4-19-3920/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

4-19-3920

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 2. september 2019.a Tartu kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-19-3920 (2780,19,006040) Kohtunik Marju Persidskaja Väärteoasi O.G kaebus Lõuna prefektuuri 26.06.2019.a otsusele väärteoasjas nr 2780,19,006040 Menetlusalune isik

O.G , isikukood XXX, elukoht XXXX; e-post: Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuur

RESOLUTSIOON

Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 2 kohus otsustas:

1. O.G kaebus rahuldada.

2. Tühistada Politseija Piirivalveameti 26.06.2019.a otsus väärteoasjas nr

2780,19,006040 osaliselt, so kohaldatud karistuse määra osas. Tühistatud otsuse osas teha uus otsus.

3. Mõista O.G-le liiklusseaduse § 234 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo

eest karistuseks rahatrahv 100 trahviühikut, so 400 eurot.

Rahatrahv tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kohtuvälise menetleja 26.06.2019.a otsuses nr 2780,19,006040 märgitud arvenumbrile ja viitenumbriga.

Tähtajaks rahatrahvi tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võivad kassatsiooni esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja,

kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD

2

O.G karistati Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 26.06.2019.a otsusega

väärteoasjas nr 2780,19,006040 liiklusseaduse (LS) § 234 lg 1 järgi kvalifitseeritava rikkumise eest rahatrahviga 125 trahviühikut, so 500 eurot. Otsuse kohaselt juhtis O.G 26.05.2019.a kella 12.24 paiku mootorsõidukit Volvo XC90 reg.nr. XXX Tartu linnas H. Mugasto tänaval ja edasi Pallase puiesteele, kus tahtlikult eiras liiklusjärelevalve teostaja poolt ees sõitva sõiduki, st Volvo XC90 reg.nr. XXX, juhile taga sõitvalt alarmsõidukilt Mercedes-Benz reg.nr. XXX ühel ajal sinise ja punase töötava vilkuriga antud peatumise märguannet ega peatunud.

O.G esitas 12.07.2019 nimetatud otsuse peale kaebuse, taotledes võimalusel karistuse vähendamist, põhistades seda sellega, et tema hinnangul on otsust tehes tuginetud osaliselt väärale infole. Otsuses on kirjas „Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja

arvestanud menetlusaluse isiku varasema käitumisega. Menetlusalusel isikul on kehtiv karistus KarS § 424 eest“. Kaebuse esitaja on kindel, et see info ei ole tõene, et ta omab kehtivat karistust KarS § 424 eest. Ta usub, et selle ekslikult vale info kasutamisega on talle määratud karistus suurem.

31.07.2019 saabus kohtusse kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht koos väärteotoimikuga.

Kohtuväline menetleja ei nõustu esitatud kaebusega, paludes jätta O.G kaebus

rahuldamata ja otsus muutmata, põhistades oma seisukohta järgmiste argumentidega, selgitades, et kuivõrd kaebus puudutab üksnes kohaldatud karistuse määra, siis piirdub kohtuväline menetleja üksnes sellega: - O.G pani toime üheselt taunimisväärt süüteo, millega seadis reaalsesse ohtu päevasel ajal asulas, kus liiklustihedus on alati suur, piirkonnas viibinud liiklejad ja vara, kuna politsei eest põgenemisel ei järginud ta piirkiirust ja muid ohutu liiklemise reegleid; - O.G on kehtiv karistus KarS § 424 eest ja kohtuvälise menetleja hinnangul on sellele

kehtivale karistusele tuginemine olnud asjakohane, kuivõrd see ilmestab liikluses osaleja suhtumist ja hoiakuid liiklusohutusse ja liikluses osalemisse ja teistega (mitte)arvestamisega tervikuna; - nii KarS § 424 kui ka LS § 234 lg 1 on olnud tahtlusest kantud teod, millest võib järeldada O.G käitumises teatud puhkudel ohtlikku liikluskäitumist;

- O.G-le määratud karistus ei ole olnud ülemäärane, vastab toimepandud teole, süü raskusele ja on kooskõlas karistuse eesmärgiga.

