2-17-15246/66 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Vallo Kariler

Otsuse tegemise aeg ja koht

02. september 2019. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-15246

Tsiviilasi

A. M.i hagi O. S. (endise nimega P.) vastu 233 803,99 euro

nõudes

Tsiviilasja hind

Hagihind 233 803,99 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: A. M. (isikukood xxxx),

lepinguline esindaja Irina Vassiljeva

Kostja: O. S. (endise nimega P.) (isikukood xxxx),

lepinguline esindaja Aleksandra Bolšakova

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 28.02.2019 ja 30.05.2019, edasi kirjalikus

menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt A. M.i hagi O. S. (endise nimega P.) vastu ja mõista O. S.`lt

(isikukood xxxx) A. M.i (isikukood xxxx) kasuks välja 12 040 eurot.

2. Jätta hagi ülejäänud nõudes, summas 221 763,99 eurot, rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud 95% ulatuses hageja kanda ja 5% ulatuses kostja kanda.

4. Kohus määrab menetluskulud kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikes

2 sätestatud korras pärast kohtuotsuse jõustumist.

5. Välja mõista A. M.ilt (isikukood xxxx) riigituludesse 2100 euro suurusest riigilõivust

95%, so 1995 eurot, mis tuleb tasuda 15 päeva jooksul arvates otsuse jõustumisest

vastavalt kohtuotsusele lisatud makseinfole. Tasumisega viivitamisel tuleb tasuda

viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

6. Välja mõista O. S.lt (isikukood xxxx) riigituludesse 2100 euro suurusest riigilõivust

5%, so 105 eurot, mis tuleb tasuda 15 päeva jooksul arvates otsuse jõustumisest

vastavalt kohtuotsusele lisatud makseinfole. Tasumisega viivitamisel tuleb tasuda

viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

2-17-15246

2 (13)

7. Saata kohtuotsus pärast jõustumist resolutsiooni punkti 6 täitmise korraldamiseks

Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus

menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 200 eurot.

Hageja nõuded ja seisukohad

1. Harju Maakohtu menetluses on O. P. hagi A. M.i vastu elamu valduse üleandmise, kahju

hüvitamise ja ebaseadusliku ehitamise keelamise nõudes (tsiviilasi nr 2-17424). A. M.

(hageja) esitas 11.10.2017 kohtule vastuhagi O. S. (endise nimega P.) (kostja) vastu 200 000

euro nõudes, mida kohus vastuhagina menetlusse ei võtnud ning jagas iseseisva tsiviilasjana.

2. Hageja palub käesolevas asjas kostjalt välja mõista 233 803,99 eurot.

3. Kostja ja hageja elasid koos alates 1991. a kuni 2014. a. Hageja ja kostja elasid koos

vabaabielus. 1999. a ostis hageja kinnisasja asukohaga xxxx. Hageja ei saanud terviserikke

tõttu lepingut allkirjastada. Kinnisasi kirjutati kostja nimele.

4. Raha 11 600 USA dollarit (9786 eurot) andis kinnisasja ostuks hageja.

5. Antud kinnistu ostmisel oli territooriumil ainult üks väike aiamaja (antud aiamajast saanud

juba 100 m2 suurune elumaja), tiik, kaev, välikäimla, kasvuhoone varemed ja aed 20-ne

õunapuuga. Territooriumil polnud vett ega kanalisatsiooni ning polnud aeda ees.

6. 1999.aastast alates tegi suvila territooriumil hageja ehitustöid ja parendas antud kinnisasja.

7. 1999. a maikuust kuni 2000. a oktoobrini olid teostatud järgmised ehitustööd: Aiapuude

lõikamine ja juurimine; Kuuri, veranda, kasvuhoone demontaaž; Pinnase eemaldamine, prügi

väljavedu, raketiste, aia, sissesõidu, kuuri, sauna paigaldamine; Betooni valamine kuuri ja

aia alla koos armatuuri paigaldusega; Tiigi ja kaevu täitmine; Territooriumi tasandamine

liivaga ning kogu territooriumi katmine killustikuga; Sauna, kuuri, aia ehitus „võtmed kätte“

(seinad, maalritööd, juhtmestik, katus, plaadid, aknad, uksed, aiapostid, fibo plokkide

paigaldus, telliskivi, veejuhe, kanalisatsioonitorud, maa-alune elektrijuhtmestik, aia

paigaldamine postide vahele, telliskividest aiapostide ladumine); Sauna ja kuuri vundamendi

lisa valamine, (selleks, et sauna ja kuuri põrandad oleksid aiaga ühel tasapinnal tuli

vundamenti tõsta 20 cm); Metallist varikatuse paigaldamine koos katusega (ehitusmaterjalide

hoidmiseks). Kogu territooriumi vundamendi iga kolme meetri järel on betoon blokid. Kokku

summas 1 701 641,42 EEK (108 754,71 eurot).

8. 2004. aastal olid teostatud järgmised ehitustööd: Uue maja vundamendi kraavi kaevamine,

killustiku paigaldamine, tihendamine; Vineeri toomine raketiste jaoks, fenoplast, armatuur,

pinnas (4 autokoormat). 2004. aastal teostati töid võlgu, hageja oli sellel perioodil vanglas.

Töid teostas A. G.. 2004. aasta lõpus hageja vabanedes tasus hageja 2004. aasta tööde eest.

9. 2005. aastal olid teostatud järgmised ehitustööd: raketiste koos armatuuriga paigaldamine

uue maja alusel vundamendil (36 kuupmeetrit betooni segistist, armatuur 12 - 2 tonni,

2-17-15246

3 (13)

armatuur 10 – 2 tonni, vatt, foolium, betoon padja paigaldamine vundamendi alla), betooni

valamine, penoplasti paigaldamine, liiva ja killustikuga täitmine, tihendamine; Maapealsete

plaatide paigaldamine, ääriste paigaldamine, septiku paigaldamine koos ühendamisega (3

autokoormat killustiku); Eluruumi katuse demontaaž ning uue katuse paigaldus (kile, Rannila

katusematerjal, laud 25 mm, kruvid rannila katusematerjalile); Veranda ehitus; Aastaks 2011

oli terrass ühendatud majaga ja ümberehitatud söögitoaks, kus perekond sõi hommikust,

lõunasööki ja õhtusööki; Materjali ost edasiseks renoveerimiseks – 48 lehte puitlaastplaati,

laealune karkass, laealune seinakarkass, penoplast, hüdroisalatsioon, plaat, dušikabiin, aknad

7 tükki, välisuks lukuga, pistikupesad, elektrikilp, 6 ust, vatt, parkett, laminaat. Kokku

summas 526 831,06 EEK (33 670,64 eurot).

10. 2008. aastal olid teostatud järgmised ehitustööd: Uue maja vundamendi «Т» kujulise

raketise ja armatuuri paigaldamine kahel korral; Raketiste paigaldamine uuel vundamendil,

armatuuri paigaldamine (lintvundament), penoplasti ja hüdroisolatsiooni paigaldamine;

Ehitusmaterjalide ostmine edasisteks ehitustöödeks (penoplast 100 mm ja 50 mm). Kokku

summas 428 788,40 EEK (27 404,57 eurot).

