2-19-459/24 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

3. september 2019. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-459

Hagi ese

OÜ JALAEXPERT hagi AS-i AQUA MARINA

vastu soojuse ja vee edastamise katkestamisest

ning

sellega

ähvardamisest

hoidumiseks

kohustamiseks ning 891 euro 94 sendi ja viivise

väljamõistmiseks

AS-i

AQUA

MARINA

vastuhagi

OÜ

JALAEXPERT vastu põhivõla 461 euro 22 sendi

ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

Hagi hind 4475 eurot 42 senti

Vastuhagi hind 507 eurot 77 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ JALAEXPERT (registrikood 11043076),

lepinguline esindaja: vandeadvokaat Margo Lemetti

(e-post margo.lemetti@derling.ee)

Kostja:

AS

AQUA

MARINA

(registrikood

10120426), lepingulised esindajad: vandeadvokaadid

Mikk

Lõhmus,

Meree

Punab

(e-post

menetlus@tgsbaltic.com)

Viimane kohtuistung

26. august 2019

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu OÜ JALAEXPERT loobumine 891 euro 94 sendi ja viivise nõudest

ning lõpetada selles osas menetlus.

2. Võtta vastu AS-i AQUA MARINA loobumine põhivõla 448 euro 74 sendi ja viivise

nõudest ajavahemiku eest kuni 14. maini 2019 ning lõpetada selles osas menetlus.

3. Rahuldada osaliselt OÜ JALAEXPERT hagi AS-i AQUA MARINA vastu soojuse

ja vee edastamise katkestamisest ning sellega ähvardamisest hoidumiseks

kohustamiseks.

4. Kohustada AS-i AQUA MARINA hoiduma Turu 21b kinnistule soojusenergia

edastamise katkestamisest ja katkestamisega ähvardamisest seoses käesoleva

otsuse tegemiseni esitatud soojaarvete tasumisega.

2/7

5. Jätta OÜ JALAEXPERT hagi rahuldamata osas, milles OÜ JALAEXPERT palus

kohustada AS-i AQUA MARINA Turu 21b kinnistule vee edastamise

katkestamisest ja katkestamisega ähvardamisest ning määrata kohustus

tähtajaliselt.

6. Jätta rahuldamata AS-i AQUA MARINA vastuhagi OÜ JALAEXPERT vastu 12

euro 48 sendi ja viivise saamiseks.

7. Tühistada Tartu Maakohtu 11. jaanuari 2019. a määrusega seatud hagi tagamise

abinõud.

8. Jätta menetluskulud poolte enda kanda.

9. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta

seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. OÜ JALAEXPERT (hageja) esitas 11. veebruaril 2019 Tartu Maakohtule AS-i Aqua

Marina (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista 891,94 eurot

ja viivise ning kohustada kostjat hoiduma soojusenergia ja vee edastamise lepingu

rikkumisest ja ülesütlemisest ning sellega ähvardamisest, kuni Turu 21b kinnistul asuv

hoone on ühendatud otse võrguettevõtjate trassidega ning hagejal on võimalik sõlmida

kliendilepingud vee tarbimiseks AS-ga Tartu Veevärk ning soojusenergia tarbimiseks

AS-ga Tartu Keskkatlamaja. 23. juuli 2019. a menetlusdokumendis loobus hageja enda

rahalisest nõudest ning täpsustas enda kohustamisnõuet, paludes kohustada kostjat

hoiduma soojusenergia ja vee edastamise katkestamisest ja katkestamisega

ähvardamisest kuni Turu 21b kinnistul asuv hoone on ühendatud otse soojusenergia

edastamise võrguettevõtja ja vee võrguettevõtja trassidega ja hagejal on võimalik

sõlmida kliendileping vee tarbimiseks AS-iga Tartu Veevärk ning soojusenergia

tarbimiseks AS-iga Tartu Keskkatlamaja või nimetatud võrguettevõtjate muutumisel

vastavat teenust pakkuva ettevõtjaga.

