4-19-4024/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse kuupäev

03.09.2019.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik Aime Ivanson

Kaevatav otsus Põhja Prefektuuri KKB liiklusjärelevalvekeskuse 08.07.2019 2302,19,008603 .a. otsus väärteoasjas J.F-i karistamises

LS § 223 lg 1 ja § 226 lg 1

järgi

Menetlusalune isik J.F, isikukood XXX, (kaebuse esitaja) Elukoht: xxxx

xxxx

Töökoht: töötaja

Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti ktuuri KKB Põhja Prefe l

iiklusjärelevalvekeskus

Menetluse liik

kaebemenetlus, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.J.F-i kaebus rahuldada osaliselt, s.o rahatrahvide korraga tasumise osas.

Lisakaristuse, s.o. sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise osas jätta Põhja prefek

tuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse .a. otsus

väärteoasjas

08.07.2019

nr 2302,19,008603 muutmata.

2. Politsei- Tühistada ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse .a. otsus väärteoasjas 08.07.2019 nr 2302,19,008603 J.F-ile LS § 223 lg 1 alusel määratud rahatrahvi korraga tasumise osas.

KarS § 66 lg 2 alusel tasuda rahatrahv 400 eurot ositi 10 kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest, igas kuus kuulub tasumisele 40 eurot.

3.Tühistada ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo Politsei-

liiklusjärelevalvekeskuse .a. otsus väärteoasjas 08.07.2019 nr 2302,19,008603 J.F-ile LS § 226 lg 1 alusel määratud rahatrahvi korraga tasumise osas.

KarS § 66 lg 2 alusel tasuda rahatrahv 300 eurot ositi 10 kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest, igas kuus kuulub tasumisele 30 eurot.

Väärteoasi nr.4-19-4024

2

Rahatrahvid tasuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud arveldusarvele. Kohustuslik on märkida viitenumbrina 10220195070692.

LS kohaselt on J.F § 127 kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeameti liiklusbüroole.

Edasikaebe kord

Kohtuotsusele menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, võib kohtuväline menetleja või tema

advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus jõustub, kui 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest ei ole Riigikohtusse kassatsioonikaebust esitatud.

Kaevatav otsus

J.F karistati liiklusseaduse ( ) LS § 223 lg 1 rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 400 eurot, LS § 226 lg 1 järgi rahatrahviga 75 trahviühikut, s.o 300 eurot ja lisakaristuse a LS § 226

g lg 2 alusel mootor 3 kuuks selle eest, et tema 06.06.2019.a. sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega

kell 21.48 xxxx maakonnas xxxx linnas xxxx tn xxxx juures juhtis mootorsõidukit, ei vähendanud sõiduki kiirust vastavaks olukorrale, mistõttu kaotas sõiduki juhitavuse üle kontrolli ning sõitis teelt välja ja rullus üle katuse, põhjustades liiklusõnnetuse ja varalise kahju E G OÜ-

le. Tarvitas liiklusõnnetuses osalenud juhina alkoholi vahetult pärast liiklusõnnetust enne asjaolude väljaselgitamist sündmuskohal. Sel te tegevustega rikkus lis J.F LS § 50 lg 3 p 2 ja 169 lg 7 nõudeid ja pani toime LS § 223 lg 1 ja § 226 lg 1 järgi väärteo kvalifitseeritavad d.

Taotlus

Kohtule esitatud kaebuses palub J.F lisakaristuse - talle määratud juhtimisõiguse

äravõtmise 3 – tühistamist ja mõistetud rahatrahvide kokku 700 euro tasumist osade kuuks

kaupa. Kaebuse esitaja leiab, et teda on karistatud liiga rangelt ja seda just juhtimisõiguse äravõtmise osas. Kohtuväline menetleja ei ole põhjendanud, millele tuginedes on menetlusaluse

isiku suhtes põhjendatud just juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. Lisakaristus koormab teda ebaproportsionaalselt, mille tagajärjel võib kaotada töö. Juhtimisõigust vajab tööl käimiseks. Ta

elab maal, kus bussiliiklus on praktiliselt iseloomust tingituna on juhiload olematu. Töö hädavajalikud. Juhtimisõiguse äravõtmise korral piiratakse ka määratud rahatrahvide tasumist.

Liiklusõnnetust ei põhjustanud meelega. Rahaline karistus paneb teda edaspidi käituma õiguskuulekalt.

Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht Kohtuväline menetleja leidis kohtule saadetud seisukohas, et J.F-ile etteheidetavad teod

on leidnud täielikku tõendamist, on kvalifitseeritud õigesti, menetluse käigus ei ole rikutud menetlusnorme ja määratud karistus on proportsionaalne toimepandud rikkumistega. Kohtuvälise menetleja hinnangul ei ole usutav, et menetlusalune isik sattus õnnetuse tagajärjel niivõrd suurde

stressi, mille tagajärjel ta tundis vajadust tekitada endale niivõrd tugev joove (menetlusalusel

isikul tuvastati . Enamus liiklejad alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus 1,22 mg/l)

sattuvad pärast liiklusõnnetust stressi, kuid alkoholi tarvitama asuvad vähesed. Mootorsõiduki juhtimisõigust ei või ära võtta sellisel juhul, kui isik kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu.

Muud põhjused ei ole asjakohased argumendid juhtimisõiguse äravõtmise, kui karistusliigi

mittekohaldamiseks. Menetlusalune isik on toime pannud mitu enamohtlikku tegu. Sellest tulenevalt tuleb isiku süüd hinnata keskmisest suuremaks. Menetlusalust isikut ei ole varasemalt väärteokorras karistatud, kuid on selgelt aru saada, et ta ei ole toimepandud tegude tõsidusest aru

saanud, siis on põhjendatud lisakaristuse kohaldamine. J.F oma tegevusega on näidanud, et on teiste liiklejate turvalisusele väga suureks ohuks.

3

Kohtuvälise menetleja hinnangul on määratud karistus proportsionaalne, ei koorma menetlusalust isikut liigselt ja on kooskõlas karistuse määramise põhimõtetega. Kaebuses toodud alustel ei ole põhjendatud kohtuvälise menetleja otsuse tühistamine. Kohtuväline menetleja ei ole vastu rahatrahvide osade kaupa tasumisele.

Kohtu seisukoht

Tutvunud J.F-i poolt esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja seisukohaga ja kontrollinud väärteoasja materjale, leiab kohus, et kaebuse saab vastavalt VTMS §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses. Vastavalt VTMS § 123 lõikele 2 peab kohus arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata

esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud

f kas aktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Nimetatud sättest tulenevalt kontrollib kohus esmalt, menetlusaluse isiku poolt toimepandud tegudes

on süüteokoosseis.

LS § 223 lg 1 järgi süüteo etteheide

Nähtuvalt kohtule esitatud kaebusest ei vaidlusta J.F liiklusõnnetuse põhjustamist.

Menetlusalune isik on

ülekuulamisel selgitanud, et 06.06.2019.a. õhtul enne kella 21.00 juhtis

xxxx xxxx xxxx xxxx tänava juures sõidukit , sõitis kruusateel liiga kiiresti ja seetõttu paiskus sõiduk teelt välja ja üle katuse.

Väärteo toimepanek on tõendatud ka sündmuskoha vaatlusprotokolliga, sellele lisatud fotodega

ja skeemiga, millede kohaselt on 06.06.2019.a kella 23.15 kuni 23.30 (teade 21.48) ajal vaatlusaluseks kohaks xxxx tn xxxx, kus sõiduk reg.märgiga välja sõitnud xxxx xxxx on teelt . Tegemist on kruusateega, teekate kuiv, valge aeg, suurimaks lubatud kiiruseks 50 km/h. Sõiduk on kaetud mõlkide ja kraapejälgedega. Sõiduki omanikuks on E G OÜ.

Seega on tõendamist leidnud J.F-i poolt LS § ine, mis sätestab, et 50 lg 3 p 2 rikkum

juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks ja vähendama kiirust, kui

tingim

kruusateega. used seda nõuavad. Sündmuskohal oli piirkiiruseks 50 km/h, tegemist oli Üldteada olevalt nõuab kruusateel sõitmine autojuhilt rohkem tähelepanelikkust ja ettevaatlikust. Menetlusaluse isik

u selgituse kohaselt oli teelt väljasõitmise põhjuseks liiga suur kiirus. LS § 2

p 32 sätestab, et liiklusõnnetus us vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt on juhtum, k väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. Liiklusõnnetusega on põhjustatud varaline kahju toime LS § 223 lg 1 E G OÜ- . Seega menetlusalune isik pani le järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kohtu hinnangul etteheidetav tegu on toime pandud hooletusest, s.o tähelepaneliku ja

kohusetundliku suhtumise korral oleks J.F pidanud ette nägema võimalust, et liiga kiiresti sõitmisel kruusateel võib teelt välja sõita õhjustada kahju. ja p

LS § 226 lg 1 järgi süüteo etteheide

J.F ei vaidlusta pärast liiklusõnnetust ja enne politsei saabumist alkoholi tarvitamist.

