1-18-3323/34 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1 18-3323 –

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 02.09.2019. a, Tallinna kohtumaja Kriminaalhooldusasja number 1 18-3323 – Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungi s

ekretär Kristina Tomtšakovskaja Tõlk Zemfira Lampmann Kriminaalhooldusametnik Mari Nurms Kaitsja Liis Suik

Kriminaalhooldusasja sisu

Viru Vangla kolmanda üksuse Harju piirkonna kriminaalhooldusametniku Liis Lillemets-Koppeni erakorraline

ettekanne R.A-le Harju Maakohtu 02.05.2018. a otsusega mõistetu ärakandmata karistuse täitmisele d osaliselt ja pööramiseks Kriminaalhooldusalune R.A (ik: XXX; elukoht: xxxx) Süüdi mõistetud Harju Maakohtu 02.05.2018. a kohtuotsusega. Kriminaalhoolduse o 18.07.2019. lõpp li a. Kohtuistungi toimumise aeg, te koht

17.06.2019. a, 26.08.2019. a, Tallinna kohtumaja, avalik kohtuistung

RESOLUTSIOON

1. KarS § 69 alusel pöörata täitmisele lg 6 R.A-le

Harju Maakohtu 02.05.2018.

a otsusega mõistetud ja osaliselt rakandmata karistus 4 (neli) d ja 7 (seitse) ä – kuu päeva vangistust.

2. Kohustada R.A ilmuma kohtumääruse

2

jõustumisel karistuse kandmisele Tallinna Vanglasse

(aadressil: Linnaaru tee 5, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa).

3. R.A karistuse kandmise algust lugeda alates

tema karistuse kandmisele ilmumisest või tema kinnipidamisest.

4. R.A elukohast suhtes valida tõkendiks –

lahkumise keeld kuni kohtumääruse jõustumiseni. Kohtumääruse jõustumisel tõkend tühistada.

5.

KrMS § 180 alusel mõista R.A-lt välja

menetluskuluna osa tasu õigusabi osutamise eest summas 45 (nelik viis eurot), mis tuleb tasuda € ümmend 1 (ühe) kuu

jooksul kohtumääruse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti

arveldusarvele. KrMS § 159 lg 3 kohaselt makseinfo

(kontod ja viitenumber) menetluskulu tasumiseks

edastatakse R.A-le eraldi dokumendina. Kui

menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu.

6. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta osa menetluskulu – tasu õig € (nelikümmend viis eurot) usabi osutamise eest 45 - riigi kanda.

Määrus väljastada Põhja R.A-le ,

Ringkonnaprokuratuurile, Tallinna Vanglale, Viru Vangla kolmanda üksuse Harju piirkonnale ja PPA Põhja prefektuurile. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse

alates päevast, mil isik kohtumäärusest teada sai või pidi teada saama, määruse koostanud kohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Harju Maakohtu 02.05.2018. a otsusega tunnistati R.A 215 lg 2 p 1 - süüdi KarS § §

25 lg 2

- järgi ja karistati teda KarS § 65 lg 2, KarS § 74 lg 5 alusel 10 kuu ja 27 päevase vangistusega. KarS § 69 , 4 alusel mõistetud vangistus asendati üldkasuliku tööga lg 1, 2, 3 327 tunni ulatuses, mille tegemise tähtajaks määrati 1 aasta alates kohtuotsuse jõustumisest.

Määrati, et R.A peab üldkasuliku töö tegemise ajal täitma KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi kriminaalhooldaja järelevalve all. KarS § 75 lg 2 p 2,

8 alusel määrati R.A-le lisakohustuseks - mitte tarvitada alkoholi ja osaleda sotsiaalprogrammis. Kohtuotsus jõustus 18.05.2018. a.

Harju Maakohtu 11.10.2018. a kohtumäärusega jäeti rahuldamata kriminaalhooldaja taotlus

pöörata KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele R.A-le Harju Maakohtu 02.05.2018.a otsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus. Määrati R.A-le lisakohustus -

vestelda psühholoogiga kriminaalhooldusametniku poolt määratud ajal. Pikendati Kirill

3

R.A-le üldkasuliku töö tegemise tähtaega 2 kuu võrra, s.o kuni 18.07.2019. a. R.A

vabastati viivitamatult vahi alt. Loeti R.A vahi all viibitud aeg 04.10.- 11.10.2018. a, s.o 8 päeva vangistust karistusaja hulka. Kohtumäärus jõustus 27.10.2018. a.

