4-19-4287/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-19-4287

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 3. september 2019, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-19-4287 (2317,19,005598) Kohtunik Elina Elkind Väärteoasi

K.H kaebus Politsei- Piirivalveameti ja

Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 17. juuli 2019. a otsusele, millega karistati K.H liiklusseaduse (LS) § 227 lg 2, LS § 239 ja LKindlS § 81 järgi ning KarS § 63 lg 1 § 227 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega ja LS lg 3 kuuks. Menetlusalune isik

K.H (isikukood: XXX; elukoht: xxxx; e-mail: xxxx) Kohtuväline menetleja

PPA prefektuuri liiklus- Põhja korrakaitsebüroo järelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp, esindaja Enel Kuiv RESOLUTSIOON Juhindudes seadustiku (VTMS) - 120, 132 p- 2 -dest 133-134 väärteomenetluse § st § st ja § maakohus otsustas:

1. Politsei- Piirivalveameti prefektuuri

Tühistada ja Põhja korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 17. juuli 2019. a otsus, millega K.H karistati liiklusseaduse (LS) 227 2, LS 239 LKindlS 81 KarS 63 1

§ lg § ja § järgi § lg ja LS 227 2 alusel § lg osaliselt, s.o menetlusalusele isikule mõistetud karistuse osas.

2. Karistada K.H LS § 227 lg 2, LS § 239 ja LKindlS § 81 järgi KarS § 63 lg 1 ja LS § 227 lg 2 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kaheks

kuuks. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

3. Karistus

kohtuotsuse Liiklusseaduse 127

pööratakse täitmisele jõustumisel. §

kohaselt tuleb menetlusalusel isikul loovutada juhiluba Maanteeameti viie le tööpäeva pärast jõustumist. jooksul kohtuotsuse

4. Menetlusaluse isiku K.H kaebus rahuldada osaliselt.

5. Kohtuotsus edastada menetlusalusele isikule, menetlejale

kohtuvälisele ja Maanteeametile.

4-19-4287

2

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsusele menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, võib kohtuväline menetleja tema või

advokaadist esindaja esitada kassatsiooni. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult

30 (kolmekümne) päeva kättesaamisest.

jooksul alates otsuse

VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Politsei- Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse ja

17. juuli 2019. a otsusega karistati K.H § 227 2, § 239 LKindlS § 81 järgi LS lg ja

ja ja KarS § 63 lõike 1

§ 227 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks. LS lg ga

Väärteoprotokolli teokirjelduse kohaselt juhtis menetlusalune isik 27.06.2019 kell 20:09 Tallinn - Rannamõisa – Kloogaranna tee, 10. kilomeetril mootorsõidukit olnud sõidu ajal ja ei kinnitatud nõuetekohaselt turvavööga; juhtis mootorsõidukit kiirusega 76+/-3 km/h, millega ületas antud teelõigul liikluskorraldusvahendiga lubatud suurimat sõidukiirust (50 km/h)

mitte vähem kui 23 km/h; samuti puudus mootorsõidukil liikluskindlustus. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik LS § 33 lg 3 nõudeid ja pani toime LS § 239 sätestatud väärteo; rikkus

LS § 50 5 p 3 nõudeid ning pani toime § 227 -s 2 sätestatud väärteo; rikkus lg LS lg

LKindlS § 3 lg 2 nõudeid ja pani toime LKindlS § 81 sätestatud väärteo. Menetlusaluse isiku kaebus 1. Menetlusalune isik esitas kaebuse, milles palub muuta menetleja poolt kohtuvälise määratud karistus leebemaks ja määrata rahatrahv, põhjendades seda järgmiselt. karistuseks Tegemist on

väärteoga ja kohtupraktikat arvestades on karistus liiga range. Eelmised rahatrahvid on

tasumata piisava sissetulek .

