1-16-10578/36 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 03. september 2019, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-16-10578 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Prokurör Kaitsja Tiina Viru Margus Viira

(määratud korras) Kohtuasi

Viru Vangla materjalid V.J-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu

V.J , isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 30.12.2015 ja lõpp 26.04.2021. Kohtuasja läbivaatamise aeg 21.08.2019, avalikul videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387. RESOLUTSIOON Vabastada V.J tingimisi enne tähtaega temale Viru Maakohtu 20.12.2016 otsusega mõistetud kuni määratud karistuse lõpuni s.o. karistuse kandmisest katseajaga

26.04.2021 ja määrata tema katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja

poolt määratava järelevalve kriminaalhooldusametniku alla kohustades teda katseaja jooksul -

järgima KarS § 75 lg 1 p 1 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud elukohas aadressil xxxx; :

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

2

Kohaldada V.J-i suhtes käitumiskon

trolli ajaks KarS 75 lg 2 p 2, 2 1, 4 7 ja alusel järgmised kohustus : ed - mitte tarvitada alkoholi; -

mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

- asuda tööle või võtta end Töötukassas töötuna arvele kahe nädala jooksul peale vabanemist; - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud ega narkootilisi või psühhotroopseid aineid tarvitavate isikutega (v.a. lähisugulased).

V.J vabastada tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumis

est.

V menetluskuluna riigituludesse 436,80 eurot kaitsetasu älja mõista V.J-ilt vandeadvokaadi Margus Viira

poolt õigusabi osutamise eest.

Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB Pank), nr

EE502200221014193355 (Swedbank), nr EE401700017002872300 (Luminor Bank) viitenumbriga 99916700092701, selgi -16-10578, menetluskulud

tusse märkida: „1 “.

Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Viira

& Partnerid kasuks 436,80 Margus Viira eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaadi poolt süüdimõistetu V.J-i kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 15.07.2019 Viru Maakohtule materjalid

kinnipeetava V.J-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

V.J on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 20.12.2016 otsusega KarS § 200 lg 1 järgi

ning karist

useks mõistis kohus talle 2 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel liideti mõistetud

karistusele Viru Maakohtu 17.03.2016 otsusega mõistetud karistus 5 aastat 1 kuu 27 päeva vangistust ning mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõistis kohus V.J-ile liitkaristuseks 5 aastat 3 kuud 27 päeva vangistust. Kohus luges karistuse kandmise

alguseks 30.12.2015. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud korral Kuritegude laad on kolmeteistkümnel .

muutunud raskemaks. Varasemalt on isikut karistatud võrgugaasi ja energia ebaseadusliku

kasutamise, varguste, salajaste varg omavolilise sissetungi, uste, mootorsõiduki ärandamise, valeandmete esitamise, ning korduvalt narkootilise ja kehalise väärkohtlemise psühhotroopse

aine suures koguses ebaseadusliku käitlemine eest. Käesolev kuritegu on röövimine. Soodusteguriks sõltuvusprobleemid ning majandusliku kasu saamise soov.

3

Tulenevalt ohtlik

V.J-i kuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest ei

toeta Viru Vangla kinnip

eetava vabastamist tingimisi enne tähtaega ühes lisakohustuste määramisega. Kohtuistung

V.J taotles Kinnipeetav selgitas, et enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. elama asub abikaasa juurde, töökoht korrapidajana on kindlustatud arvutimängude toas ning tema tähelepanu vabaduses läheb ka lapselapsele. Lähedasteks nimetas tütre, poja, abikaasa, kaks õde, ema ja lapselapse ning suhted on nende kõig ad, nad on käinud külas ja ta on iga sooj nendega kirjavahetuses. Distsiplinaarkaristuste kohta selgitas, et üks on selle eest, et rääkis kokaga kõrgendatud toonil ja teine selle eest, et vaatas võõrast televiisorit. Tunnistas, et on ühel korral rikkunud kriminaal

hoolduse nõudeid.

Prokurör Tiina Viru asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjaliku

seisukoha, mille kohaselt prokuratuur nõustub vangla arvamuses ja iseloomustuses toodud argumentidega ning ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Oma seisukohta prokurör põhjendanud pole.