Menetlusaluse isik on ülekuulamisel selgitanud, et pärast liiklusõnnetust ootasid koos

kaasreisijaga p ning kuna autos oli viina ja muud alkoholi, asusid jooma. olitseid üle tunni Alkoholi tarvitam . ist põhjendab stressiga

Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt toimus sõidukiga teelt väljasõitmine tänava xxxx xxxx

juures enne kella 21.00. Väärteoprotokollist nähtuvalt on liiklusõnnetuse kellaajana fikseeritud politseile teate esitamise aeg, s.o 21.48. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt on alustatud

sündmuskoha vaatlust kell 23.15. Tõendusliku alkomeetri kasutamise väljatrükist nähtuvalt tuvastati J.F 07.06.2019.a kell 00.36-

00.40 joove väljahingatavas õhus 1,22 mg/l.

4

J.F oli teadlik alkoholi tarvitamise lubamatusest enne politseipatrulli poolt kõikide liiklusõnnetuse asjaolude väljaselgitamist ja jälgede fikseerimist, kuid sellest hoolimata tarvitas alkoholi, millega rikkus LS § 169 lg 7 nõudeid. LS § 169 lg 7 sätestatu kohaselt ei tohi liiklusõnnetuses osalenud juht tarvitada alkoholi ja muud narkootilist ega psühhotroopset joovet tekitavat ainet, kuni politsei on selgitanud sündmuskohal

välja liiklusõnnetuse asjaolud, välja arvatud narkootilist või psühhotroopset ainet sisaldavat

ravimit sündmuskohal abi osutava kiirabibrigaadi või muu tervishoiutöötaja korraldusel vältimatu abi korras.

Kohtu hinnangul on väärtegu toime . Menetlusalune isik, juhtimisõigust pandud kavatsetult

omava isikuna, kes on teadlik liiklusseaduses sätestatud nõuetest, tarvitas enne politsei poolt liiklusõnnetuse asjaolude väljaselgitamist alkoholi. Seda veel märkimisväärses koguses, sest tal tuvastati alkoholijoove 1,22 mg/l. Seega rikkus menetlusalune isik LS § 169 lg 7 nõue ja pani toime LS § 226 lg s 1 sätestatud t - väärteo, s.o liiklusõnnetuses osa e vahetult pärast liiklusõnnetust enne lenud juhina alkoholi tarvitamis asjaolude väljaselgitamist sündmuskohal.

Karistus Kohtuväline menetleja määras karistuseks LS § 223 lg 1 alusel rahatrahvi 400 eurot, LS § 226

lg 1 alusel rahatrahvi 300 eurot ja LS § 226 lg 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks.

KarS 56 lg 1 ko § haselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

LS § 223 lg 1 näeb võimalike karistustena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või

sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Menetlusaluse isiku süü suurust hinnates võtab kohus arvesse väärteo toimepanemise asjaolusid, varalise kahju tekkimist, samuti seda, et

tegu pandi toi . Menetlusalusele isikule on me asulasisesel teel, sõidukis viibis kaasreisija

põhikaristus mõistetud tunduvalt alla sanktsiooni keskmist määra. Arvestades kergendava

asjaolu esinemist kahetsuse näol, siis leiab kohus, et karistus on proportsionaalne nii eri- kui üldpreventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt.

LS § 226 lg 1 näeb võimalike põhikaristustena ette rahatrahvi 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt

võib kohus või kohtuväline menetleja võtta lisakaristusena ära sõiduki juhtimisõiguse kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Kohtu hinnangul on menetlusaluse isiku süü suur. Tuleb arvestada, et menetlusalune isik on LS § 226 lg 1 sätestatud teo toime pannud tahtlikult. J.F täiesti

teadlikult tarvitas liiklusõnnetuse järgselt alkoholi. Ta ei ole ka aru saanud toime pandud teo tõsidusest ega ole teinud sellest järeldusi. Sellele viitab asjaolu, et isik õigustab oma tegevust,

viidates, et liiklusõnnetuse järgselt oli stress . Kohus nõustub kohtuvälise menetleja is seisukohaga, et enamus liikleja id satuvad peale liiklusõnnetust stressi, kuid see ei tähenda, et nad asuvad alkoholi tarvitama. Üldjuhul on selline tegevus seotud eesmärgiga varjata eelnevalt juba alkoholi tarvitamist. Kuivõrd J.F asus kergekäeliselt alkoholi tarvitama olukorras, kus

politsei poolt ei olnud kõik liiklusõnnetuse asjaolud selgeks tehtud, siis ei ole välistatud ka järgmisel korral samalaadne olukord. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt ei ole J.F kehtivaid väärteokaristusi. Riigikohus on aga lahendis 3-1-1-122-13 punktis 11 asunud seisukohale, et i

