4-19-3661/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Väärteoasi nr 4-19-3661

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus, Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

3. september 2019. a,

Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number

4-19-3661

Kohtukoosseis

Kohtunik

Ülle Raag

Väärteoasi

Menetlusaluse isiku D.H

kaebus Politseija

Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 20.06.2019. a otsusele väärteoasjas nr 2780,19,005846 Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetlusalune isik: D.H (isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxTartu maakond; e-post: ); l

Kohtuväline menetleja: ja Piirivalveamet Lõuna Politseiprefektuur (registrikood: 70008747; asukoht: Riia 132, Tartu linn, Tartu maakond; e-post: ); louna@politsei.ee

Menetlusliik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada menetlusaluse isiku D.H kaebus.

2. Tühistada kohtuvälise menetleja ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Politsei-

20.06.2019. a otsuse väärteoasjas nr 2780,19,005846 osaliselt, s.o mõistetud lisakaristuse osas.

3. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

4. atrahv tuleb tasuda hiljemalt 3. oktoobriks 2019. a Karistuseks määratud rah kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele ja otsuses märgitud viitenumbriga.

2

5. Kui kohtuotsusele ei ole esitatud kassatsiooni ja rahatrahv on tähtajaks jäetud

täitmata suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

6.

Jätta menetluskulud riigi kanda. Menetluskulusid teadaolevalt ei ole.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioonkaebuse võivad esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja.

Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus oli kohtumenetluse pooltele kätte toimetatud.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 21.05.2019. a koostati D.H nr 20190521023601 (tl 15 suhtes väärteoprotokoll ).

Väärteokirjelduse kohaselt juhtis D.H 21.05.2019. a kell 14.45 Tartu maakonnas,

Ixxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (liikumise suund xxxxxxxxxx) mootorsõidukit Suzuki

Jimny M1G registreerimismärgiga seisundis, kus alkoholisisaldus ühes liitris xxxxxxx

väljahingatavas õhus oli mitte väiksem kui 0,56 mg. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,61 mg/l, +/- 0,05 mg/l. Kirjeldatud teoga rikkus D.H liiklusseaduse (edaspidi LS) § 69 lg 3 nõudeid ja pani toime LS § 224 lg s 2 sätestatud väärteo. -

2. Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna 20.06.2019. a otsusega karistati D.H LS § 224 lg s 2 sätestatud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 150 - trahviühikut, s.o 600 eurot. LS § 224 lg 3 p 1 alusel võeti D.H-lt lisakaristusena ära sõiduki juhtimise õigus kaheks kuuks (tl 5-7; 21-22). Kohtuvälise menetleja otsuse põhjenduste

kohaselt on väärteo toimepanemine tõendatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, tõendusliku alkomeetri väljatrükiga, tunnistaja ning menetlusaluse isiku ütlustega. Karistuse

määramisel arvestati menetlusaluse isiku varasema käitumisega - puuduvad samalaadsed

kehtivad karistused. Lisakaristuse kohaldamisel arvestas kohtuväline menetleja, et sõiduki

juhtimine seisundis, kus lubatud alkoholipiirmäär on ületatud, seab juht reaalsesse ohtu nii enda, kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Karistust kergendava asjaoluna on arvestatud menetlusaluse isiku kahetsust.

3. Menetlusalune isik esitas 03.07.2019. a Tartu Maakohtule kaebuse (tl 1) kohtuvälise menetleja otsusele, milles taotleb talle määratud lisakaristuse tühistamist. Kaebuse kohaselt on

menetlusaluse isiku puhul tegemist 70-aastase liikumispuudega pensionäriga, kes käib tööl. Menetlusaluse isiku kaebuse kohaselt ei ole ta ajal, mil ta on käinud tööl (47 aastat). Toime

pannud ühtegi tõsisemat liiklusrikkumist. Menetlusalune isiku kaebuse kohaselt vajab ta

liikumisel mõnikord kõrvalabi ning peab kasutama abivahendit (karku), mistõttu tähendab lisakaristusena määratud juhtimisõiguse äravõtmine temale liikumisvõimetust ja tööl käimise

võimaluse äravõtmist. Menetlusalune isiku elab Ilmatsalus xxxxxxxxxxja ning tööle käib

xxxxxxxx - e, mistõttu tuleb tööle saamiseks sõita 4 8 km. Ilma juhtimisõiguseta muutuks ka kaupluses käimine võimatuks kuna xxxxxxxxxx kauplust ei ole. Menetlusalune isik tugineb

oma kaebuses Karistusseadustiku (KarS) § 50 lg 2 sätetele ning leiab, et mootorsõiduki

juhtimisõigust ei või võtta ära isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. D.H vajab juhtimisõigust nii tööl, kui ka kaupluses käimiseks. Juhtimisõiguse äravõtmine

tähendaks menetlusalusele isikule liikumisvõimetust. D.H on üks puusaliiges vahetatud ja ta on teise liigese vahetamise järjekorras. Liikumisel vajab kõrvalabi ning kasutab selleks karku. Menetlusalune isik taotleb asja lahendamist kirjalikus menetluses.