Kaitsja Margus Viira hinnangul on isiku iseloomustus positiivne, ta on läbinud

sotsiaalprogrammid, käitunud korrektselt, omandanud riigikeele A tasemel.

Distsiplinaarkaristused ei ole kaitsja hinnangul sellise sisu ja väärtusega, et nad takistaksid inimesel ühiskonnaga taaskohaneda. Vabaduses ootab teda toetav pere, kusjuures ema tervis on halb ja ta vajab hooldust ning abi. Isikul on olemas ka töökoht. Kuivõrd kinnipeetav on saanud vanaisaks ja ta soovib lapselapse elus osaleda, siis ei ole tal paslik senist kuritegelikku elu jätkata. gimisi enne tähtaega vabastada Kaitsja palus kohtul kinnipeetav vangistusest tin ning toetas kriminaalhooldaja poolt ettepandud kohustuste määramist V.J-ile.

Kohtumääruse põhjendused

Vastavalt KarS § 76 lg kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, 4 arvestab kohus varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo

toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuula tutvunud Viru Vangla poolt esitatud nud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja ning

materjali ning prokuröri V.J-i seisukohaga leiab, et saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. V.J-ile saab anda võimaluse näidata, et ta Kohus leiab, et

suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida.

Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 m -1-1-91-06 äärusele kohtuasjas nr 3 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täitmata, kuna V.J-i käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas kehtiv – käesoleva lahendi tegemise seisuga on tal üks

distsiplinaarkaristus – kartserisse paigutamine 3 ööpäevaks tingimisi katseajaga 4 kuud.

Kuivõrd kohtule materjalide esitamise ajaks oli karistuse katseaeg möödunud ja kohtule ei

esitatud teavet karistuse täitmisele pööramise kohta, siis on kohtul alust arvata, et katseaeg möödus edukalt ja õiguskuulekalt.

4

Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav on töötanud koristajana, köögis

vanglas

abitöölisena, pesumajas ja alates 22.10.2018 on ta toiduj Ka on kinnipeetav läbinud agaja.

sotsiaalprogrammi Eluviisitreening , kus ja selle jätkutegevused, osales Corrigo tugigrupis

töötas aktiivselt kaasa kõikidel teemadel ning avaldas arvamust, suhtles avatult ning

argumenteeritult. Isik on viibinud SRS osakonnas ning on osalenud Anonüümsete

nar anud riigikeele A2 komaanide tugigrupis. V.J on vanglas viibides omand

tasemel, on läbinud analüüsivad vestlused riskivast ja hoolimatust eluviisist, vägivaldsest

käitumisest ning selle tagajärgedest, ühiskonnas kehtivatest normidest ja nende järgimise

vajalikkusest jne. Kohus on seisukohal, et aktiivselt tegutsedes on isik näidanud, et ta on motiveeritud elama vabaduses seadusekuulekat elu.

Vabanemise korral asub kinnipeetav elama abikaasa juurde. Kriminaalhooldaja on välja selgitanud, et tegemist on kinnipeetava abikaasale kuuluva 2-toalise korteriga, kus abikaasa

elab hetkel üksinda. Seega on V.J olemas elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks.

Vabanemisjärgse töökoha on e garanteerinud OÜ ), töökohad on isikul Xxxx (xxxx xxxx ning

xxxx, katseaeg 4 kuud. Abikaasa on vajadusel valmis isikut materiaalselt toetama. Kinnipeetaval on ka plaan asuda Töötukassa kaudu õppima abikoka eriala, kuna see töö talle meeldib. V.J on olemas ka ametlikult töötamise kogemus (enne vangistust töötas Xxxx - xxxx). Eeltoodu alusel ei peaks kohtu hinnanul kinnipeetaval olema vajadust OÜ s

sooritada uusi kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil, kuna isiklik sissetulek ja vajadusel abikaasa rahaline toetus peaksid katma eluks vajalikud kulud. Negatiivseks saab

lugeda aga tasumata nõuete olemas võivad hakata olu ja nende suurust (6672,74eurot), mis mõjutama isiku majanduslikku toimetulekut ja seeläbi suurendama uue kuriteo toimepanemise

riski arvestades sellega, et isik on varem majanduslikes raskustes olles pannud toime varavastaseid kuritegusid. Samas on kinnipeetav ise motiveeritud asuma tööle ja tasuma oma võlad.