Hagi kohaselt kuulub hagejale kinnisasi aadressil Turu 21b, Tartu. Kostjale kuulub

naaberkinnisasi

aadressil Turu 21.

Hageja kinnisasja varustamine vee ja

soojusenergiaga toimub kostja kinnisasja kaudu. Kostja esitas hagejale 12. novembril

2018 arve vee ja soojusenergia tarbimise eest ajavahemiku juuni kuni september 2018

eest. Arve järgi oli soojusenergiat tarbitud sel ajavahemikul 15,2 MWh ulatuses, mille

eest tuli tasuda 743,28 eurot ilma käibemaksuta. Kuna hageja kinnisasjal oli küte suvel

3/7

väljas, siis ei saanud hageja suvel sooja tarbida. Kuna kostja ähvardas arve tasumata

jätmisel lõpetada hageja kinnisasjal soojavarustuse, tasus hageja arve. Hageja leidis, et

kostjal ei olnud õiguslikku alust raha saada, mistõttu nõudis tasutud raha tagastamist

alusetu rikastumise sätete alusel. 7. detsembril 2018 esitas kostja hagejale järgmise

arve, mille kohaselt hageja oli tarbinud 2018. a novembris soojust 7,35 MWh, mille

eest tuleks tasuda 431,3 eurot. Hageja tasus sellest 175,81 eurot, mis vastas eelmise

aasta tarbimisele. Eelmise aasta tarbimise järgi tasus hageja ka 7. jaanuaril 2019

esitatud arve. 4. jaanuaril 2019 saatis kostja esindaja hagejale kirja, milles märkis, et

kui hageja ei tasu arvet hiljemalt 11. jaanuariks 2019 või jätkab tasutud summade

tagasinõudmist, lõpetab kostja hagejale 14. jaanuarist 2019 sooja vahendamise. Kostja

lülitas vaatamata seda keelavale hagi tagamise määrusele 15. jaanuaril 2019 hageja

hoones kütte välja. Soojavarustus taastati peale kohtutäituri sekkumist. Hagejale on vee

ja soojavarustus hädavajalik ja tal ei ole selle saavutamiseks mõistlikku alternatiivi.

Samuti ei ole hageja rikkunud kostjaga sõlmitud lepingut. Hageja peab võimalikuks, et

kostja esitatud arvetel toodud küte on tarbitud kostja kinnisasjal. Kostja ei ole

võimaldanud hagejal veenduda, et see nii ei ole.

2. Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja kinnisasjal on küte

välja lülitatud ja küttetorustik läbi lõigatud juba 2017. a-l pärast seda, kui majast lahkus

viimane üürnik. Kütte arvestamine toimus Turu 21 ja 21b hoonetes kuni 1. juulini 2017

kaugloenduriga. Pärast seda esitas AS Tartu Keskkatlamaja prognoosarveid, lähtudes

varasemate perioodide soojatarbimisest. Kostja esitas tegeliku arvesti näidu AS-le

Tartu Keskkatlamaja 2018. a oktoobris. Sellest nähtus tegeliku tarbimise ja

prognoositud tarbimise vahe 15,2 MWh, mille eest esitas AS Tartu Keskkatlamaja

arve, mille kostja edastas omakorda hagejale. Asjaolu, et kostja hagejale esitatud arvel

oli ekslik selgitus „periood juuni-september 2018“ ei tähenda, et kostjal ei olnud alust

tasumist nõuda. Kuna hageja jättis osaliselt kokku summas 461,22 eurot tasumata talle

7. detsembril 2018 ja 7. jaanuaril 2019 esitatud küttearved, võis kostja kohaldada

võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 110 sätestatud õiguskaitsevahendit ja keelduda oma

kohustuse täitmisest.

3. Kostja esitas 16. aprillil 2019 hageja vastu vastuhagi, milles palus hagejalt enda kasuks

välja mõista 461,22 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

4. Hageja vastuses vastuhagile teatas, et võtab vastuhagi õigeks ning on tasunud kostjale

461,22 eurot. Hageja ei teadnud, et varasemad arved olid esitatud prognoositud

tarbimise järgi ning alates novembrist esitati arved tegeliku näidu järgi. Kostja ei olnud

hagejat sellest enne vastuhagi esitamist teavitanud.