Viru Vangla kolmanda üksuse Harju piirkonna kriminaalhooldusametnik esitas 06.06.2019. a

Harju Maakohtule erakorralise ettekande, mille taotleb R.A karistuse täitmisele

pööramist. Erakorralise ettekande kohaselt kriminaalhooldusalune R.A hoiab kõrvale üldkasuliku töö sooritamisest. Alates jaanuarist 2019. a ei ole R.A sooritanud üheski kuus üldkasulikku tööd vastavalt määratule. R.A on sooritanud üldkasulikku

tööd alljärgnevalt: jaanuaris 2019. a oli määratud R.A sooritada 60 tundi, millest

sooritas 8 tundi; veebruaris 2019. a oli määratud R.A sooritada 18 tundi, millest sooritas 0 tundi; märtsis 2019. a oli määratud R.A sooritada 18 tundi, millest sooritas 0 tundi; aprillis 2019. a oli määratud R.A sooritada 69 tundi, millest sooritas 24 tundi; jaanuaris 2019. a andis kriminaalhooldusametnik R.A-le võimaluse oma üldkasuliku töö tunnid siiski tähtaegselt ära teha ning jaotas tegemata tunnid ülejäänud perioodile. R.A-le

on koostatud 15.04.2019. a kirjalik hoiatus veebruaris ja märtsis 2019. a

üldkasulikust tööst kõrvale hoidmise kohta ning antud talle viimane võimalus näidata üles

motivatsiooni talle määratud üldkasuliku töö tunnid tähtaegselt sooritada. Lähtudes eelpool

toodust teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku pöörata R.A-le mõistetud ja

kandmata karistus täitmisele sooritamata üldkasuliku töö tundide ulatuses. Arvestades, et R.A-le on antud korduvalt võimalusi oma karistust vabaduses kanda ning sooritada

üldkasulikku tööd ei ole ta seda võimalust kasutanud ja hoiab järjepidevalt kõrvale üldkasuliku töö sooritamisest. Samuti on ta korduvalt kriminaalhooldusametnikule väitnud, et

hakkab korrektselt üldkasulikku tööd sooritama, kuid seda siiski teinud ei ole. Arvestades

isiku senist käitumist ja hoolimatut suhtumist temale määratud karistusse ja antud

võimalustesse on kriminaalhooldusametniku ettepanek vastavalt KarS § 69 lg 6 pöörata - karistus täitmisele.

Harju Maakohtu 18.06.2019. a kohtumäärusega määrati teostada R.A suhtes ambulatoorne kohtupsühhiaatriline ekspertiis.

SA PERH-i psühhiaatrikliiniku vaimse tervise uurimise kabinetis 04.07.2019. a teostatud ambulatoorsest kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktist nr 7.1 nähtub, et R.A ei -3/160

esine psüühika ja käitumishäireid, mida tuleks käsitleda süüdimatusseisundis meditsiinilise -

kriteeriumina. R.A esinevad aktiivsus- ja tähelepanuhäire ja hüperkineetilise käitumishäire sümptomid. t võimeline osalema R.A on oma vaimse seisundi pooles

menetlustoimingutes ja kanda süüdimõistmisel karistust. R.A ei ole oma vaimse

seisundi poolt praegu ühiskonnaohtlik, ta ei vaja psühhiaatrilise sundravi kohaldamist. Ta võib oma tervisliku seisundi poolt kanda vanglakaristust, alluda kriminaalhooldusele ja täita kriminaalhoolduse nõudeid KarS § 75 lg 1 p 1 – 6 alusel ning teha üldkasuliku töö tunde. Ta

ei vaja meditsiinilise mõjutusvahendi kohaldamist, ta võib pöörduda psühhiaatrilise abi saamiseks psühhiaatrile vastavalt psühhiaatrilise abi seadusele. Kriminaalhooldusametnik teatas kohtuistungil, et ta jääb erakorralises ettekandes toodu

juurde, taotles kohtuistungil R.A R.A karistuse täitmisele pööramist. käis

registreerimisel 16.07.2019. a ja ta talle koostati uus töögraafik, mida ta täitis, kuid sellest hoolimata on tal palju üldkasuliku töö tunde tegemata. Kriminaalhooldusametnik pakkus talle tööd teise tööandja juures, kuid isik loobus sellest, ta ei tulnud töö tegemiseks kohale.

Kriminaalhooldusalune taotles kohtuistungil talle mõistetud karistuse mitte täitmisele

pööramist. Ta ei teinud teises kohas üldkasulikku tööd, kuna ta pidi kaugele teatas, et ta

4 sõitma ega jõudnud õigeks ajaks kohale. Ta soovib teha üldkasuliku töö tunde edasi. Ta vajab psühholoogi ja psühhiaatri abi. Tema rikkumised tulenevad tema hüperaktiivsusest.