11. 2010. aastal olid teostatud järgmised ehitustööd: Uue vundamendi sisse olid paigaldatud

kanalisatsioonitorud ja veetoru; Vundamendi välisseinal teostati hüdroisolatsioon

ruberoidiga; Tühjad kohad täideti liivaga, mis jäi 2005. aastast kanali kaevamisest;

Vundamendi seespoolsele seinale paigaldati penoplast ülevalt alla, ülemine osa 100 mm,

alumine osa 50 mm (ostetud 2008. aastal). Kokku summas: 48 703,32 EEK (3112,71 eurot).

12. 2011. aastal lõpetati elumaja laiendamine (28 m² suurusest majast sai 100 m² suurune

maja). Maja laiendamine toimus kostja palvel, selleks, et 5-liikmeline perekond (ema, isa ja

kolm last) ei elaks 28 m² majas.

13. 2014. aastal olid teostatud betoonitööd (tuulekoja aluse valamine uue vundamendi

juurde, vundamendi valamine elumaja juures seinte soojustamiseks, kasvuhoone

vundamendi valamine (vanas kohas), vundamendi valamine grilli alla). 2014. aastal olid

samuti uuel vundamendil paigaldatud drenaaži süsteem vee äravooluks ning paigaldatud

maa-alused torud vihmavee äravooluks katuselt. Kokku summas 9154,56 eurot. Tööd olid

seotud elumaja laiendamisega.

14. 2016. aastal olid teostatud järgmised ehitustööd: Kanalisatsiooni ühendamine, drenaaž

torude ühendamine, veetoru ühendamine, elumaja seinte soojustamine (Rannila katte

eemaldamine, pahteldamine, kruntimine); Teostatud maa-alused elektritööd; Paigaldatud

tuuletõkke kogu katuse ulatuses; Paigaldatud vihmaveetorud. Kokku summas 41 920,80

eurot.

15. Hagejal olid vahendid ehitustööde teostamiseks. Alates 01.04.1995-31.12.1999 töötas

hageja firmas OÜ V xxxx ametikohal. Alates 01.03.2000 – 03.01.2005 töötas hageja firmas OÜ

T xxxx ametikohal. Alates 03.01.2005 – 01.05.2005 töötas hageja firmas OÜ K xxxx

ametikohal. Alates 01.06.2007 töötas hageja firmas C OÜ xxxx ametikohal. Augustis 2012

töötas hageja firmas B OÜ. Veebruarist kuni augustini 2014 K OÜ. Lisaks palgale tegi hageja

investeeringuid alustavatesse ettevõtetesse (kioskid, pandimajad, marsruuttaksod, alkoholiäri),

kõik toodud investeeringud tõid suurt kasumit protsentide näol. Hagejal oli autopesula xxxx

tänaval, mis tõi kasumit umbes 1000 eurot kuus. Alates 1999-2015 restoranis xxxx oli neli suurt

piljardilauda, mis tõid kasumit umbes 350-400 eurot kuus. Hageja müüs maha piljardilauad

2015.a 25 000 euro eest. Hagejale kuuluv korter aadressil xxxx oli müüdud 10 000 dollari eest

ning need rahalised vahendid läksid samuti ehitustöödeks.

2-17-15246

4 (13)

16. 28.11.2016 esitas kostja kohtule avalduse hageja välja tõstmiseks kinnistult ja ainult sellel

põhjusel esitas hageja oma nõude. Sellest hetkest, kui kostja esitas kohtule avalduse sai hageja

teada, et kostja on ebaseaduslikult rikastunud hageja arvelt.

17. Kostja vastuväidete osas seoses ebaseaduslike ehitistega märgib hageja järgmist. Vastavalt

Viimsi valla korraldusele kuuluks lammutamisele 2 abihoonet ja vundament kasvuhoone

jaoks. Kostja ise pöördus Vallavalitsuse poole. Antud korraldust oleks saanud vaidlustada,

kuid kostja jaoks pole see kasulik. Abihooned olid ehitatud 2000 aastal, millal ehitise

seaduse järgi polnud vajalik projekti esitamine hoonetele pindalaga alla 20 m². Antud ehitist

ei saa vastavalt seadusele lugeda üheks ja see ei ületa 20 m². Seoses sellega puudub kohustus

omada projekti või ehitusluba ja ei saa mitte mingisugusel viisil kuuluda lammutamisele.

Kasvuhoone vundamenti pole ehitatud, antud vundament oli uuendatud. Antud vundament

seisab samal kohal, kus oli ka varasemalt vanal projektil. Vastavalt Viimsi vallavalitsuse

vastuse kohaselt vundamenti lammutada pole vaja.

18. Kostja vastuväidete osas seoses vundamendi ehitamisega märgib hageja järgmist. Hagejale

jääb arusaamatuks, kuidas inimesed, kel puudub kogemus said ehitada vundamenti.

Vundamendi ehituseks on vaja mitte ainult teadmisi, vaid ka kogemust, mida pole ei kostjal

ega ka ta isal.

19. Seoses vastuväidetega betooni amortiseerumise osas märgib hageja järgmist. Betoon

muutub aja möödudes tugevamaks. Ekspert tuli järeldusele, et hoone vundament (alus, mis

koosneb liivast, killustikust, r/b padjast ja rostvärkist) on ehitatud kvaliteetselt ja see täidab

edukalt hoonelt tulevate koormuste täies mahus jaotumist pinnasele ka pikemaajalises

perspektiivis.

20. Hageja vaidleb vastu kostja seisukohale hageja nõude osalise aegumise osas. Hageja sai

teada, et kostja on alusetult rikastunud hageja arvel alles siis kui kostja esitas hageja vastu

hagi hageja väljatõstmiseks kinnisasjalt.

Kostja vastuväited hagile

21. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata.

22. Ei vasta tõele, et kinnistu ostis hageja ja et hageja andis kinnistu ostmiseks raha. Selle

kinnistu ostmiseks olid kasutatud kostja perekonna (ehk peamiselt tema isa) rahalised

vahendid. Kostja maksis kinnistu eest, mitte hageja.

23. 1999-2000 tööd puudutavad aia ja abihoonete ehitamist ning need tööd olid teostatud, kuid

hageja kulusid ei kandnud. Hagejal puudusid ajavahemikus mai 1999 kuni oktoober 2000

vabad rahalised vahendid sellises summas. Töid polnud teostatud ka sellises maksumuses.

24. Ajavahemikus 16.10.2000 kuni 21.12.2004 oli hageja kinni peetud xxxx. Vahetult enne

kinnipidamist oli hageja töötu. Betoneerimistöid teostasid kinnistul tol ajal kostja isa koos S.

Ž..

25. 2005. aastal hageja poolt märgitud tööd puudutavad uue maja vundamendi ehitamist ja vana

suvila laiendamist ning olid teostatud. Vundamenti sellises suuruses poleks vaja olnud. See

on tehtud 9-korruselise maja jaoks.

26. 2008. aasta tööd puudutavad uue maja vundamendi ehitamist ja olid tehtud, kuid hageja

neid kulusid ei kandnud. Armatuuri betoneerimistööde teostamiseks ostis kostja ise ja ka

muud materjalid kinnistu jaoks ostis kostja ise. Vundamendi tegid kostja, kostja isa ja

tuttavad. Vundamendi ehitamisega tegeles ka mh perekonna tuttav S. Ž., kes osa ajast elas

2-17-15246

5 (13)

ka vaidluse all oleval kinnistul. Antud inimene omab pikaajalist kogemust betoonitööde

teostamises. Vundament tehti 2005-2008. Tänaseks on see amortiseerunud.