u puudumise tõttu Mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisel

kaotaks menetlusalune isik sest autojuhina. Menetlusalune isik ei taotle töökoha, töötab väärteoasja nõustub arutamist kohtuistungil, vaid asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja vastus 2. Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline

menetleja leiab, etteheidetav tegu

et on tõendatud asjas kogutud materjaliga. väärteo Karistusregistri andmete kohaselt oli kaebajal

toimepanemise ajal käesoleva õigusrikkumise kaks kehtivat väärteokaristust lubatud sõidukiiruse ületamise eest, mille eest on teda karistatud rahatrahviga. Varasemalt rahatrahvid ei ole avaldanud ja neid seadusega määratud mõju jäeti ettenähtud Kohtuväline aja jooksul tasumata. menetleja on seisukohal, kaebaja on liikluses et ohtlik nii toimepandud gude iseloomu kui hoolimatu suhtumise palub

väärte ka tõttu ning jätta otsuse muutmata. KOHTUOTSUSE

PÕHJENDUSED 3. Vastavalt VTMS § 120 lg- 1 tele ja 3 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada

kaebuse kirjalikus menetluses teha lahendi VTMS 132

kui kohus on ja § sätteid järgides, saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses selle vastuses teatanud, nad soovi või et ei kohtuistungist osa

võtta.

4. Menetlusalune isik

menetleja teatasid kohtule, nad on asja ja kohtuväline et nõus

läbivaatamisega tõendite kirjalikus menetluses ega taotlenud kohtuistungi korraldamist

4-19-4287

3

uurimiseks. Kohus leiab, praegusel juhul on lahendada kaebus kirjalikus et võimalik menetluses. 5. VTMS 123 2 kohaselt arutab maakohus

ulatuses, esitatud § lg väärteoasja täies sõltumata kaebuse piiridest, kontrollides menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi kohtuvälise ja õiguslikke asjaolusid. LS § 227 lg 2 6. Menetlusalusele isikule heidetakse väärteoprotokolli kohaselt ette seda, et juhtis 27. juunil ta

2019 kell 20:09 Tallinn - Kloogaranna tee 10. kilomeetril Rannamõisa – mootorsõidukit

kiirusega 76+/-3 km/h, millega

liikluskorraldusvahendiga lubatud suurimat ületas teelõigul sõidukiirust (50 km/h) mitte vähem kui 23 km/h. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik 50 5 p 3 ning pani toi

227 -s 2

LS § lg nõudeid me LS § lg sätestatud väärteo. 6.1. LS 50 5 p 3 kohaselt juht tohi kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud § lg ei sõita

kiirusest. 227 2 kohaselt on karistatav poolt lubatud suurima LS § lg mootorsõidukijuhi sõidukiiruse ületamine –

21 40 kilomeetrit tunnis. 6.2. Kiirusmõõturi sõiduki kasutamise protokolli kohaselt kasutati menetlusaluse isiku juhitud

xxxx registreerimismärgiga xxx

sõidukiiruse mõõtmiseks 27. juunil 2019 kell 20.09 laser tüüpi mõõteseadet sõiduki mõõdeti eelõigul ULTRA LYTE ja kiiruseks 76 km/h. Sellel t , s.o Tallinn - Rannamõisa – Kloogaranna tee 10. kilomeetril on lubatud kiirus 50 km/h. Mõõtemääramatust

+/- 3 arvesse

menetlusalune isik kiirust

kui võttes ületas mitte vähem,

23 km/h. on 5 1

kasutatud on Mõõtetulemus mõõteseaduse § lg mõttes jälgitav, kuivõrd taadeldud

seejuures Taatlustunnistuse nr TTRS- mõõtevahendit ja järgides mõõtemetoodikat.

18/00201 kohaselt oli taadeldud 12.09.2018. Majandustaristuministri kiirusmõõtur ja

20.09.2016 e nr 57 metroloogilisele kontrollile kuuluvate määrus „Kohustuslikule mõõtevahendite mõõtevahendite erinõuded, täpsusnõuded, nimistu, olulised ja sealhulgas ning

mõõte taatluskehtivusajad” liiklusjärelevalves vahendite

lisa punkti 8.1 alusel on

kiirusmõõturite taatluskehtivusajaks üks aasta. Seega väärteo toimepanemise ajal, s.o 27. juunil 2019, oli kehtiv taatlustunnistus. kiirusemõõteseadmel

6.3. Menetlusalune isik selgitas,

et ta lubatud kiirust, kuna oli hooletu kiirustas ületas ja

autoremonditöökotta siku ütlustest nähtub, et ületas vähemalt . I ta lubatud kiirust kaudse

tahtlusega, kiirendades enne liiklusmärgi mõjupiirkonna lõppu, pidades võimalikuks, et ta

