks ja vastuseks kohtule 6 t 30 min. Ringkonnakohtu hinnangul saab

nimetatud kuluread kokku võtta ühisnimetajaga - hagile vastuse koostamine, millele kostja

esindajal kulus kokku 10 t 30 min. Maakohus vähendas 28.02.2017 uute tõenditega

tutvumiseks, vastuse koostamiseks kulunud ajakulu 5 t-ni. Seega vähendas maakohus kostja

esindaja hagile vastuse koostamiseks kulunud ajakulu kokku 1,5 t ulatuses ehk 9 t-ni.

Ringkonnakohus leiab, hagile vastuse koostamisele kulunud aeg, s.t 15.02.2017 hagile

vastamise dokumentatsiooni kogumiseks, 17.02.2017 konsultatsiooniks kliendiga ja vastuse

koostamiseks, 22.02.2017 telefonikonsultatsiooniks, 27.02.2017 asjaoludega tutvumiseks ja

vastuse koostamiseks, 28.02.2017 uute tõenditega tutvumiseks ja vastuseks kohtule on

põhjendatud kokku 4 t ulatuses, s.t põhjendatud ja vajalik ajakulu vestluseks kliendiga 1 t

ulatuses ning vastuse koostamiseks, sh dokumentatsiooni kogumiseks, asjaoludega ja uute

tõenditega tutvumiseks põhjendatud ajakulu kokku 3 t ulatuses, põhjusel, et kõik eelnimetatud

kuluread sisaldasid toiminguid hagi vastuse koostamiseks. Kuigi vaidlus sisaldas tehnilist

teavet

ja

andmeid,

polnud

kostja

vastuse

koostamiseks

läbitöötamist

vajanud

menetlusdokumentide maht (sh hagiavalduse maht 4 lk ning selle lisad, millest suurema osa

moodustasid arved, mis kostja ise on aastatel 2013-2016 hagejale esitanud) niivõrd suur, mis

põhjendaks kostja esindaja vajalikku ajakulu hagile vastuse koostamiseks 9 t ulatuses.

Arvestades ka kostja kohtule esitatud hagi vastuse sisu, mahtu ja sellele lisatud lisade hulka, on

5 (5)

alust vähendada kostja esindaja hagile vastuse koostamiseks kulunud ajakulu kokku veel 5 t-i

ulatuses ehk 4 t-ni (= 10,5 – 1,5 - 5).

Kostja esindajal kulus 16.04.2018 kohtuistungi ettevalmistamiseks, konsulteerimiseks

kliendiga 2 t ja 30 min ja 14.12.2018 kohtuistungi ettevalmistamiseks 1 t ja 20 min, kokku 3 t

ja 50 min. Ringkonnakohus peab kostja esindaja mõlema kohtuistungi ettevalmistamiseks ja

kliendiga konsulteerimiseks kulunud ajakulu põhjendatud ja vajalikuks 1 t ulatuses, kokku 2 t.

Seega

vähendab

ringkonnakohus

16.04.2018

kohtuistungi

ettevalmistamiseks,

konsulteerimiseks kliendiga ja 14.12.2018 kohtuistungiteks ettevalmistamise ajakulu 1 t 50 min

võrra (= 3 t 50 min – 2 t). Ringkonnakohtu hinnangul oli kostja esindaja enne mõlema

kohtuistungi toimumist kursis kõigi hageja esitatud dokumentide ning seisukohtadega, mistõttu

kohtuistungiks ettevalmistamine ja enne kohtuistungit toimunud konsultatsioon kliendiga ei

nõudnud sellises mahus ajakulu nagu kostja esindaja on menetluskulude nimekirjas märkinud.

Muus osas ei ole maakohus ringkonnakohtu hinnangul kostja õigusabile kulunud aja

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kaalumispiire ületanud.

20. Ringkonnakohtu hinnangul ei ületa kostja esindaja õigusteenuse tunnitasu 120 eurot,

millele lisandub käibemaks, keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.

21. Eeltoodust tulenevalt on kostja märgitud õigusabi praeguses tsiviilasjas põhjendatud ja

vajalik 6 t 50 min (5 t +1 t 50 min) ulatuses väiksem. Seetõttu on kostja põhjendatud kulud

kokku 1467,36 eurot (= 10,19 t × 120 + 20 %). Rahuldamata jääb kostja menetluskulude

kindlaksmääramise nõue 1199,52 euro (2666,88 – 1467,36) ulatuses. Ringkonnakohus tühistab

maakohtu määruse menetluskulude väljamõistmise osas osaliselt ja teeb tühistatud osas uue

määruse.

22. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

23. Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3

esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale

edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud

isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Margo Klaar

Imbi Sidok-Toomsalu

Mati Maksing