27. 2010. a tööd puudutavad uue maja vundamendi ehitamist (vee ja kanalisatsiooni

paigaldamine). 2010. a teostati tööd Viimsi valla poolt ning hageja kulusid ei kandnud.

28. 2014. a tööd puudutavad vana suvila laiendamist ja kasvuhoone vundamendi ehitamist.

Hageja neid kulusid ei kandnud. 2016. a tööd puudutavad vana suvila laiendamist. Hageja

neid kulusid ei kandnud. Kostjal puudub ülevaade, mis töid tegelikult 2014-2016 tehti, kuna

kostja enam kinnisasjal ei käinud.

29. Kostja ostis armatuuri betoneerimistööde teostamiseks ja ka muid materjale kinnistu jaoks.

30. Hetkel asub kinnistul üksnes üks vana ehitis ja mitu pooleli olevat ehitist. Hageja poolt on

omavoliliselt kostjaga ehk kinnistu omanikuga kooskõlastamata ehitatud kinnistule mitu

vundamenti.

31. Hagejal puudus ehitusluba suvila laiendamiseks. Kostja ei pea kandma kulusid ehitisele,

mis on õigusvastaselt püstitatud.

32. Kui hageja isegi teenis mingi raha, siis pole ta neid investeerinud seaduslikule ja kostjaga

kooskõlastatud ehitusele, ega perekonnale, kuid kulutas seda omal äranägemisel, mh

külastades ja kaotades regulaarselt kasiinos. Nii firmas OÜ T, kui ka OÜ V oli hageja

lihtsalt „arvele võetud“ tööstaaži jaoks. Mitte mingit tulu sellest hageja pole saanud ning

tööd antud ettevõtte kasuks pole teinud. Hageja väited tema poolt „suure kasumi“

kättesaamisest erinevatest äridest ei vasta tõele ja on tõendamata. Mis puudutab korterit

xxxx, siis see korter oli hageja nimele ajutiselt vormistatud tema sõprade poolt ning mitte

mingit kasu selle müügist hageja pole endale reaalselt saanud. Hageja väide, et tema

investeeris selle müügist saadud 10 000 dollarit ehitusse ei ole eluliselt usutav, kuna ostu-

müügitehing toimus 1996-1997 ning antud ajal vaidlusalust kinnistut veel ei olnud. Kuid

samaaegselt hageja enda väidete kohaselt temal aastal 1999 ei olnud kinnistu ostmiseks 11

600 dollarit ning ta võttis võlgu 8000 dollarit.

33. Hageja nõue on osaliselt aegunud. Hageja esitas hagi kohtusse 11.10.2017. Hagi

aegumistähtaeg on kolm aastat.

KOHTU PÕHJENDUSED

34. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab

kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada

ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

Kohus leiab, et hagi kuulub osaliselt rahuldamisele.

35. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et:

-

1999. aastal on ostetud kinnisasi asukohaga xxxx, mille omandajaks märgiti kostja;

-

perioodil 1999. a kuni 2016. a oli kostja antud kinnisasja omanik;

-

kostja ja hageja elasid koos alates 1991. a kuni 2014. a ning kostja ei ole antud

kinnisasjal alates 2014. aastast enam viibinud;

-

kinnisasja ostmisel oli territooriumil ainult üks väike, tiik, kaev, välikäimla, kasvuhoone

varemed ja aed 20-ne õunapuuga. Territooriumil polnud vett ega kanalisatsiooni ning

polnud aeda ees;

2-17-15246

6 (13)

-

1999. a maikuust kuni 2000. a oktoobrini olid teostatud hageja poolt märgitud

ehitustööd seoses aia ja abihoonete ehitamisega;

-

2004. a ja 2005. a olid teostatud hageja poolt märgitud ehitustööd seoses uue maja

vundamendi ehitamise ja vana suvila laiendamisega;

-

2008. a olid teostatud hageja poolt märgitud ehitustööd seoses uue maja vundamendi

ehitamisega;

-

2010. a olid teostatud hageja poolt märgitud ehitustööd seoses uue maja vundamendi

ehitamisega (vee ja kanalisatsiooni paigaldamine).

36. Pooled vaidlevad põhiliselt selle üle, kas xxxx kinnisasja ostmiseks andis raha hageja ning

kas hageja on kandnud kulutused seoses xxxx kinnisasja renoveerimis- ja ehitustöödega.

Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas hageja nõue on osaliselt aegunud.

37. Hageja väitel on ta teinud kulutusi võõrale asjale. Hageja nõude aluseks saab olla

võlaõigusseaduse (VÕS) § 1018 lg 1, mis sätestab, et kui isik (käsundita asjaajaja) teeb

midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha

või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal käesoleva seaduse §-des 1019–

1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui soodustatu kiidab asjaajamise heaks või kui

asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele. Samuti

VÕS § 1023 lg 1, mille kohaselt võib käsundita asjaajaja nõuda, et soodustatu hüvitaks talle

asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest. Kulutuste

hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist võib käsundita asjaajaja nõuda

ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada

mõistlikult vajalikuks. Hageja peab tõendama kulutuste tegemise võõrale asjale ja asjaolu,

et need on tehtud kostja huvides.

38. Kui VÕS § 1018 ei kohaldu, siis on võimalik kulutuste hüvitamist nõuda ka VÕS § 1042 lg

1 alusel - Teise isiku esemele õigusliku aluseta kulutusi teinud isik võib nõuda teiselt isikult

kulutuste hüvitamist ulatuses, milles isik, kelle esemele kulutusi tehti, on seeläbi rikastunud,

võttes muu hulgas arvesse, kas need kulutused on sellele isikule kasulikud ning millised on

olnud tema kavatsused eseme suhtes.

39. Kõigepealt hindab kohus, kas hageja nõue on osaliselt aegunud või mitte. Tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (TsÜS) § 149 kohaselt on seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg kümme

aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Teost

hoidumisele suunatud nõude aegumistähtaeg algab hoidumiskohustuse rikkumisest.

Riigikohus on leidnud, et käsundita asjaajamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on TsÜS

§ 149 esimese lause järgi kümme aastat nõude sissenõutavaks muutumisest (vt 07. juuni

2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-11, p 35 ja 15. mai 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-

1-57-13, p 13). Hageja esitas hagiavalduse kohtusse 11.10.2017, mistõttu on kohtu

hinnangul hageja kulutuste hüvitamise nõue alates 1999. a kuni 11.10.2007 aegunud. Kohus

ei nõustu hageja käsitlusega, et ta sai teada sellest, et ta on teinud võõrale asjale kulutusi

alles pärast seda kui kostja esitas tema vastu hagi väljatõstmise nõudes. Hageja oli teadlik

asjaolust, et tema ei ole antud kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse kantud juba

varem. Hageja poolt esile toodud asjaolude kohaselt teadis hageja seda algusest peale, et

kinnistusraamatus on omanikuna sisse kantud kostja. Seda kinnitab hageja enda väide selle

kohta, et tal olevat kostjaga olnud kokkulepe, et kostja kirjutab koheselt pärast kinnisasja

ostu-müügitehingut kinnisasja hageja nimele. Asjaolu, kas kostja esitab või esita hageja

vastu väljatõstmise nõude, ei oma hageja nõude sissenõutavaks muutumise seisukohalt

tähtsust.