3

4. Vastavalt Tartu Maakohtu tööjaotusplaanile edastati väärteoasja materjalid 03.07.2019. a menetlemiseks Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale (tl 10).

5. Kohus nõudis VTMS § 116 alusel Politsei ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurilt välja - väärteotoimiku (tl 11).

6. Tartu Maakohtu 30.07.2019. a määrusega (tl 23) võttis kohus D.H kaebuse menetlusse. Kohus määras, et kohtuvälisel menetlejal tuleb esitada kirjalik seisukoht kaebuse kohta (sh kirjaliku menetluse kohta).

7. Kohtuväline menetleja milles nõustub esitatud esitas kirjaliku seisukoha (tl 29-30), kaebusega ning leiab, et menetlusaluse isiku kaebuses esitatud põhjendused ning kaebuse lisad on piisavad, et kohtuvälise menetleja lahendit muuta. Kohtuväline menetleja palub VTMS §

132 p 2 alusel Esitatud kirjalikust tühistada menetlusalusele isikule määratud lisakaristus.

seisukohast nähtuvalt mõõdeti menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus alkoholisisaldust

taadeldud ja tehniliselt korras tõendusliku alkomeetriga. Mõõtmist teostas selleks pädev

politseiametnik. Seega on tegemist õiguslikku alust omava mõõtetulemiga, mis saab aluseks

olla karistuse määramisel. Menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus oli alkoholisisalduse suurus 0,56 mg/l, mis kohtuvälise menetleja hinnangul on väga selgelt tajutav kogus alkoholi

inimese organismis. Seega pidi menetlusalune isik selgelt tajuma alkoholi olemasolu organismis ning ka asjaolu, et tema tervislik seisund ei luba mootorsõidukit juhtida. Kohtuvälise menetleja hinnangul on tegemist tahtliku ja muu hu

lgas väga raske liiklusalase süüteoga.

Kohtuväline menetleja osundab, et kaebuse lisaks olevatest dokumentidest (ekspertarsti

seisukoht) nähtub, et D.H vajab abi liikumisel, millest omakorda saab kohtuväline

menetleja järeldada, et D.H on KarS § 50 lg-s 2 nimetatud isik, kes kasutab

mootorsõidukit oma liikumispuude tõttu. Kohtuväline menetleja leiab, et käesolevat kaebemenetlust saanuks vältida asjakohase kohtuvälise menetleja lahendiga kohe alguses, kuid

kohtuvälisel menetlejal puudus ligipääs menetlusaluse isiku puuet puudutavatele andmetele.

Sellises menetluses on teatav pööratud tõendamiskoormus ning selliste asjaolude esinemist saab menetlusalune isik menetluse raames ise tõendada. Käesolevas asjas on menetlusalune isik

seda teinud alles kohtumenetluse raames. Kohtuvälise menetleja hinnangul tuleks kaebuses toodud selgitusi isiku karistamisel kindlasti arvestada.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohtuväline menetleja, et võttes arvesse teo toimepanemise

asjaolusid, toimepanija isikut, õiguskorra kaitsmise huve, aga ka karistuse üldja eripreventiivseid eesmärke, on põhjendatud keskmises määras rahatrahvi kohaldamine. Selline karistus arvestab, et menetlusalune isik on eaks, kuid töötav pensionär ning mõõdetud joove oli vägagi suur, aga ka seda, et süütegu pandi toime päevasel ajal üldkasutataval aleviteel. KOHTU SEISUKOHT

8. Kohus leiab, et kuna kohtumenetluse pooled ei ole avaldanud soovi asja arutamisest kohtuistungil osa võtta ja on olnud nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses, on võ

imalik väärteoasi lahendada VTMS § 120 lg 1 kohaselt kirjalikus menetluses, juhindudes kohtulahendi

tegemisel VTMS § st 132. Kohus teavitas menetlusalust isikut ja kohtuvälist menetlejat -

väärteoasja arutamisest kirjalikus menetluses ning tegi teatavaks kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise aja.