5

Seega esmakordse rikkumise puhul peaksid esinema kas isiku süüd või tema isikut

iseloomustavad sellised asjaolud, mis muudavad võimalikuks, et isik võib toime panna uue rikkumise. Kohus leiab, et käesoleva juhtumi puhul on alust J.F-i suhtes kohaldada lisakaristust.

Käesolevas väärteoasjas on tuvastamist leidnud, et J.F asus kergekäeliselt alkoholi

tarvitama olukorras,

mil politsei ei olnud veel õnnetusepaigale jõudnud, siis ei ole välistatud samalaadse olukorra korral jälle alkoholi tarvitamine. Menetlusaluse isiku näol on tegemist juba

piisavat elukogemust omava isikuga. J.F tuvastatud alkoholikogus väljahingatavas

õhus oli nii suur, mis toob käitumine endaga kaasa kriminaalkaristuse. Menetlusalune isiku näitab ilmselgelt tema ükskõikset ja hoolimatut suhtumist oma teosse. Samuti ei ole ta oma teo tõsiduses õigustab oma tegevust politsei pika ootamise ja stressiga. t aru saanud, vaid

Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 3-1-1-59-15 asunud seisukohale Käesoleval juhul ongi kohtuväline menetleja määranud põhikaristuse tunduvalt alla sanktsiooni

keskmist määra ja lisakaristuse miinimummääras. Kohtu hinnangul on määratud karistus proportsionaalne menetlusaluse isiku süü suurusega.

Kaebuses toodud selgitused, et juhtimisõiguse olemasolu on vajalik tööl käimiseks ja

töökohustuste täitmise , ei saa olla aluseks mootorsõiduki juhtimisõiguse k ks ohaldamata jätmiseks. Kohus selgitab, et isik, kellele juhtimisõiguse omamine on igapäevaselt vajalik, peab

ka ise käituma seda õigust säilitaval viisil, st järgima igapäevaselt liikluseeskirju, mitte aga lootma, et nendele rikkumistele

seaduses ettenähtud rangusega ei reageerita. Juhtimisõiguse

vajalikkus oli menetlusalusele isikule teada ka varem. Ometigi ei takistanud see teadmine menetlusalusel isikul menetlusesemeks oleva väärteo toimepanemist. J.F on teadlikult

ning tahtlikult rikkunud liikluskorda. Kui isik otsustab valida sellise ta käitumisviisi, riskib juhtimisõiguse ajutise ilmajäämisega taluda sellest lähtuvaid negatiivseid mõjusid ning tal tuleb

oma elukorraldusele. Karistuse eesmärgiks ongi mõjutada rikkujat karistuse läbi edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja kaitsta sellega ka õiguskorda, mille alla kuulub ka liikluskord.

KarS § 66 lg 2 järgi võib kohus mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Menetlusalune isik ei ole kaebuses põhjendanud rahatrahvide osade kaupa tasumise vajalikkust. Vaatamata sellele, et menetlusalune isik ei ole kaebuses põhjendanud rahatrahvide osade kaupa

tasumise vajalikkust, annab kohus võimaluse tasuda rahatrahvid kokku 700 eurot ositi 10 kuu

jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus nõustub menetlusaluse isikuga, et korraga rahatrahvi tasumine võib olla raskendatud. Eeltoodu alusel jätab kohus J.F-i kaebuse rahuldamata ja Piirivalveameti Põhja Politsei-

prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 08.07.2019.a. ots väärteoasjas nr uses

2302,19,008603 määratud lisakaristuse tühistamiseks, võimaluse kuid annab J.F-ile tasuda rahatrahv kokku 700 eurot osade kaupa 10 kuu jooksul.

Kohus juhindub v 2. äärteomenetluse seadustiku § 120 lg 1, § 132 p.

Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/

6