KOHTU SEISUKOHT

VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Menetlusalune isik on teatanud, et ei soovi kohtuistungil osaleda ning kohtuväline menetleja

on pidanud võimalikuks asja lahendamist kirjalikus menetluses. Kohus on seisukohal, et väärteokaebuse saab lahendada kirjalikus menetluses.

VTMS § 123 lg 2 sätestab, et maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

3

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

LS § 16 lg 2 kohaselt peab liikleja juhinduma reguleerija märguandest ning täitma reguleerija

ja riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku muud liiklusalast korraldust,

liikluskorraldusvahendi nõuet ning kinni pidama sõidukile ettenähtud tunnusmärkide kasutamise korrast.

LS § 200 lg 1 p 3 kohaselt annab peatumise märguande juhile liiklusjärelevalve teostaja ees sõitva sõiduki juhile taga sõitvalt alarmsõidukilt ühel ajal sinise ja punase töötava vilkuriga.

LS § 234 lg 1 näeb ette vastutuse sõidukijuhi poolt sõiduki kohustusliku peatamise märguande tahtliku eiramise eest.

Vaidlust ei ole, et O.G juhtis 26.05.2019.a kella 12.24 paiku mootorsõidukit Volvo

XC90 reg.nr. XXX Tartu linnas H. Mugasto tänaval ja edasi Pallase puiesteele. Vaidlus

puudub selleski, et mootorsõiduki juhtimise ajal eiras O.G tahtlikult liiklusjärelevalve teostaja poolt ees sõitva sõiduki, st Volvo XC90 reg.nr. XXX, juhile taga

sõitvalt alarmsõidukilt Mercedes-Benz reg.nr. XXX ühel ajal sinise ja punase töötava vilkuriga antud peatumise märguannet ega peatunud.

Menetlusalune isik O.G selgitab oma menetlusaluse isikuna antud ütlustes, mis asjaoludel ta 26.05.2019 X juurde jõudis ning kuidas tüli pruudi M. päädis sellega, et ühel hetkel saabus maja juurde politsei. Politseiametnikud tulid tema auto juurde ja palusid, et ta ukse avaks. Ta sai aru, et politseiametnikud tahtsid lihtsalt rääkida. Ta ei soovinud ust avada, kuna ta ei teinud enda arvates midagi valesti. Kuna ta oli M käitumisest ja politsei kohale ilmumisest sedavõrd emotsionaalselt häiritud, siis ta ilmselt seetõttu ei avanudki ust. Mingil hetkel saabus kohale üks politseiauto, mis esialgu sõitis tema autole ette, seejärel aga sõitis tema auto eest uuesti ära. Tema auto kõrval olev politseinik palus ikka veel, et ta ukse avaks

ja ähvardas, kui ei tee, auto ukseklaasi purustada. Tema autouksi avada ei soovinud. Politseinik lõigi järgnevalt vastu juhiukse klaasi 3-4 korda, klaas aga ei purunenud. Kui ta sai

aru, et keegi purustas tema autol tagumise ukse klaasi, käivitas ta auto mootori ja sõitis minema. Siis politseiautot tal enam ees ei olnud. Ta tahtis lihtsalt kuskile linnast välja jõuda, aga kuna liiklus oli suhteliselt tihe, läks sinna, kuhu sai. Ta sõitis Ihaste poole. Seda, et politsei talle järgnes, sai ta aru kuskil Ihastes, kus oli kitsam tänav – politseiautol töötasid vilkurid ja sireeni oli ka kuulda. Seal lülitas ta auto mootori välja ja käivitas uuesti, kuna auto ei töötanud korralikult. Siis oli sõiduki kiirus juba väga väikeseks langenud. Ta sai edasi liikuda veel paar pööret paremale ja siis tõmbas muruplatsile tee ääres ja jäi seisma. Seda, miks ta kohe seisma ei jäänud, kui politsei tal järel oli, ei tea, sellele ei ole selgitust. Edasi kirjeldab O.G,

kuidas politsei ta kinni pidas, sh seda, kuidas talle paigaldati käerauad ning ta toimetati arestimajja.