9. VTMS § 123 lg 2 alusel arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kaebuses on D.H taotlenud kohtuvälise menetleja otsuse osalist tühistamist - kohaldatud lisakaristuse, s.o juhtimisõiguse äravõtmine kaheks kuuks, tühistamist. Kuigi D.H ei ole

4

vaidlustanud talle etteheidetud väärteo toimepanemist, tuleb sellele vaatamata kohtul lähtuda

VTMS § 132 lg st 2 ning kontrollida kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud - faktilisi ja õiguslikke asjaolusid tervikuna. 10. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et

D.H kaebus on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Kohtuvälise menetleja otsus tuleb osalisel, s.o mõistetud lisakaristuse (juhtimisõiguse äravõtmine kaheks kuuks) tühistada. 11. LS § 224 lg 2 sätestab muuhulgas vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 mg. Kohtu hinnangul on väärteoasjas kogutud tõenditega usaldusväärselt tõendatud, et D.H

juhtis 21.05.2019. a kell 14.45 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

(liikumise suund xxxxxxxxxx) mootorsõidukid Suzuki Jimny M1G, registreerimismärgiga

xxxxxx, olles seejuures seisundis, kus alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli mitte väiksem kui 0,56 mg/l. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest (tl 18) nähtuvalt kõrvaldati D.H 21.05.2019.a

kell 14.45 juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 2 alusel (s.o on alust arvata, et isiku veres või

väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis) kuni kõrvaldamise aluse äralangemiseni. D.H allkirjastas sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse. Tõendusliku alkomeetri Dräger Alcotest 7110 väljatrükist (menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli lisa; tl 16) nähtub, et 21.05.2019. a kell 15.09 mõõdeti D.H väljahingatavas

õhus olnud alkoholisisalduseks 0,61 mg/l. Arvestades laiendmääramatust 0,05 mg/l, loeti lõplikuks mõõtetulemuseks 0,56 mg/l.

Tunnistaja xxxxxxxxxxxx ütlustest (tl 19) nähtub, et 21.05.2019. a teostas ta koos

liikluspolitseinik xxxxxxxxxxxxxxxa

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxliiklusjärelevalvet. Nimetatud kuupäeval kella 14.45 peatasid politseiametnikud juures sõiduki Suzuki Jimny, xxxxxxxxxx registreerimismärgiga xxxxxxx. Sõidukit juhtis D.H (IK XXX). Juhiga suheldes oli tunda tugevat alkoholi lõhna. Politseiametnik xxxxxxxxxxxxxpalus mootorsõidukit juhtinud

D.H puhuda indikaatorvahendisse Alcoquant 6020 nr A111145, mis näitas

alkoholisisalduseks väljahingatavas õhus 0,69 mg/l. D.H nõustus puhuma ka

tõenduslikku alkomeetrisse, mis näitas alkoholisisalduseks väljahingatavas õhus 0,56 mg/l.

Peale mootorsõiduki peatamist puudus D.H võimalus tarvitada nii alkoholi kui ka tubakatooteid. Kohtueelses menetluses on ütlusi andnud ka D.H (tl 16). Menetlusalune isik kinnitab, et tarvitas eelmisel õhutul ligikaudu 400 g viina ning 21.05.2019. a hommikul tarvitas veel ca 200 g viina. Rooli istudes oli enesetunne hea ning D.H arvas end kaine olevat. 21.05.2019.a sõitis D.H Ilmatsalu al kuuluva mootorsõidukiga Suzuki evikus xxxxxxxxxxxxxxx Jimny, registreerimismärgiga Sõitu alustas D.H ligikaudu kell 14.30, et minna xxxxxxx koju, kuid xxxxxxxxxx juures peatas ta kinni politsei, kes tuvastas tal alkoholijoobe. Ka kohtule esitatud kaebuses ei vaidle D.H vastu, et 21.05.2019. a juhtis ta mootorsõidukit olles alkoholijoobes.

Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates on kohtu arvates veenvalt tuvastatud, et väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas juhtis D.H mootorsõidukit Suzuki Jimny M1G,

registreerimismärgiga xxxxxxx olles seejuures seisundis, kus alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli mitte väiksem kui 0,56 mg/l. Sellega rikkus D.H LS § 69 lg-s 3 sätestatud nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi ühes liitris väljahingatavas õhus olla alkoholi 0,10 mg või rohkem.

5

Eeltoodust tulenevalt on D.H toime pannud LS § 224 lg s 2 sätestatud väärteo. -

12. Kohus on seisukohal, et D.H on väärteo toime pannud otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. Kogutud tõenditest nähtuvalt oli D.H nii eelmisel õhtul, kui ka sama päeva, s.o 21.05.2019. a hommikul tarvitanud alkoholi ning politseiametnikud tundsid D.H-ga suheldes tugevat alkoholi lõhna. Seega olukorras, kus D.H sõitisxxxxxxxxxx alevikust xxxxxxxxx ning tagasi, teadis ta, et tal tuleb sõidukit juhtida alkoholijoobes. Olukorras, kus isik tarvitab eelmisel õhtul ohtralt kanget alkoholi (viina) ning hommikul tarvitab veel ligikaudu 200 g viina, pidi D.H aru saama, et ta on alkoholijoobes. Seega oli D.H täielikult teadlik, et kui ta juhib sõidukit alkoholijoobes, paneb ta toime süüteo.

