3-19-1359/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Määruse tegemise aeg ja koht

02.09.2019, Tallinn

Haldusasja number

3-19-1359

Haldusasi

Vana Projekt OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti

27.03.2019 maksuotsuse nr 12.2-3/044016-19 ja

24.05.2019 vaideotsuse nr 6-1/4374-2 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Vana Projekt OÜ, volitatud esindaja

Aleksandra Hlebnikova-Stepanova

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja

Aiki Meister

Menetlustoiming

Kaebetähtaja ennistamise taotluse lahendamine ja

menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Lugeda Vana Projekt OÜ kaebus esitatuks kaebetähtaja rikkumisega.

2. Jätta kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldamata ja lõpetada haldusasja menetlus.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

4. Tagastada Vana Projekt OÜ-le tema poolt 08.08.2019 tasutud riigilõiv 492,93 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 3, §

155 lg 5, § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA SENINE MENETLUSKÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) tegi 27.03.2019 maksuotsuse nr 12.2-3/044016-19, millega

kohustas Vana Projekt OÜ-d tasuma maksusumma 16 431,15 eurot.

2. Vana Projekt OÜ esitas 25.04.2019 maksuotsuse peale vaide, mille MTA jättis 24.05.2019

vaideotsusega nr 6-1/4374-2 rahuldamata. Vana Projekt OÜ volitatud esindaja kinnitas

27.05.2019 vaideotsuse kättesaamist.

3. Vana Projekt OÜ esitas MTA-le 26.06.2019 kaebuse MTA 24.05.2019 vaideotsuse peale.

3-19-1359

2(4)

4. MTA selgitas Vana Projekt OÜ-le 08.07.2019 vastuses, et MTA-l puudub pädevus

vaideotsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamiseks ning selline kaebus tuleb esitada

halduskohtusse.

5. Vana Projekt OÜ (kaebaja) esitas 17.07.2019 kohtule kaebuse, milles taotles MTA

27.03.2019 maksuotsuse läbivaatamist ja kustutamist ning 24.05.2019 vaideotsuse tühistamist.

6. Kohus jättis 08.08.2019 määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale kaebuse puuduste

kõrvaldamiseks 15-päevase tähtaja. Kaebajal tuli mh täpsustada kaebuse nõudeid ning esitada

kaebuse tähtaegsust kinnitavad tõendid või kaebetähtaja ennistamise põhjendatud taotlus.

7. Kaebaja vastas kohtule 09.08.2019. Kaebaja teatas mh, et taotleb kaebusega nii

maksuotsuse kui ka vaideotsuse tühistamist ning seda, et sai MTA 24.05.2019 vaideotsuse kätte

27.05.2019, millele ta esitas 26.06.2019 kaebuse MTA-le. Kaebaja sai MTA-lt 08.07.2019

vastuse ning vastavalt sellele vastusele esitas ta kaebuse halduskohtule. Kaebaja palub kohtul

kaebetähtaeg ennistada.

8. Kohus võttis 14.08.2019 määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks MTA ning

kohustas vastustajat esitama 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates kirjalik

seisukoht kaebaja kaebetähtaja ennistamise taotlusele ning sellega seotud asjakohased tõendid.

9. MTA leiab 28.08.2019 seisukohas, et kaebetähtaega on ületatud ning palub jätta

kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldamata.

1) Kuna kaebaja esitas kaebuse esitamiseks ettenähtud 30 päeva jooksul MTA-le 26.06.2019

kaebuse, siis saab teha järelduse, et kaebajal objektiivseid takistusi halduskohtule tähtaegse

kaebuse esitamiseks ei olnud. Kaebaja võinuks 26.06.2019 kaebuse saata ka halduskohtule.

2) Kaebajal ei olnud tähtaegse kaebuse esitamiseks ka selliseid takistusi, mis võisid tuleneda

õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimusest protsessitoimingutes. Vaideotsuses on

selgitatud vaideotsuse vaidlustamise korda ning vajadust vaideotsuse vaidlustamise soovi

korral pöörduda halduskohtusse. Lisaks on MTA saatnud kaebaja volitatud esindajale

21.06.2019 e-kirja (seda küll teises, mitte kaebaja vaidemenetluses), milles selgitanud, et

vaideotsuse vaidlustamiseks on maksukohustuslasel võimalik pöörduda halduskohtusse, mitte

MTA poole.

3) Kaebaja MTA-le saadetud 26.06.2019 kaebus on esitatud mitte vaideotsuse kehtetuks

tunnistamise või tühistamise taotlusega, vaid taotlusega kontrollida üle kontrollikäik, mis on

seotud 24.04.2018 korraldusega nr 12.2-3/044016-19. Samuti on see kaebus esitatud MTA

peadirektorile ja sisekontrolli osakonnale ja pealkirjastatud kui kaebus ametniku tegevuse

kohta. Seega on kaebaja volitatud esindaja aru saanud, et vaideotsust ta MTA kaudu vaidlustada

ei saa ning on seetõttu pöördunud MTA poole kaebusega ametniku tegevuse peale, mitte

taotlusega vaideotsuse või maksuotsuse kehtetuks tunnistamiseks. Järelikult on kaebaja

teadlikult vältinud halduskohtu poole pöördumist.

4) Kui kaebaja volitatud esindaja võis eeltoodud asjaoludest hoolimata olla siiski eksimuses

protsessitoimingutes, siis oleks kaebaja kui juriidilise isiku seaduslikud esindajad ise pidanud

olema võimelised ja piisavalt hoolikad, et selgitada välja halduskohtusse pöördumise kord ja

tähtajad.