Menetlusaluse isiku O.G-ga on andnud sarnaseid ütlusi politseiametnikest tunnistajad A.K. ja R.R..

Tunnistaja R.R. ütluste kohaselt oli ta 26.05.2019 patrullis koos abipolitseinik G.K. ja nad

said kella 12.09 ajal väljakutse X linna X ning seejärel kirjeldab, kuidas nad jõudis väljakutsekohta ning sõiduki Volvo XC90 reg.nr. XXX juurde, milles istus meesterahvas. Mees ei avanud nende korralduste peale sõiduki ust ega akent ning keeldus sõidukist välja

tulemast. Nad püüdsid mehega vestelda, kuid ta keeldus nendega vestlemast ning nõudis

4

naisterahva vabandamist. Kuna isik käitus autos väga hüsteeriliselt ning vehkis veljevõtmega, siis hoiatas ta isikut, et korralduse mittetäitmisel on ta sunnitud kasutama sundi, mis seisnes

sõiduki klaasi purustamises. Isik korduvatele korraldustele - avada sõiduki uks - ei reageerinud. Sõidukis olnud isik käivitas sõiduki mootori ning võttis kätte veljevõtme. Oli oht, et ta sõidab minema või teeb veljevõtmega endale viga või ründab sellega neid. Ta kutsus raadio teel teise patrulli appi. Kui teine patrull saabus, läks olukord kriitiliseks ja nad

otsustasid teleskoopnuiaga purustada sõiduki juhipoolse esimese küljeakna. Kuna see ei

õnnestunud, otsustas ta purustada sõiduki juhipoolse tagumise küljeklaasi. Klaas purunes esimese löögiga. Selle peale pani sõidukis olnud isik käigu sisse ja kihutas minema. Neile appi

tulnud patrull, patrullpolitseinik A.K. ja abipolitseinik N.P. sundpeatasid mõne aja pärast sõiduki Ihastes Hipodroomi tänaval. Ta tuvastas kinnipidamiskohas sõidukit juhtinud isiku, kelleks osutus O.G.

Tunnistaja A.K. kirjeldab ütlustes, kuidas ta oli 26.05.2019 patrullis koos abipolitseinik N.P., kui kella 12.17 ajal teatas patrull X, et neil on X linnas X juures abi vaja. Kohale jõudes nad nägid, et patrullpolitseinik R.R. vestles sõiduautos Volvo XC90 olnud meesterahvaga. Nad

hakkasid patrullsõidukit Volvo ette parkima nii, et oleks takistatud tema edasi liikumise

võimalus, kuid siis, kui nad hakkasid patrullsõidukit paremini panema, pani Volvo juht sõidukile käigu sisse ja sõitis minema. Ta lülitas patrullsõidukil sisse siniseja punase vilkuri ja alarmseadme ning asusid sõidukit jälitama. Mõisavahe tänava ja Kalda tee ringteel ta nägi, et sõiduk suundub suurel kiirusel Ihaste poole. Pallaste pst ja H. Mugasto tänava ristis jõudis

ta põgenevale Volvo XC90 reg. märgiga XXX järele. Sõiduki juht punase vilkuri ja

alarmseadmega antud peatumismärguandele ei reageerinud, vaid jätkas sõitu. Pallaste puiesteel oli kiirus 120 km/h. Sõiduk liikus Kasesalu tänavale, sõitis ka kõnniteedel. Lõpuks

õnnestus Hipodroomi 17 maja juures tal patrullsõidukiga Volvo edasisõitmine lõpetada –

suunas patrullsõiduki Volvole ette, sõites selle sõiduteelt kõrvale ning Volvot juhtinud

sõidukijuht oli sunnitud seisma jääma. Edasi kirjeldab tunnistaja O.G

kinnipidamist alates teleskoopnuia ja teenistusrelva kasutamisest kuni O.G-le käeraudade paigaldamiseni ning tema arestimajja paigutamiseni.