13. Kohtuvälise menetleja otsusega määrati D.H-le karistuseks rahatrahv 150 trahviühikut, s.o 600 eurot. LS § 224 lg 3 p 1 alusel võeti D.H-lt lisakaristusena ära sõiduki juhtimise õigus kaheks kuuks.

LS § 224 lg s 2 sätestatud sanktsiooni kohaselt karistatakse isikut nimetatud sättes toodud -

süüteo toimepanemise eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juh

timisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra

kaitsmise huvisid.

Kohus leiab, et D.H süü süüteo toimepanemisel on olnud suur. Siinjuures arvestab kohus, et D.H mõõdetud alkoholijoobe suurust, s.o alkoholisisaldus D.H ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,56 mg/l. Sellises seisundis liikluses osalemine on äärmiselt ohtlik nii inimesele endale, kui ka kõikide teiste kaasliiklejate eludele, tervisele ja varale. D.H , kes pidi olema teadlik oma joobest, oli 21.05.2019. a teinud otsuse asuda töökohustusi

täitma ning sõitis tööandjale kuuluva mootorsõidukiga Ilmatsalu alevikust xxxxxxxxx ning tagasi . , seega läbitud vahemaa oli ligikaudu 8 km Kohtu hinnangul mõjutab D.H süü suurust ka asjaolu, et D.H liikles ka asulasisesel teel. Karistuse määramisel on arvesse võetud kergendava asjaoluna D.H kahetsust (KarS § 57 lg 1 p 3). Kohtul ei ole sellele vastuväiteid. Karistust raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja ei tuvastanud. Ka kohus ei tuvastanud raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes. Karistuse määramisel tuleb arvestada, et süüteo toimepanemise ajal, s.o 21.05.2019. a puudusid D.H kehtivad karistused (tl 20). Kohtuvälise menetleja otsusega määrati D.H-le karistuseks rahatrahv 150 trahviühiku ulatuses, mis on kohtu hinnangul proportsionaalne toimepandud teoga ning vastab D.H süüle ja on kooskõlas karistuse mõistmise põhimõtetega. 14. LS § 224 lg 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja LS § s 224 sätestatud -

süüteo eest kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem LS § s 224 sätestatud süüteo eest karistatud. -

Kuigi D.H süü väärteo toimepanemisel oli suur, leiab kohus, et D.H-le määratud lisakaristus, s.o juhtimisõiguse äravõtmine kaheks kuuks, tuleb tühistada.

KarS § 50 lg 2 sätestab, et mootorsõiduki juhtimise õigust ei või võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Sotsiaalkindlustusameti Tartu büroo 29.05.2015. a otsusest nr 1226482 (tl 3 4) nähtub, et D.H -

on

6

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Seega on kohtu hinnangul tuvastatud, et D.H

on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx otsusega tuvastatud. Kohtul

Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtu hinnangul asuda seisukohale, et D.H on tema

xxxxxxt tingituna vajalik juhtimisõiguse olemasolu. Seejuures lähtub kohus D.H

esineva xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxst, vajadusest käia kaupluses ning varustada ennast eelkõige toiduga, aga samuti töökoha asukohast. Puutuvalt D.H võimalusse kasutada liikumiseks ühistransporti, märgib kohus, et isegi kui D.H on ühistransporti kasutades võimalus külastada kauplust, siis ilmselgelt ei ole tal võimalik täita ühistransporti kasutades oma tööülesandeid. 70-aastas liikumispuudega isiku puhul on juhtimisõiguse olemasolu vajalik

ka näiteks arsti vastuvõtul käimiseks, mis ühistranspordiga liikumise puhul võib osutuda

keeruliseks ning teatud juhtudel isegi võimatuks. Ka kohtuväline menetleja on oma 19.08.2019.a kirjalikus seisukohas leidnu -s 2 nimetatud isik, d, et D.H on KarS § 50 lg s.o isik, kes kasutab mootorsõidukit oma liikumispuude tõttu.

Eeltoodud asjaolusid arvestades leiab kohus, et D.H-le määratud lisakaristus, s.o juhtimisõiguse äravõtmine kaheks kuuks, tuleb tühistada. D.H kaebus rahuldada. Menetluskulu VTMS § 38 lg.1 kohaselt järgitakse enetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid.

KrMS § 187 lg.1 järgi määruskaebuse lahendamise menetluses kohtumääruse tühistamise korral kannab menetluskulud riik. Kuna D.H kaebus rahuldatakse, jäävad menetluskulud riigi kanda. Teadaolevalt menetluskulusid ei ole.

Ülle Raag Kohtunik