2-17-15246

7 (13)

Asjaolusid selle kohta, et nõude aegumine oleks katkenud, ei ole hageja esile toonud.

40. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja nõue 1999. a kuni 2005. a kulutuste osas (summas 152

211,35 eurot) jätta rahuldamata nõude aegumise tõttu ning kohus saab hinnata järgnevalt

hagejal kostja vastu nõude olemasolu vaid 2008. a kuni 2016. a kulutuste osas (summas 81

592,64 eurot).

2008. a kulutused

41. Hageja väitel olid 2008. aastal teostatud järgmised ehitustööd: Uue maja vundamendi

«Т» kujulise raketise ja armatuuri paigaldamine kahel korral; Raketiste paigaldamine uuel

vundamendil, armatuuri paigaldamine (lintvundament), penoplasti ja hüdroisolatsiooni

paigaldamine; Ehitusmaterjalide ostmine edasisteks ehitustöödeks (penoplast 100 mm ja 50

mm). Kostja nendele töödele ja materjalide kasutamisele vastu ei vaidle, kuid leiab, et

tõendatud ei ole hageja poolt kulutuste kandmine summas 428 788,40 EEK (27 404,57 eurot).

42. Hageja esitas antud kulutuste tõendamiseks A OÜ arve summas 428 788,40 EEK ja A

OÜ 19.11.2008 orderi kviitungi nr 24108 summas 428 788,40 EEK (I kd tl 42). A OÜ arve

selgitusse on märgitud materjalidena traat, vineer, pruss, kruvid, armatuur, betoon,

hüdroisolatsioon, EPS 50 ja EPS 100 ning töö (armatuuri paigaldamine, saalungite paigaldus,

põranda lihvimine kopteriga, EPS paigaldamine, hüdroisolatsioon). Arve on väljastanud V. D.

ja arve on vastu võtnud A. M.. Orderi kviitungile on märgitud summa 428 788,40 EEK saamine

A. M.ilt. Samuti kuulati hageja taotlusel üle tunnistajana A OÜ juhatuse liige V. D., kelle ütluste

kohaselt teostas tema ettevõte maist kuni novembrini 2008 aastal ehitustöid xxxx kinnistul.

Tunnistaja V. D.i ütluste kohaselt: „Kõike ei mäleta, aga tegime vundamenti. Veel midagi.“ (II

kd tl 143-144). Tunnistaja (kostja ja hageja tütre) L. M. ütluste kohaselt elas ta xxxx kinnistul

alates 2005. aastast kuni 2014. aastani. Tunnistaja ütluste kohaselt osalesid ehitustööde

teostamisel paljud inimesed. „Ma nimesid ei tea. Isa ja ema tegid tööd. S. Ž. tegi seal tööd. Pere

ja isa sõbrad tuttavad tegid seal tööd. Vanaisa tegi palju tööd seal. Mu abikaasa tegi seal tööd.

/…/ Vundamenditöid tegid vanaisa, ema, S. Ž..“ (II kd tl 19-20). Tunnistaja N. K.i ütluste

kohaselt viibis ta tihti xxxx kinnistul ja ehitustöödel osales seal palju inimesi, sealhulgas

tunnistaja isa ja ka abikaasa (II kd tl 139-140). Tunnistaja L. M. ja tunnistaja N. K.i ütlustest ei

saa kohus teha järeldust selle kohta, mis töid teostati kinnisasjal 2008. aastal ja kas need tööd

olid lisaks A OÜ poolt teotatud töödele või mitte. Tunnistaja S. Ž.i ütluste kohaselt elas ta xxxx

kinnistul maist 1999 kuni 2001 alguseni. Tunnistaja kinnitab, et töid tegi ta siis, kui ta seal elas.

„Ja ka hiljem, kui ma sealt ära olin läinud, käisin seal töid tegemas siis, kui hagejaga olid veel

suhted head.“ (II kd tl 136-138). Tunnistaja S. Ž.i ütlustest nähtub, et põhiliselt tegi ta

kinnisasjal xxxx töid aastatel 1999-2001, kuid tunnistaja ütlustest ei nähtu, mis töid ta käis

antud kinnisasjal tegemas hiljem. Eeltoodud tõenditest ei teki kohtul kahtlust selles, et V. D.i

juhitav ettevõte A OÜ teostas 2008. a arvel märgitud töid xxxx kinnisasjal. V. D. on

tunnistajana andnud ütlusi selle kohta, et konkreetseid töid teostati just Xxxx kinnisasjal.

Ülejäänud tunnistajate ütlused on üldsõnalised ja nendest pole võimalik järeldada, mis töid

teised inimesed 2008. aastal antud kinnisasjal teostasid ning kas V. D.i ütluste ja esitatud arve

näol võis olla tegemist osaliselt või täielikult ebausaldusväärsete tõenditega.

43. Tunnistaja V. D.i ütluste kohaselt tellis ehitustööd hageja ja ehitustööde eest maksis

hageja. „Tema tõi mulle raha. Sularahas. Tasapisi maksis kõik ära.“ (II kd tl 143144). Kohtu

hinnangul on tunnistaja V. D.i ütluste ja A OÜ 19.11.2008 orderi kviitungiga nr 24108

tõendatud hageja poolt A OÜ arvel märgitud tööde eest raha maksmine.

44. Vaidluse all on, kas hageja poolt üleantud raha puhul saab olla tegemist hageja

kulutusega. Hageja väitel olid hagejal rahalised vahendid tööde ja materjalide eest maksmiseks.

2-17-15246

8 (13)

Hageja väitel töötas hageja alates 01.06.2007 firmas C OÜ xxxx ametikohal ning enne seda

erinevates äriühingutes. Kostja väitel isegi kui hageja teenis mingi raha, siis pole ta neid

investeerinud seaduslikule ja kostjaga kooskõlastatud ehitusele, ega perekonnale, kuid kulutas

seda omal äranägemisel, mh külastades ja kaotades regulaarselt kasiinos. Tunnistaja L. M.

ütluste kohaselt finantseeris ehitust mingil määral ema ja mingil määral vanaisa. Tunnistaja L.