10. Kaebaja esitas 29.08.2019 kohtule seisukoha, milles palub haldusasja menetluse jätkamist.

Kaebajale jääb arusaamatuks, miks MTA esitas käesolevas asjas 21.06.2019 e-kirja, mis ei ole

seotud kaebaja vaide- ega kohtumenetlusega. Kaebaja on proovinud leida vaidlusele lahendust,

3-19-1359

3(4)

esitades kaebuse MTA sisekontrolli osakonnale, ent ei saanud MTA-lt selgitusi. Kaebaja õigusi

on vaidemenetluses rikutud.

KOHTU PÕHJENDUSED

11. HKMS § 124 lg 1 järgi kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt,

ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse.

12. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et kaebaja volitatud esindaja sai MTA 24.05.2019

vaideotsuse kätte 27.05.2019. HKMS § 47 lg-st 2 tulenevalt võib kaebuse esitada 30 päeva

jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend. Seega

oli kohtule kaebuse esitamiseks viimane päev 26.06.2019. Kaebus saabus halduskohtusse aga

17.07.2019 ning seega on kaebus esitatud kaebetähtaega ületades.

13. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud

menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei

saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel.

Kohtule ei nähtu kaebusest ega kaebaja hilisematest avaldustest mõjuvaid põhjuseid tähtaja

ennistamiseks. Praegusel juhul on selge, et kaebajal objektiivseid takistusi kaebuse tähtaegseks

esitamiseks ei esinenud. Kaebajale tehtud 24.05.2019 vaideotsuses sisaldub vaidlustamisviide,

s.t kaebajale on selgitatud halduskohtusse kaebuse esitamise võimalust. Hoolimata sellest on

kaebaja kaebetähtaja viimasel päeval pöördunud kaebusega MTA poole, mitte halduskohtu

poole. Kaebetähtaja kulgemist ei lükka edasi igasugused kohtuvälise vaidluse lahendamise

katsed, vaid üksnes seadusega reguleeritud kohtueelne menetlus, nt vaidemenetlus (vt

Riigikohtu 09.05.2008 määrus asjas nr 3-3-1-22-08, p 11). Arvestades, et kaebaja oli juba

läbinud kohtueelse menetluse (vaidemenetluse) ning vaideotsuses sisaldub vaidlustamisviide,

ei saanud kaebaja eeldada, et halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg lükkub edasi ajaks, mil

ta proovib veel kord leida kohtuvälist lahendust MTA-ga.

Sealjuures on kohtu hinnangul asjakohane ka MTA esitatud 21.06.2019 e-kiri kaebaja volitatud

esindajale. Nimetatud kirjas on maksuhaldur kaebaja volitatud esindajale (kes esindab kaebajat

ka käesolevas asjas) selgitanud, et vaideotsuse vaidlustamiseks on võimalik pöörduda kohtusse,

mitte maksuhalduri poole. See, et maksuhaldur on viidatud e-kirja saatnud teises, mitte

kaebajaga seotud vaidemenetluses, ei oma praegusel juhul tähtsust - vaidlustamise kord on

sama kõigis menetlustes ning nimetatud kirjast tulenevalt ei saanud vastav kord olla kaebaja

volitatud esindajale teadmata (lisaks on vaidlustamise kord märgitud ka kaebajale tehtud

vaideotsusesse, nagu kohus eelnevalt viitas).

Oluline on ka märkida, et kaebajale 08.07.2019 saadetud maksuhalduri kirjas sisaldub sisuliselt

samasisuline vaidlustamise korra selgitus nagu kaebaja volitatud esindajale saadetud

21.06.2019 e-kirjas ning praeguses asjas vaidlustatud vaideotsuses. Seega ei ole usutav, et alles

pärast 08.07.2019 saadetud kirja mõistis kaebaja volitatud esindaja, et tal tuleb vaidluse

lahendamiseks pöörduda halduskohtusse.

Kohtu hinnangul saab eelnevast järeldada, et kaebajal oli juba vaidlusaluste haldusaktide

kaebetähtaja jooksul olemas vajalik teave haldusaktide vaidlustamise korra kohta ning kaebaja

viivitas põhjendamatult kohtule kaebuse esitamisega. Ka juhul kui vaidlustamise kord jäi

kaebaja volitatud esindajale vaatamata korduvatele selgitustele ebaselgeks, ei ole see alus

kaebetähtaja ennistamiseks. Juriidiline isik peab korraldama enda tegevust kooskõlas

õigusnormidega, sh olema võimeline orienteeruma haldusaktide vaidlustamise korras ning

kasutama vajadusel professionaalset õigusabi.

3-19-1359

4(4)

14. Eelnevast tulenevalt jätab kohus kaebaja kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata

ning lõpetab HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 alusel asja menetluse.

15. Kohus selgitab kaebajale, et menetluse lõpetamise korral puudub kaebajal õigus pöörduda

sama nõudega samal alusel esitatud kaebusega uuesti kohtu poole (HKMS § 155 lg 6, § 43 lg 1

p 2).

16. HKMS § 108 lg 4 järgi kannab kaebaja menetluskulud menetluse lõpetamise korral.

Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud ning see ei oleks ka kehtiva

kohtupraktika järgi põhjendatud, kuna praegune vaidlus ei väljunud vastustaja igapäevase

põhitegevuse raamidest. Seetõttu jätab kohus menetlusosaliste võimalikud menetluskulud

nende endi kanda (HKMS § 109 lg 1).

17. HKMS § 104 lg 5 p 4 järgi tagastatakse riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152

lg 1 p 2 alusel. Kuna kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel, siis tagastab kohus

kaebajale 08.08.2019 kaebuselt tasutud riigilõivu 492,93 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee

Kohtunik