2-19-6944/2 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Kohtunik

Kohtujurist

Määruse tegemise aeg ja koht

Tsiviilasja number

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetlustoiming

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Vallo Kariler

Antero Maksing

30. august 2019. a, Tallinn

2-19-6944

P Oyj avaldus P E OÜ (kustutatud) täiendava

likvideerimismenetluse läbiviimiseks

3 500 eurot

Avaldaja: P Oyj (Soome registrikood xxxx), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Heili Haabu

Puudutatud isik: P E OÜ (kustutatud, registrikood

xxxx)

Avalduse lahendamine ja likvideerija määramine

RESOLUTSIOON

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7. Võtta P Oyj avaldus P E OÜ (kustutatud) täiendava likvideerimis-menetluse

läbiviimiseks Harju Maakohtu menetlusse.

Avaldus rahuldada. Algatada P E OÜ (kustutatud, registrikood xxxx) täiendav

likvideerimine.

Määrata P E OÜ (kustutatud) likvideerijaks vandeadvokaat Heili Haabu (isikukood

48106090279, aadress Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn, e-post heili.haabu@cobalt.legal,

telefoninumber 665 1888).

Kohustada likvideerijat Heili Haabu viivitamata kohtule teatama likvideerimis-

menetluse lõpetamisest ja P E OÜ registrist kustutamisest. Pärast likvideerija

tegevuse lõpetamist tuleb esitada kohtule aruanne ülesannete täitmise ja

likvideerimise käigu kohta. Kui juriidilise isiku likvideerimine ei ole lõppenud ja

isikut ei ole 2. juuliks 2020 registrist kustutatud, tuleb nimetatud kuupäevaks esitada

aruanne senise tegevuse kohta ning teatada põhjus, miks likvideerimist ei ole lõpule

viidud. Järgnevad aruanded tuleb esitada iga poole aasta järel alates nimetatud

kuupäevast kuni registrist kustutamise ja lõpparuande esitamiseni. Teadetes ja

aruannetes tuleb viidata tsiviilasja numbrile.

Jätta menetluskulud avaldaja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Toimetada kohtumäärus kätte avaldajale ja kohtu määratud likvideerija kaudu P E

OÜ-le (kustutatud). Kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele alates selle

edastamisest avaldajale ja puudutatud isikule, s.o alates 02.09.2019.

Edastada kohtumäärus kande tegemiseks Tartu Maakohtu registriosakonnale.

2-19-6944

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võivad avaldaja või puudutatud isik esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule

Harju

Maakohtu

kaudu

15 päeva

jooksul

alates

määruse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest.

Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot.

ASJAOLUD

1. P Oyj (avaldaja) esitas Harju Maakohtule avaldus P E OÜ (kustutatud,

puudutatud isik) täiendava likvideerimismenetluse läbiviimiseks. Avalduse kohaselt on

puudutatud isik likvideeritud ja likvideerija avalduse alusel registrist kustutatud. Puudutatud

isiku likvideerijaks oli enne tema kustutamist H R, kelle eksimuse tõttu ei kantud

puudutatud isiku ainuosanikule (avaldajale) üle pangakontol hoiustatud rahasummat.

Avaldaja palub algatada puudutatud isiku täiendava likvideerimise ja määrata likvideerijaks

vandeadvokaat Heili Haabu, kes on andnud enda nõusoleku likvideerijaks asumiseks. Heili

Haabu kinnitab, et ei soovi seoses likvideerija ülesannete täitmisega tasu.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Kohus otsustab juriidilise isiku täiendava likvideerimismenetluse algatamise ja likvideerija

määramise tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 11 alusel hagita menetluses.

TsMS § 477 lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt,

arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Juhindudes TsMS § 477 lg-st 7 kontrollib

kohus avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole

esitatud vastuväiteid. Kohus, tutvunud esitatud avaldusega, leiab, et avaldus vastab TsMS-i

nõuetele ja ei esine TsMS §-s 371 sätestatud menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. Kohus

võtab avalduse menetlusse.

3. Äriseadustiku (ÄS) § 218 lg 2 sätestab, et kui pärast osaühingu registrist kustutamist ilmneb,

et osaühingul jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus

huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate

õigused või määrata uued likvideerijad. Avalduse kohaselt jäi osaühingul jaotamata vara,

milleks on raha arveldusarvel (tlk 2), mille käsutamiseks pärast puudutatud isiku registrist

kustutamist enam võimalust pole. Äriregistri andmetel oli avaldaja puudutatud isiku

ainuosanikuks, seega on avaldaja huvitatud isikuks ÄS § 218 lg 2 tähenduses. Eeltoodust

tulenevalt on puudutatud isiku täiendava likvideerimise läbiviimine põhjendatud.

4. Puudutatud isiku täiendava likvideerimismenetluse läbiviimiseks on vajalik likvideerija

määramine, kellel on piisavad oskused ja teadmised äriühingu likvideerimise lõpuleviimiseks.

TsMS § 603 lg 1 kohaselt võib kohus likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses

nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline oma ülesandeid vajalikul tasemel

täitma. Tegemist on kohtu diskretsiooniotsusega. TsMS § 604 lg 1 teise lause järgi ei ole kohus

isiku määramisel avaldusega seotud.

