4-19-3118/7 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S Rahatrahvi asendamine

üldkasuliku tööga

Määruse tegemise aeg ja koht Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 03. september 2019 Väärteoasja number nr 4-19-3118 (278017007606) Lahend väärteomenetluses

Politseija Piirivalveameti

prefektuuri Lõuna

06.09.2017 otsus T.G

karistamises liiklus aduse (LS alusel 170 se ) § 227 lg 3 trahviühikuga s.o 680 euro suuruse rahatrahviga Kohtunik Kadi Aavik Taotlus väärteoasjas asenduskaristuse kohaldamine Taotluse esitaja Politseija Piirivalveameti prefektuur Lõuna Süüdlane T.G

isikukood XXX aadress ; xxxxxxxxx xx xx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxxx Kohtutäitur Anne Böckler

RESOLUTSIO

ON

1. Rahuldada Politsei- Ja Piirivalveameti prefektuuri avaldus rahatrahvi

Lõuna asendamiseks.

2. Asendada T.G-le - Ja Piirivalveameti

kohtuvälise menetleja Politsei Lõuna

prefektuuri 06.09.2017.a. tasumata rahatrahv 170 otsusega mõistetud trahviühikut arestiga 17 päeva ning asendada arest üldkasuliku tööga 17 tundi, mis tuleb teostada 3 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest.

3. Üldkasuliku töö tegemine toimub Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi

esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Üldkasuliku töö korraldamiseks

tuleb süüdlasel olla kriminaalhooldusametnikule kättesaadav telefoni teel. Küsimuste

ja/või probleemide korral pöörduda Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna

referendi poole telefoninumbril 7 500 -kiri aadressil 414 või saata e tartukrho.info@just.ee ).

4. Selgitada T.G-le ,

et KarS § 69 lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, võib kohus pöörata aresti täitmisele.

5. mise korraldamiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Määrus saata täit Viljandi esindusele, süüdlasele ja teadmiseks kohtutäiturile.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

2

ASJAOLUD JA MENETLUSE K

ÄIK Sissenõudja Politsei Lõuna - ja Piirivalveameti Prefektuur esitas 04.06.2019 kohtule juhindudes

KarS § st 72 ja TMS § süüdlasele määratud rahatrahvi - -st 201 avalduse T.G-le asendamiseks arestiga. Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuur 06.09.2017 määras väärteoasjas nr 2780,17,007606

T.G-le LS 227 lg 3 alusel karistuseks 170 680 euro suuruse rahatrahvi. § trahviühikut s.o

Kohtuvälise menetleja otsus jõustus . Kuna süüdlane ei tasunud rahatrahvi ära 23.09.2017

vabatahtlikult, alustati tema suhtes 27.12.2017 on täitemenetlus. Kohtutäitur Anne Böckler

teavitanud sissenõudjat rahatrahvi täitmise võimatusest, võlgnikult ei ole laekunud ühtegi makset.

Menetlusosalise seisukoht 03.09.2019 kohtuistungil

Süüdlane kaitsja osalemist asenduskarist Süüdlane use kohaldamise menetluses ei taotlenud.

avaldas, et rahatrahv on tasumata, kuna rahalisi vahendeid ei olnud. Süüdlane avaldas kohtus soovi teha aresti kandmise asemel üldkasulikku tööd allkirjastades sellekohase nõusoleku ning ,

märkides nõusolekule ära ka oma kontaktandmed, s.t telefoninumbri ja e-posti aadressi. Süüdlane avaldas, et vaatab e korda nädalas ning kasutab telefoninumbrit igapäevaselt -posti 2-3 .

Süüdlase hinnangul võimaldab tema tervis üldkasulikku tööd teha ning töö saaks tehtud 3 kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus leiab, et Politseija Piirivalveameti avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 211 lg 1 kohaselt teeb maakohus sissenõudja avalduse

alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga vastavalt karistusseadustiku §-le 72, kui

süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi

maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata.

Karistusseadustiku (KarS) § 72 lg s 1 on sätestatud, et kui süüdlane ei tasu talle määratud või -

mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku § s 69 sätestatud korras. KarS § 72 lg 2 kohaselt vastab -

rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti. Kui süüdlasele määratud või mõistetud

rahatrahv on kolm kuni üheksa trahviühikut, arvestatakse rahatrahv üldkasuliku tööga asendamisel vastavaks ühele päevale arestile. KarS § 72 lg 3 kohaselt on aresti alammääraks üks

päev. KarS § 69 lg 1 kohaselt võib kohus aresti asendada üldkasuliku tööga. Ühele päevale

arestile vastab üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Arest või vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul. Avaldaja on sissenõudjana usaldusväärselt esitanud kohtule asjaolud, millest selgub, et süüdlane

T.G - asjaolud ei ole tähtaegselt rahatrahvi tasunud ja esinevad TMS § s 201 sätestatud – isikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. See nähtub täitemenetluse tulemustest ja süüdlase enda kohtus avaldatust. Seega on täitemenetluses osutunud rahatrahvi täitmine võimatuks. KarS

§ 47 lg 1 teise lause kohaselt on trahviühik rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot. Kohtule esitatud andmete kohaselt on tasumata rahatrahv kokku 680 eurot s.o 170

trahviühikut (680:4), 211 lg-st 1 ja - 72 asendada 17 mis tuleb juhindudes VTMS § KarS § st päevase arestiga (170:10) T.G on . Kuivõrd kohtuistungil avaldanud nõusolekut ja soovi teha aresti kandmise asemel üldkasulikku tööd, on kohtu hinnangul põhjendatud KarS § 69 lg 1 alusel asendada talle

kohaldatav arest 17 kolme kuu jooksul alates tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb ära teha kohtumääruse jõustumisest.

3

Kohus selgitab, et KarS § 69 lg 2 kohaselt ei tohi üldkasuliku töö kestus ületada kaheksat tundi

päevas. Kui süüdlane teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi üldkasuliku töö kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest süüdlasele tasu ei maksta. KarS § 69 lg 6 järgi, kui süüdlane hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, võib kohus pöörata

süüdlasele mõistetud aresti täitmisele. Aresti täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest

kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva arestiga. Alla kümnepäevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. Vastavalt VTMS § 2071 - lg le 1 ja 2 saadetakse üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks jõustunud kohtulahend süüdlase elukoha järgsele, s.o Viljandi, kriminaalhooldusosakonnale. Kohtulahendi

saanud kriminaalhooldusosakonna juhataja määrab ametniku, kelle ülesanne on kontrollida süüdlase üldkasuliku töö tegemist.

Kadi Aavik

kohtunik