Menetlusaluse isiku ja tunnistajate A.K. ja R.R. ütlusi kinnitab ka sündmuse kohta tehtud

videosalvestis, kust esiteks on näha politseiametnike suhtlus naisterahvaga, keda menetlusalune isik nimetas oma pruudiks, sealt edasi politseiametnike poolt sõiduki Volvo XC90 juurde liikumine ning sõidukijuhiga vestlemine läbi suletud akna. Samuti on näha ja kuulda seda, kuidas politseiametnik annab korduvalt Volvos olevale isikule korralduse avada

aken, uks, tulla sõidukist välja, millele sõidukis olev isik ei allu. Edasi on näha, kuidas politseiametnik üritab mitmel korral purustada sõiduki juhipoolset esimest aknaklaasi ning

seejärel purustab juhipoolse tagumise küljeklaasi, mille peale sõidukijuht kiirendab

sündmuskohal minema. Edasi järgneb politseiametnike poolne sõiduki Volvo XC90 jälitamine, mis päädis juba teise politseipatrulli poolt peatatud sõiduki juurde jõudmisega. Edasi on näha politseiametnike poolt O.G kinnipidamisel tehtavad toimingud, sh talle käeraudade paigaldamine ja ta politseibussi paigutamine ning politsei suhtlus O.G-ga .

O.G poolt juhitud sõiduki peatamist kinnitab selle kohta 26.05.2019.a koostatud

protokoll, kust nähtub, et meetme kohaldamise alguseks oli 26.05.2019 kell 12.26 ja see toimus Hipodroomi tn 17, Tartu juures. Näha on, et peatumismärguanne anti sinise-punase vilkuriga ja sireeniga ning isik eiras peatumismärguannet ning tekitas põgenemisega ohtu teistele liiklejatele. Protokoll on allkirjastatud nii O.G kui ka meedet kohaldanud politseiametniku A.K.poolt.

5

Lisaks juba eelnevale, kust nähtub, et politseiametnikud purustasid O.G poolt

juhitud sõidukil mitu aknaklaasi, on selle kohta koostatud ka kaks valdusesse sisenemise

protokolli, so nii X juures kui ka Hipodroomi 17, Tartu toimunud sõidukisse sisenemiste kohta. Seejuures on näha, et esimesel juhul valdusesse sisenemine ebaõnnestus, kuna isik kihutas minema, kuid teisel juhul oli valdusesse sisenemine akende lõhkumise teel edukas.

Asjaolu, et sõidukit Volvo XC90 reg.nr. XXX juhtis O.G kinnitavad lisaks juba käsitletule 26.05.2019.a koostatud isiku kinnipidamise protokollid, millest nähtuvalt oli kinni peetud isikuks O.G, ik. XXX.

26.05.2019.a koostatud sõiduki hoiukohta teisaldamise akt tõendab seda, et sõiduk Volvo XC90 reg.nr. XXX, mis asus Hipodroomi tn 17, Tartu juures teisaldati hoiukohta X, X

Eeltoodu alusel tegi kohus kindlaks, et O.G juhtis 26.05.2019.a kella 12.24 paiku mootorsõidukit Volvo XC90 reg.nr. XXX Tartu linnas H. Mugasto tänaval ja edasi Pallase puiesteele, eirates tahtlikult liiklusjärelevalve teostaja poolt talle alarmsõidukilt Mercedes- Benz reg.nr. XXX ühel ajal sinise ja punase töötava vilkuriga antud peatumise märguannet ega peatunud. O.G poolt LS § 16 lg 2 ja LS § 200 lg 1 p 3 nõuete rikkumine õigesti kvalifitseeritud LS § 234 lg 1 järgi.

