1-19-5223/27 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-19-5223

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 3. september 2019, Tallinn Kohtuasja number 1-19-5223 Kohtukoosseis Meelika Aava, , Urmas Reinola Ivi Kesküla Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 25. juuni 2019. a otsus O.S-i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p § 25 lg 2 järgi lühimenetluses 9 -

Apellatsiooni esitaja O.S

RESOLUTSIOON Jätta kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata ja tagastada.

O.S-i apellatsioon

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse

Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 25. juuni 2019. a otsusega lühimenetluses süüdi tunnistati O.S

ja karistati karistusseadustiku (KarS) 199 lg 2 p 9 - 5 kuu vangistusega, mida § § 25 lg 2 järgi

KrMS § 238 lg 2 vähendati ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti kohaselt

3 kuud 10 päeva vangistust alates kinnipidamisest 24. juunist 2019.

2.

O.S mõisteti süüdi selles, et ta varem vargusi toime pannud isikuna paneb

süstemaatiliselt toime vargusi. Nii püüdis ta 26. juunil 2019 Tallinnas Mustakivi teel asuvast

Prisma kauplusest varastada kaupa kogusummas 444,62 eurot. Kuritegu jäi tema tahtest

mitteolenevatel põhjustel lõpule viimata, sest turvatöötaja pidas ta pärast kassast möödumist kinni. Kaup tagastati kauplusele. Osa sellest kauba

st oli varguse käigus rikutud.

3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni O.S , kes vaidlustab süüdistatav

kohtuotsust

vaid talle mõistetud karistuse osas. Leiab, et mõistetud karistus on liiga karm.

Taotleb

Ta lühendada talle mõistetud vangistuse tähtaega või asendada see üldkasuliku tööga.

2(3)

kahetseb puhtsüdamlikult ja lubab edaspidi kuritegusid enam mitte toime panna. Ta ei ole

tegelenud mitte ainult varguste toimepanemisega, vaid on ka ametlikult töötanud ja saanud

töötasu. Ta elab praegu õe juures, kuid taotleb ka endale elamispinda. Kaupluse dokumendid

toimepandud varguse kohta on vormistatud puudulikult ja lohakalt, mistõttu jääb kahtlus, kas

kuritegu on üldse aset leidnud. Oma väidete kinnituseks esitab O.S ringkonnakohtule hulgaliselt dokumente.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

4. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab

üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ning tule jätta läbi vaatamata. Oma b seisukohta põhistab kohtukolleegium järgmiselt.

Kohtukolleegium märgib, et Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendites korduvalt

selgitanud, et ringkonnakohtu lahend peab üldjuhul kujunema kriminaalmenetluse seadustiku

11. peatükis sätestatud apellatsioonimenetluse kui terviku tulemina ja apellatsiooni läbi

vaatamata jätmine selle ilmse põhjendamatuse tõttu KrMS § 326 lg 3 alusel kujutab endast

erandit. Ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et

apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu

rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on

apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi

vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga.

O.S on esitanud ringkonnakohtule dokumente, mis apellandi hinnangul tema väiteid kinnitavad.

Vastuseks sellele kohtukolleegium selgitab, et KrMS § 233 lg 1 kohaselt süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel võib kohus kriminaalasja lahendada tunnistajaid, asjatundjaid ja eksperte

välja kutsumata lühimenetluses kriminaaltoimiku materjali põhjal. Selgitades varasemas

praktikas lühimenetlusega seonduvaid küsimusi, on Riigikohtu kriminaalkolleegium

29. novembri 2010. a otsuses nr 1-1-79-10 märkinud, et tulenevalt lühimenetluse eripärast,

s.o asjaolust, et lühimenetluses lahendab kohus kriminaalasja kriminaaltoimiku materjalide pinnalt, ei ole kohtumenetluses enam võimalik esitada täiendavaid tõendeid. Sellest tulenevalt on

lühimenetluses läbi vaadatud kriminaalasja puhul täiendavate tõendite esitamine välistatud ka

apellatsioonimenetluses, välja arvatud juhul, kui need puudutavad menetlusõiguse rikkumist maakohtu poolt (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. veebruari 2008. a otsus nr 3-1-1-91-07 ja 1. märtsi 2010. a otsus nr 3-1-1-2-10).

Kuna O.S-i apellatsioonis ei viidata kriminaalmenetlusõiguse olulisele rikkumisele maakohtus ja sellist rikkumist ei tuvastanud ka ringkonnakohus, siis jätab kohtukolleegium apellatsioonile esitatud dokumendid

tähelepanuta.

Kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus

mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama

astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud KarS § s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid.

-

3(3)

Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsuses selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei esine.

Maakohus on oma otsuses põhjendanud, miks on vajalik karistada O.S-i reaalse vangistusega. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga, et kuna O.S-i on varem karistatud

vangistusega ja see ei ole tema käitumist mõjutanud, siis tuleb teda karistada reaalse vangistusega. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi senise praktika kohaselt on nii isiku karistusest tingimisi vabastamine kui ka vangistuse asendamine üldkasuliku tööga võimalik üksnes väikese

raskusastmega kuritegude puhul, kui teo toimepanemise tehiolud ja süüdlase isik on

märkimisväärsete erisustega ). Eelkõige tuleb see kõne alla eelnevalt (RK otsus nr 3-1-1-79-03 kriminaalkorras karistamata isikute suhtes. O.S ilmselgelt selliseks isikuks ei ole.

Kuna kuritegu jäi katse staadiumi ja tekitatud kahju on väike, siis leidis maakohus põhjendatult,

et O.S-i süü ei ole suur ja karistas teda sanktsiooni alammäära lähedase karistusega.

Karistust kergendava asjaoluna on kohus puhtsüdamlikku kahetsust juba arvesse võtnud.

Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. On igati positiivne, et O.S lubab edaspidi kuritegusid mitte toime panna, kuid enne seda tuleb tal ära kanda talle mõistetud vangistus.

5. O.S-ile Eelnevat silmas pidades leiab kohtukolleegium üksmeelselt, et mõistetud karistus on seaduslik ja põhjendatud mistõttu apellatsiooni põhjendused selle tühistamiseks alust ,

ei anna. Seega on O.S-i apellatsioon ilmselt põhjendamatu ning ringkonnakohus jätab selle juhindudes -

KrMS § 326 lg st 3 läbi vaatamata.