5. Kostja palus 14. augusti 2019. a menetlusdokumendis rahuldada vastuhagi õigeksvõtu

tõttu ja mõista hagejalt kostja kasuks välja põhivõlg 12,48 eurot ning viivise alates 15.

maist 2019 kuni otsuse täitmiseni. Kostja leidis, et hageja tasutud 461,22 eurot, tuli

arvestada VÕS § 88 lg 8 järgi esmalt sissenõutavaks muutunud viivise katteks ja alles

seejärel põhivõla katteks. Seetõttu on kostja põhivõla nõue 12,48 euro ulatuses

rahuldamata ning viivis sellelt alates 15. maist 2019.

6. Hageja palus 16. augusti 2019. a menetlusdokumendis kostja nõude 12,48 euro ja

viivise saamiseks jätta rahuldamata. Hageja leidis, et kostjal ei olnud õigus oma

nõudelt viivist arvestada, kuna viivitus arvete tasumisel oli tingitud kostja tegevusest.

Kostja ei täitnud enda koostöökohustust ja jättis hagejale eksliku mulje, et arve on

esitatud 2018. a suvekuude eest, mil hageja soojusenergiat ei tarbinud. Hageja tasus

kostja nõude mõistliku aja jooksul kostja vastuse ja vastuhagi kättesaamisest, milles

kostja esmakordselt selgitas arve kujunemist.

4/7

KOHTU SEISUKOHT

7. Kuna hageja on enda rahalisest nõudest loobunud, tuleb selles osas menetlus

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 alusel lõpetada.

8. Kohus leiab, et ka kostja vastuhagi osas tuleb menetlus osaliselt hagist loobumise tõttu

lõpetada osas, milles kostja soovis põhivõla 448,74 euro ja viivise väljamõistmist

ajavahemiku eest enne 15. maid 2019. Hageja küll võttis hagi selles osas õigeks. Samas

ei vaidle pooled selle üle, et hageja on nimetatud kostja nõude täitnud. Hageja on

kostjale maksnud 461,22 eurot. Kostja on 14. augusti 2019. a menetlusdokumendis

märkinud, et nõuab hagejalt põhivõla 12,48 euro ja sellelt alates 15. maist 2019

arvestatava viivise tasumist. Selle nõude juurde jäämist kinnitas kostja ka 26. augusti

2019. a kohtuistungil. Seega lähtub kohus sellest, et kuna pooled ei vaidle selle üle, et

nõue on ülejäänud osas täidetud ja kostja soovib hagejalt 12,48 euro ja viise

väljamõistmist, siis on kostja seda ületavas osas nõudest loobunud.

9. Eeltoodust tulenevalt on kohtu menetluses hageja nõue kostja vastu kohustamaks

kostjat hoiduma Turu 21b kinnisasjale soojusenergia ja vee edastamise katkestamisest

ning sellega ähvardamisest ning kostja vastuhagi hageja vastu 12,48 euro ja viivise

saamiseks.

10. Kohus leiab, et kuigi hageja on vastuses vastuhagile selle õigeks võtnud, ei ole kohtul

võimalik kostja menetluses olevat rahalist nõuet 12,48 euro ja viivise saamiseks sel

alusel

rahuldada.

Nimelt

on

hageja

pärast

seda

16. augusti

2019.

a

menetlusdokumendis ning 26. augusti 2019 kohtuistungil kostja nõudele vastu

vaielnud. Seega on hageja kostja 12,48 euro ja viivise nõude osas oma õigeksvõtu

tagasi võtnud ja kohus ei saa sellest lähtuda (vt Riigikohtu 23. oktoobri 2001. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-107-01).