Kohus on seisukohal, et menetlusalune isik O.G pani LS § 234 lg 1 järgi

kvalifitseeritava väärteo toime tahtlikult, so vähemalt otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3

kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab seda või vähemalt möönab seda. Otsese tahtluse puhul on oluline, et isik teab kindlasti, et teo tulemusena saabub selline tagajärg, kuid viimane pole tema eesmärk.1 Menetlusalune isik O.G selgitas, kuidas ta X maja juurest minema sõitis ning soovis linnast välja sõita. Ühtlasi kinnitas ta, kuidas seda, et politsei talle järgnes, sai ta aru kuskil Ihastes, kus oli kitsam tänav – politseiautol töötasid vilkurid ja sireeni oli ka kuulda. Samuti on O.G ütlustest näha, et politsei poolt antud peatumismärguande peale, kuigi ta oli seda märganud, ta ei peatunud. O.G ütlustest selgub pigem seegi, et lõpuks tingis tema peatumise sõidukil tekkinud tehniline rike. Kohtu hinnangul puudub igasugune kahtlus, et O.G poolne X, Tartu juurest lahkumine ja seejärel Ihaste poole sõitmine

ning tema poolt märgatud politsei poolt antud peatumismärguande eiramine olid O.G teadlikeks otsusteks. Ühtlasi ei tule O.G ütlustest välja, et ta ei oleks aru

saanud, et politsei poolt antud peatumismärguanne on antud tema peatamiseks. Seega sai O.G kahtlusteta aru, et ta eirab politsei poolt antud peatumismärguannet.

Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud O.G käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid.

KOHTU SEISUKOHT KARISTUSE OSAS

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huvisid.

1 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2015, § 16 komm. 14

6

Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks

karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse

süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

otsused asjades nr

3-1-1-77-11 3-1-1-52-13 , p 11 ja nr , p 19). Lisaks isiku süüle tuleb

KarS § 56 kohaselt arvestada erija üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr , p 7 ja nr , p 3-1-1-76-12 3-1-1-52-13 19).2

Varasemaid karistatusi saab uue karistuse mõistmisel arvestada tingimusel, et need ei ole karistusregistrist kustutatud ja et need varasemad õigusrikkumised on seotud uue süüteoga.3

KarS § 47 lg 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada

rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot. LS § 234 lg 1 järgi kvalifitseeritava rikkumise toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 200 trahviühikut, arest või juhtimisõiguse äravõtmine kuni kahekümne nelja kuuni.

Arvestades, et LS § 234 lg 1 järgi on rahatrahvi määramise korral selle maksimaalseks määraks 200 trahviühikut, on rahatrahvi keskmiseks määraks 100 trahviühikut.

Kohtuväline menetleja määras O.G-le LS § 234 lg 1 järgi karistuseks rahatrahvi 125 trahviühikut, so 500 eurot.

Kohus ei ole tuvastanud, et O.G puhul esineks KarS § 58 sätestatud karistust

raskendavaid asjaolusid. Selliste asjaolude esinemist ei ole tuvastanud ka kohtuväline

menetleja. Kohtuväline menetleja on otsuses märkinud, et O.G puhul esineb karistust kergendava asjaoluna kahetsus. Kohus nõustub selles osas kohtuvälise menetleja

poolt sedastatuga, kuivõrd O.G on antud ütlustes toimepandu üle kahetsust avaldanud, märkides lisaks, et ei ole tehtu üle uhke.

Kohtu käsutuses olevast 27.05.2019 koostatud karistusregistri teatisest nähtub, et O.G on üks kehtiv kriminaalkaristus: ta tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 22.11.2006.a otsusega KarS § 424 järgi ning mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust, mis asendati 240 tunni üldkasuliku tööga. Lisaks võeti O.G-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks. Teatise kohaselt karistuse täitmise info puudub. Kohtuväline menetleja on

O.G-le karistuse määramisel tuginenud antud karistusele kui kehtivale. O.G on esitatud kaebuses aga nimetatud kriminaalkaristuse kehtivuse kahtluse alla seadnud. Nimetatud karistusregistri teatise kohaselt O.G väärteokorras karistatud ei ole.

