1-19-3141/57 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-19-3141

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

04. september 2019, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-19-3141 Kohtunik Pavel Gontšarov Kriminaalasi Juri Kuznetsovi süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi; Y.F süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi; Valeri Vinnik süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi; V.H süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7, 8,

9 järgi; Benno Pikkov süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4, 7,

8 järgi kokkuleppemenetluses

Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 22. i 2019. a otsus ma Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatav V.H (isikukood XXX; viibimiskoht Tallinna Vangla), apellatsioon

RESOLUTSIOON Jätta

Pärnu Maakohtu 22 V.H kaebus . 2019. a kokkuleppemenetluses mai tehtud otsuse peale läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord Määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maakohtu 22.05 V.H .2019. a otsusega tunnistati kokkuleppemenetluse korras süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja mõisteti karistuseks vangistus 1 aasta. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Harju Maakohtu 11.06.2018. a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa, 6 kuu 14 päeva, võrra ning mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud ja 14 päeva. KarS § 68 lg 1 alusel arvatati eelvangistus karistusaja hulka ning loeti karistuse kandmise aja alguseks 07.02.2019. a. Määrati, et tõkend, vahistamine, tühista kse kohtuotsuse jõustumisel. ta

V.H-lt mõisteti KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel riigituludesse menetluskuludena kokku 1581,50 eurot: DNA-ekspertiisi nr 18E-GE1243 maksumus 228 eurot, ¼ Jäljeekspertiis nr 19E-TM0002 maksumusest (ekspertiisiakt 20.02.2019, maksumusega 314 eurot), s.o 78,5 eurot, määratud kaitsja õigusabi tasu summas 465 eurot,

1-19-3141

2(3) sundraha 810 eurot. tuleb tasuda alates Määrati, et riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud ko jooksul. htuotsuse jõustumisest 30 päeva Rahuldati OÜ tsiviilhagi ja VÕS § 1043 alusel mõisteti solidaarselt Y.F-ilt , X Valeri Vinnikult ja V.H-lt välja 100 eurot. Rahuldati OÜ tsiviilhagi ja VÕS § 1043 C alusel mõisteti solidaarselt Y.F-ilt , Valeri Vinnikult ja V.H-lt välja 3183,01 eurot. Rahuldati

GG tsiviilhagi ja VÕS § 1043 alusel mõista solidaarselt Valeri Vinnikult ja V.H-lt välja 429 eurot. Rahuldati tsiviilhagi ja VÕS § 1043 alusel TT mõisteti V.H-lt välja 290 eurot.

2. 15.07.2019. a laekus Tallinna Ringkonnakohtule 22.05.2019. V.H kaebus maakohtu a otsusele. Kaebaja selgitab, et X kasuks 100 eurose tsivi ta ei nõustu OÜ ilhagi temalt väljamõistmisega, sest ta ei ole varastanud ja puutunud haagist, seda ta kinnitas ka kohtus. Ka ei nõustu kaebaja OÜ C tsiviilhagi summas 3189 eurot väljamõistmisega, sest tema ei ole lõhkunud ja varastanud sõidukit Citroen Berlingo registreerimisnumbriga X . Autot kahjustasid HT ja DT. See XXXXX juhtus peale nende ärajooksmist sündmuskohalt. Ta kuulis, kuidas kuvaldaga vastu autot taoti. Need, kes seda tegid, ei ole kriminaalvastutusele võetud, kuigi oleks pidanud. Tekitatud on kahju auto väärtusest poole ulatuses ja auto väärtus oli 6000 eurot. Lisaks ei nõustu kaebuse esitaja sellega, et teda kohustati tasuma ¼ jäl jälgi e jeekspertiisi maksumusest, kuna tema i ole ekspertiisiga tuvastatud. Ka DNA-ekspertiisi maksumuse

228 eurot väljamõistmisega temalt kaebaja ei nõustu nõustu , kuna tema DNA-d ei tuvastatud kuskilt. Samuti ei kaebaja sundraha väljamõistmisega summas 810 eurot, kuna tal lihtsalt puuduvad vahendid selle maksmiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et

V.H kaebus tuleb jätta läbi vaatamata alljärgneval põhjusel. 4. -1-1-7-16 seisukohale, et Riigikohtu kriminaalkolleegium asus 11.02.2016. a määruses nr 3 29.03.2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg

3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Samuti tuleb kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus jõuda konsensusele nii menetluskulude suuruse kui ka nende tasumise ulatuse ning viisi osas.

5. Kuna süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud kuuluvad alates 29.03.2015 kokkuleppe esemesse, kohalduvad menetluskulude vaidlustamisele täies mahus kõik kokkuleppemenetlust reguleerivad sätted. Seega tuleb maakohtul juhinduda menetluskulude hüvitamise otsustuse tegemisel − nii nagu kõikide teiste kokkuleppega hõlmatud küsimuste lahendamisel − KrMS §

248 lg- - st 1. Sedastades kriminaalmenetluse lõpetamise aluste puudumise KrMS § 199 lg 1 p de 2- -

6 mõttes, on kohtu pädevuses kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kokkuleppe muutmiseks puuduvad kohtul volitused. Kokkuleppemenetlust reguleerivatest sätetest tuleb lähtuda ka ringkonnakohtu menetluses. Kuna maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses põhistatud kohtuotsust, ei ole

1-19-3141

3(3) täidetud apellatsioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu kohaldub KrMS § 318 lg 3 ps 4 sätestatud edasikaebepiirang ka menetluskulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisele. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele. KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata. (RKKK 3-1-1-7-16).