Tunnistaja Larissa R.A selgitas kohtuistungil, et ta proovis R.A üldkasuliku töö tundide tegemist kontrollida ning viis ise paaril korral öd tegema. R.A-le on mehe tö määratud osaline töövõime, puue on määratud kuni väga 2022. aastani. Kodus on lapselaps närviline, temaga on raske hakkama saada.

Kaitsja taotles kohtuistungil mitte pöörata R.A karistust täitmisele. Isikul on

psühhiline probleem ning seetõttu ta ei suuda oma kohustusi korrektselt täita. Isikul on vanaema, kes on nõus tema toetama. Taotles panna R.A-le kohustus teha üldkasuliku töö tunde edasi ning käia psühhiaatri vastuvõtul.

K ui arS § 69 lg 6 kohaselt, k süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi

kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda

kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva

seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva

paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele

mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel

arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe

päeva aresti või vangistusega. Alla kümne päevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga.

Kohus, kriminaalhooldusametniku, kriminaalhooldusaluse ja tema kohtuistungil ärakuulanud kaitsja ning tunnistaja seisukohad ning tutvunud esitatud kriminaalhooldusmaterjalidega ning

ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktiga nr 7.1-3/160 leiab, et

kriminaalhooldusametniku taotlus R.A-le Harju Maakohtu 02.05.2018. a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks põhjendatud ja osaliselt ja on kuulub rahuldamisele.

Kohtu hinnangul esinevad alused karistuse R.A, kelle täitmisele pööramiseks, kuna

suhtes ei pööratud mõistetud karistust täitmisele ning olles teadlik talle määratud

kontrollnõuetest ja kohustustest, oleks pidanud näitama, et teda võib usaldada, mitte

tegutsema vastutustundetult ning suhtuma ükskõikselt kriminaalhooldusesse ja sellega

kaasnevatesse kohustustesse. Kriminaalhooldusametnik jäi kohtuistungil arvamusele, et kriminaalhooldusalune R.A hoidis kõrvale üldkasuliku töö sooritamisest. Alates jaanuarist 2019. a ei sooritanud R.A mitte talle üheski kuus üldkasulikku tööd vastavalt määratule. R.A on sooritanud üldkasulikku tööd alljärgnevalt: jaanuaris 2019. a oli

määratud R.A sooritada 60 tundi, millest sooritas 8 tundi; veebruaris 2019. a oli määratud R.A sooritada 18 tundi, millest sooritas 0 tundi; märtsis 2019. a oli määratud

R.A sooritada 18 tundi, millest sooritas 0 tundi; aprillis 2019. a oli määratud R.A

sooritada 69 tundi, millest sooritas 24 tundi; jaanuaris 2019. a andis

kriminaalhooldusametnik R.A-le võimaluse oma üldkasuliku töö tunnid siiski tähtaegselt ära teha ning jaotas tegemata tunnid ülejäänud perioodile. R.A-le koostati

15.04.2019. a kirjalik hoiatus veebruaris ja märtsis 2019. a üldkasulikust tööst kõrvale hoidmise kohta ning antud talle viimane võimalus näidata üles motivatsiooni talle määratud

üldkasuliku töö tunnid tähtaegselt sooritada. Lähtudes eelpool toodust teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku pöörata R.A-le mõistetud ja kandmata karistus

täitmisele sooritamata üldkasuliku töö tundide ulatuses. Arvestades, et R.A-le on antud korduvalt võimalusi oma karistust vabaduses kanda ning sooritada üldkasulikku tööd ei

5 ole ta seda võimalust kasutanud ja hoiab järjepidevalt kõrvale üldkasuliku töö sooritamisest.

Samuti on ta korduvalt kriminaalhooldusametnikule väitnud, et hakkab korrektselt üldkasulikku tööd sooritama, kuid seda siiski teinud ei ole.

Kriminaalhooldusametnik jäi ka kohtuistungil seisukohale, et R.A karistus tuleb

täitmisele pöörata. Isikule määratud viimast ajagraafikut täitis ta korralikult, aga kuna tegemata tundide arv oli suur, siis kõike ta ära teha ei jõudnud. tunde

R.A tunnistas kohtuistungil, et de ajagraafikute ta ei teinud üldkasuliku töö tun

kohaselt, kuna tema hüperaktiivsus segas teda. Ta otsib praegusel ajal endale tööd ning on praegusel ajal sellega hõivatud.

Kohtu hinnangul on R.A Kohus põhjendatud karistuse täitmisele pööramine.

menetleb juba 2. erakorralist ettekannet R.A suhtes samas kriminaalasjas ja

kriminaalhooldaja on talle teinud kaks kirjalikku hoiatust, kuid isik ei ole sellest järeldusi teinud.

