Legislator Case Law & Legislation
1-08-3936/10 AI generated

1-08-3936/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 1-08-3936/10
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kriminaalasi nr 1-08-3936

Legislator headnote

AI generated
1-08-3936/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Kriminaalasi nr 1-08-3936 «EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 383 lg 1, KrMS § 384 lg 1 alusel on käesoleva määruse peale õigus esitada määruskaebus. KrMS § 386 lg 1 ja KrMS § 387 lg 1 alusel esitatakse määruskaebus»

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Kriminaalasi nr 1-08-3936

M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

KarS § 76 lg 3 alusel mitte vabastada K.S-i talle 18.04.2008.a Harju

Maakohtu kohtuotsusega liitkaristuseks KarS § 331 järgi KarS § 65 lg 2 alusel

mõistetud 2 aasta 5 kuu 17 päeva vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt. Kinnipeetava isiklik toimik tagastada Tartu Vanglale määruse jõustumisest.

Määruse koopia edastada Tartu Vanglale, prokurörile ja allkirja vastu K.S-ile.

EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 383 lg 1, KrMS § 384 lg 1 alusel on käesoleva määruse peale õigus esitada määruskaebus. KrMS § 386 lg 1 ja KrMS § 387 lg 1 alusel esitatakse määruskaebus

Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28.jaanuar 2010.a Tartu, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-08-3936 Kohtunik Heli Sillaots Kohtuistungi sekretär Tõlk Sirle Luist Natalia Tselikova 30.11.2009.a kohtusse saabunud Tartu Vangla 30.11.2009.a kiri

kohtule ühes kinnipeetava isikliku

toimikuga menetlusmaterjali edastamise

kohta süüdimõistetu K.S-i

tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamiseks Prokurör Jane Pajus Süüdimõistetu

K.S asukoht Tartu Vanglas, kannab karistust isikukood xxx

kriminaalkorras karistatud 4-l korral,

neist kahel viimasel korral vangistuses

karistuse kandmise ajal toimepandud kuritegude eest Kaitsjata süüdimõistetu endale kaitsjat ei soovinud

2 2 ASJAOLUD

K.S-i on kriminaalkorras karistatud 4-l korral, neist kahel viimasel korral vangistuses karistuse kandmise ajal toimepandud kuritegude eest.

K.S-i on kriminaalkorras karistatud:

1. 24.11.2000.a Kohtla-Järve Linnakohtu kohtuotsusega KrK § 141 lg 2 p 1,2,3 järgi

KrK § 39 alusel 3 aasta vabadusekaotusega, vabanes vanglast 07.10.2003.a tingimisi ennetähtaegselt Harju Maakohtu 26.09.2003.a määruse alusel, katseajaga 1 aasta, kandmata karistuse osa 7 kuud 12 päeva;

2. 27.10.2005.a Ida-Viru Maakohtu kohtuotsusega KarS § 113 järgi 8 aasta

vangistusega, KarS § 65 lg 2 alusel 8 aasta 7 kuu 12 päeva vangistusega, KrMS § 238 lg 2 alusel 5 aasta 9 kuu 8 päeva vangistusega; KarS § 68 lg 1 alusel kanda 4 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust, alhguseks 27.10.2005.a;

3. 18.05.2007.a Harju Maakohtu kohtuotsusega KarS § 274 lg 1 järgi 2 kuu

vangistusega, KrMS § 238 lg 2 alusel 1 kuu 10 päeva vangistusega, KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuseks 3 aastat 17 päeva vangistust, alguseks 18.05.2007.a;

4. 18.04.2008.a Harju Maakohtu kohtuotsusega KarS § 331 järgi 4 kuu vangistusega,

KarS § 65 lg 2 alusel 2 aasta 5 kuu 17 päeva vangistusega, alguseks 18.04.2008.a. K.S on talle mõistetud karistusest ära kandnud KarS § 76 lg 2 p-s 2 märgitud aja – vähemalt 2/3 karistusajast.

KarS § 76 lg 3 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi

ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ja kuulanud 27.01.2010.a

kohtuistungil ära K.S-i ja prokuröri, on seisukohal, et K.S-i ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, kuna K.S pani ajal, mil ta oli kahe röövimise toimepanemise eest katseajal, toime veelgi raskema

kuriteo – teise inimese tahtliku tapmise, ning ta on vangistuses viibimise ajal jätkanud õigusrikkumiste toimepanemist, sealhulgas kuritegude toimepanemist.

24.11.2000.a Kohtla-Järve Linnakohtu kohtuotsusega KrK § 141 lg 2 p 1,2,3 järgi

kahe röövimise eest 3 aasta vabadusekaotuse kandmiselt vanglast vabanes K.S

07.10.2003.a tingimisi ennetähtaegselt Harju Maakohtu 26.09.2003.a määruse alusel, katseajaga 1 aasta, kandmata karistuse osa 7 kuud 12 päeva.

Vangistusest vabanemisest 2 kuu möödudes, s.o katseajal 07.12.2003.a tappis K.S alkoholi tarvitamise käigus tekkinud tüli tulemusena kannatanu, lüües noaga kannatanule vasakule poole rindu.

Tahtliku tapmise eest karistuse kandmise ajal pani K.S toime järgmised kuriteod:

• 30.09.2006.a Murru Vanglas lõi valvurile rusikaga pähe ja selles eest karistati KarS § 274 lg 1 järgi Harju Maakohtu kohtuotsusega;

3 3

• 15.03.2007.a ja 23.10.2007.a tarvitas Murru Vanglas 3-metüülfentanüüli ja selle eest karistati KarS § 331 järgi 18.04.2008.a Harju Maakohtu kohtuotsusega.

Käesolevaks ajaks on K.S-i distsiplinaarkorras karistatus küll kustunud

(viimati karistati 05.12.2008.a), kuid enne 05.12.2008.a on K.S-i paljukordselt ditsiplinaarkorras karistatud ning K.S-i suhtes on tema enda süülisest käitumisest

tingituna vangla julgeoleku tagamiseks kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid 2006.aastal ühel korral, 2007.aaastal kahel korral ja 2008.aastal kahel korral.

Viimastest distsiplinaarkaristustest ja ka täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamistest on möödunud veidi enam kui 1 aasta. See aeg on liiga lühike selleks,

et kohtul oleks põhjendatud alust järeldada, et K.S on oma senises

õigusrikkumistest kubisevas elus teinud pöördumatu muudatuse ja ta rohkem

kuritegusid toime ei pane. Kriminaalhooldaja arvamusse märgitu kohaselt viitab

K.S-i käitumine nii vanglas kui ka vabaduses kõrgendatud agressiivsusele ja

impulsiivsusele, mida suurendavad alkoholi- ja narkootikumide tarbimine ning hasartmängusõltuvus. Eeltoodud asjaoludel kogumis, kuna uue võimaliku kuriteo toimepanemise riskid on K.S-i puhul jätkuvalt kõrged, ei pea kohus teiste vabaduses elavate inimeste turvalisuse kaitseks põhjendatuks K.S-i vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

Asjaolud, et K.S hetkel õpib ja ta on osalenud mõnedel kursustel- programmides, on positiivsed ning tulevad K.S-ile endale kasuks, kuid ainuüksi

nimetatud asjaolud ei ole piisavad selleks, et K.S-i oleks põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Heli Sillaots kohtunik