1-19-5281/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-19-5281

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

02. september 2019, Tallinn Kriminaalasja number 1-19-5281 (15221000147) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Kriminaalasi R.A

210 lg 2 - süüdistus KarS § § 22 lg 3; § 298 lg 1 -

§ 22 lg 3 järgi Kokkuleppemenetluses Prokurör Eve Olesk Süüdistatav R.A

Ik: XXX, kodakondsus: Eesti Vabariik, emakeel: eesti keel; haridus: keskharidus xxx, elukoht: , töökoht: xxx. Tõkend: ei ole kohaldatud

Varasem karistatus: Tallinna Ringkonnakohtu 22.08.2018 otsusega 1- -6452 KarS § 199 lg 2 p 6, 7, 9

- § 25 lg 1, § 22 lg 3 järgi vangistus 2 aastat KarS § 73 lg 1, 3 alusel tingimisi 2 aasta ja 6 kuulise katseajaga. 5 kehtiv karistust at väärteo Kaitsja Advokaat Raiko Paas RESOLUTSIOON

1. - R.A süüdi tunnistada KarS § 210 lg 2 § 22 lg 3 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks rahaline karistus 100 (sada) miinimumpäevamäära ulatuses, arvestades KarS § 44 lg 2 alusel päevamäära suuruseks

10 eurot,

s.o 1000 (üks tuhat) eurot. 2.

298 lg 1 - R.A süüdi tunnistada KarS § § 22 lg 3 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks rahaline karistus 120 (sada kakskümmend) miinimumpäevamäära ulatuses, arvestades KarS § 44 lg 2 alusel päevamäära suuruseks

10 eurot,

s.o 1200 (üks tuhat kakssada) eurot. 3. k KarS § 64 lg 1 alusel, suurendades üksik aristustest raskeimat, mõista kuritegude kogumis liitkaristuseks rahaline karistus 200 (kakssada) miinimumpäevamäära ulatuses, arvestades KarS § 44 lg 2 alusel päevamäära suuruseks 10 eurot, s.o 2000 (kaks tuhat) eurot.

4.

liitkaristus KarS § 65 lg 1 alusel moodustada käesoleva otsusega mõistetud karistusega Tallinna Ringkonnakohtu 22.08.2018 otsusega mõistetud karistusega, s.o tähtajalise vangistusega 2 (kaks) aastat, milline karistus jäeti KarS § 73 lg 1, 3 alusel 2 aasta ja 6 kuulise katseajaga kohaldamata, mõistes liitkaristuseks rahalise karistuse 200 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o 2000 (kaks tuhat) eurot ja tähtajalise vangistuse 2

(kaks) aastat, millistest tähtajaline vangistus jäetakse KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel 2 aasta ja

6 kuulise katseajaga kohaldamata. 5. viiakse s de KarS § 64 lg 2 alusel käesoleva ot usega mõistetud rahaline karistus täi iseseisvalt ning Tallinna Ringkonnakohtu 22.08.2018 otsusega mõistetud karistus pööratakse täitmisele Tallinna Ringkonnakohtu 22.08.2018 otsusega määratud tingimustel.

6. Käesoleva otsusega mõistetud liitkaristuse osaks olev rahaline karistus tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu ja Tolliameti arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja - selgituse „R.A, 1 haline karistus“. -19-5281, ra

7. R.A-lt

1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p-de

välja mõista KrMS § 173 lg

4 ja 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alustel: - teise astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha 810 (kaheksasada kümme) eurot; - määratud kaitsjale üheksasada kolmkümmend kohtumenetluses makstud tasu 930 ( ) eurot, s.o kokku menetluskulu 1740 ( ) eurot, mis tuleb üks tuhat seitsesada nelikümmend kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul igakuiste maksetena tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos n

- ja Tolliameti äidatud Maksu arveldusarvele, märkides ära

kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „ , menetluskulud“. R.A , 1-19-5281

Makseinfo koos arveldusarvete numbrite ja viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel R.A poolt avaldatud elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 8. Salvestised:

DVD-R plaat kriminaaltoimiku 13 köite koopiaga ja 17 lisa (kd 1, tl 225), ga

2 DVD plaati jälitustoimingute salvestistega (ümbrikud 31 ja 32 kd 2 tagakaanel) jätta

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud.