Kinnipeetavat on vabaduses ootamas abikaasa, ema, poeg, tütar, õed ja õepoeg. Kõik sugulased elavad Ida-Virumaal ja kinnip toetavad suhted. L eetaval on nende kõigiga head ning ähedased on valmis V.J-i vabanemisel toetama nii materiaalselt kui ka moraalselt. Varasemate kriminaalse taustaga sõprade olemasolu kohta on isik ise väitnud, et enamus neist on surnud ja väheste elusolevatega suhted puuduvad. K etav ei ole mõjutatav ja vastupidise kohta i innipe nfo puudub.

Kinnipeetaval ei ole olnud probleeme alkoholi tarvitamisega, on tal diagnoositud küll aga narkosõltuvus ise tunnistab probleemi, viibis vanglas SRS osakonnas, osales sõltlastele . Isik suunatud tugigruppide töös ja leiab, et tal on piisavalt iseloomu narkootikumidest loobumiseks. Käesolevalt on isik motiveeritud narkootikume mitte tarvitama, kuid rral jääb tagasilanguse ko

sõltuvusainetest tulenev uue kuriteo risk püsima.

Vangla hinnangul on V.J ametiisikutega suhtlemisel viisakas ja salliv, tal on olemas

motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobumiseks. Isik on seadnud omale reaalselt saavutatavad eesmärgid: alustada vanglas abikoka eriala õpinguid, vabanedes omandaks eriala Töötukass soovib enda sõnul veel lõpetada kodus poolelioleva remondi, a kaudu. Vabanedes tegeleda lapselapsega, aidata haiget ema ning

töötada.

5

Kohus on seisukohal, , sotsiaalprogrammi et süüdimõistetu püüdlikkus (vanglas töötamine läbimine analüüsivatel vestlustel viibimine, sõltlastele suunatud tugigruppides osalemine , jne) ning üldised positiivsed hoiakud viitavad sellele, et karistuse üldja eripreventiivsed eesmärgid on täidetud ning tema resotsialiseerumine ei tohiks osutuda probleemiks.

Eelnimetatud asjaoludest saab kohtu hinnangul teha järelduse, et V.J on nii sõnades

kui tegudes väljendanud tõsist motivatsiooni muutumiseks ja tema seaduskuulekust

soodustavad k -

a vabanemisjärgsed elutingimused (elu ja töökoha olemasolu ning lähedaste toetus) ovitud . Ehk siis kirjeldatud olukorras ei pruugi süüdimõistetu jätkuv kinnipidamine so mõju e am avaldada. V.J-i õiguskuuleka käitumise tagamisel võib suurema kaaluga n

olla tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ja käitumiskontrolli nõuetele

allutamine ning kriminaalhooldaja poolne toetus võib olla oluline, abistamaks teda oma eesmärkide täitmisel. Siinjuures aitab V.J-i üle kontrolli teostamisel tema allutamine KarS § 75 lg 1 p 6 loetletud kontrollnõuetele ja temale KarS § 75 lg 2 p -des 1- -des 2, 21,4 7 ja

märgitud kohustuste panemine. Kohustused on möödapääsmatud, kuivõrd kinnipeetava riskikäitumist võib siiski sõ

suurendada ltuvusainete taastarvitamine ning rahalised raskused.

Katseaja

pikkuseks on KarS § 76 lg 5 kohaselt ära kandmata karistusaja pikkus, kuid mitte

lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §

-s 75 sätestatud käitumiskontr id mitte vähemaks kui 6 ollile, ku -ks kuuks.

Lõpetuseks märgib kohus, et kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine

ei tähenda, nagu ta vabastataks karistuse kandmisest – muutub karistuse kandmise viis. Ära

kandmata jäänud kari akse V.J lõplikult vabanenuks siiski vaid stuse osast loet

katseaja eduka läbimise korral ehk juhul, kui ta ei pane selle jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab käitumiskontrolli tingimusi ja talle määratud k . Seega peab V.J ohustusi

suhtuma katseaega ja sellega kaasnevatesse kohustustesse täie tõsidusega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Ammer Kohtunik