11. Pooled ei vaidle selle üle, et hagejale kuuluva Turu 21b kinnisasja varustamine

soojusenergia ja veega toimub läbi kostjale kuuluva Turu 21 kinnisasja. Praeguseks

hetkeks ei vaidle pooled ka selle üle, et hageja on tarbinud soojusenergia, mis oli kostja

esitatud arvetel kajastatud. Poolte keskseks vaidlusküsimuseks on jäänud see, kas

kostja teavitas hagejat enne hagi esitamist sellest, et enne 2018. a oktoobrit esitati

küttearveid, mitte tegelike näitude, vaid prognoositud kulu järgi, ning, et AS-i Tartu

Keskkatlamaja 1. oktoobri 2018. a kuupäeva kandev arve (I kd, tl 120), mille alusel

esitas kostja hagejale 31. oktoobri 2018. a kuupäeva kandva arve (I kd, tl 119) põhineb

tegeliku näidu ja prognooside järgi arvestatud tarbimise vahel, mitte ei ole esitatud

soojatarbimise eest 2018. a suvekuudel.

12. Kohtu hinnangul ei kinnita asjas esitatud tõendid seda, et kostja oleks hagejat arve

aluseks olevatest asjaoludest enne hagi ja vastuhagi esitamist teavitanud. Tunnistajana

üle kuulatud Urmas Kochi ütlustest nähtuvalt ei teavitanud ta arve kujunemisest hageja

seaduslikke esindajaid. Urmas Kochi ütluste kohaselt teavitas ta hagejat praeguses

asjas esindanud advokaati suuliselt sellest, kuidas küttearve oli kujunenud. Samas

nähtub tema ütlustest see, et see toimus muu jutu käigus ning peamine fookus oli

seotud Turu 21 kinnisasjal projekteerimisega, servituudi ja trassiehitusega. Kohtule

esitatud kirjalikest tõenditest (poolte e-kirjavahetus I kd, tl 121-123 ning hageja 5.

detsembri 2018 ja kostja 4. jaanuari 2019 kirjad I kd, tl 125-126 ja 131) nähtub, et

hageja ei suhelnud kostjaga enne hagi esitamist küttearvetega seotud teemadel

advokaadi vahendusel. Kohtule jääb ebaselgeks, miks U. Koch olukorras, kus tema

ütluste kohaselt olid talle arvete kujunemise asjaolud selged 2018. a novembri lõpus, ei

teinud sellele ühtki viidet enda 4. jaanuari 2019. a kirjas, mis oli kirjutatud vastusena

hageja juhatuse liikme 5. detsembri 2018. a kirjale, milles on selgelt küsitud seda, mis

5/7

alusel arve on esitatud ja palutud sel teemal suhelda AS-ga Tartu Keskkatlamaja.

Kohus ei pea usutavaks seda, et olukorras, kus poolte suhtlus oli taandunud juba

vormistatud kirjalike seisukohtade vahetamisele, et U. Koch arve kujunemise aluseks

olevatest asjaoludest küll suuliselt teatas ning seda hageja advokaadile, kes sel hetkel

selle vaidlusega ei tegelenud, kuid kirjalikus vastuses hageja juhatuse liikme

vastavasisulisele selgele järelepärimisele selle kohta midagi ei öelnud. Kohus leiab, et

ka tunnistaja Heldur Kursi ütlustest ei saa järeldada, et hageja enne hagi esitamist hagi

aluseks olevatest asjaoludest teadis. Tunnistaja ütles küll, et hageja poolt keegi naine

helistas talle ning tunnistaja selgitas arve kujunemist, kuid tunnistaja ütluste järgi oli

vestluse esemeks ka see, kas on võimalik, et soojusenergia tarbiti kostja kinnisasjal.

Arvestades seda, et H. Kurss ei mäletanud ütlusi andes toimunud sündmusi kõige

täpsemalt, ei saa tema ütlusi lugeda piisavaks, et asuda seisukohale, et hageja pidi

olema teadlik sellest, et küttearvet ei esitatud talle mitte 2018. a suvel tarbitud sooja,

vaid tegeliku näidu ja prognoositud tarbimise vahe eest. Arvestades kohtule esitatud

eelviidatud poolte kirjavahetust, on kohtu hinnangul tõenäoline, et hageja esindaja ja H.

