1-18-1772/23 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

1-18-1772

04.septembril 2019.a. Tallinn, Tallinna kohtumaja

Harju Maakohus koosseisus kohtunik Karin Olentšenko, sekretär Kattre Vaher juuresolekul, prokuröri Diana Helila ning kaitsja adv.Indrek Sirk osavõtul arutas avalikul kohtuistungil kuriteoasja

M M, ik xxx, emakeeleks vene keel, Eesti kodanik, kõrgharidusega, elukoht: xxx; töökoht: xxx, kriminaalkorras karistamata, tõkend puudub -

– süüdistuses KarS § 424 (kehtiv KarS § 424 lg 1) järgi. M Mt süüdistatakse KarS § 424 järgi selles, et tema juhtis 26.05.2017 kell 20.15 Tallinnas Xxx tänaval suunaga xxx poole linnamaasturit, s.o mootorsõidukit xxx reg.nr xxx ning parkis sõiduki Xxx ja xxx tänava nurgale. Veidi aja möödudes sõitis M. M xxx juurde, kuhu parkis auto. Seejärel kella 20:50 ajal, olles alkoholijoobes alkoholisisaldusega väljahingatavas õhus 0,81 mg/l, juhtis M. M xxx juures suunaga xxx poole ülalnimetatud linnamaasturit, sõites otsa tänava äärde pargitud linnamaasturile xxx-le reg.nr xxx, mis saadud löögist paiskus omakorda vastu kõrval parkinud sõiduautot xxx reg.nr xxx. Kokkupõrke järel juhtis M. M sõiduki tagurdades kontaktist lahti ning jätkas sõitmist xxx suunas kuni politseiametnik tema sõiduki peatas. Süüdistatav rikkus liiklusseaduse (LS) ja korrakaitseseaduse (KorS) nõudeid. LS § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. KorS § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 69 lg 2 p 1 alusel loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 mg alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 mg/l kohta või rohkem. Oma tahtliku tegevusega pani M M toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Alates 01.11.2017 on tema tegevus karistatav § 424 lg 1 järgi.

Kohtusse saadeti kriminaalasi arutamiseks üldmenetluses, kuid 08.05.2019 anti M M kohtu alla lühimenetluses ning 04.09.2019 kohtuistungil taotles prokurör kriminaalmenetluse lõpetamist KrMS § 202 alusel, sest Mle on esitatud süüdistus II astme kuriteo toimepanemises, milles süüdistatava süü ei ole suur, puudub kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi.

Prokurör taotles KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel kohustada süüdistatavat tasuma riigituludesse 600 eurot

6 kuu jooksul; KrMS § 202 lg 2 p 5 alusel kohustada M Mt läbima liiklusrikkujate rehabilitatsiooniprogrammi „Korralik juht“, mille viib läbi MTÜ Eesti Liikluskäitumise Arenduskeskus, kohustuse täitmise tähtaeg on 04.03.2020; KrMS § 202 lg 2 p 41 kohustada M Mt mitte tarvitama alkoholi 6 kuu jooksul alates kohtumääruse kuulutamisest; KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel võtab süüdistatav endale vabatahtliku kohustuse alates määruse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitne transferriin). Järgmise vereanalüüsi on kohustatud süüdistatav tegema 04.12.2019 ning ülejärgmise 28.02.2020. Analüüside vastused on kohustatud süüdistatav esitama Põhja ringkonnaprokuratuurile hiljemalt 3 tööpäeva jooksul pärast vastuse saamist. Juhul kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja alates 6

(kuue) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3 %. Kaitsja ja süüdistatav toetasid taotlust. Kohus leiab, et taotlus tuleb rahuldada.

KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks.

Kohus nõustub prokuröriga, et süüdistatava süü ei ole suur ja puudub avalik menetlushuvi. Tsiviilhagi ei ole esitatud. Kriminaalmenetluse lõpetamist on taotlenud kõik kohtumenetluse pooled. Süüdistataval tuleb 6 kuu jooksul KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel tasuda riigituludesse kindel summa – prokuröri poolt taotletud 600 eurot ning KrMS § 202 lg 2 p 41, 5 7 alusel täita kohustused, millistega on süüdistatav nõustunud. Tõkend puudub. Kohtu selgitused: KrMS § 202 lg 6 kohaselt kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega. KrMS § 202 lg 3 kohaselt kohustuste täitmise tähtaeg ei või ületada kuut kuud.

Eeltoodut arvestades ning juhindudes KrMS § 202, 206, 274 lg 5, 276 kohus m ä ä r a s:

1. Lõpetada KrMS § 202 alusel kriminaalmenetlus M M süüdistuses KarS § 424 (kehtiv KarS § 424 lg 1) järgi.

1.1 KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel kohustada M Mt tasuma riigituludesse 600 eurot 6 kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest. Kohustuslik summa tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE571010220229377229 SEB Pank või arvele EE062200221059223099 Swedbankis või arvele EE221700017003510302 Luminor Pank. Makseinfo lisatakse määrusele ja tehakse teatavaks avalikus e-toimikus.

1.2 KrMS § 202 lg 2 p 5 alusel kohustada M Mt läbima liiklusrikkujate rehabilitatsiooniprogrammi „Korralik juht“, mille viib läbi MTÜ Eesti Liikluskäitumise Arenduskeskus, kohustuse täitmise tähtaeg on 04.03.2020.a;

1.3 KrMS § 202 lg 2 p 41 kohustada M Mt mitte tarvitama alkoholi 6 kuu jooksul alates kohtumääruse kuulutamisest;

1.4 KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel võtab süüdistatav endale vabatahtliku kohustuse alates määruse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitne transferriin). Järgmise vereanalüüsi on kohustatud süüdistatav tegema 04.12.2019.a ning ülejärgmise 28.02.2020.a. Analüüside vastused on kohustatud süüdistatav esitama Põhja ringkonnaprokuratuurile hiljemalt 3 tööpäeva jooksul pärast vastuse saamist. Juhul kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja alates 6

(kuue) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3 %.

2. Asitõendid – CD ja DVD-plaadid jätta kriminaaltoimiku juurde.

3. KrMS § 385 p 10 kohaselt ei ole käesolev määrus edasikaevatav.

Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/