M. ütluste kohaselt isa sel perioodil ei töötanud, kuid seda, kas isa sissetulekut omas, ta ei tea.

Küsimusele: „Kui elasite perega, kas isal olid ka mingid sõltuvused?“ vastas tunnistaja L. M.,

et „Jah olid. Mängusõltuvus. Palju aastaid, ma täpselt ei tea.“ Küsimusele, et kas ta teenis ka

midagi mängides, vastas tunnistaja, et „võimalik aga ma ei tea seda.“ (II kd tl 19-20). Kohtu

hinnangul on tunnistaja L. M. ütlustest võimalik järeldada, et hageja külastas kasiinot, kuid

nendest ütlustest ei saa teha otsest järeldust selle kohta, et seetõttu poleks hageja olnud

võimeline ehitustööde eest maksma. Hageja esitas kohtule Maksu-ja Tolliameti tõendi selle

kohta, et hageja sai sotsiaalmaksustavaid väljamakseid alates 2005. a veebruar kuni 2005. a

juuni osaühingust K, 2007. a juulist kuni detsembrini OÜ-st C ja 2008. a jaanuaris OÜ-st C. (II

kd tl 115). Samuti esitas hageja kohtule fotokoopia hageja tööraamatust, millelt nähtub, et

hagejal on olnud sõlmitud tööleping alates 01.03.2000 kuni 03.01.2005 OÜ-ga T (II kd tl 113-

114). Kostja väitel oli hageja firmas OÜ-s T lihtsalt „arvele võetud“ tööstaaži jaoks. Kostja ei

ole oma vastuväite tõendamiseks kohtule ühtegi tõendit esitanud, mistõttu kohus lähtub

eeldusest, et töötades töölepingu alusel saab isik selle eest ka töötasu. Samas ei ole hageja ühtegi

tõendit esitanud selle kohta kui suur oli tema töötasu nimetatud ettevõtetest.

45. Hageja väitel sai ta raha xxxx korteri võõrandamisest. Kostja ei vaidle vastu sellele, et

hagejale kuulus korter xxxx, kuid kostja väitel oli hageja antud korteriomandi omanikuks

vormistatud tema sõprade poolt ning mitte mingit kasu selle müügist hageja pole endale

reaalselt saanud. Kohus leiab, et kostja oleks pidanud väite tõendamiseks, et hageja on saanud

pelgalt formaalselt kinnisasja omanikuks, esitama ka tõendid. Kostja ei ole seda teinud. Samas

ei saa hageja poolt xxxx korteri müüki kohtu hinnangul seostada 2008. aastal teostatud

ehitustööde eest tasumisega. Hageja ei ole selgitanud täpsemalt, mis aastal ja mis summa eest

korter võõrandati. Kostja väitel toimus see vahemikus 1996-1997. Hageja ei ole kostja

sellekohasele väitele vastuväiteid esitanud. Kohtu hinnangul ei saa 1996-1997 toimunud

tehingust järeldada, et tehingu tulemusel saadud raha kasutati 2008. aastal.

46. Kohus leiab, et hageja poolsed tõendid enda sissetulekute kohta, mis võimaldaks kanda

kulutusi summas 27 404,57 eurot, on ebapiisavad. Hageja väited selle kohta, et lisaks palgale

tegi hageja investeeringuid alustavatesse ettevõtetesse (kioskid, pandimajad, marsruuttaksod,

alkoholiäri), hagejal oli autopesula xxxx tänaval, mis tõi kasumit umbes 1000 eurot kuus,

samuti, et alates 1999-2015 restoranis xxxx oli neli suurt piljardilauda, mis tõid kasumit umbes

350-400 eurot kuus, on paljasõnalised ja nende kohta ei ole hageja ühtegi tõendit esitanud.

Lisaks on hageja väide enda sissetulekute kohta töökohtadest hageja enda poolt toodud

asjaoludel ebapiisav järeldamaks piisavate rahaliste vahendite olemasolu. Hageja omas 2007.

aastal töökohta pool aastat ja 2008. aastal kõigest ühe kuu. Hageja ei ole selgitanud ega

tõendanud, kuskohast hageja sai tööde eest tasumiseks vajaliku summa raha.

47. Kostja väitel ostis kostja ise armatuuri betoneerimistööde teostamiseks ja ka muid

materjale kinnistu jaoks. Kostja esitas kohtule enda pangakonto väljavõtte perioodi kohta alates

01.01.2005 kuni 31.12.2010 (I kd tl 100-120). Sellest nähtub, et 2008. aastal on teostatud

kaardimakseid Ehituse ABC-st kaupade ostmisel kokku 1531 EEK ulatuses, Espakist 689,4

EEK ulatuses ja Ehitus Service-ist 21 EEK ulatuses. Kohtu hinnangul ei saa antud tõendist teha

järeldust selle kohta, et antud ostud oleksid olnud seotud Xxxx kinnisasjaga. Ühestki

ostusummast ei saa teha järeldust, et see oleks olnud armatuuri ostmisega seotud. Muus osas ei

ole kostja esile toonud, mida antud summade eest soetati.

2-17-15246

9 (13)

48. Kostja väitel sai kostja pankadelt 2005. a ja 2006. a laenu kokku summas 650 000 EEK,

mille ta hagejale üle andis. Kostja pangakonto väljavõttest nähtub, et 28.03.2005 on kostja

pangakontole kantud 399 999,86 EEK ja perioodil 01.04.2005 kuni 08.06.2005 on antud summa

kostja pangakontolt välja võetud. Samuti nähtub kostja pangakonto väljavõttest, et 02.06.2006

on kostja pangakontole kantud 249 916,96 EEK ning perioodil 02.06.2006 kuni 23.06.2006 on

antud summa kostja pangakontolt välja võetud (I kd tl 100-120). Küll aga ei saa kohtu hinnangul

antud tõendist ja antud summadest teha järeldust selle kohta, et nende kasutamine oleksid olnud

seotud Xxxx kinnisasjaga. Nimetatud summade kasutamise kohta kinnisasja jaoks ei ole

kohtule tõendeid esitatud. Samas leiab kohus, et asjaolu, et pole tõendatud kostja poolne

rahaliste vahendite kasutamine kinnisasja jaoks, ei anna alust järelduseks, et seda pidi kindlasti

tehtama hageja rahalistest vahenditest. Selliseks järelduseks ei anna alust eeltoodud tõendite

puudumised hageja sissetulekute kohta.

49. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, mis seaks kahtluse alla A OÜ-le tööde ja

materjalide eest maksmise, kuid kohtul on tekkinud tõsine kahtlus selles, et need rahalised

vahendid olid hagejale kuuluvad. Seetõttu ei pea kohus tõendatuks hageja poolt kulutuste

tegemist summas 27 404,57 eurot.

2010. a kulutused

50. Vaidlust ei ole selles, et 2010. aastal olid teostatud järgmised ehitustööd: Uue vundamendi

sisse olid paigaldatud kanalisatsioonitorud ja veetoru; Vundamendi välisseinal teostati

hüdroisolatsioon ruberoidiga; Tühjad kohad täideti liivaga, mis jäi 2005. aastast kanali

kaevamisest; Vundamendi seespoolsele seinale paigaldati penoplast ülevalt alla, ülemine

osa 100 mm, alumine osa 50 mm (ostetud 2008. aastal). Kostja vaidleb vastu sellele, et

tööde ja materjalide eest kandis kulud hageja, kokku summas 48 703,32 EEK (3112,71

eurot).

51. Hageja esitas antud kulutuste tõendamiseks D OÜ arve summas 48 703,32 EEK ja D OÜ

16.04.2010 kviitungi kassa sissetuleku orderi nr 235 juurde summas 48 703,32 EEK (I kd

tl 43). D OÜ arvel on märgitud materjalidena toru 110 mm, toru 50 mm, toru 32 mm

soendusega, ruberoid ning töö, milleks on vee ja kanalisatsiooni paigaldus,

hüdroisolatsioon, EPS paigaldus, tagasitäide liivaga. Tööde alguseks on arvele märgitud

22.02.2010 ja tööde lõpuks 16.04.2010. Arvele on alla kirjutanud V. D. ja vastu võtjana on

alla kirjutanud A. M. (I kd tl 43). Tunnistaja V. D.i ütluste kohaselt tegeles tema firma ka

pärast 2008. aastat Xxxx kinnistul ehitustöödega. Tunnistaja ütluste kohaselt „Mõlemad

firmad tegelesid seal umbes 3 aasta jooksul perioodiliselt, siis kui hagejal raha oli.“ (II kd

tl 143144). Eelpool leidis kohus tunnistajate N. K.i, S. Ž.i ja L. M. ütlusi hinnates, et nende

ütlused on üldsõnalised ja nendest pole võimalik järeldada, mis töid teised inimesed 2008.

aastal antud kinnisasjal teostasid. Kohus leiab, et sama järelduse saab nimetatud tunnistajate

ütlustest teha ka 2010. aasta kohta. Kohtule ei ole esitatud ka muid tõendeid, mis lükkaks

ümber hageja väite, et 2010. aastal teostas kinnisasjal töid D OÜ. Kostja kahtlused D OÜ

arve ebakorrektse vormistamise osas ei lükka ümber asjaolu, et hageja poolt nimetatud tööd

olid 2010. aastal Xxxx kinnisasjal teostatud. Kohus lähtub talle esitatud tõenditest, millest

veenvamad on hageja tõendid selle kohta, et D OÜ nimetatud tööd teostas.

52. D OÜ 16.04.2010 kviitungile kassa sissetuleku orderi nr 235 juurde on märgitud summa 48

703,32 EEK vastuvõtmine A. M.ilt (I kd tl 43). Tunnistaja V. D.i ütluste kohaselt tellis

ehitustööd hageja ja ehitustööde eest maksis hageja. „Tema tõi mulle raha. Sularahas. Tasapisi

maksis kõik ära.“ (II kd tl 143-144). Kohtul puudub alus kahtluseks, et tööde eest ei oleks

makstud. Küll aga puudub kohtul veendumus selles, et kulutused kandis hageja. Kohus leiab,

et hageja poolsed tõendid enda sissetulekute kohta, mis võimaldaks tal kanda 2010. aastal

kulutusi summas 48 703,32 EEK (3112,71 eurot), on ebapiisavad. Maksu-ja Tolliameti tõendist

2-17-15246

10 (13)

nähtuvalt ei ole hageja alates 2008. aasta jaanuarist kuni 2012. aasta augustini töökohta omanud

(II kd tl 115). Hageja väited muudest allikatest tulu saamise kohta on paljasõnalised ja

tõendamata. Tunnistaja L. M. vastas küsimusele: „Millest te järeldate, et isa ei pidanud üleval

peret?“, et „Sest ta ei töötanud. Nii palju, kui ma tean, oli isa minuga kodus. Kogu aja 2005-

2014.“ (II kd tl 19-20). Kohtu hinnangul pole piisavalt tõendatud 2010. aastal hagejal 48 703,32

EEK ulatuses rahaliste vahendite olemasolu. Seetõttu ei pea kohus tõendatuks hageja poolt

kulutuste tegemist summas 48 703,32 EEK (3112,71 eurot).

2014. a ja 2016. a kulutused

53. Hageja väitel olid 2014. aastal teostatud suvila laiendamisega seotud betoonitööd

(tuulekoja aluse valamine uue vundamendi juurde, vundamendi valamine elumaja juures seinte

soojustamiseks, kasvuhoone vundamendi valamine (vanas kohas), vundamendi valamine grilli

alla). 2014. aastal olid samuti uuel vundamendil paigaldatud drenaaži süsteem vee äravooluks

ning paigaldatud maa-alused torud vihmavee äravooluks katuselt. Hageja väitel olid 2016.

aastal teostatud järgmised ehitustööd: Kanalisatsiooni ühendamine, drenaaž torude

ühendamine, veetoru ühendamine, elumaja seinte soojustamine (Rannila katte eemaldamine,

pahteldamine, kruntimine); Teostatud maa-alused elektritööd; Paigaldatud tuuletõkke kogu

katuse ulatuses; Paigaldatud vihmaveetorud.

54. Hageja esitas kohtule OÜ M 10.11.2014 arve nr 11013 summas 9154,56 eurot, milles

on märgitud teenused koos materjalidega (betoonitööd, drenaažisüsteemi paigaldus, killustik,

kanalisatsioonitoru paigaldus, kile paigaldus, ruberoidi paigaldus, vihmaveesüsteemi

paigaldus). Objektina on arvel märgitud Xxxx. Arve on väljastanud J. V.. (I kd tl 44). Hageja

esitas kohtule OÜ A 03.10.2016 arve nr 12016 summas 41 920,80 eurot, milles on märgitud

teenused koos materjalidega (maa-alused tööd, drenaaži süsteemi paigaldus, killustik 16/32,

karkass ja betoonplaat, maja laiendamine, voodrilaua paigaldus saunas, elektritööd, kamina

valmistamine, WC poti paigaldus, kangi paigaldus). Objektina on arvel märgitud Xxxx. Arve

on väljastanud J. V. (I kd tl 45). Tunnistaja J. V. ütluste kohaselt teostas tema ettevõte

septembrist kuni novembrini 2014 ehitustöid xxxx. Tunnistaja kinnitab, et „Ma täpselt ei

mäleta sellel perioodil ja mitte sellel aastal vaid ka 2016 aastal. Me tegime majale

juurdeehituse. Tegime kasvuhoone vundamendi. Drenaažitöid maja ümber. Elektritöid tegime.

Vedasime kaableid. Veetorustikku vedasime. Grillahju alla tegime vundamendi. Suveköögi alla

tegime vundamendi. Lõuatõmbamis postide jaoks tegime vundamendi. Eemaldasime majalt

pleki, soojustasime penoplastiga. Paigaldasime aknaid ja palju muid pisemaid töid. Ehitasime

välja veerennid. Tuulekastid.“ (II kd tl 144-146). Hageja esitas 06.08.2018 menetlusdokumendi

lisana fotod (lisa 1-3) selle kohta, milline näeb kinnisasi välja antud hetkel. Fotodelt nähtub, et

maasse on paigaldatud kanalisatsioonitorud (I kd tl 147-148 ja 151), samuti on valatud

lõuatõmbamispostide jaoks vundament ja paigaldatud postid (I kd tl 147 pöördel) ning valatud

kasvuhoone vundament (I kd tl 152 pöördel). Hageja esitas 29.03.2019 menetlusdokumendi

lisana foto valatud grillialusest (II kd tl 86), samuti Rannila kattest, mis kattis maja enne (II kd

tl 87) ja fotod pärast selle eemaldamist tehtud töödest (II kd tl 88-89) ning hoone ümber

paigaldatud killustikust (II kd tl 65 ja 87-89). Kohtu hinnangul kinnitavad kohtule esitatud fotod

hageja poolt märgitud tööde teostamist. Lähtudes kohtule esitatud arvetest ja tunnistaja J. V.i

ütlustest järeldab kohus, et nimetatud tööd on tehtud 2014. aastal ja 2016. aastal.

55. Kostja väidab, et OÜ-l M ei olnud õigust teostada ehitustöid enne 18.11.2014 ning OÜ

A

ei

olnud

2016.

aastal

deklareerinud

riiklikke

makse.

Majandus-

ja

kommunikatsiooniministeeriumi kodulehelt tehtud väljatrüki kohaselt on OÜ-le M väljastatud

tegevusluba ehitamiseks 18.11.2014 (I kd tl 170). Kohtu hinnangul ei tähenda asjaolu, et tööde

teostamise hetkel ei olnud OÜ-l M tegevusluba ehitamise valdkonnas seda, et töid poleks

tegelikult teostatud. Tunnistaja J. V. kinnitab, et ehitustegevuse loa saamine oli pooleli.

2-17-15246

11 (13)

Tunnistaja ütluste kohaselt: „Me ehitasime ja ka vormistasime.“ (II kd tl 144-146). Teatmik.ee

kodulehelt tehtud väljatrüki kohaselt deklareeris OÜ A tööjõumaksusid 2016. aastal kokku

294,15 eurot (I kd tl 170-172). OÜ A tööjõumaksude kohta selgitas tunnistaja J. V., et töötajad

töötasid töövõtulepinguga. (II kd tl 144-146). Kohus leiab, et tööjõumaksude vähem maksmine

(juhul kui see toimus) ei viita otseselt sellele, et tööd poleks tehtud. Muude tõendite olemasolul

(milleks on tunnistaja ütlused ja esitatud arve) ning vastutõendite puudumisel puudub kohtul

alus kahtluseks, et töid poleks teostatud. Eelnevalt leidis kohus tunnistajate N. K.i, S. Ž.i ja L.

M. ütlusi hinnates, et nende ütlused on üldsõnalised ja nendest pole võimalik järeldada, mis töid

teised inimesed 2008. aastal ja 2010. aastal antud kinnisasjal teostasid. Kohus leiab, et sama

järelduse saab nimetatud tunnistajate ütlustest teha ka 2014. aasta ja 2016. aasta kohta. Kohtule

ei ole esitatud ka muid tõendeid, mis lükkaks ümber hageja väite, et 2014. aastal teostas

kinnisasjal töid OÜ M ja 2016. aastal OÜ A. Kostja poolt kohtule esitatud A. M.i kiri, milles

hageja märgib, et 18 aasta jooksul tegi hageja kõik tööd kinnisasjal oma kätega (II kd tl 45-48),

kohtu arvamust ei muuda. Kostja annab väljendile „oma kätega midagi tegema“ liiga laia

tähenduse. Selle all ei mõisteta tavalises kõnekeeles mitte ainult füüsiliselt oma kätega millegi

tegemist, vaid selle all võib mõista ka tööde tellimist ja nende eest maksmist.

56. Vaidlus on selles, kas hageja on kandnud kulud seoses 2014. a töödega kokku summas

9154,56 eurot ja 2016. a töödega kokku summas 41 920,80 eurot.

Tunnistaja J. V.i ütluste kohaselt „Osade kaupa maksis ta naine (J.). Naine käis ja sõitis, võttis

raha välja aga peamiselt tasus hageja./…/Mingi võlgnevus tal jäi. 3000 või 4000.“ (II kd tl

144-146). Tunnistaja J. V.i ütlustest ei saa kohus teha järeldust, et hageja oleks täies ulatuses

tema poolt väidetud summad tasunud. J. V. kinnitab, et hagejal jäi üles võlgnevus summas 3000

või 4000 eurot. Teisalt ei saa tunnistaja ütlustest teha järeldust selle kohta, et kulud oleks täies

ulatuses kandnud hageja. Tunnistaja kinnitab, et hageja naine J. tõi ka osaliselt raha. Selle kohta,

kuskohast pärines J. raha, ei ole kohtule tõendeid esitatud. Maksu-ja Tolliameti tõendist

nähtuvalt töötas hageja 2012. aastal B OÜ-s ühe kuu (august) ja 2014. aastal K OÜ-s 7 kuud

(veebruar kuni august). Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, kui palju hageja antud

ettevõtetes töötamise ajal sissetulekuid sai.

Samas esitas hageja kohtule 05.06.2014 hageja ja R. A.i vahel sõlmitud laenulepingu, mille

kohaselt R. A. andis hagejale laenu 5500 eurot (I kd tl 155). Kohus leiab, et antud

laenulepinguga on tõendatud 2014. aastal hagejal rahaliste vahendite olemasolu 5500 euro

ulatuses kinnisasjaga seotud kulutuste eest tasumiseks. Hageja esitas kohtule 20.08.2015 hageja

ja R. A.i vahel sõlmitud laenulepingu, mille kohaselt R. A. andis hagejale laenu 7500 eurot (I

kd tl 155). Kohus leiab, et antud laenulepinguga on tõendatud 2016. aastal hagejal rahaliste

vahendite olemasolu 7500 euro ulatuses kinnisasjaga seotud kulutuste eest tasumiseks. Hageja

väited muudest allikatest tulu saamise kohta on paljasõnalised ja tõendamata. Seega on

tõendatud hageja võimalus 2014. aastal ja 2016. aastal kinnisasja osas kulutusi kanda kokku 13

000 euro ulatuses.

57. Kostja poolt esitatud 27.04.2016 Harju Maakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-15-7788 (I kd tl

93-94) ja tsiviilasja nr 2-16-19037 kohtuistungi protokoll (I kd tl 96-97) ei tõenda kohtu

hinnangul hagejal rahaliste vahendite puudumist 2008. aastal ega ka 2010. aastal. Antud tõendid

käsitlevad hageja poolset elatise mittemaksmist perioodil 22.05.2014 kuni 21.05.2015 ja hageja

varalist olukorda 2018. aasta alguses. Samas ei saa perioodil 22.05.2014 kuni 21.05.2015

hageja poolt elatise maksmata jätmisest järeldada hagejal rahaliste vahendite puudumist.

Hageja 2018. aasta olukorrast ei saa aga teha tagasiulatuvat järeldust 2014. a ja 2016. a kohta,

kuna antud kohtuistungi protokollis kirjeldab hageja olemasolevat olukorda, mitte varasemat.

58. Eelpooltoodust tulenevalt on käesolevas asjas tõendatud hageja poolt kulutuste

kandmine kostjale kuuluvale asjale kokku 13 000 euro ulatuses.