Kursi vestluse sisuks oli peamiselt see, kas ja kuidas võis kostja enda kinnisasjal sooja

tarbida. Kohus arvestab seejuures enne hagi esitamist toimunud pooltevahelise e-

kirjavahetuse ja hageja 5. detsembri 2018. a kirja sisuga, millest ei nähtu kuidagi, et

hageja oleks olnud teadlik küttearve kujunemise aluseks olevatest asjaoludest. Samuti

jääb arusaamatuks, miks pidanuks hageja olukorras, kus H. Kurss oli talle selgelt

selgitanud arve kujunemist st, et esitatud arve ei olnud koostatud, mitte suvise

tarbimise, vaid tegeliku tarbimise ja prognoositud tarbimisi vahe eest, uurima

põhjalikult, millised on võimalused, et kütet tarbis tegelikult kostja.

13. Kohus nõustub hagejaga, et olukorras, kus kostja esitas hagejale küttearve, mille

selgituseks oli märgitud periood juuni-september 2018, mil hageja kinnisasjal tegelikult

soojusenergiat ei tarbitud, oli kostjal VÕS § 23 lg-st 2 tulenevalt kohustus hagejale

arve kujunemise asjaolusid selgitada. Olukorras, kus on ilmselge, et arvel märgitu ei

saa vastata tõele, ei saanud kostja eeldada, et hageja selle ilma kostja selgitusteta arve

tegeliku kujunemise kohta tasub. Kohus leiab seega, et kostjal oli kohustus hageja

küsimise peale arve kujunemist selgitada ning kostja rikkus seda kohustust.

14. Kohus leiab, et kostja vastuhagi 12,48 euro ja viivise saamiseks tuleb jätta

rahuldamata. Kuivõrd pooled ei vaidle selle üle, et hageja tasus 15. mail 2019 kostjale

summa, mis vastas hagejale esitatud arvetel kajastatud põhivõla seni tasumata osa

suurusega, on vaidlusalune üksnes küsimus, kas kostja võis tasutud summa arvestada

esmalt

viivisenõude

katteks.

Arvete,

mille

hageja

algselt

osaliselt

tasus,

maksekuupäevadeks oli märgitud vastavalt 28. detsember 2018 ja 28. jaanuar 2019 (I

kd, tl 128 ja 130). VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 kohaselt on viivisenõue

õiguskaitsevahend, mida võlausaldaja võib kasutada olukorras, kus võlgnik on

rikkunud oma kohustust. Kohus leiab, et hageja oli küll viivituses, kuid viivituse arvete

tasumisel põhjustas kostja sellega, et ta ei selgitanud hagejale arvete kujunemist. Nagu

kohus eelnevalt leidis, siis ei saanud kostja eeldada, et olukorras, kus ta oli esitanud

hagejale eelnevalt eksliku selgitusega arve ning osaliselt tasutud arvetel kajastatud

tarbitud soojakogused ületasid kordades eelmise aasta arvetel kajastatut, et hageja

tasuks arvetel märgitud summad ilma täiendavate selgitusteta. Seetõttu ei saanud kostja

kohtu hinnangul VÕS § 101 lg 3 kohaselt õiguskaitsevahendeid, sh viivist kohaldada,

kuna oli hageja makseviivituse põhjustanud enda tegevusega.

15. Hageja on palunud kohustada kostjat hoiduma soojusenergia ja vee edastamise

katkestamisest ja katkestamisega ähvardamisest kuni Turu 21b kinnistul asuv hoone on

ühendatud otse soojusenergia edastamise võrguettevõtja ja vee võrguettevõtja

6/7

trassidega ja hagejal on võimalik sõlmida kliendileping vee tarbimiseks AS-iga Tartu

Veevärk ning soojusenergia tarbimiseks AS-iga Tartu Keskkatlamaja või nimetatud

võrguettevõtjate muutumisel vastavat teenust pakkuva ettevõtjaga.

16. Pooled kinnitasid 25. juuni 2019. a kohtuistungil, et hageja kinnisasja varustatakse

kostja kinnisasja kaudu soojusenergia ja veega poolte suulise kokkuleppe alusel.