Süüdistuse sisu

R.A süüdistatakse selles, et tema aitas kaasa ’i, ning OÜ E N, A S Xxx, xxx Xxx

OÜ ja Xxx - OÜ poolt toimepandud soodustuskelmusele s.o pani toime KarS § 210 lg 2 § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis seisneb alljärgnevas:

1. R.A aitas kaasa E N’le ja OÜ-le Xxx saada pettuse teel toetust Pmajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametist (edaspidi PRIA) projektile „Xxx majakavahi kompleksi peahoone rekonstrueerimine“ summas 171 ja OÜ 773,71 eurot ja samuti aitas kaasa E N Xxx katsele

saada pettuse teel toetust Pmajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametist (edaspidi PRIA) projektile „ majakavahi kompleksi peahoone rekonstrueerimine“ summas 57 Xxx 561,24 eurot. Nimetatud projektile määras PRIA OÜ 31.01.2012 Xxx poolt 12.09.2011 esitatud investeeringutoetuse avalduse nr 310011741281 alusel toetust summas 100 000 eurot. R.A S M nimelt 16.07.2013, ’i kaasaaitamistegu seisneb selles, et tema koostas OÜ 22.07.2014 ja 03.08.2014 OÜ-le Xxx fiktiivsed arved nr 130703, 140705 ja 140707, millised E N esitas koos kuludeklaratsioonidega PRIAle eesmärgiga saada toetust. Fiktiivsete arvete esitamisega lõi E N PRIA ametnikele ebaõige ettekujutuse omafinantseeringu kulude katmisest kuludokumendis näidatud summa ulatuses. Tegelikkuses OÜ S M ei teostanud arvetel näidatud töid OÜ kuludokumentides näidatud summa ulatuses, kuna kulutusi tehti vaid PRIA -le Xxx -lt saadud toetuse summa ulatuses ja fiktiivsete arvete alusel loodi näiliste tehingute ahela abil PRIAle ebaõige ettekujutus omafinantseeringu kulude katmisest. E N esitas PRIAle kuludeklaratsioonid kokku summas 278

288,89 eurot ilma käibemaksuta ning Rahandusministeerium maksis pettuse tulemusena välja toetuse alljärgnevalt: 26.11.2013 esitas E N PRIAle toetuse väljamaksmiseks kuludeklaratsiooni summas S M poolt koostatud fiktiivse arve nr 130703, 634,52 eurot, millise lisana esitas OÜ kuupäevaga 16.07.2013, summas 51 634,53 eurot (koos käibemaksuga

61 961,43 eurot), mille tulemusena tegi PRIA 26.05.2014 toetuse väljamaksmise otsuse summas 18 554,22 eurot, mis kanti Rahandusministeeriumi poolt OÜ Xxx arvelduskontole 29.05.2014; 17.03.2014 esitas E N PRIAle toetuse väljamaksmiseks kuludeklaratsiooni summas

87 176,44 eurot, mille tulemusena tegi PRIA 16.06.2014 toetuse väljamaksmise otsuse summas 31 325,75 eurot, mis kanti Rahandusministeeriumi poolt OÜ Xxx arvelduskontole 20.06.2014; 12.08.2014 esitas E N PRIAle toetuse väljamaksmiseks kuludeklaratsiooni summas S M poolt koostatud fiktiivse arve nr 140705, 510,23 eurot, millise lisana esitas OÜ kuupäevaga 22.07.2014, summas 91 510,23 eurot (koos käibemaksuga 109

812,28 eurot), mille tulemusena tegi PRIA 17.11.2014 883,05 toetuse väljamaksmise otsuse summas 32 eurot, mis kanti Rahandusministeeriumi poolt OÜ Xxx arvelduskontole 20.11.2014; 18.09.2014 esitas E N PRIAle toetuse väljamaksmiseks kuludeklaratsiooni summas

47 967,70 eurot, mille lisana esitas S M poolt koostatud fiktiivse arve nr 140707, OÜ kuupäevaga 03.08.2014, summas 47 967,70 eurot (koos käibemaksuga 57

561,24 eurot), millise OÜ Xxx esitas 18.09.2014 kuludeklaratsiooni lisana PRIAle, mille tulemusena tegi PRIA 08.10.2015 toetu 236,59 eurot, kuid toetuse se väljamaksmise otsuse summas 17 väljamaksmine peatati PRIA poolt ja toetust välja ei makstud.

Kokku maksti PRIA poolt E N esitatud kuludeklaratsioonide alusel toetust välja summas

82 763,02 eurot, kuid toetuse summas 17 236,59 euro väljamaksmine PRIA poolt peatati ja toetust välja ei makstud ning selles osas jäi tegu katsestaadiumi.

2. Samuti, aitas kaasa E Nle, A Sile ja xxx Xxx -le saada pettuse teel toetust R.A OÜ PRIAst projektile „ majakavahikompleksi seminaride hoone“ summas 155 Xxx

271 eurot. Nimetatud projektile määras PRIA 31.01.2012 OÜ poolt 12.09.2011 esitatud xxx Xxx investeeringutoetuse avalduse nr 310011741374 alusel toetust summas 97 977,41 eurot. R.A i kaasaa S M nimelt 16.07.2013 ja ’ itamistegu seisneb selles, et tema koostas OÜ 22.07.2014 xxx Xxx -le fiktiivsed arved nr 130704 ja 140704, millised E N esitas koos OÜ kuludeklaratsioonidega PRIAle eesmärgiga saada toetust. Fiktiivsete arvete esitamisega lõi E N PRIA ametnikele ebaõige ettekujutuse omafinantseeringu kulude katmisest kuludokumendis näidatud summa ulatuses. Tegelikkuses OÜ ei teostanud arvetel näidatud töid S M xxx Xxx OÜ- s, kuna kulutusi tehti vaid PRIA-lt saadud le kuludokumentides näidatud summa ulatuse toetuse summa ulatuses ja fiktiivsete arvete alusel loodi näiliste tehingute ahela abil PRIAle ebaõige ettekujutus omafinantseeringu kulude katmisest.

E N ja A S esitasid PRIAle kuludeklaratsioonid kokku summas tulemusena välja toetuse alljärgnevalt: 18.08.2013 esitas A S PRIAle toetuse väljamaksmiseks kuludeklaratsiooni summas S M poolt koostatud fiktiivse arve nr 130704, 793,71 eurot, millise lisana esitas OÜ kuupäevaga 1 793,71 eurot (koos käibemaksuga 81 6.07.2013, summas 67 352,45 eurot), mille tulemusena tegi PRIA 11.06.2014 toetuse väljamaksmise otsuse summas 33 846,02 eurot, mis kanti Rahandusministeeriumi poolt 13.06.2014 xxx Xxx

OÜ arvelduskontole; 17.03.2014 esitas A S PRIAle toetuse väljamaksmiseks kuludeklaratsiooni summas

55 757,13 eurot, mille tulemusena tegi PRIA 26.05.2014 toetuse väljamaksmise otsuse summas 27 836,75 eurot, mis kanti Rahandusministeeriumi poolt 29.05.2014 xxx Xxx OÜ arvelduskontole; 06.08.2014 esitas E N PRIAle toetuse väljamaksmiseks kuludeklaratsiooni summas 61 598,

96 eurot, millise lisana esitas OÜ S M poolt koostatud fiktiivse arve nr 140704, kuupäevaga 22.07.2014, summas 61 a 73 918,75 eurot), mille 598,96 eurot (koos käibemaksug tulemusena tegi PRIA 17.11.2014 toetuse väljamaksmise otsuse summas 30 753,29 eurot, mis kanti Rahandusministeeriumi poolt 20.11.2014 xxx Xxx

OÜ arvelduskontole; 18.09.2014 esitas E N PRIAle toetuse väljamaksmiseks kuludeklaratsiooni summas

11 099,34 eurot, mille tulemusena tegi PRIA 08.10.2015 toetuse väljamaksmise otsuse summas 5 541,35 eurot, kuid toetuse väljamaksmise peatati PRIA poolt ja toetust välja ei makstud.

Kokku maksti PRIA poolt A S i ja E N ’ esitatud kuludeklaratsioonide alusel toetust välja summas 92 436,06 eurot, kuid toetuse summas 5 541,35 eurot väljamaksmine peatati PRIA poolt ja toetust välja ei makstud ning selles osas jäi tegu katsestaadiumi.

3. Samuti, aitas kaasa E Nle ja Xxx -le saada pettuse teel soodustust PRIAst R.A OÜ projektile „ majakavahikompleksi saunahoone ehitamine“ summas 148 553 eurot ning Xxx lisaks aitas ta kaasa E N ja Xxx OÜ katsele saada pettuse teel PRIAst toetust Xxx OÜ projektile „ majakavahikompleksi saunahoone ehitamine“ summas 69 Xxx 210,89 eurot. Nimetatud projektile määras PRIA 16.01.2013 OÜ poolt 31.08.2012 esitatud Xxx investeeringutoetuse avalduse nr 310012741643 alusel toetust summas 99 033 eurot. R.A kaasaaitamistegu seisneb selles, et tema koostas OÜ S M nimelt 16.07.2013, 22.07.2014 ja 15.12.2014 Xxx -le fiktiivsed arved nr 130702, 140706 ja 140710, millised E OÜ N esitas koos kuludeklaratsioonidega PRIAle eesmärgiga saada toetust. Fiktiivsete arvete esitamisega lõi E N PRIA ametnikele ebaõige ettekujutuse omafinantseeringu kulude katmisest kuludokumendis näidatud summa ulatuses. Tegelikkuses OÜ S M ei teostanud arvetel näidatud töid le kuludokumentides näidatud summa ulatuses, kuna kulutusi tehti vaid PRIA Xxx - -lt OÜ saadud toetuse summa ulatuses ja fiktiivsete arvete alusel loodi näiliste tehingute ahela abil PRIAle ebaõige ettekujutus omafinantseeringu kulude katmisest. E N esitas PRIAle kuludeklaratsioonid kokku summas 196 900,60 eurot ilma käibemaksuta ning Rahandusministeerium maksis pettuse tulemusena välja toetuse alljärgnevalt: 12.08.2013 esitas E N PRIAle toetuse väljamaksmiseks kuludeklaratsiooni summas S M poolt koostatud fiktiivse arve nr 130702, 011,43 eurot, millise lisana esitas OÜ kuupäevaga 16.07.2013, summas 62 011,41 eurot (koos käibemaksuga 74

413,70 eurot), mille tulemusena tegi PRIA 26.05.2014 toetuse väljamaksmise otsuse summas 31 005,71 eurot, mis kanti Rahandusministeeriumi poolt 29.05.2014 Xxx

OÜ arvelduskontole; 17.09.2014 esitas E N PRIAle toetuse väljamaksmiseks kuludeklaratsiooni summas S M poolt koostatud fiktiivse arve nr 140706, 783,55 eurot, millise lisana esitas OÜ kuupäevaga 22.07.2014, summas 61 783,55 eurot (koos käibemaksuga 74

140,26 eurot), mille tulemusena tegi PRIA 08.12.2014 toetuse väljamaksmise otsuse summas 30 891,78 eurot, mis kanti Rahandusministeeriumi poolt 11.12.2014 Xxx

OÜ arvelduskontole;

01.04.2015 esitas E N PRIAle toetuse väljamaksmiseks kuludeklaratsiooni summas S M poolt koostatud fiktiivse arve nr 140710, 105,62 eurot, millise lisana esitas OÜ kuupäevaga 15.12.2014, summas 57 5,74 eurot (koos käibemaksuga 69 210,89 eurot), kuid PRIA toetuse väljamaksmise otsust ei teinud ning toetust välja ei makstud.

Kokku maksti PRIA poolt E N summas esitatud kuludeklaratsioonide alusel toetust välja

61 897,49 eurot, kuid toetuse summas 37 otsust PRIA ei teinud ja 135,51 euro väljamaksmise toetus jäi välja maksmata ning selles osas jäi tegu katsestaadiumi. Seega R.A, kaasaaitajana, so isikuna, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist ja vaimset kaasabi, pettuse teel soodustuse saamisele, s.o majandustegevuses osalevale isikule muudest avalikest vahenditest tasuta väljamakse saamisele, eesmärgiga soodustada majandustegevust, pani toime KarS § 210 lg 2 § 22 lg -

3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse KarS § 298 lg 1 § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo R.A - toimepanemises, so A poolt vahenda I P kaudu a ksu andmisele kaa a Õ ltkäema ja sa itamises vastutasuna selle eest, et Eesti Vabariigis esmaregistreeritav sõiduk läbib registreerimiseelse ülevaatuse Maanteeameti Tallinna Mustamäe teenindusbüroo peaspetsialist M R juures ning M R ldab 2009.a hiljem ka uto registreerimist ilma uto võima sutusele võetud sõidua , et sõidua ja dokumendid oleksid eelneva ksu- Tolliameti poolse kontrolli ja anud sealt lt läbinud Ma ja sa positiivse ta lda stava ga . siside, mis võima ks sõidukit va lt nõuetele registreerida

17.07.2015.a teosta M R eelnevalt kokkulepitud tasu eest ja tingimustel I P anteeameti s Ma angaaris aa lse 19a, Ta a xxx dressil Mäepea llinn registreerimiseelse üleva tuse sõidukile (teha xxx nikuks setähis ). Sõidukile anti registreerimise järgselt reg.nr ning sõiduki oma XXX vormista R R. Registreeri a a vahemikul ti ja miseelse üleva tuse läbimiseks pöördus R.A 14.-17.07.2015.a I P poole, kes leppis eelpool nimetatud sõiduki registreerimiseelse ülevaatuse teostamise kokku M R . ga

17.07.2015.a xxx (tehasetahi atusele esitamist enne sõiduki ) registreerimiseelsele üleva s XXX kohtus I P M Rga anteeameti tehnokontrolli teostamise angaari juures, sh I P kasutuses Ma oleva xxx reg.nr xxx st I P R.A kohtumist viimase poolt kasuta va s sõidukis . Pära ja ta s sõidukis xxx (teha his ), mis oli pargitud xxx AS parklasse, aadressil xxx, Tallinn, setä XXX esitas R.A statult I Pga xxx (tehasetahis XXX) registreerimiseelsele kooskõla sõiduki üleva sõiduk viibis tehnokontrolli teosta atusele. Nimetatud mise angaaris ca 19 minutit, millest M R teosta stavuse kontrolli ca 2 minutit. Vaa sellele, s sõiduki juures tehnonõuetele va tamata et M R ei teostanud eelpool nimeta a selt tud sõidukile registreerimiseelset üleva tust nõuetekoha ega s ja stavuses, vormista M R eelpool veendunud sõiduki tehnilises seisukorra nõuetele va s nimetatud sõiduki registreerimiseelse üleva tuse läbimise kohta a registreerimiseelse tehnonõuetele va Seejärel registreeris stavuse kontrollakti nr xxx. R R koos R.A-ga eelpool nimeta anteeameti Tallinna Musta listi I U tud sõiduki Ma mäe teenindusbüroo spetsia e juures ning sõidukile välja . Sõiduki registreerimisel esita stati reg.nr xxx ti koheselt taotlus s miseks seoses transiidiga stati transiitnumber xxx õiduki registrist kustuta ning sõidukile välja ning kustutati Eesti registrist.

Kuigi Maanteeameti ning Maksu- Tolliameti va ja hel sõlmitud kokkuleppe kohaselt pidi eelpool nimeta uto dokumenta

ksutud sõidua tsioon läbima enne sõiduki registreerimist Ma ja Tolliameti kontrolli, mis on mh aluseks sõiduki registreerimiseks, siis selle teostamiseks vastavaid andmeid Maksu- Tolliametile ei edasta ja tud ning nõusolekut antud sõiduki registreerimiseks ei ole saadud. M R registreerimiseelsel , tehes sõiduki tehnoseisundi kohta ülevaatusel positiivse otsuse, pidi saa registreerimiseelse kontrolli akti liiklusregistri tma infosüsteemi ARIS2 ka tsiooni otsus - dokumentide udu päringusse järgmiselt: dokumenta kont

- a mine; lisainfo - EMTA. A M R roll; päringu põhjus ndmete täpsusta ntud juhul märkis registreerimiseelse tehnonõuetele vastavuse kontrolli aktile nr xxx otsustusena: vastab nõuetele.

Va XXX stutasuna xxx (teha selle eest, et sõiduk setähis , registrist kustutatud a tes la 17.07.2015.a atuse ning registreeritakse liiklusregistris andis A ) läbib registreerimiseelse üleva Õ R.A kaa bil vahenda le I Ple 1000 eurot, millest I P andis M Rle 200 eurot sa ja altkäemaksu sõiduki registreerimiseelse ülevaatuse teostamise eest ning I Uele 100 eurot a

ltkäemaksu sõiduki registreerimise eest liiklusregistris.

R.A osuta ndmise ning selle kavandamisega vaimset s süüteo toimepanemiseks nõu a kaa bi, eelneva eeltingimuste loomisega a bi sa sa te kokkulepete sõlmimisega füüsilist ka a ksu andmisele. ltkäema

Seega, R.A aitas kaa A poolt I P hendusel M Rle a ksu andmisele, sa va Õ ltkäema pannes oma sellise tegevusega toime Ka - lifitseeritava rS § 298 lg 1 § 22 lg 3 järgi kva kuriteo.

Kokkuleppe sisu

Juhindudes KrMS § sätetest on Põhja 26.06.2019

Ringkonnaprokuratuuri ringkonna Eve Olesk v R.A tema kaitsja vandeadvokaadi abi prokurör , süüdistata ja Raiko Paas kokkuleppe: sõlminud järgneva

KarS § § 22 lg 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus

210 lg 2 - süüdista

100 päevamäära päevamäära tavale karistuseks rahalist karistust ulatuses, arvestusega

10 eurot, s.o summas 1000 eurot.

KarS § § 22 lg 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus

298 lg 1 - süüdista ristust 120 päevamäära päevamäära tavale karistuseks halist ka ra ulatuses, arvestusega

10 eurot, s.o summa 1200 eurot. s

KarS § 64 lg 1 kohaselt mõista üksikka liitkaristuseks ristusest raskeima suurendamise teel rahaline ka ula arvestusega 10 eurot, s.o 2000 eurot. ristus 200 päevamäära tuses, päevamäära

Ka selt liita llinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 22.08.2018 otsus, Ta rS § 65 lg 1 koha millega R.A

mõisteti süüdi KarS § 199 lg 2 p 6, 7, 9 – rS § 25 lg 1 – rS § 22 lg 3 Ka Ka järgi ja karistati 2 aastase vangistusega tingimisi 2 aasta ja 6-kuulise katsea ga, millest rahaline ja karistus kuulub Ka

rS § 64 lõike 2 kohaselt täitmisele iseseivalt.

Kriminaa sja juures asuva lvestised CD ja DVD plaatidel: la d järgmised sa

2 DVD plaa lvestustega

32 toimiku tagakaanel) ti jälitustoimingute sa (ümbrikud nr 31 ja

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta salvestised pärast kohtuotsuse jõustumist kriminaa sja juurde. la

Kriminaalmenetluse kulud:

Kaitsja su summas 930 eurot. ta Sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest 810 eurot.

KrMS § 180 lg 3 kohaselt määrata menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul.

Kohtu seisukoht

Kohus, tutvunud kohtule esitatud kokkuleppe ja kriminaaltoimikuga ning kuula nud ära süüdista selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri tava ja kaitsja arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosa d kokkuleppe juurde, asub seisukohale, lised jääva et süüdista nõustunud ning kokkulepet sõlmides on tav on kokkuleppest aru saanud ja sellega süüdista v väljenda tõelist ta ta nud oma het.

Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud krimina lmenetluse (KrMS § 245, § 248 lg st 5; § st 249; § a

1 p- - -st 311; § st 313) sätteid järgides. Eeltoodu a le, et süüdista - lusel asub kohus seisukoha tav kuulub talle KarS § § 22 lg 3 ja rS § 298 lg 1 § 22 lg 3 järgi süüks a

210 lg 2 - Ka - rvatud kuritegudes süüdimõistmisele ja lle tuleb mõista ristus sõlmitud kokkuleppe koha ta ka selt.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/