ületab kiirust, kuid suhtudes sellesse ükskõikselt. Kohtu hinnangul puuduvad ka isiku teo õigusvastasust süüd välistavad

ja

asjaolud. Eeltooduga on leidnud, menetlusalune isik rikkus

5 p 3

tõendamist et LS § 50 lg nõudeid ja pani sellega toime 227 2 rikkumise. LS § lg LS 239 1 p 1 § lg 7. Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse K.H-le ette seda, et tal ei olnud 27. juunil

2019 kell 20:09 Tallinn -

Rannamõisa – Kloogaranna tee 10. kilomeetril mootorsõidukit juhtides

turvavöö kinnitatud.

8. Tunnistaja J M

e ütluste kohaselt oli sõidukijuht K.H sõidu ajal turvavöö kinnitamata. LS § 33 lg 3 kohaselt sõidukis, millel on turvavööd, peab juht olema sõidu ajal

4-19-4287

4

turvav -s 6 nimetatud erandeid. Praegusel juhul ööga nõuetekohaselt kinnitatud, kui ei esine lg

ei ole tõendeid erandite esinemise kohta LS § 33 lg 2 p 6 kohaselt peab juht enne sõid .

u alustamist veenduma, et tema kasutab nõuetekohaselt turvavahendeid, kuid menetlusalune isik seda ei teinud. K.H ütluste kohaselt tema juhitava sõiduki turvavöö kinnitus oli katki

ja ta oli sellest sõidukit juhtides teadlik. Seega on tegu toime pandud kavatsetult. Eeltooduga on leidnud, menetlusalune isik rikkus 33 3 ja tõendamist et LS § lg nõudeid

pani toime

239 1 p 1

s.o poolt

LS § lg ettenähtud väärteo, sõidukijuhi turvavöö nõuetekohaselt jätmise. kinnitamata

LKindlS § 81 9. Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse K.H-le ette seda, et ta juhtis 27. juunil 2019

kell 20:09 Tallinn - Kloogaranna tee Rannamõisa – 10. kilomeetril mootorsõidukit, millel ei olnud kindlustuskaitset. 10. Eesti Liikluskindlustuse Fondi ja Eesti Kindlustusseltside Liidu päringu vastusest nähtub, et xxxx registreerimismärgiga lõppenud 28. aprillil 2019 xxxx kindlustuskaitse on . Vastavalt LKindlS -le 2 § 3 lg ei tohi liikluses kasutada kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukit, millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust või automaatset liikluskindlustust. Vastavalt LKindlS §

4 p 1 sätetele tuleb kohustusliku liikluskindlustuse leping sõlmida sõiduki suhtes, mis on registreeritud või tuleb registreerida liiklusseaduse alusel loodud liiklusregistris, välja arvatud vanasõiduk ja võistlusauto, mida ei kasutata liikluses. Käesoleval juhul on tegemist sõidukiga,

mida tuleb registreerida liiklusregistris ja sellise sõiduki suhtes laieneb kohustuslik liikluskindlustus. Menetlusaluse isiku selgituste kohaselt teadis ta, et sõiduk ei olnud mõnda

aega liikluses olnud ja et sellel puudus kehtiv kindlustus. Seega on tegu toime pandud kavatsetult.

Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik pani toime LKindlS § 3 lg 2

sätestatud kohustuse rikk e ja seega LKindlS § väärteo, s.o umis -s 81 kirjeldatud liikluskindlustuseta sõiduki juhtimise. KARISTUS 11. LS 227 2

karistustena ette rahatrahvi kuni 100

§ lg näeb võimalike põhi trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise § näeb

kuni kuue kuuni.

