2-19-9662/5 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja
Legislator summary
AI generatedK.P seaduslik esindaja M.R esitas 26. juunil 2019 hagiavalduse K.P vastu lapsele elatise väljamõistmiseks. Hageja soovis elatist miinimumsummas ning seda alates 01.04.2019. Kohus jättis hagi 02.07.2019 määrusega käiguta ning andis hagejale tähtaja elatise nõude põhjendamiseks ning täpsustamiseks. 02.07.2019 saabus hagi täiendus, mille kohaselt nõutakse elatist, kuna lapse isa ei toeta rahaliselt. Hageja vähendas elatisnõude suurust 200 euroni kuus.
Legislator headnote
AI generated2-19-9662/5 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja: 3(3) toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.
Full text
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus
Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Roman Levin Otsuse tegemise aeg ja koht
02. september 2019, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-9662 Tsiviilasi K.P hagi K.P vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: K.P (ik xxx eluk xxx) Hageja seaduslik esindaja: M.R (ik xxx; eluk xxx, e-post xxx Kostja: K.P (ik xxx; eluk xxx) Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2. Mõista K.P välja K.P kasuks alates 01.04.2019 igakuine elatis summas 200 eurot tema ülalpidamiseks kuni K.P täisealiseks saamiseni, s.o xxx.
3. Elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette. Elatis tuleb tasuda M.R arveldusarvele nr xxx, SEB Pank, selgitusega „elatis“.
4. Jätta menetluskulud kostja kanda.
5. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
6. Toimetada kohtuotsus kätte hageja esindajale ja kostjale.
Edasikaebamise kord
2-17-112042
2(3) Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta.
Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Selgitus menetlusabi taotlejale
Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1. K.P seaduslik esindaja M.R esitas 26. juunil 2019 hagiavalduse K.P vastu lapsele elatise väljamõistmiseks. Hageja soovis elatist miinimumsummas ning seda alates 01.04.2019. Kohus jättis hagi 02.07.2019 määrusega käiguta ning andis hagejale tähtaja elatise nõude põhjendamiseks ning täpsustamiseks. 02.07.2019 saabus hagi täiendus, mille kohaselt nõutakse elatist, kuna lapse isa ei toeta rahaliselt. Hageja vähendas elatisnõude suurust 200 euroni kuus.
2. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 03. juuli 2019 määrusega ning edastas kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise määrusega. Kostja sai dokumendid kätte isiklikult 05.08.2019. Kohus kohustas kostjat hagile vastama 15 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest arvates. Seega oli vastuse esitamise tähtaeg 21.08.2019. Kohus juhtis 03.07.2019 menetlusse võtmise määruses kostja tähelepanu ka sellele, et kohtul on õigus teha hagile vastamata jätmise korral tagaseljaotsus. Kostja vastust hagile ei esitanud.
3. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see
2-17-112042
3(3) toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.
4. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Toimiku materjalide põhjal on alust arvata, et hagejal ei ole hüvitatavaid menetluskulusid (sh puudub lepinguline esindaja). Seetõttu ei pea kohus vajalikuks hagejalt menetluskulude nimekirja küsida.
5. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/
Roman Levin kohtunik