2-19-3228/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Vaheotsus lõppotsusena

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. september 2019 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-3228

Tsiviilasi

A S hagi T V ja A S vastu õigusvastaselt tekitatud

kahju hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

720 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja A S (isikukood xxxx)

Kostja 1 T V (isikukood xxxx)

Kostja 2 A S (isikukood xxxx)

Kostjate lepinguline esindaja Erkki Evart

Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kostja taotlus aegumise kohaldamiseks.

2. Jätta A S hagi T V ja A S vastu õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudes

rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud hageja kanda.

4. Välja mõista A Slt solidaarselt T V ja A S kasuks menetluskulud summas 360

eurot.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

2(3)

ASJAOLUD

Hageja seisukohad ja nõue

1. Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale kaks korterit aadressil xxxx. Kostjatele kuulub

samas elamus xxxx korter, mis asub elamu teisel korrusel. Perioodil 15. september 2013 kuni

3. november 2014 kannatas hageja korter nr xxxx veekahju, mis tulenes kõrgemalt korruselt.

Kindlustus kattis suurema osa tekkinud kahjust, kuid hageja pidi tasuma kindlustuslepinguga

kokku lepitud omavastutuse osa 720 eurot. Hageja tasus 16. märtsil 2016 omavastutuse 720

eurot Xxxx OÜ 11. märtsi 2016 arve alusel. Hageja taotleb omavastutusena kantud kuludega

seoses tekkinud kahju väljamõistmist kostjatelt.

2. Hageja leidis, et nõue pole aegunud, kuna nõue tekkis, kui hageja tasus 16. märtsil 2016

Xxxx OÜ-le omavastutuse osa. Kostjate vastuseisu tõttu on hagi esitatud viimasel hetkel,

kuid tähtaegselt.

Kostjate taotlus aegumise kohaldamiseks

3. Kostjad vaidlesid hagile ühiselt vastu ning esitasid taotluse aegumise kohaldamiseks.

Kostjate väitel sai hageja kahjust teadlikuks juba 29. detsembril 2014, kui kindlustusandja

teavitas hagejat omavastutuse summast ning selle kandmise kohustusest. Seega on nõude

tekkimisest möödunud enam kui neli aastat ning kostja võib aegumise vastuväitele tuginedes

keelduda kohustuse täitmisest.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus võib teha vaheotsuse aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise

tähenduses samane lõppotsusega (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 3 ls 1).

Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust (TsMS

§ 449 lg 3 ls 2). Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei

menetle (TsMS § 449 lg 3 ls 3).

5. Kostja esitas kohtule taotluse vaheotsuse tegemiseks aegumise kohaldamise tõttu. Kohus

rahuldas 8. juuli 2019 määrusega kostja taotluse aegumise osas vaheotsuse tegemiseks. Seega

lahendab kohus kostja aegumise kohaldamise taotluse vaheotsusega. Käesolev otsus käsitleb

TsMS § 449 lg 3 järgi üksnes nõude aegumist. Kohus hindab vaheotsuse tegemisel vaidluse

asjaolusid ja poolte väiteid üksnes vaidluse aegumisega seotud väidete piirides.

6. Riigikohus on selgitanud, et aegumise kohta tehtud vaheotsuse eeldusena tuleb kohtul hagi

aegumise tähtaja kontrollimiseks kvalifitseerida pooltevaheline õigussuhe (RKTKo 3-2-1-

63-08, p 14). Seega kvalifitseerib kohus kõigepealt pooltevahelise võlasuhte.

7. Teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju

hüvitama (VÕS § 1043). Kannatanu omandi rikkumisega tekitatud kahju on õigusvastane

(VÕS § 1045 lg 1 p 6). Hageja kahjunõude aluseks on tema korterile tekkinud veekahjustuse

kõrvaldamisega kaasnenud rahaline kulu. Seega on tegemist hageja omandi rikkumisega

tekkinud rahalise kahju hüvitamise nõudega ehk õigusvastase kahju hüvitamise nõudega.

8. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda kohustuse täitmisest (TsÜS § 142

lg 1 ls 2). Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat

ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada

saama (TsÜS § 150 lg 1). Riigikohus on selgitanud, et kannatanu pidi kahjust teada saama

siis, kui kahju kandmine oli kindel (RKTKo 2-16-4918, p 18). Seega ei oma aegumise tähtaja

alguse määramisel tähtsust, millal hagejal kahju tegelikult tekkis ehk millal hageja tasus

omavastutuse osa, vaid millal ta sai teada, et tal tuleb kahju kanda ehk millal hageja sai teada,

3(3)

et tal tuleb kanda omavastutuse osa ise. Kostja väitis, et hageja sai omavastutuse summast

ning selle hüvitamise kohustusest teada 29. detsembril 2014. Eeltoodu on tõendatud

hagiavalduse lisaga nr 5 (tl 14). Seetõttu pidi hageja kahjust TsÜS § 150 lg 1 tähenduses

teada saama 29. detsembril 2014.

9. Tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast selle sündmuse saabumist, millega

määrati kindlaks tähtaja algus (TsÜS § 135 lg 1). Vastavalt hakkas hageja nõude

aegumistähtaeg kulgema 30. detsembril 2014. TsÜS § 150 lg 1 järgi saabus aegumistähtaeg

3 aasta möödumisel ehk 29. detsembril 2017. Poolte esitatud asjaoludel puudub alus

kohaldada aegumise peatumise või katkemise regulatsiooni. Seega aegus hageja nõue

29. detsembril 2017 ning sellest ajast alates võivad kostjad keelduda TsÜS § 142 lg 1 alusel

oma kohustuse täitmisest. Eeltoodud põhjustele tuginedes teeb kohus lõppotsuse, millega

jätab hagi rahuldamata. Seega on käesolev otsus lõppotsus ja kohus asja edasi ei menetle.

Menetluskulude jaotus

10. Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173

lg 1). Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). TsMS

§ 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda.

11. Kostjate menetluskuludeks on õigusabikulud summas 630 eurot, mis vastab 7 tunnile

tunnihinnaga 90 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjate esindaja teinud

järgnevad toimingud – kostja vastuse koostamine 5h ja aegumise kohaldamise taotluse

koostamine 2h. Kohus ei pea kostja vastuse koostamiseks kulunud tööaega täies ulatuses

põhjendatuks. Hagiavaldus oli lühike ning hageja nõude aluseks olevad asjaolud hagi-

avaldusest arusaadavad. Kostjate vastus tugineb suuresti väidetele, et kostjad ei saa aru,

missugusel õiguslikul alusel hageja nõuet esitab. Õigust kohaldab kohus ning

menetlusosalistel pole kohustust kohtusse pöördudes oma nõue õiguslikult kvalifitseerida.

Professionaalse õigusnõustajana pidi kostjate esindaja aru saama, et esitatud asjaoludel on

tegemist õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudega. Seetõttu on vastuväited nõude

õigusliku kvalifikatsiooni ebaselguse osas asjakohatud. Kohus peab vastuse koostamiseks

põhjendatud tööajaks 3h. Kohus peab vaheotsuse tegemise taotluse koostamise põhjendatud

ja vajalikuks tööajaks 1h, taotlus on lühike ning sisaldab suures osas õigusnormide

kopeeritud teksti. Kostja esindaja tunnitasu määr 90 eurot tunnis on kooskõlas kohtupraktika

ja turu tavapärast tasuga. Seetõttu määrab kohus kostjate menetluskulude suurusena kindlaks

360 eurot (4h x 90 eurot).

12. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200

eurot (TsMS § 178 lg 2). Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik