Legislator Case Law & Legislation
4-19-4462/5 AI generated

4-19-4462/5 · 4-19-4462/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 4-19-4462/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia · Case Law (EE)
Decision Date

Summary

AI generated

K O H T U M Ä Ä R US Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Määruse tegemise aeg 03.09.2019.a. Kohtunik Aime Ivanson Kaebuse esitaja G.L, isikukood XXX Elukoht: xxxx e-post xxxx, : Kaitsja: vandeadvokaat Maano Saareväli Vaidlustatud lahend Politsei ja Piirivalve Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo eoasjas liiklusjärelevalvekeskuse 17.07.2019.a. otsus väärt nr 2302,19,009585 Menetlustoiming kaebuse esitam...

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full Text of the Judgment · 4-19-4462/5

K O H T U M Ä Ä R US

Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Määruse tegemise aeg 03.09.2019.a.

Kohtunik

Aime Ivanson

Kaebuse esitaja G.L, isikukood XXX

Elukoht: xxxx e-post xxxx, :

Kaitsja: vandeadvokaat Maano Saareväli

Vaidlustatud lahend Politsei ja Piirivalve Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

eoasjas liiklusjärelevalvekeskuse 17.07.2019.a. otsus väärt nr 2302,19,009585

Menetlustoiming

kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus

RESOLUTSIOON

Jätta kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks G.L-i taotlus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 17.07.2019.a otsusele rahuldamata. väärteoasjas nr 2302,19,009585

Jätta G.L-i

kaebus Politsei ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri -

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 17.07.2019.a otsusele väärteoasjas nr 2302,19,009585 läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates äevast,

p millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT Politsei ja Piirivalve Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 17.07.2019.a.

otsusega nr 2302,19,009585 väärteoasjas määrati G.L-ile LS § 227 lg 2 alusel karistuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks.

Harju Maakohtusse esitas 23.08.2019.a. G.L-i kaitsja vandeadvokaat Maano Saareväli taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks eelviidatud kohtuvälise menetleja otsusele, kuna

tähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel – G.L sai väärteootsusest teada

Väärteoasi nr. 4-19-4462

2

21.08.2019.a. Menetlusalusele isikule ei selgitatud 25.06.2019.a väärteoprotokolli koostamisel arusaadaval viisil, et lahendile tuleb ise minna otsuse teinud kohtuvälise menetleja juurde järele. Menetlusalune isik sai aru selliselt, et otsus saadetakse talle koju.

VTMS § 114 lg 4 kohaselt on menetlusosalisel õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise

menetleja üldmenetluse otsuse peale 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav.

Kaebuse esitamise viimane päev oli väärteoasjas tehtud otsuse kohaselt 12.08.2019.a.

Väärteoprotokollis on märgitud kohtuvälise menetleja lahendi kätte saamise kuupäevaks

26.07.2019.a. Kaebus koos tähtaja ennistamise taotlusega on esitatud Harju Maakohtule 23.08.2019.a, seega peale kaebuse esitamiseks seaduses ettenähtud tähtaja möödumist.

Vastavalt VTMS § 38 le 1 järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses

- lg menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 172 lg 1 kohaselt ennistatakse

mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu

määrusega, . Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on kaebetähtaja kelle menetluses on kriminaalasi

möödalaskmise mõjuvateks põhjusteks äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega ja muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt väljendanud seisukohta möödalastud , et kaebetähtaja ennistamisel tuleb mõjuva põhjusena mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis

tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud -

loodusõnnetus, transpordi või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud - - raske

haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. jaanuari

2006.

ja 12. veebruari 2007. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-152-05 a määrus kriminaalasjas nr ). (3-1-1-90-10 p 9.2.) se isiku puhul ei esinenud. 3-1-1-5-07 Ühtegi taolist asjaolu menetlusalu

Kaebuse tähtaja ennistamise taotlus on esitatud põhjendusel, et kaebaja sai väärteootsusest teada

21.08.2019.a., kui sai Maanteeametist kirja, milles kohustati teda loovutama juhiluba Maanteeametile. Kaebaja sai menetleja ametnikust aru selliselt, et otsus saadetakse talle koju.

Kuigi väärteoasja menetlenud ametnik püüdis menetlusaluse isikuga suhelda vene keeles, ei olnud vastastikune arusaamine piisav selleks, et tagada menetlusalusele isikule teadmine sellest, et asjas tuleb ise kohtuvälise menetleja otsusele järele minna.

Seega on kaebuse esitamise esitatud tähtaja ennistamise taotlus põhiliselt seetõttu, et G.L ei saanud aru kaebekorrast ning menetlejaga vastastikune arusaamine ei olnud piisav. See aga ei ole kohtupraktika kohaselt mõjuvaks põhjuseks. Samuti ei ole menetlusaluse isiku väide selle kohta, et talle e otsuse kättesaamise korda i olnud tehtud teatavaks , eluliselt usutav.

Seda põhjusel, et ta sai aru, et talle edastatakse otsus koju. Seega on talle järelikult selgitatud

kaebekorda ja otsuse kättesaamise korda. Ei ole usutav, et väärteoprotokolli koostanud politseiametnik, olles teadlik VTMS § 70 lõikest 1 – et otsus saadetakse menetlusalusele isikule

üksnes tema soovi korral ja sedagi mitte postiga koju, vaid e-posti aadressile -, selgitas G.L-ile kõike seda ebaõigesti. VTMS § 114 lg 4 kohaselt arvestatakse kohtuvälise menetleja üldmenetluse otsuse peale kaebuse

esitamise tähtaega päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kätt hinnangul järeldub viidatud sättest ühemõtteliselt, et esaadav. Kolleegiumi

kohtuvälise menetleja otsuse teatavakstegemisel eeldatakse menetlusaluse isiku aktiivset rolli,

s.o seda, et menetlusalune isik läheks väärteoprotokollis teatavaks tehtud ajal ise kohtuvälise menetleja juurde otsusega tutvuma (RKKKK 3-1-1-83-08, p 13). Seega olukorras, kus G.L ei olnud otsust peale 26.07.2019.a. kohtuväliselt menetlejalt

saanud, oli menetlusalusel isikul võimalus pöörduda kohtuvälise menetleja pool ise e ja tunda huvi, milline karistus talle on määratud. Kõik kontaktandmed on väärteoprotokollis märgitud.

Kohtu hinnangul VTMS § 114 lg 4 eeldab menetlusaluse isiku aktiivset rolli, kuivõrd ei sätesta

3

kohtuvälisele menetlejale kohustust otsus isikule kätte toimetada ilma viimase sooviavalduseta. Käesoleval juhul menetlusalune isik ise aga aktiivne ei olnud.

Põhja prefektuuri 25.06.2019.a. väärteoprotokollis väärteoasjas nr 2302,19,009585 on

sõnaselgelt märgitud, et kohtuvälise menetleja lahend on kättesaadav a

lates 26.07.2019.a.

Väärteoprotokollile on alla kirjutanud menetlusalune isik ning omakäeliselt märkinud, et on protokolliga tutvunud. Soovi saada kohtuvälise menetleja lahend e postile, ei ole märgitud. Ka - nähtub protokollist, et menetlusalusele isikule o tud tema õigusi ja kohustusi, mida n selgita

kaebaja kinnitas allkirjaga. Juhul kui menetlusalusele isikule jäi miski arusaamatuks, oli tal võimalus kohapeal politseiametnikult üle küsida, täpsustada. Samuti on alati võimalus pöörduda hiljem

Seda enam, et kas juristi või kohtuvälise menetleja poole täiendavate selgituste saamiseks. väärteoprotokollis on märgitud kohtuvälise menetleja kontaktandmed (aadress, telefon ja e-posti aadress). Eluliselt on usutav, et inimene võib sellises olukorras apärasest veidi rohkem kohapeal olla tav ärevuses, kuid selleks antaksegi väärte kätte oprotokolli koopia , et isik saaks ise selle rahulikult hiljem läbi lugeda või paluda abi sellest aru saamiseks.

Eeltoodust lenevalt ei ole kohtule kaebuse esitamise taja ennistamise tu täh ks esitatud mitte ühtegi

objektiivset asjaolu, tu ei kuulu taotlus kaebuse esitam amiseks mistõt ise tähtaja ennist rahuldamisele.

VTMS § 118 lg 2 p 1 kohaselt kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse teeb maakohtunik

ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui: kaebus on esitatud pärast käesoleva seadustiku § 114 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata.

Kohus juhindub määruse tegemisel VTMS § 118 lg 2 p 1.

(allkirjastatud digitaalselt) Aime Ivanson kohtunik