2-17-15246

12 (13)

59. VÕS § 1018 lg 1 ja VÕS § 1023 lg 1 kohaselt saab hageja nõuda kulutuste hüvitamist

kui asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele. Poolte

vahel ei ole vaidlust selles, et 2014. a tööd puudutasid suvila laiendamist ja kasvuhoone

ehitamist ning 2016. a tööd suvila laiendamist. Kostja väitel puudus hagejal ehitusluba suvila

laiendamiseks. Kostja esitas kohtule oma väidete tõendamiseks Viimsi Vallavalitsuse

05.02.2019 korralduse nr 64 (II kd tl 7-8) ja Viimsi Vallavalitsuse järelevalveinspektori V. B.i

e-kirja (II kd tl 41 pöördel). Kohus leiab, et antud tõendid ei tõenda, et 2014. a ja 2016. a

ehitustööd oleksid olnud ebaseaduslikud. Viimsi Vallavalitsuse 05.02.2019 korralduses nr 64

on antud korraldus lammutada loata rajatud ehitised, milleks on kaks abihoonet koos neid

ühendava müüriga ja abihoone vundament. 2014. a ega 2016. a tööd ei hõlmanud abihoonete

ehitamist, vaid suvila laiendamist. Viimsi Vallavalitsuse järelevalveinspektori V. B.i e-kirjas

on märgitud, et laiendatud suvila kuulub projektijärgselt lammutamisele. Sellest e-kirjast ei saa

kohtu hinnangul teha järeldust, et suvila laiendamine oleks olnud ebaseaduslik, vaid, et see

lammutatakse pärast uue maja valmimist, projektijärgselt. Samuti nähtub Viimsi Vallavalitsuse

korraldusest, et kinnistule Xxxx on 30.04.2004 väljastatud ehitusluba nr 2488 suvila

rekonstrueerimiseks. Kohus ei saa antud juhul teha järeldust selle kohta, et Viimsi Vallavalitsus

peab suvila laiendamist ebaseaduslikuks. Kostja väide, et suvila kuulub pärast uue maja

valmimist lammutamisele ei ole käesolevas asjas asjakohane, kuna kohus peab lähtuma

tegelikust olukorrast. Tegelik olukord hõlmab endas vana (renoveeritud) suvilat ja uue maja

osas üksnes vundamenti.

Kohtule jääb Viimsi Vallavalitsuse korraldusest selgusetuks, mida hõlmab endas korralduses

märgitud abihoone vundament ning kas selleks saab olla 2014. a rajatud kasvuhoone

vundament. Hageja selgitab, et silmas on peetud kasvuhoone vundamenti. Seega on tegemist

olukorraga, kus Viimsi Vallavalitsuse korralduse kohaselt kuulub kasvuhoone vundament

lammutamisele.

60. Kohus on seisukohal, et 2014. aastal suvila laiendamisega seotud betoonitööd (tuulekoja

aluse valamine uue vundamendi juurde, vundamendi valamine elumaja juures seinte

soojustamiseks, kasvuhoone vundamendi valamine, vundamendi valamine grilli alla),

vundamendil paigaldatud drenaaži süsteem vee äravooluks ning paigaldatud maa-alused torud

vihmavee äravooluks katuselt ning 2016. aastal teostatud ehitustööd (kanalisatsiooni

ühendamine, drenaažtorude ühendamine, veetoru ühendamine, elumaja seinte soojustamine,

maa-alused elektritööd, tuuletõkke ja vihmaveetorude paigaldamine vastavad oma olemuselt

kinnisasja omaniku, seega ka kostja eeldatavatele huvidele. Kohtu hinnangul on mõistlikult

vajalikud kulutused elamu soojustamiseks, vundamendi uuendamiseks, kanalisatsiooni ja

vihmaveesüsteemi paigaldamiseks. Kohtul puudub alus järelduseks, et ka grillialus oleks elamu

juures aeda omavale kinnisasja omanikule mittevajalik.

61. Kohus nõustub kostjaga, et ebaseadusliku ehitise ehitamiseks tehtud kulutused ei saa

olla käsundita asjaajamisel vajalikuks kulutuseks, mis kuuluks käsundita asjaajajale

hüvitamisele. Hageja oleks pidanud hoolitsema selle eest, et vajalikud load oleksid olemas.

Kostjale ei saa panna antud juhul süüks seda, et ta ei vaidlustanud vallavalitsuse korraldust.

Samuti puudub kohtul võimalus asuda käesolevas menetluses hindama vallavalitsuse

korralduse õiguspärasust. Seega ei saa kohus vajaliku kulutusena arvesse võtta kulutusi

kasvuhoone vundamendi rajamiseks.

62. Kohtule ei ole esitatud andmeid ega tõendeid selle kohta, kui palju kulus betooni

kasvuhoone vundamendi rajamiseks, mistõttu lähtub kohus selles osas hinnanguliselt hageja

poolt fotodelt (29.03.2019 menetlusdokumendi lisa 13, II kd tl 85) nähtuvast. OÜ M 10.11.2014

arvel nr 11013 märgitud betoonitööd summas 1600 eurot hõlmavad hageja väidete ja kohtule

esitatud tõendite kohaselt ka kasvuhoone vundamendi rajamist. Selle kohta on ütlusi andnud

2-17-15246

13 (13)

tunnistaja J. V. (II kd tl 144-146). Arvestades, et fotolt (II kd tl 85) nähtuvalt on tegemist

massiivse vundamendiga ja muud betoonitööd moodustasid J. V.i ütluste kohaselt suveköögi,

grillialuse (foto tl 86) ja lõuatõmbamispostide aluse vundamendi valamist, siis moodustab

kohtu hinnangul kasvuhoone vundament sisuliselt 50% betoonitöödest. Seega moodustab

kasvuhoone vundamendi hinnanguline maksumus 800 eurot, millele lisandub käibemaks 20%,

kokku 960 eurot.

63. Seega kohus rahuldab 2014. a ja 2016. a hageja kulutuste nõude osas osaliselt hagi ja

mõistab kostjalt hageja kasuks välja 12 040 eurot (13 000-960=12 040).

64. 2008. a ja 2010. a ning rahuldamata osas ka 2014. a ja 2016. a kulutuste osas ei ole kohtu

hinnangul hageja nõuet võimalik rahuldada ka alusetu rikastumise sätete alusel. VÕS § 1042 lg

1 näeb ette võimaluse nõuda teise isiku esemele õigusliku aluseta tehtud kulutuste hüvitamist.

Kohus leidis, et eelpooltoodu osas ei ole tõendatud hageja poolt kulutuste tegemine, mistõttu

pole võimalik ka järeldada, et kostja oleks hageja arvel rikastunud.

65. Kohus ei hinda käesolevas asjas tõendeid, mis on esitatud vaidluse all mitteolevate

asjaolude tõendamiseks, samuti tõendeid, mis esitatid perioodi kohta, mille osas kohus jättis

hagi rahuldamata nõude aegumise tõttu.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

66. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Tulenevalt hagi osalisest rahuldamisest jäävad TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud 95%

ulatuses hageja kanda ja 5% ulatuses kostja kanda.

67. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses

menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS

§ 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus määras 30.05.2019 kohtuistungil osalenud tõlgile tasu

02.09.2019 määrusega. Antud tasumäärus on vaidlustav, mistõttu lõplike menetluskulude

suurus maakohtu menetluses ei ole käesolevaks ajaks veel selgunud ja kohtul ei ole võimalik

menetluskulude osas teha põhjendatud lahendit kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise ajaks.

Eeltoodust tulenevalt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast

kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

68. Kohus vabastas hageja 30.05.2018 määrusega hagiavalduse esitamisel riigilõivu 2100

eurot tasumisest. TsMS § 190 lg 4 alusel tuleb lähtuvalt menetluskulude jaotusest hagejalt

riigituludesse välja mõista 1995 eurot. TsMS § 190 lg 3 alusel tuleb lähtuvalt menetluskulude

jaotusest kostjalt riigituludesse välja mõista 105 eurot.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vallo Kariler kohtunik