Kohus nõustub siinkohal menetlusaluse isiku O.G poolt viidatuga ja leiab, et nimetatud kriminaalkaristus ei ole kehtiv ja peaks olema arhiveeritud. Nimetatud järelduse tegemisel tugineb kohus Kohtute Infosüsteemist nähtuvale, kust selgub, et O.G osas ei ole nimetatud karistuse täitmisele pööramiseks erakorralist ettekannet kohtule esitatud ning samuti ei nähtu kohtu käsutuses olevast karistusregistri teatisest, et nimetatud karistus oleks täitmisele pööratud seetõttu, et O.G oleks üldkasulik töö tegemata jäänud. Alates 01.10.2013 on kehtetud karistusregistri seaduse (edaspidi KarRS) sätted, mis nägid ette

2 Riigikohtu 20.03.2017.a lahend nr 3-1-1-6-17 3 Riigikohtu 20.03.2017.a lahend nr 3-1-1-6-17

7

karistusandmete kustumise tähtaja katkemise juhul, kui isik pani enne karistusandmete kustumise tähtaja möödumist toime uue kuriteo. Samas ei nähtu kohtu käsutuses olevatest andmetest, et O.G oleks enne Tartu Maakohtu 22.11.2006.a otsuse karistusandmete kustumise tähtaja möödumist pannud toime uue kuriteo, st, et tema puhul puudub alus rääkida

karistuse andmete kulgemise tähtaja katkemisest. Kuivõrd nii O.G-le Tartu Maakohtu 22.11.2006.a otsusega karistuse mõistmisel kui ka käesoleval ajal sätestab KarRS § 24 lg 1 p 7, et karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui üldkasuliku

töö sooritamisest on möödunud 3 aastat ning kuivõrd käesolevaks ajaks on maakohtu

süüdimõistva otsuse jõustumisest möödunud juba pea 13 aastat, on kohus seisukohal, et O.G ei omanud ei väärteo toimepanemise ajal ega oma ka käesoleval ajal kehtivat

kriminaalkaristust. Kohus tegi selles osas ka karistusregistrit haldavale Registrite ja

Infosüsteemide Keskusele (edaspidi RIK) pöördumise, paludes O.G karistusandmeid kontrollida ja neid vajadusel parandada. Pöördumise tulemusena teatas RIK, et kriminaalkaristus on parandatud ja kantud üle arhiivi. Seega asub kohus seisukohale, et O.G oli väärteo toimepanemise ajal nii kriminaalkui ka väärteokorras karistamata isik.

Süü suuruse hindamisel arvestab kohus, et O.G pani väärteo toime lõunasel ajal,

kus liiklustihedus on mõnevõrra suurem, suuremat liiklustihendust on nentinud ka menetlusalune isik ise, ning ühtlasi arvestades, et tunnistaja A.K.ütlustest tuleneb, et O.G , lisaks sellele, et ta eiras politsei poolt antud peatumismärguannet ja ei peatunud, ületas ta asulasisesel teel politsei eest ära sõites ka lubatud suurimat sõidukiirust: tunnistaja sõnul oli Pallase puiesteel O.G poolt juhitud sõiduki kiiruseks 120 km/h. Kiiruse ületamist on möönnud ka O.G ise. Lisaks arvestab kohus sedagi, et tunnistaja A.K.ütlustest tuleneb, et O.G ei liigelnud politsei eest ära sõites ainult sõiduteel, vaid sõitis ka

kõnniteedel. Neid asjaolusid arvestades hindab kohus O.G süü keskmisest suuremaks.

Eeltoodule tuginedes ning arvestades, et kohtuväline menetleja määras O.G-le keskmisest mõnevõrra kõrgema karistuse, tuginedes seejuures eelnevast nähtuvalt ekslikult

kriminaalkaristusele, mis pidanuks olema arhiveeritud, on kohus seisukohal, et O.G on võimalik karistada karistusega karistusmäära keskmises määras, määrates talle LS § 234 lg 1 järgi kvalifitseeritava rikkumise toimepanemise eest karistuseks rahatrahvi 100 trahviühikut, so 400 eurot.

Marju Persidskaja kohtunik