1-19-6911/2 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

1-19-6911 1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 3. september 2019.a, Rapla kohtumaja

Kriminaalasja number 1-19-6911 (19270000307)

Kohtu koosseis Kohtunik Endla Ülviste

Kriminaalasi E.I süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi käskmenetluses

(kiirmenetlus) Süüdistatav

Prokurör E.I, : isikukood XXX; elukoht: xxxxx maakond xxxxx vald xxxxx küla xxxxxxx tee x; EV kodanik; emakeel: eesti

keel; keskharidus; töökoht: xx xxxxxxx OÜ; varem

kriminaalkorras karistamata; tõkendit ei kohaldatud, kahtlustatavana kinni peetud 31.08-02.09.2019, s.o 3 päeva.

Milvi Pruus

Kaitsja vandeadvokaat Natalia Suvorova

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253, § 254, § 2565, kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada E.I KarS § 424 lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahaline

karistus 130 (sada kolmkümmend) päevamäära, mis miinimumpäevamäära (10 eurot) alusel moodustab 1300 eurot.

2. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 3 (kolm) päeva, s.o rahaline

karistus 9 (üheksa) päevamäära ulatuses, karistusaja hulka. Kandmisele kuulub rahaline karistus 121 (sada kakskümmend üks) päevamäära, mis on 1210 eurot.

3. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata, et rahaline karistus 1210 eurot kuulub kandmisele

ositi, alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 10 (kümne) kuu jooksul, igakuise maksena 121 eurot

4. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena E.I-lt ära mootorsõiduki

juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks. Lisakaristus hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest.

Rahaline karistus tuleb tasuda Maksuja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank

AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Tasumisel märkida viitenumber 99919400004041. Selgitusse märkida rahaline karistus, isiku nimi ja kriminaalasja number.

1-19-6911 2

5. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 256

5

lg 2 alusel mõista E.I-lt menetluskuludena riigi tuludesse kokku 459 eurot: määratud kaitsjale määratud tasu 54 eurot ja sundraha 405 eurot.

6. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada menetluskulude tasumine ositi, igakuise maksena

45, 90 eurot, alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 10 (kümne) kuu jooksul.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksuja Tolliameti a/a nr:

EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is

või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is, kohustuslik on märkida maksekorraldusele . Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, viitenumber 99919700043511 kriminaalasja number.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise

otsus, kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Kohtuotsuse jõustumisel saata kohtuotsuse ärakiri Maanteeametile teadmiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Süüdistataval on õigus kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 15 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev otsus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

E.I süüdistatakse selles, et tema juhtis 31.08.2019 kell 20:56 Rapla mk. Kohila vallas

Tallinn-Rapla-Türi tee 28km-l alkoholijoobes olles (väljahingatavas õhus näit 0,94 mg/l, joove tuvastatud tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110) sõiduautot Fiat Doblo reg.nr xxxxxx.

Rikkudes liiklusseaduse §-de 69 lg 1; lg 2 p 1 nõudeid, mis sätestavad, et juht ei tohi olla

joobeseisundis ning alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, kui juhi ühes grammis

veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75

milligrammi ühe liitri kohta või rohkem, pani E.I toime mootorsõiduki juhtimise alkoholijoobes, mis on karistusseadustiku § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu.

Arvestades asjaolu, et E.I on varem kriminaalkorras karistamata, tal on kindel sissetulek, tegi prokurör kohtule ettepaneku tunnistada E.I süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ning karistada teda rahalise karistusega 130 päevamäära (ühe päevamäära suuruseks arvestatud 10 eurot), s.o. 1300

eurot. Eelvangistus 31.08.-02.09. 2019, s.o. 3 vangistuse päeva 9 rahalise karistuse päevamäära

ulatuses arvestada KarS § 68 lg.1 alusel karistuse kandmise hulka ja ärakandmisele kuuluvaks

karistuseks määrata rahaline karistus 121 päevamäära, s.o 1210 eurot. KarS § 66 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 10 kuu jooksul 121 eurot kuus. Menetluskulud: sundraha 405 eurot, kaitsjatasu 54 eurot, kokku 459 eurot, määrata menetluskulude tasumine ositi 10 kuu jooksul 45.90 eurot kuus. Lisakaristusena võtta KarS § 50 lg 1 p 1 alusel E.I-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Lisakaristus algab kohtuotsuse jõustumisest.

1-19-6911 3

KOHTU SEISUKOHT Kohus, olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, leiab, et kuriteo tõendamiseseme asjaolud on

selged, kuritegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 lg 1 järgi ning E.I on temale süüdistuses esitatud kuriteo toime pannud.

E.I käitumises puuduvad teo õigusvastasust või tema süüd välistavad asjaolud.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestada tuleb õiguskorra kaitsmise huvisid.

Karistuse mõistmisel tuleb üldjuhul lähtuda karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmisest

määrast. Seejärel tuvastada süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.

Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka erija

üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

KarS § 424 lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline

karistus või kuni kolmeaastane vangistus. KarS § 50 kohaselt võib kohus mootorsõiduki ohutu

liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest lisakaristusena kohaldada mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kuriteo korral kuni kolmeks aastaks.

Lähtudes E.I poolt toime pandud kuriteo asjaoludest ning temal tuvastatud alkoholijoobe suurusest, s.o 0, 94 mg / l, hindab kohus E.I süüd keskmiseks.

E.I karistust raskendavad asjaolud puuduvad, kahtlustatavana ülekuulamisel väljendas ta kahetsust toimepandu üle, mida kohus arvestab karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3

mõttes. Kuna E.I ei oma kehtivat karistust ning ta käib tööl ja omab sissetulekut peab kohus võimalikuks E.I-le põhikaristusena rahalise karistuse mõistmise.

Kuid kohus leiab, et rahaline karistus ei ole piisav mõjutamaks E.I edaspidi süütegude

toimepanemisest hoiduma, mistõttu peab kohus vajalikuks süüdistatavale mõista lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise, mis kannab ka ühiskonna turvalisust tagavat eesmärki, takistades liikluses osalemast isikul, kes võib alkoholijoobes mootorsõidukit juhtides teisi liiklejaid ohustada.

Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et E.I poolt toimepandud kuriteo raskust, asjaolusid ja tema isikut arvestades, on karistuse eesmärke saavutada prokuröri poolt taotletava rahalise karistuse ja lisakaristuse mõistmisega.

(allkirjastatud digitaalselt) kohtunik