LS 239 karistustena ette rahatrahvi kuni 50 LKindlS 81 karistustena ette rahatrahvi kuni 100

trahviühikut. § näeb trahviühikut. 12. Käesoleval nähtub väärteoasjas tõenditest, juhul

kogutud menetlusalune isik on temale et omistatud toime pannud juhtides, väärteod väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas sõidukit mistõttu süüksarvatud väärteod tuleb asuda seisukohale, menetlusalusele isikule et

on toime pandud teoga. Vastavalt KarS 63 - 1, kui isik on toime pannud teo, vastab ühe § lg le ühe mis mitmele i siis er süüteokoosseisule, määratakse või mõistetakse üks seadusesätte

talle karistus

alusel,

ette raskeima karistuse. toimepanduist raskeimat karistust ette mis näeb Kuivõrd näeb LS 227 2, siis tuleb karistust kohaldada

§ lg selle sätte alusel. 13. Karistuse määramise alus on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt

või määramisel kohtuvälise

menetleja poolt arvestatakse kergendavaid raskendavaid ja

4-19-4287

5

asjaolusid,

edaspidi hoiduma toimepanemisest

võimalust mõjutada süüdlast süütegude ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

14. Menetlusaluse isiku s suurust hinnates kohus arvesse teo toimepanemise üü võtab väär

asjaolusid. -40 km

LS § 227 lg 2 näeb ette karistuse kiiruse ületamise eest 21 /h võrra. Sõidukiiruse ületamise ulatus jääb sätte kontekstis mpiiri lähedale, ala s.o km/h, kuid ka sel 23 määral kiirust ületades pikeneb oluliselt sõiduki peatumisteekond. Lisaks praegusel juhul rikkus menetlusalune isik oma teoga tahtlikult kolm erinevat liiklusseaduse

nõuet, näidates sellega ilmset hoolimatust talle seadusega pandud kohustuste suhtes, mistõttu hindab kohus isiku süüd keskmise suuremaks. st Süüd kergendavaks asjaoluks peab kohus menetlusaluse isiku avaldatud kahetsust.

15. Karistusregistri andmetest nähtub, et menetlusalust isikut karistatud 3. juulil 2018 on LS § 227 lg 2 järgi rahatrahviga 100 eurot ja 15. juulil 2018

4 LS § 227 lg järgi rahatrahviga

800 eurot. Seega tegemist isikuga, kes aasta jooksul toime pannud kolm samalaadset rikkumist. on on Eelnevad mõistetud karistused – rahatrahvid ei ole soovitud – mõju avaldanud isik ja jätkab sama tüüpi rikkumiste toimepanemist. Samuti ei ole K.H talle varem määratud rahatrahve tasunud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, rahatrahv suuda menetlusalust isikut

et ei mõjutada käituma õiguskuulekalt ja see karistuse liik on ennast ammendanud. Karistusena tuleb kohaldada mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist.

16. Kaebuses toodud kohaselt kaotab menetlusalune isik

põhjenduste mootorsõiduki juhtimisõiguseta töö Väärteotoimikus on isiku esitatud tõend, mille kohaselt K.H oma . on volitatud kasutama kaks Xxxx OÜ-le kuuluvat sõidukit. Volikirjast nähtub ka see, et ettevõte tegeleb veokorralduse ja logistikaga. KarS 50 2 kohaselt

juhtimise § lg ei või mootorsõiduki

õigust ära võtta üksnes sõidukit tõttu.

isikult, kes kasutab seda liikumispuude Arvestades asjaolu, et menetlusalune isik on aasta jooksul toime pannud lausa kolm samalaadset liiklusalast rikkumist, siis pidi ta teadma, et sellisele teole

võivad järgneda nii rahatrahv juhtimi

või sõiguse äravõtmine põhi või võivad kas - lisakaristusena sellest ja olla tingitud ajutised ebamugavused edasise elu korraldamisel. Kaaludes riivatavaid õigushüvesid, asub kohus seisukohale, selles et olukorras kaaluvad kollektiivsed õigushüved, s.o kaasliiklejate ning ka kaebuse esitaja enda elu ja tervise kaebuse esitaja ebamugavused. Siis üles võimalikud ki võttes arvesse isiku kaebuses

esitatud väiteid, peab kohus võimalikuks mõnevõrra kergendada menetlusalusele isikule

mõistetud karistust ja karistada K.H mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kaheks kuuks. 17. Eelnevat kokkuvõttes ja juhindudes VTMS § 132 p-st 2 tühistab maakohus kohtuvälise

menetleja otsuse osaliselt, karistades menetlusalust isikut mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kaheks kuuks. Muus osas jääb kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Menetlusaluse isiku kaebus rahuldatakse osaliselt. (allkirjastatud digitaalselt) Elina Elkind Kohtunik 03.09.2019 kohtuotsus jõustus Riigikohtu kohtumäärusega 25.11.2019