6. Lisaks menetluskuludele vaidlustab V.H esitatud kaebuses ka temalt väljamõistetud tsiviilhagisid. KrMS § 306 lg 1 p 11 kohaselt peab kohus kohtuotsuse tegemisel lahendama muu hulgas küsimuse, kas ja millises ulatuses rahuldada tsiviilhagi või avalik õiguslik - nõudeavaldus või hüvitada kuriteoga tekitatud kahju. Kokkuleppe esemeks on KrMS § 245 lg

1 p 11 kohaselt süüdistatava vastu esitatud tsiviilhagi või avalik õigusliku nõudeavalduse aluse - ja eseme osas kokkuleppe sõlmimine. Kohtuotsuse tegemisel süüdistatava süüdimõistmise ja kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta (KrMS § 248 lg 1 p 5) ei või kohus omaalgatuslikult muuta kokkuleppe eset (RKKK 3-1-1-103-15). Süüdistatavat ja kaitsjat teavitamata ning nende nõusolekut küsimata kohtuotsusega kokkuleppe muutmine rikub süüdistatava õigust kokkuleppekohasele kohtuotsusele, mida tuleb käsitada kokkuleppemenetlust sätestavate menetlusnormide olulise rikkumisena. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele mh ka tsiviilhagi osas.

7. Kriminaalasjas on , tema kaitsja 11.04.2019. a V.H ja prokuröri vahel sõlmitud kokkulepe (tl 1144-1147 sumisele kuuluvad ), milles muuhulgas on ära näidatud ta menetluskulud ning süüdistatavalt väljamõistetavad tsiviilhagid ning nende suurus. Kokkuleppes on ära toodud süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Nimelt on ära näidatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral mõistetakse V.H-lt välj a menetl

uskuluna riigituludesse määratud kaitsja õigusabi tasu 180€ (ükssada kaheksakümmend eurot), millele lisandub kaitsja töötasu toimiku materjalidega tutvumise, kokkuleppe läbirääkimisel osalemise ja kokkuleppe sõlmimise eest 285€ (kakssada (lisandus kaheksakümmend viis eurot) , ¼ Jäljeekspertiis nr 19E ) -TM0002 maksumusest (kogumaksumus 314 eurot), s.o 78,50€ (seitsekümmend kaheksa eurot ja viiskümmend senti), DNA-ekspertiis nr 18E-GE1243 teostamise kulu 228€ (kakssada kakskümmend kaheksa eurot) ja sundraha 810€ (kaheksasada kümme eurot) kokku menetluskulud summas 1581,50€ (üks tuhat viissada kaheksakümmend üks eurot ja viiskümmend senti). Samuti on ära näidatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral mõistetakse V.H-lt välja järgnevad OÜ kasuks summas 100€ (ükssada eurot) Tõštšovil tsiviilhagid. X , mis tuleb

N. tasuda solidaarselt kaassüüdistatavate V. Vinniku, Y.F-i ja J. Kuznetsoviga. OÜ C kasuks summas 3183,01 eurot , mis € (kolm tuhat ükssada kaheksakümmend kolm ja üks sent) tuleb V.H-l tasuda solidaarselt kaassüüdistatavate V. Vinniku, Y.F-i ja J. Kuznetsoviga. kasuks summas 429 eurot), mis tuleb V.H-l GG € (nelisada kakskümmend üheksa tasuda solidaarselt kaassüüdistatav V. Vinnikuga. Lisaks €

kasuks summas 290 TT (kakssada üheksakümmend Maakohus on nimetatud summadest lähtunud. eurot).

V.H kinnitas kaitsja juuresolekul enda soovi sõlmida kokkulepe selles kirjeldatud tingimustel, kinnitades seda enda allkirjaga (tl 1147). Seega on nii prokurör, süüdistatav kui kaitsja menetluskulude ning tsiviilhagide osas jõudnud kokkuleppele.

8. Kokkulepe on teistkordselt avaldatud 22.05.2019. a kohtuistungil, kus süüdistatav V.H kinnitas, et süüdistus on talle arusaadav, tunnistab end süüdi, nõustub karistusega ning et kokkulepe on sõlmitud vabatahtlikult ja ta jääb selle juurde ( 1189). tl

1-19-3141

4(3) Seega on kohtuotsus kooskõlas eelnevalt kinnitatud kokkuleppega. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus nõustunud kokkuleppega, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kohtu hinnangul kuidagi võimalik lugeda KrMS § 318 lg-tes 3 ja 4 loetletud rikkumisteks. Seda seisukohta on rõhutanud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 26. septembri 2005. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-79-05. Kriminaalmenetluse seadustiku § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Kui kohtunik asub seisukohale, et kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis pole osutatud ühelegi krim -des 3 ja 4 loetletud rikkumisele, tuleb apellatsioon inaalmenetluse seadustiku § 318 lg 2 p jätta KrMS § 326 lg 2 p 3 ja § 318 lg 3 p

4 alusel läbi vaatamata ja tagastada apellatsioon -de 3, apellandile. Sellele asjaolule on juhtinud kohtute tähelepanu Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 27.04.2006. a määruses nr 3-1-1-38-06.

10. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 318 lg 3 p st 4, § 326 lg 2 p 3, § 390 lg 1 jätab - ringkonnakohus

V.H kaebuse läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/