Kohus leiab, et põhjendatud on määrata puudutatud isiku likvideerijaks vandeadvokaat Heili

Haabu, kes on andnud nõusoleku enda likvideerijaks määramiseks (TsMS § 603 lg 3). Heili

Haabu vastab TsMS § 603 lg 1 nõuetele ja on vandeadvokaadina eelduslikult võimeline

likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. Tema suhtes ei ole kohaldatud ettevõtlus-,

tegutsemis- või ärikeeldu. Samuti ei kaasne Heili Haabu likvideerijaks määramisega

täiendavaid kulusid, kuna ta ei ole avaldanud soovi likvideerija ülesannete eest täiendavat tasu

saada. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid Heili Haabu likvideerijaks nimetamise.

2 (4)

2-19-6944

5. Likvideerijal on juhatuse või seda asendava organi õigused ja kohustused, mis ei ole

vastuolus likvideerimise eesmärgiga. Likvideerija õigused ja kohustused on sätestatud ÄS §-s

209 – 220. Kui ilmneb, et juriidilise isiku varast ei jätku nõuete rahuldamiseks, on likvideerija

kohustatud esitama pankrotiavalduse. Pärast vajalike eelduste täitmist peab likvideerija esitama

avalduse juriidilise isiku registrist kustutamiseks. Kui likvideerijal ei õnnestu dokumentidele

hoidjat leida, on likvideerija kohustatud need hoiule võtma.

6. Tulenevalt TsMS §-st 477² teostab kohus likvideerija üle järelevalvet ja määrab

likvideerijale tähtajad aruannete esitamiseks. Kohtul on igal ajal õigus nõuda likvideerijalt

teavet ülesannete täitmise kohta.

Likvideerija tegevus lõpeb juriidilise isiku registrist kustutamisega, millest tuleb kohut

viivitamata teavitada. Pärast tegevuse lõpetamist (likvideerimise lõppu) tuleb kohtule esitada

lõpparuanne ülesannete täitmise ja likvideerimise käigu kohta (sh kirjeldada läbiviidud

toiminguid ja nimetada muud olulised asjaolud, millel on likvideerimismenetluse seisukohast

tähtsust). Aruande koostamisel tuleb lähtuda menetlusdokumendile esitatud nõuetest ning

viidata tsiviilasja numbrile. Kui juriidilise isiku likvideerimine ei ole määruse tegemisest 10

kuu jooksul lõppenud ja isikut ei ole registrist kustutatud, tuleb likvideerijal esitada kohtule

vahearuanne likvideerimise käigu kohta hiljemalt määruse resolutsioonis märgitud

kuupäevaks. Aruandes tuleb anda ülevaade likvideerimise senise käigu kohta ning teatada

põhjus, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud. Järgnevad vahearuanded tuleb esitada iga

poole aasta järel alates nimetatud kuupäevast kuni ametiaja lõpuni ning juriidilise isiku

registrist kustutamisel esitada lõpparuanne.

Kohus hoiatab, et TsMS § 477² lg 2 alusel kohtu määratud isikut, kes ei täida oma ülesandeid

nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud korraldusi, võib kohus trahvida ja isiku ametist

vabastada.

7. Lähtudes TsMS § 605 lg 1 esimesest lausest võib likvideerija nõuda talle tekkinud kulutuste

hüvitamist ja tasu oma tegevuse eest. Likvideerija kinnitas, et ta ei soovi tasude ja kulude

kindlaksmääramist. Sellest tulenevalt ei ole likvideerijal võimalik hiljem nõuda

likvideerimiskulude ja tasu maksmist likvideeritavalt ühingult ega muudelt isikutelt.

8. Käesoleval juhul peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 6 alusel

avaldaja kanda. Kuna menetluskulud seisnevad eelkõige riigilõivus, on nende avaldaja kanda

jätmine põhjendatud sellega, et täiendava likvideerimise vajadus on tingitud avaldajast

tulenevalt. Kohus määrab TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel tsiviilasja materjalide põhjal

kindlaks, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

9. Kohus saadab kohtulahendi likvideerija ametisse määramise kohta registriosakonnale kande

tegemiseks (ÄS § 116 lg 2, § 208 lg 2). TsMS § 606 lg 1 näeb ette, et TsMS 59. peatükis

nimetatud määrused kehtivad ja kuuluvad täitmisele alates edastamisest juriidilisele isikule.

Kohus tunnistab käesoleva määruse alates selle edastamisest avaldajale ja puudutatud isikule

viivitamata täidetavaks. ÄS § 33 lg 1¹ kohasel teeb registripidaja kandeid jõustunud või

viivitamata täitmisele kuuluva kohtulahendi alusel. Seega ei sõltu isiku ametisse nimetamine ja

kande tegemine kohtumääruse jõustumisest (TsMS § 478 lg 4 teine lause).

Likvideerija esindusõigus tekib hetkest, mil isik on kohtu poolt nimetatud ja kohtumäärus on

hakanud kehtima. TsMS § 478 lg 5 kohaselt kehtivad hagita menetluses tehtavad isiku ametisse

nimetamise määrused kõigi isikute suhtes. Registrisse kande tegemisel ei ole esindusõiguse

tekkimise aspektist õiguslikku tähendust. Äriühingu õigusvõime ennistub tagasiulatuvalt,

tekkinud õigusi ega kohustusi ei loeta vahepealse registrist kustutamisega

3 (4)

2-19-6944

lõppenuks (vt Riigikohtu 10.11.2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-10, p 11; 02.06.2010. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-10, p 15).

10. Isiku määramise määruse peale võivad avaldaja ja juriidiline isik esitada TsMS § 606 lg 2

alusel määruskaebuse. Määruse kättetoimetamisega kohtu määratud likvideerijale tuleb määrus

lugeda kättetoimetatuks ka juriidilisele isikule.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vallo Kariler

kohtunik

4 (4)