Kriminaalhooldusalune põhjendas üldkasuliku töö tundide mittetegemist tervislike

probleemidega, kuid kohtu hinnangul ei saa tema tervislik olukord olla põhjenduseks

üldkasuliku töö mittetegemisele. R.A suhtes läbi viidud ambulatoorses kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktis nr 7.1 3/160 tuli psühhiaater järeldusele, et R.A - ei esin - e psüühika ja käitumishäireid, mida tuleks käsitleda süüdimatusseisundis meditsiinilise

kriteeriumina ja tal esinevad vaid aktiivsus- ja tähelepanuhäire ja hüperkineetilise käitumishäire sümptomid. R.A on oma vaimse seisundi poolest võimeline osalema

menetlustoimingutes ja kanda süüdimõistmisel karistust. Samuti asus ekspert psühhiaater - seisukohale, et R.A võib oma tervisliku seisundi poolt kanda vanglakaristust, alluda kriminaalhooldusele ja täita kriminaalhoolduse nõudeid KarS § 75 lg – 1 p 1 6 alusel ning

teha üldkasuliku töö tunde. Erakorralisest ettekandest nähtub, et R.A ei teinud

üldkasuliku töö tunde ka põhjus el, et ta töötas oma põhitöökohal, käis sünnipäeval, telefon t oli katki hta esitanud ei ole. või oli haige, kuid arstitõendit ta selle ko R.A taotles kohtuistungil võimaldada tal teha ära talle kohtuotsusega määratud ja seni tegemata 127 tundi üldkasulikku tööd. Kohtu hinnangul ei ole see enam otstarbekas. Kohus andis isikule eelmise erakorralise ettekande menetlemisel võimaluse jätkata üldkasuliku töö

tundide tegemist ja R.A viibis isegi 8 päeva vanglas vahi all, kuna ta ei ilmunud kohtuistungil ja kuulutati tagaotsitavaks. Kuid sellest hoolimata R.A sellest järeldusi ei teinud. 2019. a veebruaris l – märtsis ei sooritanud ta mitte ühtegi üldkasu iku töö tundi. Lisaks

isik lubas korduvalt nii kriminaalhooldusamentikule kui ka kohtule, et edaspidi täidab ta

kriminaalhoolduse kohustusi korralikult, mis aga ei osutunud tõeks. Kaitsja taotles

võimaldada R.A teha üldkasuliku töö tunde edasi, kuna teda toetab tema vanaema.

Kuid R.A vanaema on juba kogu kriminaalhoolduse aja R.A toetanud

üldkasuliku töö tundide tegemisel. Vanaema on korduvalt viinud isik üldkasulikule tööle, ut kuid sellest ei piisanud, et R.A oleks tähtaegselt ära teinud talle kohtu poolt määratud tunnid

. Seetõttu ei ole kohtu hinnangul enam põhjendatud pikendada veelkord talle määratud üldkasuliku tegemise tähtaega. poolt kriminaalhoolduse kohustuste mittetä R.A itmine näitab tema äärmiselt hooletut ja ükskõikset suhtumist kohtu poolt talle määratud kohustuste täitmisesse.

Kohus otsust tehes andis R.A-le võimaluse karistust vabaduses kanda, kuid

kriminaalhooldusalune ei ole saanud aru talle kohtu poolt pakutud võimalusest ning ta kuritarvitas kohtu usaldust ning rikkus kohtu hinnangul kriminaalhoolduse tahtlikult. nõudeid

Kohus leiab, et R.A-le kohtuotsusega määratud kriminaalhoolduse kohustuste

rikkumine oli kriminaalhooldusaluse teadlik valik, millega ta väljendas oma suhtumist talle

kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisesse. Kohtuotsuse täitmisele allutatud isikul ei ole

antud kaalutlusõigus millal või kuidas jõustunud kohtulahendit täita või see vastavalt isiku soovile üldse täitmata jätta.

Kohus on seisukohal, et R.A käesoleval ajal on suhtes karistuse eesmärgi

saavutamine võimalik ainuüksi selle reaalsele täitmisele pööramisega, mistõttu tuleb Kirill

6 R.A-le Harju Maakohtu 02.05.2018 ja osaliselt rakandmata karistus . a otsusega mõistetud ä – päeva KarS § alusel täitmisele pöörata. 4 kuud ja 7 vangistust - 69 lg 6

Kohus on arvamusel, et R.A t suhtub talle kohtu poolt määratud kohustus e täitmisesse vastutustundetult ja

ükskõikselt ning tema suhtes ei ole võimalik kriminaalhooldust läbi viia, mistõttu tuleb tal selle eest ka vastutada ning põhjendatud on kandmata jäänud karistus täitmisele pöörata. e osa

Kohus jätab kaitsjatasu osaliselt riigi kanda, kuna isik on töötu ega oma sissetulekut.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/