Lepingu rikkumise puhul on VÕS § 108 ja 115 kohaselt ette nähtud võlausaldaja

võimalus nõuda lepingu täitmist ning kahju hüvitamist. Kohus leiab, et need sätted

võimaldavad nõuda lepingupoolel ka tulevikus toimuvast lepingurikkumisest ja sellega

ähvardamisest hoidumist. Kohtu hinnangul tuleb seejuures analoogia alusel täiendavalt

kohaldada VÕS § 1055 lg-t 1, st kohtule sellise nõude esitamise eelduseks peaks olema

asjaolu, et lepingu rikkumine on kestev või sellega ähvardatakse.

17. Kohus leiab, et hageja nõue kohustada kostjat hoiduma vee edastamise katkestamisest

ja sellega ähvardamisest ei ole eeltoodust tulenevalt põhjendatud. Nimelt ei ole hageja

välja toonud, et kostja oleks ähvardanud katkestada hageja kinnisasja veega

varustamine. Seda ei nähtu ei U. Kochi poolt kostja nimel 20. novembril 2018 saadetud

e-kirjast (I kd, tl 121) ega 4. jaanuaril 2019 saadetud kirjast (I kd, tl 131). Samuti

kinnitas hageja 26. augusti 2019. a kohtuistungil, et kostja ei ole katkestanud

veevarustust hageja kinnisasjale. Ainuüksi sellest, et kostja on ähvardanud hageja

kinnisasja soojusenergiaga varustamine lõpetada, ei saa järeldada ähvardust teha sama

ka veega. Seega tuleb hagi selles osas jätta rahuldamata.

18. Kohus leiab, et eelmises punktis viidatud kostja nimel hagejale saadetud kirjadest

nähtub selgelt, et kostja ähvardas katkestada hageja kinnisasja soojaga varustamise.

Samuti ei vaidle pooled selle üle, et kostja korraks hageja kinnisasjal soojavarustuse ka

tegelikult katkestas. Seega tuleb selles osas hinnata, kas kostja võis seda teha või on

tegemist lepingu rikkumisega. Kostja on leidnud, et tal oli VÕS § 110 ja 111 alusel

õigus oma kohustuste täitmisest keelduda, kuna hageja oli viivituses kostja esitatud

arvete tasumisega. Kuivõrd kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja viivitus arvete

osalisel tasumisel oli tingitud kostja käitumisest, mistõttu kostjal ei olnud VÕS § 101 lg

3 kohaselt õigust kohaldada õiguskaitsevahendeid, ei saanud kostja seega kasutada ka

VÕS § 110 ega § 111 järgseid õiguskaitsevahendeid.

19. Kohus märgib täiendavalt, et kohtu hinnangul ei oleks isegi juhul, kui kostjapoolne

õiguskaitsevahendite kasutamine ei oleks VÕS § 101 lg 3 järgi välistatud, olnud kostjal

õigust kohaldada VÕS §-des 110 ja 111 sätestatud õiguskaitsevahendit ja keelduda

hageja kinnisasja soojaga varustamast. Kohus nõustub hagejaga, et esmavajalike

teenuste, sh soojavarustuse osutamisel on teenuse osutaja lepinguvabadus piiratud (vt

Riigikohtu 4. märtsi 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-164-09, p-d 30-34). Kohtu

hinnangul tähendab see ka seda, et võimalike õiguskaitsevahendite valik ja

kohaldamise eeldused on piiratumad. Praeguses asjas soojavarustuse katkestamisega

ähvardamine 4. jaanuaril 2019 ning sellele järgnenud soojavarustuse katkestamine

toimus olukorras, kus hageja oli jätnud osaliselt tasumata üksnes ühe kostja esitatud

küttearve, mille maksetähtaeg oli 28. detsember 2018. Kostja teise esitatud arve

maksetähtaeg ei olnud veel saabunud. Kohus leiab, et ainult ühe kuu küttearve osaline

tasumata jätmine nädala aja jooksul ei saa õigustada keset talve soojavarustuse kui eriti

just talvel elutähtsa teenuse katkestamist. Sellist meedet saaks õigustada üksnes

pikaajaline ja suurem võlgnevus.

20. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et hageja nõue kohustada kostjat hoiduma Turu 21b

kinnistule soojusenergia edastamise katkestamisest ja katkestamisega ähvardamisest on

põhjendatud, kuna kostja ähvardas hagejat soojavarustuse katkestamisega ja ajutiselt ka

7/7

katkestas soojavarustuse olukorras, kus tal selleks õiguslikku alust ei olnud. Samas ei

pea kohus põhjendatuks märkida seda kohustust tähtajaliselt kuni Turu 21b kinnistul

asuv hoone on ühendatud otse soojusenergia edastamise võrguettevõtja trassidega ja

hagejal on võimalik sõlmida kliendileping soojusenergia tarbimiseks AS-iga Tartu

Keskkatlamaja või nimetatud võrguettevõtjate muutumisel vastavat teenust pakkuva

ettevõtjaga, nagu on hageja hagis soovinud. Kohus märgib, et kohtu otsus põhineb

praegu hagi alusena esitatud asjaoludel, st sellel, et praeguses menetluses ei ole

tuvastatud asjaolusid, mis annaksid alust kostjal keelduda hagejat soojusenergiaga

varustamast seni esitatud soojaarvete tasumisega seoses. Praeguses asjas tehtud otsus ei

tähenda aga seda, et juhul, kui hageja peaks pärast kohtuotsuse tegemist oluliselt

rikkuma kostjaga sõlmitud lepingut, oleks kostjal nendele uutele, pärast kohtuotsuse

tegemist tekkinud asjaoludele tuginedes keelatud kasutada õiguskaitsevahendeid.

21. TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsusega ka kohaldatud hagi tagamise

abinõudega seotud küsimused. Kuna praeguses asjas reguleeriti hagi tagamise abinõuna

esialgselt poolte õigussuhet, st hagi tagamise abinõu ei ole vajalik otsuse täitmise

tagamiseks, ning käesoleva otsusega, saab hageja nõue lõpliku lahenduse, siis tuleb

hagi tagamise abinõud tühistada.

22. Hageja rahalisest nõudest loobumise tõttu, tuleks jätta sellega seotud menetluskulud

TsMS § 168 lg 4 järgi jätta hageja kanda. Kuna kostja hageja nõuet ei rahuldanud, ei

esine TsMS § 168 lg-s 5 toodud alust jätta menetluskulud selles osas kostja kanda.

Kostja rahalise nõudega seotud menetluskulud tuleks jätta nõude rahuldamata jätmise

ning sellest loobumise tõttu TsMS § 162 lg 1 ja § 168 lg-te 4 ja 6 alusel kostja kanda.

Kostja küll loobus nõudest seetõttu, et hageja selle täitis, kuid kohtu hinnangul ei ole

võimalik kohaldada TsMS § 168 lg-t 5 olukorras, kus hageja võttis vastuhagi koheselt

õigeks ja tasus võlgnetava summa kostjale. Kuivõrd kohus on eelnevalt tuvastanud, et

kostja ei teavitanud hagejat enne vastuhagi esitamist enda nõude kujunemisest, oleksid

kohtu hinnangul täidetud TsMS § 168 lg 6 kohaldamise eeldused, st hageja ei andnud

oma käitumisega põhjust hagi esitamiseks ning oleks tõenäoliselt kostja nõude ilma

kohtusse pöördumata täitnud, kui kostja oleks oma nõude aluseks olevaid asjaolusid

selgitanud. Hageja kohustamisnõude rahuldas kohus osaliselt, st selles osas kohalduks

menetluskulude jaotamisele TsMS § 163 lg 1. Kohus leiab, et eeltoodud olukorras,

arvestades seda, et erinevate nõuetega seotud menetluskulusid ei ole võimalik eristada

ning samuti ei ole võimalik kindlaks määrata selget proportsiooni, kuidas

menetluskulud poolte vahel jaotada, tuleb poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik