1-17-8351/42 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

2. september 2019, Võru Kriminaalasja number 1-17-8351 Kriminaalasja nimetus Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne F.B-le mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks Kohtunik Erkki Hirsnik Istungisekretär Kristel Toots Süüdimõistetu F.B . Isikukood XXX; kohtu määratud elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxx Kriminaalhooldusametnik Tartu Vangla kriminalhooldusosakonna Võru esinduse kriminaalhooldusametnik Lauri Kasak Asja arutamine kohtuistung, 2. september 2019

RESOLUTSIOON

1. - Pöörata täitmisele Tartu Maakohtu 15. septembri 2017 otsusega kriminaalasjas nr 1 17-8351 mõistetud karistuse ärakandmata osa ning saata F.B vanglasse karistust kandma 1 aastaks 5 kuuks ja 22

päevaks.

2. Kohustada F.B ilmuma karistuse kandmiseks vanglasse kohtust saadetavas

teatises märgitud ajal. Arvestada F.B karistuse kandmise aja algust alates tema ilmumisest vanglasse karistust kandma.

Edasikaebamise kord Määruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu kirjalik Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

PÕHIOSA

Kohtuotsus

1. Tartu Maakohtu 15. septembri 2017 otsusega mõisteti F.B süüdi KarS § 424 ja § 329 järgi ja KarS § 63 lg 1 alusel karistati teda vangistusega 10 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 10. augusti 2017 otsusega mõistetud karistuse

2

ärakandmata osa

1 aasta 6 kuu ja 28 päeva võrra ja mõisteti F.B , s.o se vangistuse liitkaristuseks 2 aastat 4 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati F.B eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja loeti F.B karistuse kandmise aja algust alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest s.o alates 28. augustist 2017.

Määrus vangistusest tingimisi ennetähtaeg

se vabastamise suhtes

2. Tartu Maakohtu 18. juuli 2018 määrusega vabastati F.B talle Tartu Maakohtu 15. septembri 2017 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 25. jaanuarini 2020. KarS § 76 lg 5 alusel allutati F.B katseajaks KarS § s 75 sätestatud - käitumiskontrollile Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla. Teda kohustati käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud kohustusi ja täitma KarS § 75 lg 2 p des 2, 4, 8 ja 9 sätestatud kohustusi, s.o hoiduma alkoholi - tarvitamisest, otsima endale töökoha hiljemalt 2 nädala jooksul alates vanglast vabanemisest või võtma ennast arvele Töötukassas, osalema sotsiaalprogrammis ja alluma elektroonilisele valvele 3 kuu jooksul elektroonilise valveseadme kinnitamisest süüdimõistetu keha külge. F.B

katseaja algust tuli arvata määruse jõustumisest. Tartu Maakohtu 18. juuli 2018 määrus jõustus 3. augustil 2018.

Esimene määrus täiendava kohustuse määramise suhtes

3. Tartu Maakohtu 24. mai 2019 määrusega määrati F.B-le KarS § 76 lg 7 ja § 75 lg 2 p 5 alusel käitumiskontrolli ajaks täiendav kohustus alluda alkoholismivastasele sõltuvusravile, sest F.B tarvitas 22. aprillil 2019 alkoholi.

Teine määrus täiendava kohustuse määramise suhtes

4. Tartu Maakohtu 21. juuni 2019 määrusega jäeti rahuldamata Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse taotlus F.B karistuse täitmisele pööramiseks. Tõsi, kohus tuvastas, et F.B tarvitas 27. mail ja 9. juunil 2019 alkoholi. Selle eest aga määras kohus talle täiendava kohustuse: KarS § 75 lg 4 alusel F.B kohustati käitumiskontrolli ajaks peale määruse jõustumist 10 tööpäeva jooksul ning edaspidi tegema kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui , alkoholi kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorne vereanalüüs, mis koosneb süsivesikdefitsiitse transferriini analüüsist (CDT) ning gammaglutamüüli transferaasi analüüsist (GGT).

Erakorraline ettekanne

5. 5. augustil 2019 esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond Tartu Maakohtule F.B kohta erakorralise ettekande. Sellest

ettekandest ilmneb järgnev info.

6. Erakorralise ettekande esitami tarvitas 3. augustil 2019 se põhjuseks on asjaolu, et F.B alkoholi.

7. F.B kriminaalhooldus algas 3. augustil 2018. Kriminaalhooldusametnik kohtus esimest korda F.B-ga 14. augustil 2018 ja siis selgitas ta F.B-le kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi, kohtumääruse sisu ja võimalikke tagajärgi kontrollnõuete ja kohtu määratud kohustuste rikkumise korral. F.B oli ajavahemikul 6. august 2018 6. november 2018 – allutatud elektroonilisele valvele ja ta täitis elektroonilise valve nõudeid kohusetundlikult. Ta

3

läbis a – javahemikul 30. august 2018 31. detsember 2018 liiklusohutuse programmi. F.B on täitnud käitumiskontrolli nõudeid kohusetundlikult. Samas on ta korduvalt rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu. Ta rikkus alkoholi tarvitamise keeldu 15. jaanuaril, 23. jaanuaril, 23. aprillil,

27. mail, 10. juunil ja 3. augustil 2019. Katseajal on F.B-ga korduvalt vesteldud alkoholi tarvitamise ja kuritegude toimepanemise omavahelisest seosest ja teda on motiveeritud tegelema alkoholiprobleemiga. Ta tunnistab alkoholiprobleemi ja ta on pöördunud abi otsimiseks psühhiaatri vastuvõtule, kuid sellest hoolimata on ta jätkanud alkoholi tarvitamist.

8. 10. juunil 2019 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande, sest F.B tarvitas alkoholi ka pärast seda, kui talle määrati Tartu Maakohtu 24. mai 2019 määrusega alkoholi tarvitamise keelu rikkumise eest täiendav kohustus alluda alkoholismivastasele ravile. F.B tunnistas 10. juuni 2019 kohtumisel kriminaalhooldusametnikule, et ta sõitis 10. juunil 2019 oma kodust Antsla vallas kriminaalhooldusametniku vastuvõtule alkoholijoobes. Ametnik tuvastas tal 10. juunil 2019 alkoholi tarvita tmise mise ja keelas tal koju tagasi sõi alkoholijoobes. 10. juuni 2019 õhtupoolikul käis F.B uuesti ametniku vastuvõtul ja kuna ta oli kaineks saanud, lubas ametnik tal koju sõita. Tartu Maakohtu 21. juuni 2019 määrusega

kohustati F.B tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorseid vereanalüüse. Esimene vereanalüüs tuli teha 10 tööpäeva jooksul pärast määruse jõustumist ja edaspidi tuli teha vereanalüüse käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku kehtestatud korra järgi. Tartu

Maakohtu 10. juuni 2019 määrus jõustus 9. juulil 2019.

9. F.B tegi 10. juulil 2019 vereproovi Synlab Eesti Võru laboris aadressil Jüri 19a, Võru. Synlabi vastusest nähtub, et F.B tellis kõigest ühe analüüsi gammaglutamüüli transferaasi määramiseks. See analüüs jäi normi piiridesse. 17. juulil 2019 tegi ta vereanalüüsi Synlab Eesti Pärnu laboris, kus süsivesikdefitsiitse transferriini näit oli 9,7%, mis ületab kordades lubatud normi. F.B leiab, et tegemist on eksitusega ja selline näit ei saa tõene olla. 25. juuli 2019 kohtumisel lubas F.B ametnikule, et ta teeb korduvanalüüsid ja saadab vereproovi vastused kriminaalhooldusametnik ipovile. Kriminaalhooldusametnik L.

E. Kiilole ja psühhiaater dr. Š Kasak suhtles kolleeg Kiiloga ja selgus, et seisuga 2. august 2019 pole F.B talle vereproovi vastuseid saatnud ega pole teavitanud teda sellest, millal ta läheb verd andma.

10. Kriminaalhooldusametnikule teadaolevalt töötab F.B

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja F.B on esitanud ametnikule töölepingu, millest nähtub, et tema töösuhe

12. juunil 2019. F.B esitas ametnikule Lõuna Eesti Haigla psühhiaatri dr algas - Valeri Šipovi väljastatud tõendi, kust nähtub, et tal on tuvastatud alkoholisõltuvus ja talle on määratud ravimid. Ta pöördub psühholoogi vastuvõtule 8. augustil 2019 kell 8.00 ja psühhiaatri vastuvõtule pöördub ta uuesti 26. septembril 2019 kell 9.00.

11. 3. augustil 2019 soovisid Võru esinduse kriminaalhooldusametnikud reidi käigus kontrollida, kas F.B järgib kohtu määratud alkoholi tarvitamise keeldu. 3. augustil 2019 kella 16.34 ajal viibisid kriminaalhooldusametnikud F.B

elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kuid neil ei õnnestunud teda tabada ning ta polnud neile kättesaadav telefoni teel. Maja ümbrust kontrollides avastasid nad, et F.B toa aken on lahti ja toast oli kuulda telefoni helinat. Kriminaalhooldusametnikud kontrollisid F.B elukohta uuesti kella 17.15 paiku, mil nad märkasid, et koduhoovil seisab must maastur, mida varasemal kontrollimisel ei olnud. Koputuse peale keegi ust ei avanud ja ametnikud proovisid F.B-ga kontakteeruda telefoni teel, kuid F.B ei vastanud kõnedele. Ametnik L. Kasak kontrollis uuesti maja ümbrust ja nägi, kuidas F.B üritas akent kinni tõmmata. Ametnikud reageerisid kohe ja tuvastasid tal indikaatorvahendiga alkoholi tarvitamise. Kui amet b olla veel nikud uurisid, kas majas või

4

keegi, selgus, et ta on kodus üksi. Seega on ametnikel alust arvata, et F.B juhtis mootorsõidukit joobeseisundis. Kriminaalhooldusametnik leiab, et F.B ei järgi ühiskonnas kehtestatud reegleid ja norme. Kuna ta käitub alkoholi t una impulsiivselt ning ta ei mõtle arvitan oma tegude tagajärgedele, säilib oht, et ta võib ka edaspidi juhtida mootorsõidukit joobeseisundis.

12. Kriminaalhooldusametnik teeb kohtule ettepaneku pöörata F.B-le Tartu Maakohtu 15. septembri 2017 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele, sest F.B ei kasutanud viimast võimalust elada seaduskuulekat elu vabaduses, mis anti talle Tartu Maakohtu

21. juuni 2019 määrusega, millega määrati talle kohustus teha vereproove alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks. Kriminaalhooldusametnik leiab, et F.B suhtub ükskõikselt kohtu määratud alkoholi tarvitamise keeldu ning pole mõistnud käitumiskontrolli olemust ta kui alternatiivi vangistusele, sest ta on jätkanud alkoholi tarvitamist vaatamata korduvatele ametniku kirjalikele hoiatustele ja kohtu määratud täiendavatele kohustustele alluda alkoholismivastasele ravile ja teha vereproove. Kriminaalhooldusametnik leiab, et edasine koostöö F.B-ga pole võimalik. Kuna ükski teine mõjutusvahend pole F.B-le mõjunud, tuleks ta saata vanglasse karistust kandma.

Poolte seisukohad kohtuistungil

13. Kriminaalhooldusametnik ütles kohtuistungil, et ta taotleb F.B-le Tartu Maakohtu 15. septembri 2017 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele pööramist.

14. F.B tunnistas rikkumist, kuid palus kergemat karistust. Ta ütles, et tegeleb oma alkoholiprobleemi ravimisega.

Kohtu seisukoht

15. KarS § 76 lg 7 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Kuna Tartu Maakohtu 18. juuli 2018 määrusega määrati F.B-le käitumiskontroll katseaja lõpuni, ei saa kohus enam käitumiskontrolli tähtaega . Seega saab kohus valida täiendavate kohustus e määramise ja karistuse pikendada t täitmisele pööramise vahel. Et mõnda neist meetmeist rakendada, tuleb seega kõigepealt tuvastada, kas F.B on jätnud kontrollnõuded järgimata või kohustused täitmata.

16. Kohus tuvastab alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokolli ja kriminaalhooldaja ja F.B ütluste põhjal, et F.B tarvitas 3. augustil 2019 alkoholi. Alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokollist nähtub, et kriminaalhooldusametnik tuvastas indikaatorvahendiga F.B-l 3. augustil 2019 alkoholijoobe. Ka F.B tunnistab alkoholi tarvitamist. Seega rikkus F.B 3. augustil 2019 talle KarS § 75 lg 2 p 2 alusel pandud alkoholi tarvitamise keeldu.

17. Järgnevalt tuleb otsustada, kas seada F.B-le mingid täiendavad kohustused või pöörata vangistus täitmisele. Kohus ei suuda näha mingeid kohustusi, mida juba proovitud ei ole ja mis

võiks vähendada F.B-st tulenevat uute kuritegude ohtu. See oht tuleneb alkoholist. Sellega seoses on proovitud juba alkoholi tarvitamise keeldu, sotsiaalprogramme, alkoholismiravi, vereanalüüside tegemist. Nagu näha, ei ole miski aidanud: alkoholi tarvitamine on jätkunud ja

5

seepärast püsib ka märkimisväärne uute kuritegude oht. See oht on seda tõsisem, et F.B kasutab pidevalt autot. Autoga sõitis F.B ka ühele kohtumisele kriminaalhooldajaga, mil F.B-l tuvastati joove ning korra fikseeriti F.B joove ka siis, kui tema maja juurde oli äsja jõudnud tema auto ning peale F.B ei olnud kedagi kodus. Eelneva põhjal ei jää kohtul üle muud, kui pöörata Tartu Maakohtu 15. septembri 2017 otsusega mõistetud F.B-le karistuse ärakandmata osa täitmisele.

18. Tartu Maakohtu 15. septembri 2017 otsusega mõisteti F.B liitkaristuseks 2 aastat 4 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuli karistuse kandmise aja algust arvata F.B kahtlustatavana kinnipidamisest s.o alates 28. augustist 2017. Tartu Maakohtu 18. juuli 2018 määrusega vabastati F.B talle Tartu Maakohtu 15. septembri 2017 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Tartu Maakohtu 18. juuli 2018 määrus jõustus

3. augustil 2018. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna teatest kohtule nähtub, et F.B vabanes vanglast 3. augustil 2018. Vanglast vabanemise ajaks oli F.B ära kandnud 11 kuud ja 6 päeva

1 aasta 5 kuud ja 22 päeva vangistust ja tal on kandmata vangistust (2 aastat 4 kuud ja 28 päeva miinus 11 kuud ja 6 päeva

). Seega tuleb F.B saata vanglasse karistust kandma

1 aastaks 5 kuuks ja 22 päevaks.

/allkirjastatud digitaalselt/