1-15-4000/71 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

3. september 2019 Kohtuasja number 1-15-4000 Kohtukoosseis Juhan Sarv Kohtuasi Aleksei Kirienko (isikukood 37911210300) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 15. augusti 2019. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Monica Meristo-Dmitrijev, määruskaebus

RESOLUTSIOON Jätta Monica Meristo-Dmitrijevi määruskaebus Tartu Maakohtu 15. augusti 2019. a määruse peale läbi vaatamata ja tagastada see esitajale. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja, kolmanda isiku või puudutatud menetlusvälise isiku advokaadist esindaja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 15. augusti 2019. a määrusega jäeti kinnipeetav Aleksei Kirienko vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.

2. Tartu Maakohtu määruse peale esitas A. Kirienko lepingulise kaitsjana määruskaebuse Monica Meristo-Dmitrijev, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ka A. Kirienko vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3. Ringkonnakohus leiab, et M. Meristo-Dmitrijevi määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata, kuna selle esitajal pole määruskaebusõigust.

4. KrMS § 384 lg 1 kohaselt on maakohtu määruse peale määruskaebuse esitamise õigus kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve.

5. A. Kirienko vangistusest enne tähtaega vabastamise otsustamise menetluses on kohtumenetluse poolteks süüdimõistetu, tema kaitsja ja prokuratuur. M. Meristo-Dmitrijev pole selles kriminaalasjas ei süüdimõistetu ega prokuratuuri esindaja. Samuti ei piirata maakohtu vaidlustatud määrusega M. Meristo-Dmitrijevi õigusi. Järelikult oleneb vastus küsimusele, kas

2(3)

M. Meristo-Dmitrijevil on KrMS § 384 lg 1 järgi õigus maakohtu määruse peale määruskaebust esitada, sellest, kas ta on A. Kirienko kaitsja.

6. M. Mersito-Dmitrijev ise ongi end määruskaebuses tituleerinud A. Kirienko kaitsjaks. Toimikus on ka A. Kirienko 23. mai 2019. a volikiri, millega ta volitab M. Meristo-Dmitrijevit end vangistusest ennetähtaegse vabastamise küsimuses kaitsma (KoTo, tl 16). Ka maakohtu menetluses osales M. Meristo-Dmitrijev A. Kirienko kaitsjana. Sellele vaatamata leiab ringkonnakohus, et määruskaebemenetluses ei saa M. Meristo-Dmitrijevit A. Kirienko kaitsjana käsitada ja seda järgmisel põhjusel.

7. KrMS § 42 lg 1 kohaselt on kriminaalmenetluses kaitsja advokaat ja teised sama seadusega lepingulisele esindajale kehtestatud haridusnõuetele vastavad isikud menetleja loal, kelle pädevus kriminaalmenetluses tuleneb kokkuleppest kaitsealusega (lepinguline kaitsja) (punkt 1) või advokaat, kelle pädevus kriminaalmenetluses tuleneb uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määramisest ning Eesti Advokatuuri poolsest nimetamisest (määratud kaitsja) (punkt 2).

8. M. Meristo-Dmitrijev ei kuulu Eesti Advokatuuri. Järelikult pole ta advokatuuriseaduse § 22 lg 1 kohaselt ka advokaat. Teised isikud peale advokaatide saavad äsja viidatud KrMS § 42 lg-st 1 nähtuvalt olla kriminaalmenetluses kaitsjaks ainult menetleja loal. Praeguses määruskaebemenetluses on menetlejaks Tartu Ringkonnakohus, kes ei anna M. Meristo- Dmitrijevile KrMS § 42 lg 1 p-s 1 nimetatud luba osaleda kriminaalmenetluses A. Kirienko kaitsjana.

9. M. Meristo-Dmitrijevi kaitsjana menetlusse lubamisest keeldumis põhjus on see, et tal on kehtiv karistus õigusteenuse osutamise käigus toime pandud tahtliku kuriteo eest. Nimelt tunnistati

M. Meristo-Dmitrijev kriminaalasjas nr 1-16-11130 Viru Maakohtu 20. novembri 2017. a ja Tartu Ringkonnakohtu 2. veebruari 2018. a otsusega süüdi mh KarS § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi Euroopa Inimõiguste Kohtu vastuskirja võltsimises ja selle võltsdokumendi oma kliendile esitamises. Viidatud kohtuotsused jõustusid 8. mail 2018. Ehkki M. Meristo-Dmitrijev on praeguseks ära kandnud talle asjas nr 1-16-11130 KarS § 49 alusel lisakaristusena kohaldatud üheaastase juristina töötamise keelu, ei võimalda kuriteo asjaolud teda ka praegu kaitsjana kohtumenetlusse lubada. Tartu Ringkonnakohus nentis ka oma 18. juuni 2018. a määruses nr 1-16-11130/70, et tõenäoliselt ei ole põhjendatud lubada kaitsjana menetlusse isikut, kellel on kehtiv karistatus õigusteenuse osutamise käigus toime pandud tahtliku kuriteo eest.

M. Meristo-Dmitrijevi kaitsjana menetlusse lubamine enne talle mõistetud kriminaalkaristuse andmete karistusregistrist kustutamist õõnestaks õigusemõistmise autoriteeti ja usaldusväärsust. Kohtupraktikas on varemgi leitud, et kehtiv kriminaalkaristus välistab isiku osalemise kaitsjana kriminaalmenetluses (vt nt Viru Maakohtu 16. juuli 2012. a määrus asjas nr 1-12-5174 ja Tartu Ringkonnakohtu 13. septembri 2018. a määrus asjas nr 1-17-8124). Eriti ilmne on see olukorras, kus isikul on karistatud sellise kuriteo eest, mis seondub õigusemõistmise või õigusteenuse osutamisega.

10. KrMS § 42 lg 1 p 1 kohaselt nõutava menetleja loa puudumise tõttu ei ole M. Meristo-Dmitrijev praeguses määruskaebemenetluses käsitatav A. Kirienko kaitsjana. Kuna tegemist ei ole ka ühegi muu kohtumenetluse poole ega maakohtu määrusest puudutatud menetlusvälise isikuga, pole

M. Meristo-Dmitrijevil KrMS § 384 lg 1 kohaselt õigust Tartu Maakohtu 15. augusti 2019. a määruse peale määruskaebust esitada. Seetõttu jätab Tartu Ringkonnakohus M. Meristo- Dmitrijevi määruskaebuse KrMS § 390 lg 1 ja § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata ja tagastab selle esitajale.

3(3)

11. Kolleegium möönab, et olukorras, kus maakohus lubas M. Meristo-Dmitrijevi kaitsjana menetlusse, võib ringkonnakohtu otsustus seda mitte teha olla käsitatav KrMS § 172 lg 2 p-s 2 nimetatud mõjuva põhjusena, mis tõenäoliselt annab A. Kirienkole või tema pädevale kaitsjale aluse taotleda maakohtu määruse peale uue määruskaebuse esitamise korral kaebetähtaja ennistamist.

Juhan Sarv (allkirjastatud digitaalselt)